3-3-1-29-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-29-07

Otsuse kuupäev

21. juuni 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia

Laffranque

Kohtuasi

Deniss Denissovi kaebus Tartu Vangla toimingutele

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 22. detsembri 2006. a otsus haldusasjas

nr 3-06-1478

Menetluse alus Riigikohtus

Deniss Denissovi kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Deniss Denissovi kassatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 22. detsembri 2006. a otsus ja jätta jõusse Tartu

Halduskohtu 20. septembri 2006. a otsus haldusasjas nr 3-06-1478. Halduskohtu otsuse

põhjendusi muuta vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Deniss Denissov esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Tartu

Vangla järgmised toimingud: 1) pikaajalise kokkusaamise ajal jalutuskäigu mittevõimaldamine; 2)

pikaajalise kokkusaamise ajal kinnipeetaval isiklike asjade kasutamise mittevõimaldamine; 3)

pikaajalisele kokkusaamisele kokkusaajale toidu mittelubamine kokkusaajale vajalikus koguses ja

valikus. Kaebus esitati preventiivsel eesmärgil - kaitsta oma õigusi edaspidiste pikaajaliste

kokkusaamiste ajal.

Kaebuse kohaselt oli D. Denissovil Tartu Vanglas 21.-24. juulil 2006 pikaajaline kokkusaamine oma

ema Natalja Žurakovskajaga. Kolm ööpäeva kestnud pikaajalise kokkusaamise ajal ei võimaldatud

talle jalutuskäiku Vangistusseaduse (VangS) § 33 kohaselt. Vanglaametnikud tõlgendasid vääralt

Vangla sisekorraeeskirja (VSE) § 46 ning keelasid kaebajal kokkusaamisele kaasa võtta seaduste

tekste, raamatut ja piiblit. Kaebaja emal keelati pikaajalisele kokkusaamisele kaasa võtta

kindlaksmääratud normi ületavas, kuid temale vajalikus koguses ja sortimendis toiduaineid. Need

toiduained paigutati hoiule vangla lattu. Kaebaja ema toiduvarud lõppesid 23. juulil 2006 ning

kaebaja pöördus vangla inspektor-korrapidaja poole taotlusega anda välja hoiul olnud toiduained,

millest vanglaametnik keeldus. Selle tegevuse tagajärjel olid kaebaja ning tema ema ühe ööpäeva

ilma toiduta. Tartu Vangla rikkus kaebaja VangS §-st 23, VSE §-dest 57 ja 58 ning Põhiseaduse (PS)

§-dest 14, 19 ja 40 tulenevaid õigusi.

2. Tartu Halduskohus rahuldas 20. septembri 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-06-1478 kaebuse

osaliselt ja tunnistas õigusvastaseks Tartu Vangla toimingu, mis seisnes pikaajalisele kokkusaamisele

kokkusaajale vajalikus koguses ja valikus toidu mittelubamises. Ülejäänud osas jättis halduskohus

kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et D. Denissovil on kaebuse esitamiseks põhjendatud huvi.

Halduskohus asus seisukohale, et vanglaametnikul ei ole õigust kohustada kinnipeetavat

jalutuskäigule minema ega ka kohustust selleks ettepanekut teha. Pikaajalise kokkusaamise ajal ei

nõuta kinnipeetavalt päevakava järgimist ning samuti on vanglaametnikud kohustatud võimaldama

kokkusaajatele privaatsuse. Kuna kaebaja vanglaametnikelt jalutuskäigu võimaldamist ei taotlenud, ei

saa väita, et vangla talle jalutuskäiku ei võimaldanud.

VSE § 46 lg 3 reguleerib ammendavalt, mida kinnipeetav pikaajalisele kokkusaamisele kaasa võtta

võib ning see säte lubab kaasa võtta tualett- ja suitsetamistarbed. VangS, VSE ega Tartu Vangla

kodukorra muud sätted nimetatud küsimust ei käsitle. Seega ei olnud õigusvastane vanglaametnike

toiming, mis seisnes kaebajal kokkusaamisele seadusetekstide, raamatu ja piibli kaasavõtmise

mittelubamises.

VSE § 46 lg 1 kohaselt lubatakse kokkusaajal kokkusaamisruumi kaasa võtta asju, mis on

kinnipeetavale vanglas lubatud. Asjad, mille omamine on kinnipeetavale keelatud, võetakse

kokkusaamise ajaks vangla poolt ajutisele hoiule. VSE § 46 lg-st 1 lähtuvalt võib kokkusaaja

kokkusaamisele toiduaineid kaasa võtta VSE §-s 58 sätestatud loetelu järgi - s.o selles fikseeritud

koguses ja sortimendis. Pikaajalisele kokkusaamisele minnes lubati kaebaja emal kaasa võtta VSE §-

s 58 lubatud koguses ja sortimendis toiduaineid ja seda ületanu võttis vangla vastutavale hoiule.

Kaebaja ja tema ema tarbisid pikaajalise kokkusaamise ajal ära kõik toiduained, mis emal algselt

kaasa lubati võtta ning vanglaametnikud keeldusid hoiule võetud toiduaineid pikaajalise

kokkusaamise jätkamise ajal kätte andmast.

D. Denissov oli eelnevalt vanglale esitatud avalduses loobunud pikaajalise kokkusaamise ajaks

vanglatoidust ning seda temale ka ei toodud. Vangla aktsepteeris, et kaebaja toitub ema kaasavõetud

toiduainetest. D. Denissov esitas 23. juulil 2006 vanglale taotluse vangla poolt hoiule võetud ema

toiduainete väljaandmiseks, kuna emal lõppesid toiduained, mis olid lubatud kaasa võtta

kokkusaamisele. Vastustaja ei rahuldanud taotlust põhjusel, et need toiduained ületasid VSE §-s 58

märgitud koguse. Halduskohus leidis, et vangla keeldumine toiduainete väljaandmisest oli

õigusvastane. VSE § 58, milles on lubatud asjade loetelu selle fikseeritud kogustes, ei sea ajalist

piirangut, s.o mis ajast mis ajani loetletud asjade kogused peavad kestma. Kui lubatud asjade

omamine ei ole ajaliselt piiratud, siis neid saab omada kokkusaamise igal ajamomendil. VSE § 46 lg-

t 1 saab tõlgendada nii, et kokkusaajal lubatakse kokkusaamisruumi võtta asju kokkusaamise aja

kestel kinnipeetavale vanglas lubatud sortimendis ja määratlemata koguses, sest selles sättes ei

viidata VSE §-le 58. Kuna VSE § 46 lg 1 ei ole selge ja üheselt arusaadav, tuleb seda tõlgendada

informatiivse sisuga sättena. Õiguse piiramisel peab olema säte üheselt arusaadav ja selge selleks, et

seda saaks ühetaoliselt kohaldada. Piirangud peavad olema mõistlikud ja vastama selle sihile, milleks

nad olid kohaldatud. Kohtu arvates puudub põhjus tõlgendada VSE § 46 lg 1 kokkusaaja suhtes

kitsendavalt ja piiravalt. Taoline kokkusaaja õiguste piirang oleks inimväärikust alandav.

3. Tartu Vangla esitas apellatsioonkaebuse, paludes tühistada halduskohtu otsus osas, milles kohus

D. Denissovi kaebuse rahuldas ja teha uus otsus, millega jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kuna kinnipeetavale vanglas lubatud asjade nomenklatuuri

ja koguseid ei reguleeri ükski teine säte peale VSE § 58, tuleb sellest juhinduda ka VSE § 46 lg 1

tõlgendamisel. Kohus jättis tähelepanuta, et VSE § 74 lg 4 kohaselt tuleb kinnipeetavatele

võimaldada sisseostude tegemist vähemalt kord kuus - seega peaks VSE § 58 nimetatud asjade

kogustest jätkuma vähemalt kuuks ajaks. VSE §-s 58 lubatud toiduainete nomenklatuur ja kogused on

kolmepäevase pikaajalise kokkusaamise jaoks piisavad.

Aktsepteerides D. Denissovi taotlust, millega kaebaja loobus kokkusaamise ajaks vanglatoidust, ei

aktsepteerinud vangla veel asjaolu, et kaebaja sööb kokkusaamise ajal kokkusaaja toiduaineid. Vangla

üksnes möönis selle võimalikkust, sest kokkusaamine toimub segamatult ning vangla ei saa

kokkusaamise vältel kontrollida, kas kokkusaaja annab kinnipeetavale asju üle või kes tegelikult sööb

ära kokkusaajale kuuluva toidu. Toidust keeldumine ei anna automaatselt alust arvata, et kinnipeetav

kavatseb toituda kokkusaaja arvel. Kinnipeetavad keelduvad vahel vanglatoidust erinevatel põhjustel:

paastumiseks, usulistel kaalutlustel, protesti märgiks jne. Kaebaja keeldumine vangla toidust ei

andnud talle õigust ära tarvitada kokkusaaja toitu ega nõuda temale mittekuuluvate vangla poolt

hoiule võetud asjade väljaandmist. Kaebajale pakuti võimalust saada taas vangla toitu, millest ta

keeldus. Seega ei rikkunud vaidlustatud toiming kaebaja subjektiivseid õigusi ning kohus rikkus

menetlusnorme, andes hinnangu toimingu õiguspärasusele vaatamata sellele, et kaebajal puudus

kaebuse esitamiseks põhjendatud huvi.

4. D. Denissov esitas apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse peale osas, milles jäeti rahuldamata

tema kaebus Tartu Vangla poolt kokkusaamise ajal kinnipeetaval isiklike asjade kasutamise

mittevõimaldamise peale, paludes halduskohtu otsus selles osas tühistada ja uue otsusega taotlus

rahuldada. Apellant leidis, et kohus kohaldas VSE § 46 lg-t 3 ebaõigesti. See säte on informatiivne,

lubades kinnipeetaval kaasa võtta suitsetamis- ja hügieenitarbed. Kinnipeetavale lubatud asjade

nimekiri sisaldub VSE §-s 58. Pikaajalisel kokkusaamisel isiklike asjade kasutamiseks piiranguid ei

ole, järelikult kõik vanglas kasutada lubatu on lubatud ka pikaajalise kokkusaamise ajal.

5. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 22. detsembri 2006. a otsusega Tartu Vangla

apellatsioonkaebuse ja jättis rahuldamata D. Denissovi apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus tühistas

halduskohtu otsuse osas, milles rahuldati D. Denissovi kaebus Tartu Vangla toimingu peale,mis

seisnes pikaajalisele kokkusaamisele kokkusaajale vajalikus koguses ja valikus toidu mittelubamises.

Ringkonnakohus tegi selles osas uue otsuse, millega jättis D. Denissovi kaebuse Tartu Vangla

toimingute peale täielikult rahuldamata. Ülejäänud osas jäeti halduskohtu otsus muutmata. Tartu

Vangla apellatsioonimenetluse kulud (riigilõiv) jättis ringkonnakohus vangla enda kanda.

Ringkonnakohus leidis, et D. Denissovi apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. VSE § 46

lg 3 alusel võib kinnipeetav pikaajalisele kokkusaamisele kaasa võtta tualett- ja suitsetamistarbed.

Sisekorraeeskirjades on konkreetselt ära toodud esemed, mida kinnipeetaval on võimalik pikaajalisele

kokkusaamisele kaasa võtta. Seetõttu ei olnud õigusvastane vangla keeldumine lubada D. Denissovil

kaasa võtta muid isiklikke esemeid.

Ringkonnakohus ei nõustunud halduskohtuga, et vanglal puudus õigus keelduda D. Denissovi emale

temalt ära võetud norme ületavate toiduainete tagastamisest pikaajalise kokkusaamise vältel. VSE

§ 46 lg 1 alusel lubatakse kokkusaajal kokkusaamisruumi kaasa võtta asju, mis on kinnipeetavale

vanglas lubatud. Kokkusaaja peab arvestama sellega, et lubatud asju, sealhulgas toiduaineid, peab tal

jätkuma kogu kokkusaamise ajaks. Kinnipeetaval vanglas lubatud asjade loetelu ja koguse annab

VSE § 58. Seega oli vanglal õigus kokkusaajalt ära võtta esemeid, mis ületavad VSE §-s 58 lubatud

koguse. 23. juulil 2006 avaldas D. Denissov soovi, et temale ja emale tagastataks toiduained, mis

ületasid lubatud koguse ja olid võetud hoiule. Vanglal puudus õigus D. Denissovi taotlust rahuldada,

sest tegemist ei olnud D. Denissovile kuuluvate esemetega, vaid need kuulusid tema emale.

D. Denissovi ema sellesisulist avaldust ei esitanud. Ringkonnakohus nõustus vangla seisukohaga, et

toiduainete üleandmisest keeldumine ei rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi. Vangla oli nõus

D. Denissovit toitlustama, kuid viimane keeldus sellest. Samuti keelduti vangla ettepanekust

kokkusaamine lõpetada. D. Denissovi ema vangla vastu pretensioone esitanud ei ole.

Ringkonnakohus täheldas veel, et ei nõustu halduskohtuga, et VSE §-s 58 loetletud asjade koguse

suhtes ei ole ajalist piirangut. Ringkonnakohus oli seisukohal, et sisuliselt on see ajaliselt piiratud,

kuna sisseoste kauplusest saab teha konkreetse ajavahemiku järel ja samuti on võimalik pakke saada

teatud ajavahemike järel. Kuna VSE § 64 lg 1 seab piirangud ka kokkusaajal olevate asjade osas, siis

on sellega piiratud ka kokkusaaja õigusi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. D. Denissov palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus,

millega tema kaebus vaidlustatud osas rahuldada. Kassaator märgib, et PS § 32 järgi on igaühel õigus

enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ning kitsendused sätestab seadus.

Vangistusseaduses pole sätestatud piiranguid kinnipeetava isiklike asjade kasutamiseks pikaajalise

kokkusaamise ajal. Mõistlik ei saa olla isiklike asjade kasutamise keeld pikaajalise kokkusaamise ajal

suuremas ulatuses kui kartseris distsiplinaarkaristuse kandmisel. VSE § 60 lg 1 võimaldab kartseris

enda juures hoida isiklikke asju suuremas valikus. Piibli ja religioosse kirjanduse pikaajalise

kokkusaamise ajal omamise keelamisega rikutakse kinnipeetava usutalituste täitmise õigust. VSE

§ 46 lg 3 sellise tõlgendamise korral on kinnipeetaval keelatud omada ka riideid ja ammugi mitte

vahetusriideid ega -jalanõusid. Kassaator leiab, et VSE § 46 lg 3 on kas pelgalt informatiivse

tähendusega või juhul, kui see piirab kinnipeetava õigust kasutada pikaajalise kokkusaamise ajal

isiklikke asju, tuleb kohtul kontrollida normi põhiseaduslikkust.

Kassaator leiab, et halduskohtu otsus oli õige osas, milles tema kaebus rahuldati. Aktsepteerides

D. Denissovi keeldumist vanglatoidust kokkusaamise ajaks, pidi vangla aru saama, et kokkusaamise

ajal sööb kinnipeetav külastaja arvel. Seega mõjutavad vangla toimingud ka D. Denissovi õigusi ja

tema poolt kaebuse esitamine oli põhjendatud. Otsitud on väited, et kinnipeetav võis vanglatoidust

keelduda ka muudel põhjustel. Saades ühemõtteliselt aru ja aktsepteerides, et D. Denissov tarbib

kokkusaamise ajal külastaja toiduaineid, pidi vangla tagama, et külastaja käes on toiduaineid sellises

koguses ja valikus, millest piisab kahele inimesele. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et hoiul

olevate toiduainete väljastamisele kehtivad ajalised piirangud. Küsimus ei puuduta sisseostude

tegemist, vaid lattu hoiule antud toiduainete väljastamist. VSE § 61 ei sea mingeid ajalisi piiranguid

kinnipeetava isiklike asjade lattu hoiule antud asjade väljaandmiseks. Sellest tulnuks lähtuda ka

käesoleval juhul.

Tegelikkusele ei vasta vangla väited, et kaebaja ema ei esitanud 23. juulil 2006 taotlust toiduainete

väljastamiseks. Ema esitas taotluse suuliselt, D. Denissov dubleeris seda kirjalikus vormis. Väär on

väide, et kaebajale pakuti 23. juulil 2006 vanglatoitu ja ta sellest keeldus. Vanglatoitu talle pakutud ei

ole. Kui selline asi oleks toimunud, oleks vangla peaspetsialist-korrapidaja pidanud nõudma

D. Denissovilt kirjalikku keeldumist. Ettepanek pikaajaline kokkusaamine lõpetada oli mõnitav,

arvestades VangS § 23 lg-t 2 ja vangla kohustust hoiul olevad toiduained väljastada.

7. Tartu Vangla vaidleb kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta

rahuldamata ning ringkonnakohtu otsuse muutmata. Vastustaja jääb oma varasemalt kohtutele antud

seletuste ja seisukohtade juurde. Täiendavalt märgib Tartu Vangla, et käesolevaks ajaks on vanglas

pikaajaliste kokkusaamiste õiguslik regulatsioon muutunud ning alates 1. veebruarist 2007

rakendatava VSE § 46 lg 1 redaktsiooni kohaselt lubatakse kokkusaajal kokkusaamisruumi kaasa

võtta asju, mis ei ole kinnipeetavale vanglas keelatud (st VSE §-s 641 loetlemata asju). Kuna asju

võib kaasa võtta kinnipeetavale lubatud asjade kogukaalu ehk 30 kilogrammi piires, ei tohiks

edaspidi tekkida olukorda, kus kokkusaaja toit saab otsa ning seda isegi juhul, kui kinnipeetav loobub

vangla toidust ja toitub kokkusaaja toiduainetest.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Riigikohtu halduskolleegium käsitleb esmalt küsimust, kas Tartu Vangla pidi D. Denissovi

taotlusel 23. juulil 2006 väljastama vangla laos hoiustatud toiduained, mis võeti ära kaebuse esitaja

emalt pikaajalisele kokkusaamisele saabumisel, sest nende kogused ületasid VSE §-s 58 sätestatud

piirmäärasid (I). Seejärel analüüsib kolleegium küsimust, kas Tartu Vangla tegutses õiguspäraselt,

keelates D. Denissovil pikaajalisele kokkusaamisele kaasa võtta muid isiklikke asju peale tualett- ja

suitsetamistarvete (II). Viimasena otsustab kolleegium kassatsioonkaebuse taotluste rahuldamise (III).

I

9. D. Denissov esitas 23. juulil 2006 Tartu Vanglale taotluse anda välja tema ema N. Žurakovskaja

poolt Tartu Vanglasse pikaajalisele kokkusaamisele tulles kaasa võetud, kuid lubatud koguste

ületamise tõttu vangla laos hoiustatud toiduained. Tartu Vangla keeldus toiduaineid väljastamast.

Tartu Ringkonnakohus leidis, et Tartu Vanglal puudus õigus D. Denissovi taotlust rahuldada, sest

tegemist ei olnud mitte temale, vaid tema emale kuuluvate toiduainetega. Sellest tulenevalt asus

ringkonnakohus seisukohale, et Tartu Vangla keeldumine ei rikkunud D. Denissovi subjektiivseid

õigusi, sest vangla oli nõus kaebajat toitlustama ja talle pakuti ka võimalust kokkusaamine lõpetada.

10. Riigikohtu halduskolleegium ringkonnakohtu lähenemisega ei nõustu. Kolleegium peab

vajalikuks märkida, et kuigi Tartu Vangla on kohtumenetluse käigus viidanud, et D. Denissovil

puudus õigus nõuda temale mittekuuluvate toiduainete väljastamist, ei ole asja materjalide põhjal

võimalik üheselt järeldada, et D. Denissovit teavitati asjaolust, et tema taotluse rahuldamisest

keeldutakse nimelt sellel põhjusel. Kaebaja on väitnud, et suulise taotluse toiduainete väljaandmiseks

esitas 23. juulil 2006 ka tema ema, Tartu Vangla on sellele väitele vastu vaielnud. Kolleegium peab

usutavaks, et kui vanglaametnikud oleksid D. Denissovile selgitanud, et taotluse toiduainete

väljaandmiseks saab esitada üksnes tema ema, siis oleks N. Žurakovskaja sellise taotluse ka esitanud.

Kuivõrd vanglaametnikud selgitasid D. Denissovile, et täiendavas koguses toiduainete väljaandmine

ei ole õigusaktide järgi võimalik, siis aktsepteeris vastustaja D. Denissovi poolset taotlust ja vaatas

selle läbi sisuliselt. Sellest lähtuvalt peab kolleegium võimalikuks ja vajalikuks sisuliselt kontrollida,

kas Tartu Vangla toiming, millega keelduti D. Denissovi taotluse alusel 23. juulil 2006 vangla laost

täiendavate toiduainete väljaandmisest, oli õiguspärane.

11. Kokkusaamise toimumise ajal kehtinud VSE § 46 lg 1 nägi ette, et kokkusaajal lubatakse

kokkusaamisruumi kaasa võtta asju, mis on kinnipeetavale vanglas lubatud. Kinnipeetavale lubatud

asjade loetelu sätestas VSE § 58. Halduskohus leidis, et VSE § 58, milles on fikseeritud

kinnipeetavale lubatud asjade sortiment ja kogused, ei sea ajalist piirangut ega näe ette, et loetletud

toiduainete kogustest peab kokkusaajatele jätkuma teatud ajavahemikuks. Seetõttu on VSE § 46 lg-t 1

õige tõlgendada selliselt, et kokkusaajal lubatakse kokkusaamisruumi võtta asju kokkusaamise aja

kestel kinnipeetavale vanglas lubatud sortimendis ja määratlemata koguses. Ringkonnakohus ei

nõustunud halduskohtuga, et VSE §-s 58 nimetatud koguses toiduainete tarbimist ei ole ajaliselt

piiratud ning leidis, et sisuliselt tuleneb selline ajaline piirang sätetest, mille järgi võib vangla poes

sisseoste teha teatud ajavahemike järel ning ka pakke võib saada üksnes teatud ajavahemike järel.

Vastustaja Tartu Vangla on kohtumenetluses väljendanud seisukohta, et VSE §-s 58 nimetatud

koguses toiduainetest peab jätkuma kogu pikaajalise kokkusaamise ajaks ning sisekorraeeskirjas

sätestatud kogused on selleks ka piisavalt suured.

12. Halduskolleegium leiab, et VSE § 46 lg 1 ja § 58 koostoimes sisustamisel on eksinud nii

ringkonnakohus kui ka vastustaja ning lähtuda tuleb halduskohtu tõlgendusest. VangS § 27 lg-st 1

ning VSE § 46 lg-st 1 ja § 37 lg-st 3 tulenevalt võib kokkusaaja pikaajalisele kokkusaamisele kaasa

võtta üksnes esemeid ja aineid, mis on kinnipeetavale lubatud. Läbiotsimisel kokkusaajalt leitud

vanglas keelatud asjad võetakse ajutisele hoiule ja tagastatakse talle pärast kokkusaamise lõppemist.

Vaidlustatud toimingu tegemise ajal kehtinud VSE § 58 määratles kinnipeetavatele lubatud asjade

loetelu ning selle lõikes 1 oli sätestatud kinnipeetavale lubatud toiduainete sortiment ja kogused.

Asjas on vaidlus selle üle, kas VSE § 58 lg-s 1 sätestatud toiduainete piirkogused kehtisid ka

kokkusaaja poolt kokkusaamisruumi kaasavõetavate toiduainete suhtes. Halduskohus leidis, et VSE

§ 46 lg-t 1 tuleb tõlgendada informatiivse sättena ning kuna selles ei viidata VSE §-le 58, siis

kaasavõetavate toiduainete kogustele piiranguid seatud ei ole.

Kolleegium täheldab esmalt, et erinevalt halduskohtu selgitusest on VSE § 46 lg 1 siiski regulatiivne

säte, piirates kokkusaamisele kaasavõetavate esemete ja ainete sortimenti. Selles osas tuli lähtuda

VSE §-s 58 sisaldunud loetelust. Küll aga nõustub kolleegium halduskohtuga, et lähtuda ei võinud

VSE §-s 58 sätestatud koguselistest piirangutest. Halduskohus märkis õigesti, et õiguste piiramisel

peab säte olema selge ja üheselt arusaadav ning piirangud peavad olema mõistlikud ja

eesmärgipärased. Riigikohtu halduskolleegium nõustub halduskohtuga, et käesoleval juhul ei vastaks

kokkusaamisele kaasavõetavatele toiduainetele seatud koguselised piirangud VSE § 58 eesmärgile

ega oleks proportsionaalsed, mistõttu tuli VSE § 46 lg-t 1 ja § 58 koostoimes tõlgendada selliselt, et

VSE §-s 58 sätestatud kogused ei kohaldunud pikaajalisele kokkusaamisele kokkusaamisruumi

kaasavõetavate toiduainete suhtes. Riigikohtu üldkogu märkis 22. veebruari 2005. a otsuses asjas

nr 3-2-1-73-04 (p 36), et erinevate tõlgendusvõimaluste puhul tuleb eelistada põhiseadusega

kooskõlas olevat tõlgendust neile tõlgendustele, mis põhiseadusega kooskõlas ei ole. Samuti tuleks

eelistada tõlgendust, millega oleks tagatud erinevate põhiseaduslike väärtuste kõige suurem kaitse.

Ekslik on ka ringkonnakohtu viide, et VSE §-s 58 loetletud koguses toiduainetest pidi eeldatavalt

kinnipeetavale piisama kuni järgmise sisseostude tegemise võimaluseni või järgmise paki saamise

võimaluseni. Kassaator märgib õigesti, et VSE § 74 lg-s 4 sätestatud sisseostude tegemise võimaluse

tagamise sagedus ei puutu käesoleval juhul asjasse. Antud asjas on küsimus üksnes vangla poolt

hoiule võetud isiklike asjade väljaandmises, mille sagedust VSE § 61 lg-s 4 piiratud ei ole.

Asjakohane ei ole ka osundus pakkide saamisele, sest vastavalt VangS § 98 lg-le 1 on paki saamise

õigus üksnes vahistatutel, mitte aga kinnipeetavatel. Kinnipeetavatel on VSE § 57 lg 1 kohaselt

lubatud vanglas omada vaid vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud

isiklikke asju. D. Denissov on kinnipeetav, mitte vahistatu.

13. Kolleegium on seisukohal, et kinnipeetavale lubatud asjade ja ainete koguste suhtes VSE §-s 58

sätestatud piirangute eesmärk oli esmajoones vältida vangla ülekoormamist kinnipeetavate isiklike

asjadega ning eriti piiratud säilivusajaga ja kindlate säilitamistingimustega toiduainete puhul

vajadusest tagada nende säilitamiseks sobivate seadmete olemasolu mõistlikku piiri ületavate koguste

hoidmiseks. Seejuures tuleb kahtlemata arvestada, et kinnipeetavatele on vanglas tagatud

toitlustamine (VangS § 47). Selline eesmärk ei saa aga mõistlikult õigustada pikaajalisele

kokkusaamisele kokkusaaja poolt kaasavõetavate toiduainete koguste piiramist, sest elulised asjaolud,

millest regulatsioon peaks lähtuma, erinevad oluliselt. Kokkusaajale ei ole ette nähtud toitlustamist

vangla poolt, samuti võib pikaaajalisele kokkusaamisele võtta kaasa lapse. On ilmne, et vähemalt

mõningad VSE § 58 lg-s 1 sätestatud toiduainete kogused oleksid sellisel juhul ebamõistlikult

väikesed ja neist ei piisaks kokkusaajatele kolmeks päevaks. Seetõttu leiab halduskolleegium, et VSE

§ 46 lg 1 andis kokkusaajale õiguse võtta kokkusaamisruumi kaasa VSE §-s 58 loetletud esemeid ja

aineid mõistlikus koguses. Koguse mõistlikkuse üle otsustab vangla administratsioon igal

üksikjuhtumil eraldi.

14. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks märkida, et ei nõustu Tartu Vangla käsitlusega,

mille kohaselt VSE § 37 lg-st 5, mis näeb ette, et kinnipeetaval ja kokkusaajal on keelatud

teineteisele üle anda asju, tuleneb, et kinnipeetav, tarvitades kokkusaaja poolt kaasa võetud

toiduaineid või süües nendest valmistatud toitu, paneb sellega toime õigusrikkumise. Kolleegium on

seisukohal, et VSE § 37 lg 5 sätestab üksnes nõude, et kinnipeetaval ja kokkusaajal ei või

pikaajaliselt kokkusaamiselt lahkumisel olla isiklikke asju kaasas rohkem kui kokkusaamisele

saabumisel. Sellest nõudest kinnipidamise kontrollimiseks otsitakse kinnipeetav ja kokkusaaja VangS

§ 27 lg 1 ja VSE § 37 lg 2 alusel läbi nii enne kui ka pärast kokkusaamist.

VangS § 25 lg 2 esimese lause kohaselt on pikaajaline kokkusaamine üks kuni kolm päeva kestev

kooselamine vangla selleks ettenähtud ruumides ilma pideva järelevalveta. Kolleegiumi arvates

kuulub ühine söömine samuti kooselu hulka. Lisaks orienteerib sellisele VSE § 37 lg 5 tõlgendusele

asjaolu, et Vangistusseaduse järgi peab pikaajaline kokkusaamine toimuma ilma pideva järelevalveta.

Seetõttu oleks vanglal võimatu taolisi õigusrikkumisi avastada ja tõkestada, mida on kohtumenetluse

käigus möönnud ka Tartu Vangla esindaja. VangS § 66 lg 1 näeb ette, et kinnipeetavate järelevalve

korraldatakse viisil, mis tagab Vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise

julgeoleku vanglas. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vastutab vangla direktor vangla

sisekorraeeskirjade täitmise eest vanglas. Kui puudub võimalus teostada järelevalvet kehtestatud

piirangust kinnipidamise üle, kaotab piirang igasuguse mõtte. Järelikult ei ole VSE § 37 lg 5 mõte

takistada pikaajalise kokkusaamise ajal kinnipeetaval ja kokkusaajal jagamast kokkusaamisruumis

sinna kaasavõetud asju, vaid selle eesmärk on tagada, et pärast kokkusaamise lõppu ei satuks

kinnipeetava valdusse asju, mis pole tal vanglasse saabumisel kaasas olnud või mis pole soetatud

vangla vahendusel.

15. Eelneva põhjal leiab kolleegium, et Tartu Vangla keeldumine D. Denissovi taotluse alusel

N. Žurakovskaja poolt kokkusaamisele saabumisel vangla lattu hoiule antud toiduainete

väljastamisest 23. juulil 2006 oli õigusvastane.

16. Kolleegium juhib täiendavalt tähelepanu asjaolule, et justiitsministri 1. veebruari 2007. a

määrusega nr 7 "Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 "Vangla sisekorraeeskiri"

muutmine" on mitmeid käesolevas asjas viidatud sisekorraeeskirja sätteid oluliselt muudetud. VSE

§ 46 lg 1 varasema redaktsiooni kohaselt lubati kokkusaajal kokkusaamisruumi kaasa võtta asju, mis

on kinnipeetavale vanglas lubatud ning VSE § 58 sisaldas kinnipeetavale lubatud asjade loetelu.

Alates 1. veebruarist 2007 rakendatav VSE § 46 lg 1 redaktsioon näeb aga ette, et kokkusaajal on

lubatud kokkusaamisruumi kaasa võtta asju, mis ei ole kinnipeetavale vanglas keelatud. VSE § 58 on

tunnistatud kehtetuks ning selle asemel tuleb lähtuda §-st 641, mis sätestab kinnipeetavale keelatud

esemete ja ainete loetelu.

II

17. Pikaajalisele kokkusaamisele kaasavõetavaid asju reguleeriva VSE § 46 lg 3 näeb ette järgmist:

"Kinnipeetav võib kokkusaamisele kaasa võtta tualett- ja suitsetamistarbed." Kaebuse kohaselt soovis

D. Denissov 21. juulil 2006 võtta pikaajalisele kokkusaamisele kaasa seaduste tekste, raamatut ja

piiblit, mida talle aga ei võimaldatud. Asjas kogutud materjalide põhjal keelati D. Denissovil võtta

kokkusaamisele minnes kokkusaamisruumi kaasa isiklikke dokumente (kohtuotsused ja määrused) ja

raamatut (tl 25). Kassaator leiab, et kuna Vangistusseadus ei sätesta piiranguid kinnipeetava isiklike

asjade kasutamiseks pikaajalise kokkusaamise ajal, siis ei ole tema omandiõiguse kitsendusi

sätestatud seadusega nagu nõuab PS § 32. Samuti ei saa olla mõistlik keelata kinnipeetava isiklike

asjade kasutamist pikaajalise kokkusaamise ajal ulatuslikumalt kui kartseris distsiplinaarkaristuse

kandmisel. VSE § 46 lg 3 on kas pelgalt informatiivne säte või siis põhiseadusevastane piirang

kinnipeetava õigusele kasutada pikaajalise kokkusaamise ajal isiklikke asju. Kohtud on D. Denissovi

kaebuse selles osas jätnud rahuldamata, leides, et VSE § 46 lg 3 reguleerib küsimust ammendavalt ja

nimetatud piirangust tuleb lähtuda.

18. Riigikohtu halduskolleegium leiab samuti, et D. Denissovi kaebuse selle osa rahuldamiseks

puudub alus. Kolleegium on seisukohal, et Vangistusseadus (§ 15 jt) tagab piisavalt kinnipeetavale

vanglas isiklike asjade omamise ja kasutamise. Vangistuse täideviimise eesmärgi (VangS § 6 lg 1)

saavutamiseks ja julgeoleku kaalutlustel (VangS § 66 lg 1) on kinnises vanglas kehtestatud ranged

kinnipidamistingimused. VangS § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav

kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Muu

hulgas on sisekorraeeskirjaga nähtud ette piirangud kaasavõetavatele isiklikele asjadele nii seoses

viibimisega pikaajalisel kokkusaamisel (VSE § 46 lg 3) kui ka kartseris (VSE § 60 lg 1).

19. Kolleegium on seisukohal, et kinnipidamisrežiimist tulenevad kitsendused vanglas kinnipeetava

isiklike asjade viimisele väljapoole kambrit ja kinnipeetavate vabaks liikumiseks ettenähtud kohti, ei

ole kehtestatud õigusvastaselt. Kinnipeetava huvi kasutada oma omandit, sh isiklikke asju kõikjal

vangla territooriumil, ei kuulu PS § 32 lg 2 kaitsealasse. Kinnipeetavale vanglas lubatud isiklike

asjade kasutamine ei pea olema ühetaoliselt lubatud kõigis vangla ruumides. Nagu eelnevalt

märgitud, on vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamiseks ja vanglas julgeoleku tagamiseks

võimalik näha ette erinevad kinnipidamistingimused vangla erinevates osades. Seetõttu ei pea ka

pikaajalisteks kokkusaamisteks kasutatavas kokkusaamisruumis lubatud asjade loetelu kattuma

kinnipeetavale kartseris lubatud asjade loeteluga.

Eelnevast tulenevalt puudub vajadus VSE § 46 lg 3 suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

algatamiseks. Kuivõrd Tartu Vangla tegevus oli kooskõlas VSE § 46 lg-ga 3, siis tuleb D. Denissovi

kaebus temale pikaajalisele kokkusaamisele isiklike dokumentide ja kirjanduse kaasavõtmise

keelamise õigusvastaseks tunnistamise taotluse osas jätta rahuldamata.

III

20. Eeltoodut arvestades leiab Riigikohtu halduskolleegium, et D. Denissovi kassatsioonkaebus on

osaliselt põhjendatud ja tuleb selles osas rahuldada. Tartu Ringkonnakohtu 22. detsembri 2006. a

otsus tuleb tühistada. Jõusse jääb Tartu Halduskohtu 20. septembri 2006. a otsus, millega

halduskohus tunnistas õigusvastaseks Tartu Vangla toimingu, mis seisnes pikaajalisele

kokkusaamisele kokkusaajale vajalikus koguses ja valikus toidu mittelubamises, ja ülejäänud osas

jättis D. Denissovi kaebuse rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegium muudab siiski halduskohtu

põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque