3-3-1-26-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-26-07

Otsuse kuupäev

20. juuni 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia

Laffranque

Kohtuasi

Metsa Johani Talu kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti peadirektori 19. detsembri 2005. a

käskkirja nr 1-3.13-4/77 alapunkti 11 peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 14. novembri 2006. a otsus haldusasjas

nr 3-06-472

Menetluse alus Riigikohtus

Metsa Johani Talu kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

31. mai 2007

Kohtuistungil osalenud isikud

Metsa Johani Talu esindaja Andrus Sepp

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindaja

Veiko Bergmann

RESOLUTSIOON

Rahuldada Metsa Johani Talu kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 14. novembri 2006. a otsus haldusasjas nr 3-06-472 ja Tartu

Halduskohtu 22. juuni 2006. a otsus asjas nr 3-06-472.

Teha asjas uus otsus, millega tühistada PRIA peadirektori 19. detsembri 2005. a käskkirja nr 1-

3.13-4/77 alapunkt 11 osas, millega ei määratud Metsa Johani Talule mahepõllumajandusliku

tootmise toetust summas 148 210, 76 krooni ning nõuti tagasi 2004. a toetus summas 337 387,68

krooni.

Välja mõista Metsa Johani Talu kasuks PRIA-lt riigilõiv 20 krooni ja esindajakulud 8260

krooni.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Metsa Johani Talu esitas 23. mail 2005 pindalatoetuse taotluse, millega taotles ühtset

pindalatoetust, ebasoodsamate piirkondade toetust ning mahepõllumajandusliku tootmise toetust

kokku 285,78 hektarile maale. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA)

peadirektori 19. detsembri 2005. a käskkirja nr 1-3.13-4/77 lisa punktiga 11 jäeti Metsa Johani Talu

põllumajandusliku keskkonnatoetuse taotlus mahepõllumajandusliku tootmise eest 148 210 krooni 76

sendi saamiseks rahuldamata, kuna kohapealse kontrolli käigus tehti kindlaks pinna erinevus üle 20%

võrreldes taotluses esitatuga. Kohapealse kontrolli käigus tuvastati pinnad, mis ei olnud heas

põllumajanduslikus korras ehk millel kasvas mets. Samuti nõuti Metsa Johani Talult tagasi

ennetähtaegse kohustuse lõpetamise eest 2004. aastal makstud mahepõllumajandusliku tootmise

toetust 337 387 krooni 68 senti.

2. Metsa Johani Talu esitas PRIA peadirektori 19. detsembri 2005. a käskkirja nr 1-3.13-4/77 lisa

punkti 11 peale vaide, mis jäeti PRIA peadirektori 30. märtsi 2006. a vaideotsusega nr 13-25/455

rahuldamata.

3. Metsa Johani Talu esitas kaebuse Tartu Halduskohtule, milles palus tühistada PRIA peadirektori

19. detsembri 2005. a käskkirja nr 1-3.13-4/77 lisa punkti 11 ja kaebuse rahuldamisel välja mõista

vastustajalt kohtukulud 8260 krooni. Kaebaja väitis, et vastas taotluse esitamise ajal kehtinud

seaduses sätestatud nõuetele; samuti pole kaebaja kohustust ennetähtaegselt lõpetanud, vaid on

tegelenud kõigil deklareeritud maadel põllumajandusega.

4. Vastustaja PRIA palus jätta kaebuse rahuldamata, olles seisukohal, et toetust võib taotleda heas

põllumajanduslikus korras põllumajandusmaa, püsirohumaa või põllumajanduslikust kasutusest

ajutiselt väljas oleva maa kohta, kuid kaebaja maad suures osas nõuetele ei vastanud, sest kontrolli

käigus tuvastati, et vaidlusaluses osas oli tegemist sisuliselt metsaga, seda kinnitab ka kontrollakt.

5. Tartu Halduskohus jättis 22. juuni 2006. a otsusega asjas nr 3-06-472 Metsa Johani Talu kaebuse

rahuldamata ja kohtukulud kaebuse esitaja enda kanda. Tartu Halduskohtu põhjendustes märgitakse,

et Metsa Johani Talus 16.-19. septembrini 2005. a tehtud kohapealse kontrolli käigus tuvastati

toetuskõlbulikuks maaks põllukultuuride osas taotletud 37,36 ha asemel 34,18 ha ja heinamaade osas

248,49 ha asemel 115,52 ha; toetusõigusliku pinna hulka ei arvatud võsaga ja tiheda puistuga kaetud

alasid (üle 50 puu ühel hektaril ning puude liituvus üle 0,5). Kaebaja avalduse alusel toimus 19. ja

20. jaanuaril 2006 uus kohapealne kontroll, mis kinnitas esimese kontrolli mõõtmistulemuste õigsust

ega andnud alust varasemate tulemuste tühistamiseks. Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004

(ametliku nimetusega "Komisjoni 21. aprilli 2004. a määrus (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse

nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames

kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks)

ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi

rakendamise üksikasjalikud reeglid" (edaspidi Euroopa Komisjoni määrus nr 796/2004)) art 8 p 1

kohaselt loetakse puid hõlmav maatükk põllumajanduslikuks maatükiks, kui EL määruse 1782/2003

art-s 51 viidatud põllumajanduslikke tegevusi või vajaduse korral kavandatavat tootmist on võimalik

teostada samamoodi nagu sama piirkonna puudeta maatükil. Praegusel juhul ei ole seda võimalik

teostada. Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 30 p 2 kohaselt võetakse põllumajandusliku

maa pindala mõõtmisel arvesse tegelikult põllumajanduslikus kasutuses olev maa. Kaebaja kasutuses

olev maa nendele nõuetele ei vastanud. Põllumajandusministri 20. aprilli 2004. a määrusega nr 51

vastu võetud "Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse

taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord" § 81 lg 3 kohaselt jäetakse taotlus

rahuldamata ja eelmisel aastal makstud toetus nõutakse tagasi, kui taotleja viieaastane kohustus on

vähenenud üle 30%. Praegusel juhul oli see umbes 46% ja järelikult on ka 2004. aastal makstud

toetus kaebajalt tagasi nõutud seaduspäraselt.

6. Metsa Johani Talu esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles leidis, et

haldusorgan ja kohus on tõlgendanud kohaldatavat õigust vastupidiselt Euroopa Komisjoni määruse

nr 796/2004 art 8 p 1 mõttele. EL määrus ei keela ega välista puudega maatükkide toetuskõlbulikkust

sõltuvalt maal asuvatest puudest või nende hulgast, vaid maatüki põllumajanduslikust kasutamisest.

Samad nõuded kehtisid ka põllumajandusministri 20. aprilli 2004. a määruse nr 51 § 3 järgi. Alles

13. aprilli 2006. a määrusega nr 44 täpsustas põllumajandusminister toetuse saamise täpsemaid

nõudeid maale, mis kehtestas, et Saare, Hiiu, Pärnu või Lääne maakonnas asuv püsirohumaa on heas

põllumajanduslikus korras, kui sellel kasvavate kadakate või puude liituvus on 0,5. Kaebaja taotlus

tuleb aga läbi vaadata selle esitamise ajal kehtinud redaktsiooni alusel. Liiatigi tehti toetustaotlus

täpselt PRIA registri kaartide järgi. Lisaks leidis Metsa Johani Talu, et kohapealne kontroll ei

vastanud PRIA peadirektori 11. mai 2005. a käskkirjaga nr 1-3.1/162 kinnitatud "Põllumassiivi piiri

kohapealse kontrolli läbiviimise protseduurile" ja PRIA peadirektori 22. augusti 2005. a käskkirjaga

nr 1-3.1/337 kinnitatud "Tööprotseduur ühtse pindalatoetuse, täiendava otsetoetuse,

põllumajandusliku keskkonnatoetuse ning ebasoodsamate piirkondade kohapealseks kontrolliks"

nõuetele. Vaidlusalusel põllul nr 7 tegeleb Metsa Johani Talu maist oktoobrini loomade

karjatamisega, tegemist on jõeäärse lammipüsirohumaaga, kus kevadel üleujutuse ajal on rohu kasv

soodsam kui tavakarjamaal. Järelkontrolli käigus tehtud kontrollakt vormistati aga enne

eksperthinnangut, samas tehti järelkontroll tingimustes, kus polnud tuvastatav puude liituvuse suurus.

7. Tartu Ringkonnakohus jättis 14. novembri 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-06-472 Metsa

Johani Talu apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kantud menetluskulud tema enda kanda. Tartu

Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega ja lisas, et viimane on õigesti tõlgendanud

Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art-s 8 sätestatud põhimõtteid. PRIA ongi maatükkide

toetuskõlbulikkuse määratlemisel lähtunud nende tegelikust põllumajanduslikust kasutamisest. Heas

põllumajanduslikus korras oleva maa nõue tulenes põllumajandusministri 20. aprilli 2004. a

määrusest nr 51 ka enne selle muutmist põllumajandusministri 13. aprilli 2006. a määrusega nr 44.

Viimane ei karmistanud tingimusi, üksnes täpsustas neid. Mis puutub PRIA peadirektori

käskkirjadesse kontrollimise protseduurist ja tööprotseduurist, siis need on halduse siseaktid, mis

reguleerivad haldusorgani sisemist töökorraldust, ega ole kohtuliku kontrolli objektiks. Asjaolu, et

PRIA ise andis esmakordsel toetuse taotlemisel Metsa Johani Talule tema põllumassiivide kaardid, ei

välista taotleja kohustust esitada toetuse taotlus vaid toetusõigusliku pinna osas. See, kas pind on

tarastatud või mitte ja kas seal asuvad loomad, ei muuda pinda toetusõiguslikuks. Kontrolllehele

märgitakse puudus vaid siis, kui kogu põld ei ole toetusõiguslik. Asjaolu, et lisakontrolli akt tehti

enne eksperthinnangut, ei muuda sisuliselt lisakontrolli tulemusi. Järelkontrollimine talvel ei

takistanud puude liituvust välja selgitada. Kuigi eksperthinnangu kohaselt on puistaimestiku võrade

liituse mõõtmine talvel võimatu, piirduti siiski metsakorralduses kasutatava täiuse määramisega,

millel on võrade liituvusega tugev seos.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

8. Metsa Johani Talu kassatsioonkaebuses palutakse tühistada Tartu Ringkonnakohtu otsus ja saata

asi tagasi uueks arutamiseks ringkonnakohtusse. Kassatsioonkaebuses leitakse järgmist.

1. PRIA ega kohtud ei arvestanud kaebaja väiteid kohapealse kontrolli mittevastavuse kohta tegeliku

olukorra ja kontrollimise protseduurireeglitele. PRIA tegi kaalutlusotsuse, lähtudes tegelikkusele

mittevastavatest andmetest. Ringkonnakohus on Metsa Johani Talule ette heitnud tõendite esitamata

jätmist, samas kui halduskohus ei võtnud kaebaja tõendeid (põldude nr 5 ja 7 kaardid) vastu.

Tegemist on protsessinormide olulise rikkumisega.

2. Haldusorgan ja kohtud on valesti tõlgendanud Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p 1.

See säte ei keela ega välista puudega maatükkide toetuskõlblikkust, lähtudes maal asuvatest puudest

või ka nende hulgast, vaid maatüki põllumajanduslikust kasutamisest. Samad nõuded toetuse

saamisele kehtisid ka põllumajandusministri 20. aprilli 2004. a määruse nr 51 § 3 järgi. Kohapealne

kontroll tegi kindlaks, et taotluseks esitatud alad olid tarastatud ja seal oli loomade karjatamine

visuaalselt tuvastatav. Alles 13. aprilli 2006. a määrusega nr 44 (kassatsioonkaebuses ekslikult

31. märtsi 2006. a määrus nr 41) täpsustas põllumajandusminister toetuse saamise nõudeid maale,

mis kehtestas mh Saaremaal asuvale püsirohumaale nõude, et see on heas põllumajanduslikus korras,

kui sellel kasvavate kadakate või puude liituvus ei ületa 0,5. Taotluse esitamise ajal see nõue ei

kehtinud ja vaidlustatud PRIA peadirektori käskkiri ei oleks tohtinud sellest lähtuda.

3. Kohapealne kontroll ei vastanud PRIA peadirektori 11. mai 2005. a käskkirjaga nr 1-3.1/162

kinnitatud "Põllumassiivi piiri kohapealse kontrolli läbiviimise protseduurile" ja PRIA peadirektori

22. augusti 2005. a käskkirjaga nr 1-3.1/337 kinnitatud "Tööprotseduuri ühtse pindalatoetuse,

täiendava otsetoetuse, põllumajandusliku keskkonnatoetuse ning ebasoodsamate piirkondade

kohapealseks kontrolliks" nõuetele. Seda järgmistel põhjustel.

3.1. Vastavalt "Tööprotseduuri" p-le 1.2.11 on põllumassiivi kontrollakt vormdokument, mis

täidetakse kohapealse kontrolli käigus nende taotlejate, kes on toetust taotlenud, aga taotletud või

kasutuses olevate pindade summa on suurem kui põllumassiivi pind põllumajandustoetuste registris,

põldude kohta. PRIA ise saatis 2004. aastal pindalatoetuse esmakordse taotlemise ajal Metsa Johani

Talule põllumassiivide kaardid koos pindaladega. Nende PRIA registri kaartide põhjal taotlus

esitatigi.

3.2. Põllul nr 7 massiivil nr 41246291523, mis on täies ulatuses tarastatud ja kus maist oktoobrini

karjatatakse loomi, on jõeäärse lammipüsirohumaa tõttu rohu kasv kevadiste üleujutuste tulemusena

soodsam kui tavakarjamaal, mistõttu jääb arusaamatuks, miks põld ei ole kontrollija arvates

toetusõiguslik. Samas kontroll ei käinudki põllul nr 7.

3.3. Kontrollaruande tulemustest tehti vastupidised järeldused. Arusaamatuks jääb, miks on PRIA

muutnud kontrolli tagajärjel põldude suurust, kui kontrollaruanne seda ei kajasta. Nimelt on

kontrolllehel põllu nr 5 (massiiv nr 41246286081, kus karjatatakse maist oktoobrini lihaveiseid)

kohta öeldud, et karjatamine toimub suuremal osal massiivist ning "Tööprotseduuri" tabeli koodi

järgi on puuduste lahtrisse märgitud, et kõik on korras. Sama korrasolekut tähistavad kontrolllehel ka

põllud nr 4, 6, 12, 16, 33 ja 34.

3.4. Mis puudutab järelkontrolli, siis täiendav kontroll toimus tingimustes, kus polnud tuvastatav

puude liituvuse suuruse mõõtmine. Põllu nr 5 osas ei nähtu 20. jaanuari 2006. a lisakontrolli aktist

nr 8, millistel õiguslikel alustel ja kui suures osas on massiiv toetuskõlblik ja kui suures osas

toetuskõlbmatu maa. Põllu nr 7 osas järelkontrolli ei tehtudki.

9. Vastustaja PRIA palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel.

1. Kassaatori väited, et Tartu Halduskohus rikkus menetlusnorme, on alusetud, kohtu pädevuses on

otsustada, milliseid tõendeid ta vastu võtta. Kassatsioonkaebuse lisadena 3 ja 4 esitatud kaartidest ei

nähtu, kas pinnad olid 2005. aasta septembris (esimese kontrollimise ajal) toetuskõlbulikud või mitte,

sest väljatrükid on tehtud 2006. aastal. Lisaks olid samad kaardid juba PRIA poolt Tartu

Halduskohtule esitatud ja seega kohtul otsuse tegemise ajal olemas.

2. Vastavalt Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p-le 1 ei ole kassaatori maatükk

toetusõiguslik, sest seal ei ole võimalik teha põllumajanduslikke tegevusi samamoodi kui puudeta

maatükil. Sama määruse art 30 p 2 kohaselt võetakse põllumajandusliku maa pindala mõõtmisel

arvesse tegelikult põllumajanduslikus kasutuses olev maa, mille alla aga võsastunud maa ei kuulu.

Need nõuded kehtisid ka taotluse esitamise ajal 23. mail 2005. aastal. Kassaatori maad ei vastanud

suures osas nõuetele, see on tuvastatud ka kontrollaktis. Asjaolu, et nimetatud pinnad on tarastatud

(nt põld nr 7, nagu väidab kassaator) või et pindadel on loomi karjatatud, ei muuda neid

toetusõiguslikeks. Tarastada ja loomi karjatada võib ka soos, kruusakarjääris jne. EL ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lg 4 sätestab põllumassiivi mõiste - maatükil

selgelt eristuvate püsivate objektidega piiristatud maa-ala, mis koosneb ühest või mitmest põllust ja

millel on numberkood. Põhiseaduslikku õigust oma vara kasutada ja käsutada ja loomi karjatada ei

ole PRIA piiranud, kuid toetusnõuetele mittevastavad pinnad toetust ei saa. Euroopa Komisjoni

audiitorid kontrollisid 2004. aastal välja makstud pindalatoetuse taotlusi ja juhtisid mitmel korral

tähelepanu sellele, et toetust on makstud liialt võsastunud maale.

3. PRIA esitas tõepoolest 2004. aastal enne esimest toetuse taotlemist kassaatorile põllumassiivide

kaardid, kuid piirid märkis kaartidele kassaator. Kui ta deklareeris põllumassiivina ka võsastunud

pinnad, lasub vastutus taotlejal, mitte PRIA-l, kes eeldas, et esitatud andmed on õiged. Euroopa

Komisjoni määruse nr 796/2004 art 26 p 1 järgi on PRIA-l kohustus igal aastal kohapeal kontrollida

vähemalt 5% taotlejatest ja kui kontrolli tulemusena selgub, et deklareeritud on mittetoetusõiguslikud

pinnad, järgnevad sellele sanktsioonid.

4. Alusetu on kassaatori väide, et põllumajandusministri 13. aprilli 2006. a määrusega nr 44 (vastuses

ekslikult 31. märtsi 2006. a määrusega nr 41) muudeti taotluse saamise nõudeid karmimaks.

Tegelikult fikseeriti tingimused, millal puudega kaetud pind siiski vastaks Euroopa Komisjoni

määruse nr 796/2004 art 8 p 1 nõuetele, tehes koguni teatud mööndusi Saare, Hiiu, Pärnu ja Lääne

maakonna suhtes ja olles taotlejat soosiva iseloomuga. Sisuliselt tunnistatakse toetusõiguslikuks

pinnaks ka mets (metsaseaduse § 2 p 1 järgi on metsaks puittaimestiku kasvukoht, kus puuvõrade

liituvus on 0,3).

5. Kassaatori põldudel on toimunud nii kohapealne kontroll kui ka lisakontroll. Täiendavalt käis

kassaatori põldudel 23. jaanuaril 2006 Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse peaspetsialist Priit

Kohava, kelle ekspertiisi järgi oli puude liituvus üle 0,5. 29. septembril 2006 tegid ekspertiisi ka

Maaülikooli teadlased.

6. Kassaator pole esitanud tõendeid väite, et kontrollaktil olid puudused, kinnitamiseks. Euroopa

Komisjoni määruse nr 796/2004 art 28 p 2 kohaselt kinnitab taotleja allkiri seda, et ta on

kontrollimisel kohal viibinud ja tal oli võimalik lisada oma tähelepanekuid. Kassaator pole

kontrollaktis esitatud kirjetest aru saanud. Põllu nr 5 puhul on kassaator vääralt mõistnud kontrolllehe

veeru nr 20 tähendust. Märge "+" ehk "korras" kehtib kontrollitud pinna ehk toetusõiguslikuks

mõõdetud pinna kohta. Kui põld on juba eelnevalt väiksemaks mõõdetud, siis esialgsest pinnast välja

jäänud pind ei ole toetusõiguslik ja ülejäänud osa on. Puudusena saaks märke esitada vaid siis, kui

põld oleks täies ulatuses mittetoetusõiguslik.

Riigikohtu halduskolleegiumi istungil jäid menetlusosalised oma seisukohtade juurde.

PRIA esindaja esitas taotluse eelotsuse küsimiseks Euroopa Kohtult, milles palus Euroopa Kohtu

selgitust järgmistes küsimustes.

1. Kas järgmiste õigusaktide ja dokumentide - Euroopa Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 8 p 1

ja art 30 p 2; Euroopa Komisjoni töödokument AGRI/60363/2005 punkti 3 esimene lõik ja punkti 3

alapunktid: "Erikaalutlused metsaga kaetud maa suhtes" ja "Erikaalutlused karjamaa suhtes"; EL

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 art 5 p 1 ja art 131 p 2 alapunkt b ja p 3 alapunkt c - sätteid

koostoimes tõlgendades saab pidada toetusõiguslikuks kehtestatust suurema puude liituvusega ja

osaliselt võsastunud maatükki, st et sellel oleks võimalik teha põllumajanduslikke tegevusi nagu sama

piirkonna puudeta maatükil?

2. Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis milliste kriteeriumide alusel saab selles vaidluses

pidada eeltoodud kirjeldustele vastavaid maatükke (mets, puude liituvusega üle 0,5 ja kasvav

pajuvõsa tugevalt mättalisel liigniiskel alal, kus niitmine on praktiliselt võimatu) püsirohumaadeks

Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p 1 ja art 30 p 2 ning EL Nõukogu määruse

nr 1782/2003 art 5 p 1 mõttes?

Kassaatoril ei olnud eelotsuse taotluse kohta vastuväiteid.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Riigikohtu halduskolleegiumi arvates on praeguses vaidluses oluline asjassepuutuva Euroopa

Liidu õiguse tõlgendamine ja kohaldamine (I). Asja lahendamiseks vastab kolleegium küsimusele,

millised konkreetsed nõuded toetuskõlbulikele maadele taotluse esitamise ajal Eestis kehtisid (II)

ning kas Metsa Johani Talu vaidlusaluste põllumassiivide kontrollimisel lähtuti kehtivatest sätetest

(III). Samuti võtab Riigikohtu halduskolleegium seisukoha Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise kohta

(IV). Lõpuks lahendab kolleegium kassatsioonkaebuse ning menetluskulude küsimuse (V).

I

11. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad

ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks kehtestati EL Nõukogu 29. septembri 2003. a

määrusega (EÜ) nr 1782/2003. Vastavalt EL Nõukogu määruse nr 1782/2003 art 44 p-ile 2 on

"toetuskõlblik hektar" põllumajandusettevõtte mis tahes põllumajandusmaa haritava maana või

püsikarjamaana, välja arvatud püsikultuuride või metsa all olevad pindalad ning

mittepõllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavad pindalad. Sama määruse art 44 p 3 kohaselt

deklareerib põllumajandustootja maatükid, mis vastavad mis tahes toetusõigusega seotud

toetuskõlblikule hektarile. Selliselt deklareeritud põlde võib põllumajandustootja kasutada igasuguse

põllumajandusliku tegevuse jaoks, välja arvatud püsikultuuride kasvatamiseks, puu- ja köögiviljaturu

ühise korralduse määruste teatavates sätetes osutatud toodete tootmiseks ning selliste kartulite

kasvatamiseks, mis on ette nähtud tärklise valmistamiseks (EL Nõukogu määruse nr 1782/2003 art

51).

12. EL Nõukogu määruse nr 1782/2003 rakendamist konkretiseerib Euroopa Komisjoni määrus

nr 796/2004, kus sätestatakse toetuskõlbulikele põllumajanduslikele maatükkidele esitatavad

üldpõhimõtted. Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p 1 täpsustab, et puid hõlmav maatükk

loetakse põllumajanduslikuks maatükiks pindala toetuskavade otstarbel, kui EL Nõukogu määruse

nr 1782/2003 eelpool viidatud artiklis 51 ette nähtud põllumajanduslikke tegevusi või vajaduse korral

kavandatavat tootmist on võimalik teostada samamoodi nagu sama piirkonna puudeta maatükkidel.

13. Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 81 järgi kohaldatakse seda määrust 2005. aasta

1. jaanuaril algavate turustusaastate või toetusperioodidega seotud abitaotluste suhtes, st praeguse

vaidluse aluseks olnud taotluse suhtes, kusjuures määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav

kõikides liikmesriikides. Metsa Johani Talu 2004. aastal esitatud ja rahuldatud taotlusele kohaldus

Euroopa Komisjoni 11. detsembri 2001. a määrus (EÜ) nr 2419/2001, millega sätestati EL Nõukogu

määrusega (EMÜ) nr 3508/92 kehtestatud ühenduse toetuskavade ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi

üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Euroopa Komisjoni määruse nr 2419/2001 art 5 p 1 kohaselt

käsitati määruse kohaldamisel põllumajandusliku maatükina ka sellist maatükki, millel kasvavad

puud ja mida kasutatakse EL Nõukogu määruse nr 3508/92 artiklis 1 osutatud põllukultuuride

tootmisel, tingimusel, et kavandatud tootmine toimub samalaadsel viisil kui sama piirkonna puudeta

maatükkidel (analoogne Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p-ga 1).

14. Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 preambuli p 75 kohaselt tuleks Euroopa Komisjoni

teavitada liikmesriikide meetmetest, mida nad võtavad tarvitusele ühtse süsteemi rakendamise

muutmiseks. Selleks, et võimaldada komisjonil ühtse süsteemi tõhusat järelevalvet, tuleks

liikmesriikidel komisjonile saata iga-aastast kontrollistatistikat. Liikmesriikidel tuleks lisaks teavitada

Euroopa Komisjoni kõikidest meetmetest, mida nad võtavad kasutusele püsikarjamaa all oleva maa

säilitamiseks.

15. Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 30 p 2 esimene lause sätestab, et põllumajandusliku

maatüki kogupindala võib arvesse võtta tingimusel, et seda kasutatakse tervikuna asjaomase

piirkonna või liikmesriigi tavapäraste standardite kohaselt. Muudel juhtudel võetakse arvesse

tegelikult kasutatavat ala. Nimetatud art 30 p 2 asub määruse alajaos, mis puudutab toetustaotluste

kohapealset kontrolli.

Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 2 p 33 kohaselt on standardiks liikmesriikide

määratletud standardid kooskõlas EL Nõukogu määruse nr 1782/2003 artikliga 5 ja lisaga IV.

16. EL Nõukogu määruse nr 1782/2003 art 5 käsitleb häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi.

Nimetatud määruse art 5 p 1 näeb ette, et liikmesriigid tagavad, et kogu põllumajandusmaa ning

eelkõige põllumajandusmaa, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil, oleks heades põllumajandus-

ja keskkonnatingimustes. Liikmesriigid määratlevad heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste

miinimumnõuded lisas IV sätestatud raamistiku alusel siseriiklikul või regionaalsel tasandil, võttes

arvesse asjaomaste alade eriomadusi, sh mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevat

põllumajandustootmist, maakasutust, külvikorda, tootmisviise ja põllumajandusstruktuure. Vastavalt

EL Nõukogu määruse nr 1782/2003 lisale IV määratakse heade põllumajandus- ja

keskkonnatingimuste miinimumnõuded järgmiste näitajate alusel: mulla erosioon; mulla orgaaniline

aine; mulla struktuur; minimaalne hooldustööde tase, sh hooldustööde minimaalse taseme tagamine

ja asustuse kahjustamise vältimine, minimaalne loomkoormus ja/või asjakohane režiim,

püsikarjamaade kaitse, maastikule iseloomulike vormide säilitamine ning põllumajandusmaa

võsastumise vältimine.

17. Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art-te 23-32 rakendamist käsitleb Euroopa Komisjoni

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi 9. märtsi 2005. a töödokument AGRI/60363/2005,

mis on liikmesriikidele soovitusliku iseloomuga. Nimetatud dokumendis leitakse, et kooskõlas

Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p-ga 1 tuleb põllumajanduslik maatükk, kus ühel

hektaril on rohkem kui 50 puud, üldreeglina lugeda mittetoetuskõlbulikuks. Seejuures peetakse

silmas eriti selliseid puid, mida saab kasutada puidutööstuses. Siiski võib sellestki määrast näha ette

erandeid teatud liiki puude puhul nagu näiteks viljapuud ja keskkonnakaitse/ökoloogilistel põhjustel.

Need võimalikud erandid peab aga liikmesriik eelnevalt defineerima.

Lisaks toob Euroopa Komisjoni töödokument ära erikaalutlused, mis puudutavad muuhulgas

söödamaad ja karjamaad.

18. Metsa Johani Talu eesmärk oli vaidlusalustel maatükkidel heintaimede kasvatamine loomade

karjatamiseks. EL Nõukogu määruse nr 1782/2003 art 43 arvestatakse toetusõiguslike hektarite hulka

söödamaa, mis ei hõlma aga hooneid, metsa, tiike, teid ja veel teatud alasid. Sama määruse art 131

(puudutab küll peamiselt veise- ja vasikaliha toetusi) märgib samuti, et söödamaaks on

põllumajandusettevõttes kogu kalendriaasta jooksul veise- ning lamba- ja/või kitsekasvatuseks

kasutatav pindala ning et söödamaa ei hõlma mh metsa ega pindalasid, mida kasutatakse ühenduse

teiste toetuste toetuskõlblike põllukultuuride või püsikultuuride või aiasaaduste kasvatamiseks, välja

arvatud püsikarjamaad.

Euroopa Komisjoni 9. märtsi 2005. a töödokumendi AGRI/60363/2005 kohaselt tuleb EL Nõukogu

määruse nr 1782/2003 art-s 131 nimetatud metsana, mida söödamaa ei tohi hõlmata, mõista sellist

maatükki, mida katavad puud (sh põõsad) ja mis takistab loomade söögiks (karjatamiseks) sobiva

taimse alusrinde kasvu. Veel leitakse töödokumendis, et söödamaa puhul arvatakse abikõlbulikust

pinnast välja tiikidest ainult püsitiigid ja teedest kõik teed välja arvatud karjateed.

Samas EL Nõukogu määruse nr 1782/2003 art 132 p 3 alapunkti c järgi koosneb loomkoormuse

arvutamisel arvesse võetav söödamaa vähemalt 50% ulatuses karjamaast, kusjuures karjamaa mõiste

määratlevad liikmesriigid. Määratlus peab sisaldama kriteeriumi, mille kohaselt karjamaa on

rohumaa, mis on vastavalt kohalikele põllumajanduslikele tootmisviisidele mõeldud veise- ja/või

lambakasvatuseks. Siiski ei välista see samal aastal karjamaa segakasutust. Euroopa Komisjoni

töödokumendi AGRI/60363/2005 kohaselt peab toetuskõlbulike pindalade kontrollimisel tuvastama,

kas karjamaa vastab Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide siseriiklikele nõuetele.

Kuigi Euroopa Komisjoni töödokumendis on eeltoodud erisusi, mis puudutavad sööda- ja karjamaad,

käsitletud seoses veiseliha ja ekstensiivistamistoetuse taotluste abikõlblikkuse kriteeriumidele

vastavuse hindamisega, ei pruugi olla välistatud nende tingimuste kohaldamine ka siis, kui tegemist

on pindalatoetuse raames taotletava toetuse toetusõiguslike pindade kindlaks tegemisega. Seda nt siis,

kui toetust taotleva isiku tegevuse eesmärgiks on loomade karjatamine ning arvestada tuleks

seejuures ka konkreetse toetusliigi, praegusel juhul mahepõllumajandusliku tootmise toetus,

eesmärke.

19. EL õigusaktide käsitluse kokkuvõttena järeldab Riigikohtu halduskolleegium, et EL õigusaktidest

on eelkõige asjassepuutuv Euroopa Komisjoni määrus nr 796/2004, mis on Eestis vahetult

kohaldatav, ning et kuigi üldiselt metsa all olevat ala toetuskõlblikuks ei peeta, loetakse puudega

maatükk toetuskõlbulikuks juhul, kui seal on võimalik samamoodi toota nagu sama piirkonna

puudeta maatükil.

Euroopa Komisjoni töödokumendis on täpsustatud, et "puid hõlmavat ala" Euroopa Komisjoni

määruse nr 796/2004 art 8 p 1 tähenduses tuleb mõista sellise alana, kus puude tihedus ei tohi olla

rohkem kui 50 puud ühe hektari kohta. Vastust küsimusele, mida tähendab Euroopa Komisjoni

määruse nr 796/2004 art 8 p-s 1 sätestatud "samamoodi tootmine" ja mida lugeda "samaks

piirkonnaks," ei ole võimalik EL aktidest leida. Samal ajal toob Euroopa Komisjoni töödokument mh

söödamaade ja karjamaade osas välja erisused ja selgitab, et söödamaade puhul ei ole toetuskõlbulik

selline puudega (sh põõsastega) kaetud ala, mis takistab karjatamiseks sobiva taimse alusrinde kasvu.

Kolleegium rõhutab, et Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 30 p 2 esimese lause kohaselt on

liikmesriikidel võimalik toetuskõlbulikuna arvesse võtta vastav põllumajanduslik ala tervikuna siis,

kui seda kasutatakse tervikuna (täies mahus) asjaomase piirkonna või liikmesriigi tavapärase

standardi kohaselt. Vastasel juhul tuleb toetuskõlbuliku pindala kontrollimisel arvesse võtta tegelikult

kasutatavat ala (art 30 p 2 teine lause). EL õiguse alusel ei ole võimalik teha järeldust, et

liikmesriikidel on kohustus selliste piirkondlike iseärasustega arvestada. Tegemist on liikmesriikide

võimalusega, mille kasutamine sõltub muu hulgas liikmesriigi põllumajanduspoliitikast.

Iseärasustega arvestamist saab põhjendada ainult asjaomase piirkonna või liikmesriigi tavapärase

standardiga. EL õigusaktid ei näe otsesõnu ette, et selline tavapärane standard peaks olema

kehtestatud normina. Kuid standard peab olema üheselt arusaadav nii toetuse taotlejale kui ka

vastavale ametkonnale, arvestades õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtetega.

II

20. Vaidlusse puutuva toetustaotluse esitamise ning Metsa Johani Talu maadel toimunud

kontrollimiste ajal kehtinud põllumajandusministri 20. aprilli 2004. a määruse nr 51 § 3 järgi võis

toetust taotleda taotleja, kes kasutab põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud

vähemalt 1,00 hektari suurust heas põllumajanduslikus korras olevat maad, kus kasvatab

põllumajanduskultuuri või mida hoiab mustkesas või mida kasutab loomade karjatamiseks või sööda

tootmiseks (põllumajanduslikus kasutuses olev maa), või põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt

väljas olevat maad.

Eesti õigusaktid ei täpsusta, millistele konkreetsetele nõuetele peab vastama heas põllumajanduslikus

korras olev maa.

21. Riigikohtu halduskolleegium märgib, et Metsa Johani Talu toetustaotluse esitamise ja

läbivaatamise ajal ei olnud põllumajandusministri 20. aprilli 2004. a määruses nr 51 määratletud

piirkondlikke tavapäraseid standardeid, mida võimaldab arvesse võtta Euroopa Komisjoni määruse

nr 796/2004 art 30 p 2 esimene lause.

22. Põllumajandusministri 13. aprilli 2006. a määrusega nr 44, millega täiendati

põllumajandusministri 20. aprilli 2004. a määrust nr 51, sätestati, et Saare, Hiiu, Pärnu või Lääne

maakonnas asuv püsirohumaa on heas põllumajanduslikus korras ka siis, kui sellel kasvavate

kadakate või puude liituvus ei ületa 0,5. Nimetatud täiendus jõustus 24. aprillil 2006 ja see kuulus

rakendamisele tagasiulatuvalt 17. novembrist 2005 (põllumajandusministri 20. aprilli 2004. a

määruse nr 51 § 82 lg 11). Seega ei saanud see säte olla mingil juhul kohaldatav Metsa Johani Talu

toetustaotluse esitamise ajal mais 2005 ega kassaatori maadel toimunud kontrolli ajal septembris

2005. Sellest sättest tulenevad põhimõtted ei olnud taotluse esitamise ajal taotlejale teada. Samuti ei

ole üheselt selge, et nimetatud täiendav tingimus ei kujuta endast kassaatori osas piiravat tingimust,

sest PRIA on praegusel juhul oma puudulikes põhjendustes toetunud peamiselt just nõudele, mille

kohaselt ei tohi kadakate või puude liituvus ületada 0,5 ning seetõttu ei ole võimalik üheselt

järeldada, kas ka muudel sisulistel põhjustel ei oleks vaidlusalused pindalad olnud toetusõiguslikud.

23. Tulenevalt eeltoodust leiab Riigikohtu halduskolleegium, et kontrollimisel, kas Metsa Johani Talu

vastab toetuse saajatele kehtestatud nõuetele, tuli lähtuda Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004

art 8 p-st 1, võttes arvesse Euroopa Komisjoni 9. märtsi 2005. a töödokumendi AGRI 60363/2005

vastavaid tõlgendusi, samuti juhinduda Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 30 p 2 teisest

lausest, mille kohaselt võetakse toetuskõlbulikuna arvesse tegelikult kasutatavat ala. Lisaks tuli

tugineda taotluse esitamise ja maade kontrollimise ajal kehtinud põllumajandusministri 20. aprilli

2004. a määruse nr 51 nõuetele.

III

24. Vastates küsimusele, kas Metsa Johani Talu vaidlusaluste põllumassiivide kontrollimisel lähtuti

kehtivatest sätetest, peab Riigikohtu halduskolleegium esmalt vajalikuks märkida, et nõustub Tartu

Ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt asjaolu, et PRIA ise andis esmakordsel toetuse

taotlemisel Metsa Johani Talule tema põllumassiivide kaardid, ei välista taotleja kohustust esitada

toetuse taotlus vaid toetusõigusliku pinna osas.

25. Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus on leidnud, et PRIA korraldatud kontrolli ning

järelkontrolli tulemusena on kindlaks tehtud, et Metsa Johani Talu vaidlusalused maad ei olnud

toetusõiguslikud seetõttu, et tegemist oli selliste pindadega, millel ekspertide arvates ei olnud

võimalik põllumajanduslikke tegevusi (praegusel juhul loomade karjatamist) teostada samamoodi

nagu sama piirkonna puudeta maatükkidel. Riigikohtu halduskolleegium leiab aga, et eeltoodut ei ole

kindlaks tehtud, liiati ei ole PRIA Metsa Johani Talu vaidlusaluste maade toetuskõlblikkuse

kindlakstegemisel lähtunud toetustaotluse esitamise ja kontrollimise ajal kehtinud nõuetest, samuti on

kontrollaruannet põhjendatud puudulikult.

26. Riigikohtu halduskolleegium täheldab siinkohal, et 16.-19. septembrini 2005 toimunud kontrolli

tulemusena vormistatud kontrollaruandes nr 050108-74-035 on Metsa Johani Talu vaidlusaluste

põllumassiivide kohta märgitud järgmist: põld nr 5 (põllumassiiv nr 41246286081) -karjatamine

toimub suuremal osal massiivist; põld nr 7 (põllumassiiv nr 41246291523) - põld ei ole

toetusõiguslik. Eeltoodust ei ole võimalik järeldada, milliseid tingimusi võeti kontrollimisel aluseks.

Järelkontrolli aktis 20. jaanuarist 2006. a on põllu nr 5 kohta märgitud, et massiivil on osa maast

metsamaa, põldu nr 7 ei ole aga üldse käsitletud. Metsakaitse ja Metsanduskeskuse eksperthinnangus

23. jaanuarist 2006. a on aluseks võetud üksnes puude liituvus 0,5, mitte Euroopa Komisjoni

soovituses sätestatu. Põllu nr 5 kohta on osaliselt leitud, et selle mõistlik põllumajanduslik

kasutamine ei ole võimalik, kuivõrd võrade liituvus on vähemalt 0,75. Põld nr 7 nimetatud

eksperthinnangus üldse ei kajastu. PRIA 30. märtsi 2006. a vaideotsuses nr 13-25/455, kus ei ole küll

teiste sarnaste vaidlusaluste PRIA käskkirjade kõrval otseselt märgitud vaidlustatud PRIA

peadirektori 19. detsembri 2005. a käskkirja nr 1-3.13-4/77 (märgitud on 19. detsembri 2005. a

käskkiri nr 1-3.13-5/77), on põhjendatud, et Metsa Johani Talu maadel toimunud kohapealse kontrolli

käigus mõõdeti ainult toetusõiguslik pind, kusjuures selle hulka ei arvatud võsaga ja tiheda puistuga

kaetud alasid (üle 50 puu ühel hektaril ning puude liituvus üle 0,5) ning soostunud alasid.

Põhjendatud ei ole, miks ei ole Metsa Johani Talu vaidlusalastel pindadel võimalik tegelda loomade

karjatamisega samamoodi nagu sama piirkonna puudeta aladel, samal ajal kui vaidlust ei tekkinud

küsimuses, kas neil pindadel on loomi karjatatud. Kindlaks pole tehtud, kas puudega (sh põõsastega)

kaetud ala takistab karjatamiseks sobiva taimse alusrinde kasvu või mitte. Samuti ei ole põhjendatud,

miks ei olnud Metsa Johani Talu vaidlusalused pinnad heas põllumajanduslikus korras, nagu nägi

seda ette põllumajandusministri määrus nr 51 taotluse esitamise ja esmase kontrolli läbiviimise ajal

kehtinud redaktsioonis.

27. Tartu Halduskohus on 13. juuni 2006. a istungil võtnud asja materjalide juurde NATURA kaardi

ühel lehel (istungi protokoll, toimiku lk 74) ja Tartu Ringkonnakohus on kohtuistungil rahuldanud

menetlusosaliste taotlused ning võtnud asja materjalide juurde toetusõiguslikke alasid tõendavad

PRIA Saaremaa osakonna atesteeritud konsulendi augustis 2006 tehtud akti, atesteerimistunnistuse,

aerofoto ja pildid põllu nr 5 kohta ning Eesti Maaülikooli ekspertgrupi 13. oktoobri 2006. a akti

põldude nr 5 ja 7 kohta (istungi protokoll, toimiku lk 114). Tartu Ringkonnakohus ei ole oma otsuses

toetunud Eesti Maaülikooli ekspertgrupi arvamusele, kus leitakse, et vaidlusalustel põldudel on

loomad viibinud suurema osa ajast söödavama rohuga aladel, kuid märgitakse samuti, et kasvav

pajuvõsa ja inimtegevuse ebapiisavus ei vasta heale põllumajandustavale. Selle asemel on Tartu

Ringkonnakohus käsitlenud üksnes kontrollaruandeid ning leidnud, et konsulendi arvamus ei kinnita

vaidlusaluse põllu toetusõiguslikkust.

Haldusakti motiveerimise vajadusele seoses PRIA toetuste määramisega, samuti sellele, et haldusakti

põhjendamist kohtumenetluses ei saa üldjuhul pidada piisavaks, on Riigikohtu halduskolleegium

tähelepanu juhtinud ka 27. veebruari 2007. a otsuses asjas nr 3-3-1-93-06.

IV

28. Selles asjas oli põhiküsimuseks, kas vaidlusalustel puudega kaetud maatükkidel on võimalik

headele põllumajandustavadele vastavat tegevust korraldada samamoodi kui puudeta maatükkidel.

Kuid PRIA ei lähtunud taotluse läbivaatamisel ja otsuse põhjendamisel sellest põhiküsimusest, s.o.

kehtivast Euroopa Liidu ja Eesti õigusest.

Riigikohtu halduskolleegium möönab, et Euroopa Liidu õigusaktid ei pruugi tuua täit selgust

küsimuses, kas pindalatoetuse raames on võimalik lugeda toetusõiguslikuks maatükki, kus on rohkem

kui 50 puud ühel hektaril, kuid märgib, et praegusel juhul põhjendati vaidlusaluste põldude

mittetoetusõiguslikkust ühe põllumassiivi osas eeskätt sellega, et puude liituvus oli üle 0,5, teise

põllumassiivi osas aga sisuliselt põhjendused puudusid.

Euroopa Liidu õiguse tõlgendamisel kasutatavast Euroopa Komisjoni töödokumendist võib järeldada,

et üldiselt ei saa pindalatoetuse raames lugeda toetusõiguslikuks maatükki, kus on rohkem kui 50

puud ühel hektaril. Niisugune võimalus avaneb vaid erandjuhtudel, mida liikmesriigid peavad

eelnevalt defineerima. Eesti ei ole seda aga teinud, samuti nagu Eesti ei määratlenud piirkondlikke

tavapäraseid standardeid Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 30 p 2 tähenduses. Küll aga

peab Euroopa Komisjoni töödokument teatud juhtudel võimalikuks arvestada söödamaade hulka ka

niisugust puudega (sh põõsastega) kaetud ala, kus puud ei takista karjatamiseks sobiva taimse

alusrinde kasvu.

Tulenevalt eelnevast leiab Riigikohtu halduskolleegium, et Riigikohtul on võimalik asi otsustada ilma

Euroopa Kohtult eelotsust küsimata.

V

29. Eeltoodud põhjendustele toetudes rahuldab Riigikohtu halduskolleegium Metsa Johani Talu

kassatsioonkaebuse, tühistab Tartu Ringkonnakohtu 14. novembri 2006. a otsuse haldusasjas nr 3-06-

472, Tartu Halduskohtu 22. juuni 2006. a otsuse asjas nr 3-06-472 ning PRIA peadirektori

19. detsembri 2005. a käskkirja nr 1-3.13-4/77 alapunkti 11 osas, millega ei määratud Metsa Johani

Talule mahepõllumajandusliku tootmise toetust summas 148 210, 76 krooni ning nõuti tagasi 2004. a

toetus summas 337 387, 68 krooni. PRIA-l tuleb selles osas Metsa Johani Talu toetustaotlus uuesti

läbi vaadata.

30. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Metsa Johani

Talu on Tartu Halduskohtu menetluses tasunud riigilõivu 10 krooni, samuti õigusabikulud summas

8260 krooni (toimiku lk 63-64), viimase suuruse osas on PRIA esindaja kohtuistungil vastu vaielnud

(tl 62), kuid pole oma seisukohta põhjendanud. Tartu Ringkonnakohtu menetluses on Metsa Johani

Talu tasunud riigilõivu 10 krooni ning palunud hüvitada uuesti 8260 krooni, märkides, et kulusid

tõendavad dokumendid on aga esitatud esimese astme kohtus (toimiku lk 113). Kassatsiooniastmes ei

ole Metsa Johani Talu menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.

Eeltoodust järelduvalt loeb kolleegium põhjendatuks menetluskulude 8280 krooni, sh riigilõivu 20

krooni väljamõistmist PRIA-lt Metsa Johani Talu kasuks. Kautsjon kuulub tagastamisele.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque