3-2-1-65-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-65-07

Otsuse kuupäev

Tartu, 19. juuni 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik

Kohtuasi

I. K hagi A. K vastu elatise saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 6. detsembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 2-

05-21694

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I. K kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja I. K (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Leanika Tamm

Kostja A. K (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

4. juuni 2007. a

Istungil osalenud isikud

Hageja esindaja vandeadvokaat Leanika Tamm

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 6. detsembri 2006. a otsus ja Viru Maakohtu 7. juuni

2006. a otsus ning saata asi uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada I. K kassatsioonkaebuselt 15. jaanuaril 2007. a tasutud kautsjon 400 (nelisada)

krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I. K esitas 6. detsembril 2005. a Ida-Viru Maakohtule hagi A. K vastu, milles palus kostjalt enda

ülalpidamiseks välja mõista elatise 1345 krooni kuus. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa ja

toetas teda kuni täisealiseks saamiseni. Hageja õpib Eesti Mereakadeemia Merekooli III kursusel.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Tema vastuväidete kohaselt on kostja töötu. Kostja peres on kolm

alaealist last, kes elatise väljamõistmisel jäävad varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Hageja

õpib merekoolis ja on oma ema uue pere ülalpidamisel.

3. Viru Maakohus rahuldas 7. juuni 2006. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt perekonnaseaduse (PKS)

§ 60 lg 1 ja § 61 lg 2 alusel hageja kasuks välja elatusraha 1345 krooni kuus alates 6. detsembrist

2005. a kuni 31. detsembrini 2005. a ja 1500 krooni kuus alates 1. jaanuarist 2006. a kuni hageja

õpingute lõpetamiseni Eesti Mereakadeemia Merekoolis 2006.-2007. õppeaastal (kooli lõpetamise

aeg on 2007. aasta juuli).

Maakohus tuvastas, et kostja maksis hagejale elatist viimati 2005. aasta mais. PKS § 61 lg 4 sätestab,

et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära. 2005. aastal oli elatise miinimumsumma 1345 krooni ja alates 1. jaanuarist

2006. a on elatise miinimumsumma 1500 krooni. Elatise miinimumsumma peaks katma lapse

hädapärased kulutused. Vaidlusaluses asjas puuduvad mõjuvad asjaolud, mis võimaldaksid elatise

suurust vähendada alla miinimummäära. Arvestada tuleb sellega, et lapse kasvatamisega seotud

kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane

hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki

vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle

eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. PKS § 61 lg 4 kaudu

realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist

pidevalt ning seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav. Ainult sel juhul

saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud.

Elatise miinimumsummast väiksema summa maksmine on PKS § 61 lg 6 järgi õigustatud vaid siis,

kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks

tunnistatud asjaolud. PKS § 61 lg 6 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle

suurust vähendada alla poole kuupalga alammäärast, kui vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. ÜRO

lapse õiguste konventsiooni art 21 p 1 sätestab, et vanematel lasub esmane vastutus lapse

kasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende keskpunktis. Vanema kohustus last

ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut nii

endale kui lastele. Õiglane ei ole olukord, kus laps kannatab puudust seetõttu, et lapsevanem

isiklikest põhjustest tulenevalt ei pea vajalikuks töötada. Kostja esindaja selgituse kohaselt on kostjal

lukksepp-puusepa eriala ja ta ei suuda leida hästitasustatavat tööd. Vaidlusaluses asjas ei halvenda

elatise väljamõistmine kostja teiste laste heaolu, sest kostja esindaja selgituste kohaselt peab teisi

lapsi ülal kostja abikaasa ning kostja ei ole pere ülalpidamisse midagi panustanud. Arvestada tuleb ka

sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel elatist, maksab sellelt tulumaksu. Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada

piisavalt ülalpidamist ka siis, kui vanemad elavad lahus.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja

teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Viru Ringkonnakohus tühistas 6. detsembri 2006. a otsusega maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse,

millega jättis hagi rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et maakohtu järeldus elatise väljamõistmise põhjendatuse kohta ei ole

kooskõlas seadusega ega asja materjalidega. Kostja on võetud töötuna arvele 12. septembril 2005. a

ja tunnistatud töötuks alates 15. maist 2006. a. Kostja peres kasvab veel kolm last, kes on sündinud

aastatel

1993,

1999

ja

2002.

Asja

materjalidest

nähtub,

et

hageja

saab

vastavalt

Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti Kohtla-Järve osakonna 29. märtsi 2005. a tõendile

toitjakaotuspensioni 820 krooni. Hageja on seda ka ise tunnistanud. PKS § 61 lg 6 järgi võib kohus

jätta muu hulgas elatise välja mõistmata, kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud

põhjused. Töötu staatus, kolme alaealise lapse olemasolu ja see, et hageja saab toitjakaotuspensioni,

on mõjuvateks põhjusteks, mis annavad võimaluse jätta elatis PKS § 61 lg 6 p-de 2 ja 3 alusel välja

mõistmata.

Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, et maakohus suurendas haginõuet hageja kirjaliku

avalduseta. Hagiavalduse ja kohtuistungil hageja antud seletuste kohaselt soovis ta elatise

väljamõistmist miinimumsummas. Selles summas (2005. aastal 1345 krooni ja 2006. aastal 1500

krooni) on kohus elatise ka välja mõistnud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale kohtule

uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus kohaldas vääralt PKS § 61 lg 6 p 2 ja 3, kui leidis, et asjas ilmnenud mõjuvate

põhjuste tõttu tuleb jätta elatis välja mõistmata. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et hagejal on endal

piisav sissetulek, sest ta saab toitjakaotuspensioni. Ringkonnakohus ei arvestanud, et hageja ema on

töövõimetu ning seega on tal seaduslik takistus oma lapse ülalpidamiseks. Samuti jättis

ringkonnakohus tähelepanuta, et kostja teisi lapsi peab täielikult ülal nende ema. Ei ole ühtegi

seaduslikku takistust, mis ei võimaldaks kostjal töötada. Töövõimelise lapsevanema isiklik mugavus,

saamatus vms sobiva töö leidmisel ei saa olla mõjuvaks põhjuseks, et jätta elatis välja mõistmata.

Ringkonnakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 669 lg 1 p 5, kui jättis otsuse

olulises ulatuses põhjendamata.

7. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostja, et ringkonnakohus on teinud asjas seadusliku ja

põhjendatud otsuse ning palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata.

8. Riigikohtu istungil jäi hageja esindaja oma kirjalike seisukohtade juurde.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Tulenevalt

TsMS § 692 lg 5 teisest lausest tuleb lisaks ringkonnakohtu otsusele tühistada ka maakohtu otsus ja

asi tuleb saata uueks arutamiseks Viru Maakohtule.

10. Hageja on esitanud nõude kostja vastu elatise saamiseks PKS § 60 lg 2 alusel. Selle sätte kohaselt

on vanem kohustatud oma täisealist last ülal pidama juhul, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis

või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Asjas on tuvastatud, et kostja

täitis hageja ülalpidamiskohustust vabatahtlikult kuni 2005. aasta maini. Kui vanem ei täida

ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, on täisealisel lapsel PKS § 63 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust

rikkunud vanemalt kohtu kaudu elatist, lähtudes PKS §-s 61 sätestatust.

11. Vastavalt PKS § 61 lg-le 2 lähtutakse lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel kummagi

vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Üldreeglina ei tohi PKS § 61 lg 4 järgi igakuine

elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära

(nn elatise miinimummäära). Vaadeldavas asjas nõuab hageja kostjalt elatist selle miinimummääras

(arvestades 2005. aastal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära). Erandina sätestatakse

kohtule võimalus vähendada elatise suurust alla PKS § 61 lg-s 4 märgitud elatise miinimummäära

PKS § 61 lg-tes 5 ja 6 märgitud alustel.

12. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus kohaldas vääralt PKS § 61

lg 6 p 2 ja 3, leides, et asjas ilmnenud mõjuvate põhjuste tõttu tuleb jätta hageja nõue rahuldamata.

PKS § 61 lg 6 p-de 2 ja 3 järgi võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada

alla PKS § 61 lg-s 4 nimetatud suuruse (elatise miinimummäära) või elatise maksmise lõpetada, kui

lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Ringkonnakohus jättis viidatud sätte alusel elatise välja mõistmata põhjendustel, et kostja on töötu,

tal on 3 alaealist last ning hageja saab toitjakaotuspensioni.

Kolleegium asub seisukohale, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist

vanemat PKS 61 alusel elatise maksmisest. Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist

teenida oleks piiratud. Maakohus tuvastas, et kostjal on lukksepp-puusepa eriala. Kostja seletusel

lahkus ta endiselt töökohalt, kus talle maksti miinimumpalka, leidmaks tasuvamat tööd. Loobudes

töötamast, vähendas kostja seega veelgi oma sissetulekuid. Eeltoodu viitab sellele, et kostja ei ole

teinud kõike endast olenevat, et tagada hageja ülalpidamiskohustuse täitmine.

Ringkonnakohus tuvastas, et hageja saab vastavalt Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti

Kohtla-Järve osakonna 29. märtsi 2005. a tõendile toitjakaotuspensioni 820 krooni. Nimetatud

asjaolu võib olla PKS § 61 lg 6 p 2 alusel elatise vähendamise aluseks, kuid ringkonnakohus on

jätnud tähelepanuta, et viidatud sättest tulenevalt tuli kohtul kaaluda, kas hageja saadud sissetulek oli

talle piisav.

Kolleegium märgib, et elatise vähendamise aluseks võib olla samuti asjaolu, et kostjal tuleb hageja

kõrval ülal pidada ka oma teisi lapsi. PKS § 61 lg 5 järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla

PKS § 61 lg-s 4 nimetatud suuruse ka juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Riigikohus on juba

väljamõistetud elatise vähendamise nõude lahendamisel selgitanud, et kohustatud vanemale uute

ülalpeetavate lisandumine mõjutab selle vanema varalist seisundit ning võib olla aluseks elatise

vähendamisele. Riigikohus sedastas, et vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused

toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal (vt Riigikohtu 28. märtsi 2007. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-21-07 (RT III 2007, 15, 118), p 12).

13. Kolleegium nõustub ka kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus on jätnud oma otsuse

olulises osas põhjendamata. TsMS § 654 lg 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas

ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu

järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. Seega peab kohus võtma põhjendatud

seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, muu hulgas seletama lühidalt,

miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust. Kuna ringkonnakohus tühistas

esimese astme kohtu otsuse, millega hagi rahuldati, ja tegi ise uue otsuse, millega jättis hagi

rahuldamata, siis pidi ringkonnakohtu otsus vastama viidatud sätetes kehtestatud nõuetele. Riigikohtu

tsiviilkolleegium on mitmes oma varasemas lahendis leidnud, et kui ringkonnakohus tühistab esimese

astme kohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis tuleb tal võtta seisukoht kõikide hageja ja kostja esimese

astme

kohtu

menetluses

esitatud

väidete

kohta,

millele

tuginemisest

pool

ei

ole

apellatsioonimenetluses sõnaselgelt loobunud (vt nt Riigikohtu 6. juuni 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-62-07, p 13). Vaadeldavas asjas ei ole ringkonnakohus analüüsinud, miks asjaolud, et kostja on

töötu, tema perekonnas on 3 alaealist last ja hageja saab toitjakaotuspensioni, on aluseks hagi

rahuldamata jätmisele.

Samuti ei pööranud ringkonnakohus tähelepanu sellele, et asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud

on jäänud välja selgitamata. Tulenevalt TsMS § 351 lg-st 1 arutab kohus menetlusosalisega

vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Sama sätte

teine lõige paneb kohtule kohustuse võimaldada pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude

kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoht. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, kas kostja uues

perekonnas kasvavad lapsed on kostja lapsed, keda ta on kohustatud PKS § 60 lg 1 järgi ülal pidama.

Samuti jääb ebaselgeks, millised on hageja ema võimalused oma lapse ülalpidamiseks (kas ta töötab

või on töövõimetu).

14. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel tuvastada kõik asjas tähtsust omavad asjaolud ja

otsustada sellest tulenevalt, kas PKS § 61 lg-tes 5 ja 6 sätestatu on aluseks hageja elatisenõude

vähendamisele.

Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaak Luik