3-3-1-17-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-3-1-17-07 Määruse kuupäev 20. juuni 2007 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Kohtuasi Leho Ruusi kaebus Põhja Politseiprefektuuri ülekuulamise protokolli väljastamisest keeldumise õigusvastaseks tunnistamiseks ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli koostamise õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 7. novembri 2006. a otsus haldusasjas nr 3-05-587 Menetluse alus Riigikohtus Leho Ruusi kassatsioonkaebus Istungil osalenud isikud Leho Ruus RESOLUTSIOON Anda asi läbivaatamiseks Riigikohtu kriminaalja halduskolleegiumi vahelisele erikogule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Leho Ruus ületas jalakäijana 22. aprillil 2005. a väidetavalt vales kohas sõiduteed. Politseiametnik koostas protokolli ja piirdus suulise hoiatamisega. Leho Ruus selgitas, et tegemist on ristmikuga, kus sõidutee ületamine on lubatud, kuid nõustus hoiatamismenetluse läbiviimisega kohapeal ega taotlenud kiirvõi üldmenetluse läbiviimist. L. Ruus esitas 16. mail 2005 Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonnale teabenõude, milles palus väljastada 22. aprillil 2005 koostatud protokolli koopia, mida ta vajas õiguskantsleri poole pöördumiseks. Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna 20. mai 2005. a kirjas nr PHJ9.4-1.13/37 keelduti teabenõude täitmisest põhjusel, et päringut ei käsitata teabenõudena. Kirjas märgiti, et väärteomenetluse seadustiku (VTMS) alusel ei ole hoiatamismenetluse puhul võimalik pärast menetluse lõpuleviimist materjalidega tutvuda ning nendest koopiaid teha. 2. Halduskohtule esitatud kaebuses palus Leho Ruus tunnistada Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna hoiatamismenetluses koostatud protokolli koopia väljastamisest keeldumine ning menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli koostamine õigusvastaseks. Kaebuse kohaselt tõlgendas politseiametnik liikluseeskirja § 26 ja § 27 meelevaldselt. Kaebuse esitaja leidis, et pole väärtegu toime pannud ja palus kohtuistungil suuline hoiatus tühistada. VTMS § 53 lg-s 2 ei ole sätestatud ülekuulamisprotokolli koostamist ega allkirja võtmist selle kohta, et menetlusalune isik on nõus hoiatamismenetlusega, kui menetleja piirdub menetlusaluse isiku suulise hoiatamisega. VTMS § 53 lg 1 sõnastus sedastab selgelt, et hoiatamismenetlus on suuline, mitte kirjalik. Leho Ruus leidis, et seepärast on ülekuulamisprotokoll õigustühine. Veel väitis kaebaja, et politsei on kogunud ebaseaduslikult isikuandmeid ja kandnud need juhtumina

politsei infosüsteemi POLIS. Leho Ruus leidis, et kui ta peaks rikkuma liikluseeskirja, siis arvestab politsei eelnevat juhtumit, tuginedes infosüsteemis tehtud sissekandele. 3. Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakond palus kaebuse jätta rahuldamata. Teabenõude täitmisest keeldumine oli põhjendatud, kuna väärteomenetluse käigus kogutud teabe on teabevaldaja vastavalt AvTS § 35 lg 1 p-le 1 kohustatud tunnistama asutusesiseseks. Väärteomenetluse seadustik hoiatamismenetluse dokumentidega tutvumist ette ei näe. Vastavalt karistusregistri seaduse § 4 lg 1 ple 2 ei kanta karistusregistrisse kohtuvälise menetleja otsust hoiatamismenetluses ehk hoiatustrahvi otsust, rääkimata suulisest hoiatusest. VTMS § 82 lg 1 kohaselt peab kohtuväline menetleja väärteoasjade kohta registrit. Selles registreeritakse kõik väärteoasjad, seega ka hoiatamismenetlused. Ka suulise hoiatuse puhul tehakse vastavad kanded, kuid see ei tähenda veel kirjalikku menetlust. Kirjalikuks menetluseks tuleb pidada menetlust, kus kogu menetlus algusest lõpuni on kirjalik, sealhulgas ka lahend - otsus. VTMS § 53 lg 4 sätestab üheselt, et menetlusaluse isiku ülekuulamine ja selle protokollimine pole seadusevastane. Infosüsteemi POLIS on Andmekaitseinspektsioon lugenud nõuetele vastavaks. 4. Tallinna Halduskohtu 4. aprilli 2006. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt. Halduskohus leidis, et vastustaja keeldumine kaebuse esitajale protokolli koopia väljastamisest ei olnud õiguspärane. Protokoll on menetlusdokument, mis koostatakse isiku suhtes mingi rikkumise toimepanemisel. Isikul, kelle suhtes protokoll koostatakse, on õigus sellega tutvuda ning vajadusel saada sellest koopia. Kaebuse esitaja palus protokollist koopiat põhjendatult, kuna soovis õiguskantslerilt selgitusi hoiatamismenetluses protokolli koostamise õiguspärasuse kohta. Suuline hoiatamine saab toimuda vaid siis, kui menetlusalune isik on nõus tema suhtes hoiatamismenetluse läbiviimisega kohapeal. Protokollist nähtub, et kaebajale on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi, sh õigust hoiatamismenetlusest keelduda. Suuline hoiatamine ei ole karistus, see on preventiivne haldussunnivahend, mida võib kohaldada vähetähtsa väärteo puhul isiku nõusolekul, kui rikkumise toimepanemise üle vaidlus puudub. Suulist hoiatamist ei kanta karistusregistrisse. Vastavalt VTMS § 54 lg-le 1 hoiatamisotsust ei koostata, kui kohtuväline menetleja piirdub menetlusaluse isiku suulise hoiatamisega. Ülekuulamisprotokolli koostamine iseenesest ei riku menetlusaluse isiku õigusi ega piira tema vabadusi. Leho Ruus on taotlenud suulise hoiatamise tühistamist. Seadus suulise hoiatamise tühistamiseks võimalust ei anna, kuna suuline hoiatamine on toiming, mille kohta hoiatamisotsust ei tehta. Toimingut tühistada või kehtetuks tunnistada ei saa. Kuna kehtiv VTMS võimaldab väärteomenetluses vaidlustada üksnes kiirvõi üldmenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsust, puudub kohtuvälisel menetlejal õiguslik alus hoiatamismenetluses tehtud suulise hoiatamise muutmiseks ning sellist õigust ei ole antud ka kohtule. 5. Apellatsioonkaebuse esitanud Leho Ruus palus halduskohtu otsus tühistada osas, millega jäeti kaebus rahuldamata, ja teha selles osas uus otsus. Apellandi arvates jättis halduskohus hindamata asjaolu, kas üldse pandi toime väärtegu. Ametnik seadis Leho Ruusi ette valiku, kas ta nõustub hoiatamismenetlusega või üldmenetluse käigus kohaldatakse 100 trahviühiku suurune trahv.

Kohtuväline menetleja ei esitanud pädevust tõendavat tunnistust (VTMS § 10 lg 4) ning menetlusalune isik ei saanud piisavat informatsiooni õigusvastase teo toimepanemise kohta. Suulise hoiatamise korral ei ole protokollimine vajalik ning koostatud protokoll ei vasta justiitsministri poolt kehtestatud näidisvormile. Seadusandja ei ole sätestanud, et väärteomenetluses on kohtuvälisel menetlejal õigus võtta menetlusaluselt isikult nõusolek, mis välistaks isiku kohtusse pöördumise õiguse. Selline võimalus ei tulene ka põhiseadusest. 6. Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna vastuses paluti apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja nõustuti halduskohtu põhjendustega. 7. Tallinna Ringkonnakohtu 7. novembri 2006. a otsusega tühistati halduskohtu 4. aprilli 2006. a otsus osas, millega kaebus jäeti rahuldamata ning lõpetati selles osas HKMS § 24 lg 1 p 1 ning § 46 lg 1 p 5 alusel menetlus asja halduskohtu pädevusse mittekuulumise tõttu. Ringkonnakohus leidis, et VTMS § 114 lg 2 kohaselt ei saa VTMS §-s 54 sätestatud otsuse peale kaebust esitada. Ringkonnakohtu arvates ei ole väärteomenetluses menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli koostamine vaidlustatav eraldi väärteomenetluses tehtud lõplikust otsusest. VTMS § 114 lg-s 2 sätestatud piirang hõlmab ka menetlustoimingute vaidlustamist. Ringkonnakohus leidis, et käesolevas vaidluses ei rakendu Riigikohtu erikogu 10. aprilli 2002. a määruses asjas nr 3-3-4-2-02 (punkt 10) toodud põhimõte, sest tegemist on teistsuguse olukorraga. Välistatud ei ole mitte ainult halduskohtu pädevus, vaid kohtulik kontroll üldse. Kuid ringkonnakohus ei nõustunud kaebaja väitega, et suulise hoiatuse peale kohtule kaebuse esitamise keeld on vastuolus põhiseaduse §-ga 15. Menetlusaluse isiku õigusi piiratakse suulise hoiatuse näol vähesel määral ning seadustes ei ole ette nähtud isiku õigusi kitsendavaid suulise hoiatuse tegemise tagajärgi. Kuigi protokollist ei nähtu selgelt, et isikul puudub kaebeõigus suulise hoiatuse peale ja hoiatamismenetluseks tuli isikul anda nõusolek kohe ilma kaitsja osavõtuta või väärteomenetluse seadustikuga tutvumise võimaluseta, ei too ka see kaasa kaebeõiguse sellise piirangu põhiseadusevastasust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Kassatsioonkaebuses leiab Leho Ruus, et halduskohus ning ringkonnakohus on käsitlenud esitatud materjali valikuliselt ning oluliselt rikkunud menetlusnorme. Kaebaja palub tunnistada VTMS § 53 lg 4, millele tuginedes on kohtuväline menetleja ja Tallinna Halduskohus põhjendanud VTMS § 53 lg 2 sellist rakendamist, vastuolus olevaks põhiseaduse §-s 10 sätestatud õigusselguse põhimõttega. Kaebaja arvates on piiratud tema õigusi, mis on sätestatud põhiseaduse § 12 lg 1 esimeses lauses, §-s 13 ja § 15 lg 1 esimeses lauses. Ka suulise hoiatamise menetluses protokolli koostamine on vastuolus põhiseaduse §-s 10 sätestatud demokraatliku õigusriigi põhimõttega, mistõttu on piiratud isiku põhiseaduse § 12 lg 1 esimeses lauses, §-s 13 ja § 15 lg 1 esimeses lauses sätestatud õigusi. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on käsitanud suulist hoiatamist erinevalt halduskohtu käsitusest ning on sisuliselt samastanud hoiatamisotsuse ja suulise hoiatamise. VTMS § 114 lg 2 välistab

hoiatamisotsuse vaidlustamise, kuid seaduses puudub vastav regulatsioon suulise hoiatamise kohta. Menetlusaluse isiku nõustumine hoiatamismenetlusega ja temalt allkirja võtmine ei saa olla aluseks, mis välistab isiku õiguse pöörduda kohtusse. Selline olukord on vastuolus põhiseaduse § 15 lõike 1 esimesest lausest tuleneva õigusega pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Ringkonnakohus on jätnud kohtuasja lahendamisel tähelepanuta, et vaidlustatud oli ka menetlustoimingu õiguspärasust. Kassaator on seisukohal, et menetlustoiming ning selle aluseks olev menetlusdokumendi vorm on halduskohtus vaidlustatav, tuginedes seejuures Riigikohtu üldkogu 28. aprilli 2004. a määrusele haldusasjas nr 3-3-1-69-03 (punkt 23) ning Riigikohtu halduskolleegiumi 21. veebruari 2002. a määrusele asjas nr 3-3-1-2-02. Ülekuulamise protokollist ei ole näha, et Leho Ruusile oleks selgitatud hoiatamismenetluse korda. Protokolli plangi pöördel puudub viide VTMS §-le 53. Nõustuda ei saa ringkonnakohtu väitega, et suuline hoiatamine ei too isikule kaasa mingeid kitsendavaid tagajärgi. Igasugune sunnivahend, ka preventiivne haldussunnivahend, rikub isiku õigusi, kui seda on kohaldatud alusetult. VTMS § 51 alusel justiitsministri koostatud menetlusdokumentide vormid on kohustuslikud kõikidele kohtuvälistele menetlejatele, sh ka politseile. Politseiamet on ise koostanud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli vormi, milleks tal puudus õigus. Ringkonnakohus pole esitatud vastuväitele tähelepanu pööranud ja on asunud ekslikult seisukohale, et ebaseaduslikult koostatud menetlusdokument ei ole üldse vaidlustatav. 9. Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakond nõustub täielikult Tallinna Ringkonnakohtu 7. novembri 2007. a otsusega ning palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus tühistas Tallinna Halduskohtu otsuse osas, millega kaebus jäeti rahuldamata ning lõpetas selles osas menetluse asja halduskohtu pädevusse mittekuulumise tõttu. Apellatsioonimenetluses käis vaidlus selle üle, kas halduskohus jättis õigesti rahuldamata taotluse tunnistada õigusvastaseks väärteomenetluses ülekuulamise kohta protokolli koostamine suulise hoiatamise korral. Kassatsioonkaebuse lahendamisel tuleb Riigikohtu halduskolleegiumil vastata üksnes küsimustele, kas suulise hoiatamise korral on menetlusalusel isikul võimalik vaidlustada ülekuulamise protokolli halduskohtus ja kas VTMS § 114 lg-st 2 tulenev kaebeõiguse piirang on põhiseadusega kooskõlas ning kas suulise hoiatamise regulatsioon on ebapiisav või õigusselgusetu. 11. VTMS § 54 lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja piirduda vähetähtsa väärteo puhul menetlusaluse isiku suulise hoiatamisega, kui ta leiab, et hoiatamine on piisav. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et suuline hoiatamine on ette nähtud mittekaristusliku vahendina avaliku korra tagamiseks. Kuigi suulist hoiatamist ei kanta karistusregistri seaduse § 4 lg 1 p 2 kohaselt karistusregistrisse ning kolleegiumi arvates on tegemist preventiivse haldussunnivahendiga, mida ei arvestata väärteo korduvuse kindlakstegemisel, kaasneb suulise hoiatusega siiski ka karistusele iseloomulikke elemente. Suulise hoiatuse tegemine väljendab avalikku hukkamõistu isiku

käitumisele. Väärteo toimepanemine registreeritakse ka politsei andmekogus POLIS. Leho Ruusi puhul kohaldatud suuline hoiatus on samuti registreeritud eeltoodud andmekogus (tl 90) 12. Kuigi suulist hoiatust ei registreerita karistusregistris ning formaalselt ei ole tegemist karistusega, tuvastatakse hoiatamismenetluses õiguserikkumine, mis võib kehtiva õiguse kohaselt omada isiku suhtes kitsendavaid õiguslikke tagajärgi. 13. VTMS § 114 lg 2 kohaselt ei saa hoiatamisotsuse peale kaebust esitada maakohtule. Samas ei ole sõnaselgelt sätestatud, et kaebeõigus puudub ka suulise hoiatamise korral. Kolleegium on seisukohal, et kuigi seadusandja ei ole sõnaselgelt välistanud suulise hoiatamise vaidlustamist maakohtus, hõlmab VTMS § 114 lg-s 2 sätestatud piirang ka suulist hoiatamist, kui hoiatamismenetluse ühte alaliiki. Riigikogu 8. mai 2002. a istungi stenogrammist väärteomenetluse seadustiku arutamisel nähtub, et kaebeõiguse piiranguga sooviti hõlmata ka suulist hoiatamist. VTMS § 13 kohaselt on väärteoasjade kohtumenetluses menetlejaks maakohus, ringkonnakohus ning Riigikohus. Selles kohtuasjas on kaebuse esitaja pöördunud halduskohtusse vaidluses, mille lahendamine pole seaduse järgi halduskohtu pädevuses. 14. Kolleegium leiab, et kuigi asja lahendamine ei kuulu olemuslikult halduskohtu pädevusse, vaid üldkohtu pädevusse, oleks üksnes selle järeldusega piirdumine ebaõige seetõttu, et kolleegiumi arvates ei saaks kaebaja VTMS § 114 lg-st 2 tuleneva piirangu tõttu pöörduda oma õiguste kaitseks ka üldkohtusse. Kolleegium kahtleb, kas selline olukord on kooskõlas põhiseaduse § 15 lg 1 esimese lausega. Samas oleks põhiseaduslikkuse järelevalve küsimuse tõstatamine halduskolleegiumi poolt asjas, mis olemuslikult ei kuulu halduskohtu pädevusse, ebaotstarbekas. Arvestades neid kaalutlusi ja asjaolu, et kolleegiumi arvates on kriminaalkolleegium kaebeõiguse eelnimetatud piirangu põhiseadusele vastavuse osas teisel seisukohal kui halduskolleegium, tuleb asi anda HKMS § 68 lg 1 alusel lahendamiseks haldusja kriminaalkolleegiumi vahelisele erikogule. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld