3-1-1-116-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-116-06

Otsuse kuupäev

18. juuni 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg,

Lea Kivi ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

Kriminaalasi T. R. süüdistuses KrK § 76 lg 3 p 2 järgi, V. D. süüdistuses KrK

§ 76 lg 3 p 2 - § 17 lg 6 järgi ja E. L. süüdistuses KrK § 162 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 21. septembri 2006. a otsus

kriminaalasjas nr 1-05-321

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Toomas Ristkoki kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Ants Nõmmik, V. D. kaitsja

vandeadvokaat Paul Järve ja Lääne Ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonna

ringkonnaprokurör Sirje Hunt, kassatsioonid

Asja läbivaatamise kuupäev

2. mai 2007

Istungil osalenud isikud

Toomas Ristkoki kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Ants Nõmmik, V. D. kaitsja

vandeadvokaat Paul Järve, E. L. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Talvi Vaske

ja Lääne Ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonna ringkonnaprokurör Sirje Hunt

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 21. septembri 2006. a otsus osas, millega Toomas Ristkok ja V. D.

tunnistati süüdi KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 11 järgi, samuti Toomas Ristkoki ja V. D. karistamise osas ning

nendelt kriminaalmenetluse kulude ja AS-i A. tsiviilhagi katteks summade väljamõistmise osas.

2. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

3. Mõista Toomas Ristkok ja V. D. KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 11 järgi õigeks.

4. AS-i A. tsiviilhagi jätta läbi vaatamata.

5. Toomas Ristkoki kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt, V. D.-i kaitsja kassatsioon rahuldada täielikult,

prokuröri kassatsioon jätta rahuldamata.

6. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Advokaadibüroo Tibar ja Partnerid kasuks välja 10 349 (kümme tuhat

kolmsada nelikümmend üheksa) krooni 78 senti, sealhulgas käibemaks 1578 krooni 78 senti, Toomas

Ristkokile ja E. L.le kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

7. Kriminaalmenetluse kulud jätta riigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Toomas Ristkok anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 76 lg 3 p 2 järgi selles, et ta 17. augustil 2000

toimetas 19. jaanuarist 1998 jõustunud tolliseaduse § 65 lg 4 p 5 mõttes üle Eesti Vabariigi tollipiiri 20 000 pooleliitrist

pudelit 40%-lise alkoholisisaldusega brändit "Belõi Aist", mis olid tollitransiidis 1998. a tolliseaduse § 41 tähenduses. Selle teo

pani T. R. toime isikute grupis V. D. järgmistel asjaoludel.

Eelnimetatud brändi, mis kuulus AS-ile R., oli vastavalt 1998. a tolliseaduse §-le 40 tolliladustatud AS A. tollilaos, s.t oli tolli

järelevalve all 1998. a tolliseaduse § 1 p 18 ja § 25 lg 2 mõttes. T. R. vormistas näiliku tehingu brändi võõrandamise kohta

Ameerika Ühendriikides registreeritud majandustegevuse lõpetanud äriühingule East West Commercial Inc., näidates alkoholi

väljaveokohana Riias asuva vabakaubasadama.

17. augustil 2000 organiseeris T. R. AS-is A. brändi tollitransiidi vormistuse, deklareerides 20 000 pudeli brändi eksporti

(1998. a tolliseaduse § 32 lg 1 p 4 ja §-de 33 ja 35 mõttes) Eestist läbi Ikla tollikontrollpunkti Läti Vabariiki.

Kaubadeklaratsioonidel näitas T. R. vedajana veokit MAZ (registreerimisnumbriga 027 AMC) koos haagisega

(registreerimisnumbriga 710 BN). Samal päeval paigutati brändi AS-i A. V. D.-i juhitud veoki MAZ (027 AMC) tuvastamata

numbrimärgiga haagisele. Kasutades tolliinspektor E. L. usaldust, paigaldas haagisele tollitõkendi (plommi) T. R., kuid jättis

selle nõuetekohaselt kinnitamata. Teekonnal tollilaost Läti Vabariiki organiseeris T. R. tuvastamata ajal ja kohas veoki MAZ

tuvastamata registreerimismärgiga järelhaagise vahetamise järelhaagisega 710 BN, mis sisaldas veega täidetud viinapudeleid.

Tollitõkendina kasutati seejuures eelnevalt väljastatud, kuid kinnitamata jäetud tolliplommi.

Vastupidiselt T. R.-i lootusele kontrollisid Läti Vabariigi tollitöötajad veokit põhjalikult ning avastasid kauba mittevastavuse

kaubadeklaratsioonidele. Veok saadeti tagasi Eesti Vabariiki kauba ja tollidokumentide vastavusse viimiseks.

Pärast seda, kui Tallinna Tolliinspektuuri vaneminspektor E. L. oli keeldunud pikendamast brändi Eesti Vabariigist

väljaviimise piiraega, andis T. R. 18. augustil 2000 V. D.-le uuesti samad tollidokumendid, mis ei vastanud saadetise tegelikule

sisule, samuti 35 000 krooni Läti maaklerfirmale koorma tagatise maksmiseks ja väitis, et tollipiiril Läti Vabariiki sissesõidul

takistusi ei tehta. Teel Läti Vabariigi piiri suunas peeti V. D.-i juhitud veok Eesti tollitöötajate poolt kinni. Tolliläbivaatuse

käigus avastati V. D.-i juhitud veoki järelhaagise (710 BN) koormas tollidokumentides deklareeritud brändi asemel 17 820

veega täidetud pudelit.

Kirjeldatud tegevusega rikkus T. R. süüdistuse hinnangul tahtlikult 1998. a tolliseaduse § 65 lg 4 p 5, toimetades kauba

ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi tollipiiri Eesti Vabariigi vabasse ringlusesse, jättes seejuures riigile tasumata alkoholi- ja

pakendiaktsiisi ning käibemaksu kogusummas 802 081 krooni.

2. V. D. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 76 lg 3 p 2 - § 17 lg 6 järgi selles, et ta aitas isikute grupis T. R.-ga soodusolukorra

loomisega kaasa T. R.-i poolt brändi ebaseaduslikule toimetamisele üle tollipiiri. V. D.-i kaasaaitamistegu seisnes süüdistuse

kohaselt järgnevas.

Vastavalt T. R.-ga kooskõlastatud pettuse plaanile rentis V. D. veose sihtkohta toimetamiseks veoki järelhaagise

registreerimismärgiga 710 BN, millele paigutati T. R.-i organiseerimisel veega täidetud viinapudelid. 17. augustil 2000 sõitis

V. D. enda veokiga MAZ (027 AMC) ja tuvastamata numbrimärgiga haagisega tollilao territooriumile, kus haagisele laaditi

kastidesse paigutatud 20 000 brändipudelit. Saanud T. R.-lt vajalikud tollidokumendid, alustas V. D. teekonda tollilaost Läti

Vabariiki. Teel olles vahetas V. D. T. R.-i organiseerimisel eeluurimisega tuvastamata ajal, kohas ja viisil veoki MAZ

tuvastamata numbrimärgiga järelhaagise järelhaagisega 710 BN, mis sisaldas veega täidetud viinapudeleid.

Pärast seda, kui Läti Vabariigi tolliametnikud olid V. D.-i juhitud veoki kauba ja tollidokumentide vastavusseviimiseks Eesti

Vabariiki tagasi saatnud, sõitis V. D. Pärnusse ja edastas tollidokumendid 18. augustil 2000 T. R.-le, et viimane saaks taotleda

Tallinna Tolliinspektuurilt alkoholikoorma väljeveo piiraja pikendamist. Samal päeval tagastas T. R. V. D.-le tollidokumendid

koos 35 000 krooniga Läti maaklerfirmale koorma tagatise maksmiseks. Teades, et veoki koormas olev kaup ei vasta

deklareeritule, sõitis V. Dunajev sellele vaatamata Läti Vabariigi suunas, kuid Eesti tolliinspektorid pidasid ta kinni.

Eelkirjeldatud tegevusega rikkus V. D. 1998. a tolliseaduse § 30 lg-te 2 ja 7 ning Vabariigi Valitsuse 26. oktoobri 1999. a

määruse nr 318 p-de 2, 10 ja 11 nõudeid ning tolliseaduse § 65 lg 4 p 5, aidates kaasa T. R.-i poolt kauba ebaseaduslikule

toimetamisele üle Eesti Vabariigi tollipiiri Eesti Vabariiki vabasse ringlusesse, mille tulemusel jäi riigieelarvesse tasumata

alkoholi- ja pakendiaktsiis ning käibemaks kogusummas 802 081 krooni.

3. E. L. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 162 järgi selles, et tema kui Tallinna Tolliinspektuuri vaneminspektor, s.o ametiisik

KrK § 160 lg 1 mõttes, olles 17. augustil 2000 teinud veoki MAZ haagisesse paigutatud brändi tollivormistuse, kasutas veoki

koormale tollitõkendi (plommi) paigaldamisel T. R.-i abi, veendumata tollitõkendi nõuetekohases paigaldamises. Sellega

rikkus E. Landa nõudeid, mis olid kehtestatud 1998. a tolliseaduse § 30 lg-tes 1, 5 ja 6 ning Vabariigi

Valitsuse 26. oktoobri 1999. a määruse nr 318 p-des 1, 3, 4, 8, 12 ja 13.

E. Landa tegu lõi olukorra, kus tuvastamata isikutel oli võimalik veoki koormas asuv alkohol vahetada veega täidetud

viinapudelite vastu. Seega lõi E. L. T. R.-le soodusolukorra salakaubaveo toimepanemiseks. Ekspordiks deklareeritud

alkoholikoguse Eesti Vabariigi tollijärelevalve alt väljumine Eesti Vabariigis võimaldas alkoholi realiseerida Eesti Vabariigis.

Selle tagajärjel jäi kõnealuselt brändilt riigieelarvesse tasumata alkoholi- ja pakendiaktsiis ning käibemaks

kogusummas 802 081 krooni.

4. Pärnu Maakohtu 17. aprilli 2006. a otsusega tunnistati T. R. süüdi KrK § 76 lg 3 p 2 järgi, V. D. KrK § 76 lg 3 p 2 - § 17 lg 6

järgi ning E. Landa KrK § 162 järgi. Maakohus karistas T. R.-i vangistusega 2 aastaks ja 6 kuuks, V. D.-it vangistusega 2

aastaks ja E. L.-t vangistusega 6 kuuks. Maakohus jättis mõistetud vangistused kõigi süüdistatavate suhtes KarS § 74 lg-te 1

ja 3 alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga täitmisele pööramata.

4.1 Kohtuotsusega mõisteti T. R.-lt, V. D.-lt ja E. L.-lt solidaarselt ABT Tollilao AS-i kasuks välja 843 134 krooni tsiviilhagi

katteks ja 68 676 krooni menetluskulude hüvituseks. Samuti mõisteti süüdistatavatelt solidaarselt Eesti Vabariigi (Maksu- ja

Tolliameti kaudu) kasuks välja veoki MAZ hoiutasu 37 878 krooni, samuti 660 pooleliitrise pudeli brändi "Belõi Aist"

ja 17 820 pooleliitrise värvusetu ja lõhnatu vedelikuga täidetud viinapudeli hoiutasu 151 105 krooni 90 senti.

4.2 Maakohus leidis, et T. R.-i tegevus oli tahtlikult üles ehitatud fiktiivsete firmade kasutamisele. T. R.-i kasutuses olid

eespoolnimetatud firmade võltsitud pitsatid, samuti kasutati võltsitud allkirju. Fiktiivse edasimüügi kasutamine kahte firmat

kasutades pidi raskendama kontrollimise võimalusi. Seega oli T. R.-i tegevus tahtlik ja üles ehitatud pettusele, mille tagajärjel

alkohol väljus Eesti Vabariigi territooriumil vabasse ringlusesse ja tasumata jäid seaduses ette nähtud maksud. Kohus tuvastas,

et brändit sisaldanud konteiner vahetati enne Läti Vabariigi piirile jõudmist teise vastu, mis sisaldas veega täidetud

viinapudeleid. Seega ei jõudnud tollilaost väljunud kaup Ikla tollipiiripunkti. Samuti asus kohus seisukohale, et V. D. aitas igati

kaasa T. R.-i organiseeritud salakaubaveole, tehes seda isikute grupis.

4.3 Põhjendades E. L. süüditunnistamist, märkis maakohus, et E. L. ei oleks tohtinud 17. augustil 2000 transiidideklaratsiooni

vormistamisel tollitõkendi plommi paigutamisel kasutada T. R.-i abi. T. R.-i paigaldatud plomm ja tollideklaratsioonis

fikseeritud plommi number olid identsed ka hetkel, kui veok saabus Ikla tollitsooni. Samas konteineri sisu Ikla piiripunktis

enam saatedokumentidele ei vastanud. Seega lõi E. Landa pealiskaudne suhtumine oma tööülesannetesse olukorra, kus

kindlaks tegemata kohas ja ajal sai võimalikuks koormaks oleva brändi vahetamine veega täidetud viinapudelite vastu. Nimelt

jättis T. R. tollitõkendi tollilaos lõpuni lukustamata ja sai seeläbi võimaluse seda veelkord kasutada.

5. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid T. R.-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Ants Nõmmik, V. D.-i kaitsja

vandeadvokaat Paul Järve ja E. L. kaitsja vandeadvokaat Avo Pärmann, kes kõik taotlesid oma kaitsealust puudutavas osas

maakohtu otsuse tühistamist ja õigeksmõistva otsuse tegemist.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 21. septembri 2006. a otsusega tühistati Pärnu Maakohtu otsus T. R.-i ja V. D.-i süüditunnistamises

ning E. L. süüditunnistamises ja karistamises, neilt solidaarselt summade väljamõistmises AS-i A. ja Maksu- ja Tolliameti

kasuks, samuti E. L.-lt menetluskulude väljamõistmises. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega tunnistas T. R.-i ja V. D.-i

süüdi KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 11 järgi ning mõistis E. L. talle esitatud süüdistuses õigeks. T. R.-lt ja V. D.-lt mõistis

ringkonnakohus solidaarselt AS-i A. kasuks välja 843 134 krooni tsiviilhagi katteks ja 68 676 krooni õigusabi kulude

hüvituseks. Samuti mõisteti T. R.-lt ja V. D.-lt solidaarselt Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks välja veoki,

brändi ja veega täidetud pudelite hoiutasu 206 803 krooni 90 senti. Muus osas, kaasa arvatud T. R.-le ja V. D.-le mõistetud

karistuse osas, otsustas ringkonnakohus jätta maakohtu otsuse muutmata. T. R.-i ja V. D.-i kaitsjate apellatsioonid jäeti

rahuldamata ning E. L. kaitsja apellatsioon rahuldati.

6.1 Ringkonnakohus nõustus maakohtu poolt T. R.-i ja V. D.-i käitumise faktilise külje kohta tehtud järeldustega. Samas ei

soostunud apellatsioonikohus sellele käitumisele süüdistuses ja maakohtu otsuses antud õigusliku hinnanguga.

Kohtukolleegium märkis, et nii kriminaalkoodeks kui ka karistusseadustik loevad salakaubaveoks tollikontrollile kuuluva

(deklareeritava) kauba tollikontrolli eest varjatuna või muul ebaseaduslikul (pettuslikul) viisil toimetamist üle tollipiiri. Seega

saab salakaubaveo toimepanemise kohaks olla tollipiir. Süüdistuses nimetatud ajal kehtinud 1998. a tolliseaduse § 3 kohaselt

ümbritses tollipiir tolliterritooriumi, s.t mõiste "tollipiir" kattus sisuliselt mõistega "riigipiir". Ehkki seda otseselt ei nimetata,

on süüdistus lähtunud ekslikult arusaamast, et tollipiir ületati tollilaost väljasõitmisega. Ringkonnakohus leidis, et süüdistus on

õigesti hinnanud T. R.-i ja V. D-i käitumist 1998. a tolliseaduse § 65 lg 4 p 5 järgi tolli järelevalve all oleva kaubaga toimingute

ja tehingute tegemisena tolli loata. Samas ei olnud T. R.-i ja V. D-i käitumine ajendatud süüdistuses nimetatud eesmärgist

toimetada 20 000 pudelit alkoholi üle tollipiiri Eestist välja, vaid lasta need tolli loata ja ettenähtud makse maksmata vabasse

ringlusse. Eeltoodust tuleneb, et T. R.-i ja V. D-i toimepandu ei vasta salakaubaveo - tollipiiri ebaseadusliku ületamise -

tunnustele, kuna tollilaost väljastatud kaupa ei olnud kavas eksportida.

6.2 Apellatsioonikohus asus seisukohale, et T. R.-i ja V. D.-i käitumine vastab isikute grupi poolt pettuse teel varalise kasu

saamise tunnustele, millega põhjustati suur varaline kahju. Tolli järelevalve all olevat kaupa ei tohtinud ilma tolli loata ja

maksukohustust täitmata tollilaost välja viia. Tollilao pidajale esitati valedokumendid adressaadi kohta. Varaline kasu seisnes

alkoholikoguse pettuse teel ilma makse maksmata enda valdusse saamises. T. R. ja V. D. kasutasid pettust, et saavutada kauba

näilik tollipiiri ületamine. Pettus seisnes selles, et vormistati dokumentatsioon alkoholi ekspordiks, kuid deklareeritud 1000

kastist brändist väljus 967 kasti tolli järelevalve alt kindlakstegemata kohas Eesti territooriumil. Seega püüdsid T. R. ja V. D.

ühiselt pettuse teel luua näivuse, et 20 000 pudelit maksuvaba alkoholi eksporditakse Eestist. Pettuse tõttu ei makstud Eestis

vabasse ringlusse jäänud alkoholile ettenähtud riiklikke makse (alkoholiaktsiis, pakendiaktsiis, käibemaks), mille summa koos

intressidega moodustab 807 134 krooni. Selle tagajärjel sai kahju AS A., kellel deklarandina ja printsipaalina tekkis

tsiviilõiguslik vastutus riigi ees. Tollivõlg on AS-ilt A. Tallinna Tolliinspektuuri ettekirjutuse alusel välja mõistetud ja seega on

AS-il A. õigus nõuda selle hüvitamist kahju põhjustajatelt. Kahju tekkis veel Maksu- ja Tolliametile menetluskuluna veoki ja

kõnesoleva saadetise hoidmise tõttu.

6.3 Ringkonnakohus märkis, et maakohus eksis, leides, et T. R. pani teo toime grupis koos V. D. ning V. D. grupis koos T. R.-

ga, kuid asudes samal ajal seisukohale, et V. D.-i tegu on vaadeldav samale grupile kaasaaitamisena. Kohtukolleegium leidis, et

T. R. ja V. D. olid kuriteo kaastäideviijad ja nende kummagi tegusid tuleb hinnata tervikteo osana. Kelmuse viisid nad lõpule

tollijärelevalve all oleva kauba vabasse käibesse laskmisega.

6.4 Eeltoodud põhjustel kvalifitseeris ringkonnakohus T. R.-i ja V. D.-i käitumise kelmusena KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 11 järgi.

Ühtlasi märkis kohus, et praegusel ajal oleks T. R.-i ja V. D.-i tegu kvalifitseeritav ebaseadusliku toiminguna tollisoodustusega

kaubaga KarS § 393 lg 1 järgi, mis on kelmuse erikoosseis. Ringkonnakohus märkis, et teo kvalifitseerimine KrK § 76 asemel

KrK § 143 järgi on võimalik põhjusel, et praegusel ajal loetakse maakohtu antud kvalifikatsioon - salakaubavedu -

maksualaseks süüteoks, mille hulka kuulub ka KarS § 393. Samuti on KrK § 143 lg 2 sanktsioon kergem KrK § 76 lg 3

sanktsioonist.

6.5 Kohtukolleegiumi hinnangul polnud asjaolu, et E. L. jättis tollitõkendi isiklikult paigaldamata, põhjuslikus seoses saabunud

suure varalise kahjuga. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et E. L. oma ametialase lohakusega teadis, nägi ette või

pidi ette nägema, et korrektselt vormistatud dokumentide alusel tollilaost väljaveetud kaup lastakse maksude tasumiseta

vabasse käibesse, s.t see väljub tollilao kontrolli alt. Seega tuleb E. L. õigeks mõista.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE PÕHJENDUSED

7. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonid T. R.-i kaitsja A. Nõmmik, V. D.-i kaitsja P. Järve ja

ringkonnaprokurör Sirje Hunt.

8. T. R.-i kaitsja A. Nõmmik palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsuse T. R.-i süüditunnistamises KrK § 143 lg 2 p-de 1

ja 11 järgi ja saata kriminaalasi ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised.

8.1 Maakohus ja ringkonnakohus on eksinud tõendite hindamisel ja faktiliste asjaolude tuvastamisel. Kriminaalasjas ei ole

nõuetekohaselt kindlaks tehtud, et tollilaost väljudes oli veoki haagises süüdistuses nimetatud brändi ja et transporditav

konteiner vahetati teise vastu.

8.2 T. R.-i poolt kelmuse toimepanemise tuvastas ringkonnakohus alles nõupidamistoas, tuues välja ka uued asjaolud, mis

väidetavalt kinnitavad T. R.-i süüd. Ringkonnakohus asus omal initsiatiivil parandama T. R.-le esitatud süüdistuse sisu, ehkki

tulenevalt KrMS § 331 lg-st 2 tulnuks kriminaalasja arutada üksnes esitatud apellatsiooni piirides. Kuna prokuröri

apellatsioonis ei taotletud T. R.-i süüdistuse täiendamist, muutmist või ümberkvalifitseerimist, ei saanud ringkonnakohus T. R.-

i KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 11 järgi süüdi tunnistada. Ringkonnakohus rikkus olulisel määral kaitseõigust.

9. V. D.-i kaitsja P. Järve palub ringkonnakohtu otsuse V. D.-it puudutavas osas tühistada ja mõista V. D. õigeks. Oma taotlust

põhistab kassaator järgmiselt.

9.1 Kvalifitseerides V. D.-i teo salakaubaveole kaasaaitamise asemel grupilise kelmusena, millega on tekitatud suur varaline

kahju, rikkus ringkonnakohus menetlusnorme. Ringkonnakohus ei andnud mitte ainult uut õiguslikku hinnangut V. D.-i

käitumisele, vaid muutis ka süüdistuse sisu. Seejuures toimis ringkonnakohus täielikult omal initsiatiivil. Ringkonnakohus

väljus KrMS § 331 lg 2 esitatud apellatsioonide piiridest ja asus täitma süüdistusfunktsiooni, mis on vastuolus KrMS § 268 lg-

tes 1 ja 2 sätestatud nõuetega. Samuti jättis ringkonnakohus V. D.-i süüdimõistmise kelmuses konkretiseerimata. Süüdistuse

ümberkvalifitseerimine on käsitatav V. D.-i kaitseõiguse rikkumisena vaatamata asjaolule, et KrK § 143 lg 2 sanktsioon on

KrK § 76 lg 3 sanktsioonist kergem. V. D. ei ole saanud end kelmuse süüdistuse vastu kaitsta. Uus süüdistus on ka

konkretiseerimata. Samuti on kuriteole kaasaaitamisest saanud kuriteo täideviimine.

9.2 Juhul, kui lähtuda ringkonnakohtu seisukohast, et kelmus viidi lõpule tollijärelevalve all oleva kauba vabasse ringlusse

laskmisega, puudub süüdistuse sellel osal, mis käsitleb kaubakoormaga Ikla-Ainaži piiripunkti sõitmist, igasugune tähendus.

Ringkonnakohtu otsusest võib järeldada, et kelmus oli lõpule viidud juba tollilaos toimepandud tegudega. Sellisel juhul jääb

aga arusaamatuks, milline oli V. Dunajevi osa toimepandud teos.

9.3 Kriminaalmenetluse kulud, mis on süüdistatavatelt välja mõistetud, ei ole põhjendatud. Kohe, kui sai selgeks, et

kinnipeetud pudelites on vesi, kadus vajadus nende hoiustamiseks. Raisates sellisele ainetule hoiustamisele 151 105 krooni 90

senti (nagu ka veoki MAZ hoidmisele 37 878 krooni), käitusid uurimisorganid vastutustundetult. Ka taara lõhkumiseks

kulutatud 17 820 krooni ei saa pidada mõistlikuks summaks.

10. Prokuröri kassatsioonis palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus E. L. õigeksmõistmise osas ja teha täiendavaid tõendeid

kogumata ning süüdimõistetu olukorda raskendamata uus otsus, millega tunnistada E. L. KrK § 162 järgi süüdi ja karistada

teda maakohtu otsusega mõistetud karistusega. Prokurör leiab, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust,

leides, et E. L. tegu ei ole põhjuslikus seoses saabunud suure varalise kahjuga. E. L. pidi ette nägema, et andes tollitõkendi T.

R.-i kätte ja jättes selle ise paigaldamata, loob ta võimaluse pääseda tollijärelevalve all oleva kauba juurde ilma tõkendit või

veokit rikkumata. Juhul, kui E. L. oleks paigutanud tollitõkendi kommertsveokile vastavalt kehtinud korrale, ei oleks T. R. ja

V. D. saanud pettuslikul viisil kõrvaldada tollijärelevalve all olevat kaupa. Tollitõkendit rikkumata või kommertsveokile

sissemurdmisjälgi jätmata ei oleks juurdepääs brändile võimalik olnud.

11. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäid nii T. R.-i kui ka V. D.-i kaitsja oma kassatsioonides esitatud taotluste juurde.

Prokurör loobus taotlemast, et Riigikohus teeks ise E. L. suhtes süüdimõistva otsuse, ja palus saata kriminaalasi E. L.-t

puudutavas osas uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Seejuures leidis prokurör, et pärast karistusseadustiku ja selle

muutmisega seonduvate seaduste muutumiste seaduse jõustumist 15. märtsil 2007 on E. L. tegu kuriteona karistatav KarS

§ 2911 järgi riikliku järelevalve ebaseadusliku teostamisena. T. R.-i ja V. D.-i kaitsjate kassatsioonidele vaidles prokurör vastu

ja leidis, et nende süüdistatavate osas ringkonnakohtu otsuse muutmiseks alust ei ole. E. L. kaitsja palus jätta ringkonnakohtu

otsuse enda kaitsealust puudutavas osas muutmata ja prokuröri kassatsiooni rahuldamata, märkides muu hulgas, et KarS § 2911

ei ole E. L. teo jätkuva karistatavuse hindamisel kohaldatav, kuna see kuriteokoosseis eeldab tahtluse olemasolu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

I

12. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et T. R..-le ja V. D.-le esitatud süüdistuses

kirjeldatud käitumine ei vasta teo toimepanemise ajal kehtinud salakaubaveo (KrK § 76) koosseisule.

13. Kriminaalkoodeksi § 76 lg 1 määratles salakaubavedu kui tollikontrollile kuuluva kauba või muu väärtuse olulises ulatuses

ebaseaduslikku toimetamist üle tollipiiri tollikontrolli eest varjatuna või sellest kõrvale hoides või muul pettuslikul viisil. Seega

oli salakaubaveo üheks koosseisutunnuseks kauba toimetamine üle tollipiiri.

14. Vastamaks küsimusele, mida mõista tollipiiri ja selle ületamise all, tuleb pöörduda teo toimepanemise ajal kehtinud 1998. a

tolliseaduse poole. Selle seaduse § 3 lg 2 sätestas, et tolliterritooriumi ümbritseb tollipiir. Sama paragrahvi teine lõige nägi ette,

et Eesti tolliterritoorium on Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olev territoorium, mis hõlmab maa-ala, territoriaalveed ja

õhuruumi nende kohal. Järelikult oli kõnealusel ajal kauba üle tollipiiri toimetamisena käsitatav üksnes kauba toomine

väljastpoolt Eesti Vabariiki Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olevale territooriumile või kauba väljaviimine Eesti Vabariigi

jurisdiktsiooni all olevalt territooriumilt.

15. Käitumine, mida süüdistuses T. R.-le ja V. D.-le ette heidetakse, seisnes kokkuvõtlikult selles, et nad ei eksportinud

tollilaost Läti Vabariiki lähetatud kaupa (brändit) tollideklaratsioonis näidatud sihtkohta, vaid lasid selle tollitransiidi käigus

tolli loata Eesti Vabariigi territooriumil vabasse ringlusse, tasumata kaubalt alkoholi- ja pakendiaktsiisi ning käibemaksu.

Seega on järgnevalt vaja leida vastus küsimusele, kas tollilaos või tollitransiidis viibides oli süüdistuses nimetatud brändi Eesti

Vabariigi tolliterritooriumil või mitte. Üksnes siis, kui see nii ei olnud, saab brändi vabasse ringlusse laskmist käsitada kauba

Eesti tolliterritooriumile toimetamisena ja seega ka tollipiiri ületamisena.

16. Kuriteo toimepanemise ajal kehtinud tolliseaduse § 40 lg 1 esimene lause nägi ette, et tolliterritooriumile toimetatud või

sellelt väljatoimetatavat kaupa võib deklareerida tolliladustamisele tollilattu, kus see asub impordimaksude tasumiseta tolli

järelevalve all. Tulenevalt sama seaduse § 41 lg-st 1 kohaldati tollitransiiti tolli järelevalve all oleva kauba vedamiseks

tolliterritooriumil. 1998. a tolliseaduse § 5 lg 1 kohaselt kuulusid nii tollilaod kui ka tollitrassid (tolliterritooriumil

transiitveosele kindlaksmääratud liikumisteed) tollikontrolli tsooni, mis oli vastavalt 1998. a tolliseaduse § 1 p-le 20

tolliterritooriumi osa. Viidatud sätetest nähtub, et nii tollilaos kui ka tollitransiidis olev kaup asus Eesti Vabariigi

tolliterritooriumil. Seega ei olnud Eesti tollilaos ladustatud või Eesti tolli järelevalve all tollitransiidis oleva kauba ebaseaduslik

vabasse ringlusse laskmine Eesti territooriumil käsitatav kauba üle tollipiiri toimetamisena. Järelikult ei ole T. R.-i süüdistuses

kirjeldatud käitumine käsitatav KrK § 76 mõttes salakaubaveona ja V. D.-le inkrimineeritud tegu sellele kaasaaitamisena.

17. Kriminaalmenetluse seadustiku § 309 lg-st 2 tuleneb muu hulgas, et kui kohtulikul arutamisel ei ole tuvastatud kuritegu,

tehakse õigeksmõistev kohtuotsus. Kolleegium leiab, et KrMS § 309 lg-s 2 sätestatut peab tõlgendama koostoimes KrMS

§ 268 lg-ga 8. Seega on kuriteo tuvastamatusega KrMS § 309 lg 2 mõttes tegemist ka juhul, kui kohus asub nõupidamistoas

seisukohale, et isiku tegu ei vasta süüdistuses märgitud kuriteokoosseisule, ning leiab ühtlasi, et puudub võimalus samadest

asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kergendades isiku olukorda. Rääkides süüdistatava olukorra

kergendamisest KrMS § 268 lg 8 mõttes, tuleb aga muu hulgas arvestada KrMS § 268 lg-s 2 sätestatut. Kriminaalmenetluse

seadustiku § 268 lg-st 2 järeldub, et süüdistatava olukorra kergendamine võrreldes esitatud süüdistusega ei või endaga kaasa

tuua süüdistuse olulist muutmist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu 22. detsembri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-96-06

- RT III 2007, 2, 13, p 15). Süüdistuse oluline muutmine võib seisneda ka selles, et kohus annab süüdistuses kirjeldatud

faktilistele asjaoludele süüdistuses märgitust oluliselt erineva õigusliku hinnangu.

18. Ringkonnakohus tunnistas T. R.i KrK § 76 lg 3 p 2 asemel ja V. D.-i KrK § 76 lg 3 p 2 ? § 17 lg 6 asemel süüdi KrK § 143

lg 2 p-de 1 ja 11 järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kuna kelmuse koosseis sisaldab mitmeid tunnuseid, mis ei ole

salakaubaveo koosseisuga hõlmatud (nt varalise kasu tekkimine, kannatanu või kolmanda isiku varakäsutus), on tegemist

salakaubaveost oluliselt erineva kuriteokoosseisuga. Seega ei oleks ringkonnakohus tulenevalt KrMS § 268 lg-st 8 tohtinud T.

R.-i ja V. D.-i teole õiguslikku hinnangu andmisel lähtuda KrK §-st 143, kuna see tähendas süüdistuse olulist muutmist.

Sedastades T. R.-i ja V. D.-i käitumises salakaubaveo ja sellest oluliselt mitteerinevate süüteokoosseisude tunnuste puudumise,

pidanuks apellatsioonikohus süüdistatavad kuriteo tuvastamatuse tõttu õigeks mõistma.

19. Eeltoodud põhjustel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Tallinna Ringkonnakohtu otsus T. R.-i ja V. D.-i

süüditunnistamises ja karistamises tuleb tühistada. Kuna ringkonnakohtus ei ole süüdistuse muutmine ega täiendamine enam

võimalik, puuduks apellatsioonikohtul ka kriminaalasja uuel arutamisel menetluslik võimalus kontrollida, kas T. R.-i ja V. D.-i

käitumine vastab kelmuse koosseisule. Seetõttu ei saada Riigikohus kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks, vaid

mõistab nii T. R.-i kui ka V. D.-i KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 11 järgi õigeks.

20. Täiendavalt märgib kriminaalkolleegium, et ringkonnakohus raskendas süüdistatavate olukorda ka seeläbi, et käsitas V. D.-

i tegu, mida süüdistuses hinnati salakaubaveole kaasaaitamisena, kelmuse kaastäideviimisena.

21. Ringkonnakohus leidis õigesti, et kuriteo täideviija ja kaasaaitaja isikute gruppi ei moodusta. Nimelt tuleneb karistusõiguse

teooriast, et tegutsemine isikute grupis saab tähendada üksnes kaastäideviimist. Kuriteole kihutajad ja kaasaaitajad grupi

koosseisu ei kuulu. Toodud seisukohta on korduvalt kinnitatud ka Riigikohtu praktikas (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 11. veebruari 1997. a otsus asjas nr 3-1-1-15-97 - RT III 1997, 8, 88; 20. juuni 2003. a otsus asjas nr 3-1-

1-88-03 - RT III 2003, 25, 253, p 10). Samas puudus ringkonnakohtul alus tunnistada kuriteo täideviimises süüdi isik, kellele

on esitatud süüdistus kuriteole kaasaaitamises, kuna täideviimine on võrreldes kaasaaitamisega raskem kuriteo toimepanemise

vorm (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. septembri 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-76-05 - RT III 2005, 27, 283, p 11).

Muutes V. D.-le süüdistuses omistatud kuriteo toimepanemise vormi - kaasaaitamise - täideviimiseks, raskendas

ringkonnakohus KrMS § 268 lg-s 8 sätestatud nõuete vastaselt V. D.-i olukorda. Ühtlasi tähendab see seda, et ringkonnakohtul

puudus menetluslik võimalus käsitada T. R.-i ja V. D.-i tegu toimepanduna isikute grupis.

II

22. Karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seaduse (RT I 2007, 13, 69) jõustumise

tõttu 15. märtsil 2007. a ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks anda sisulist hinnangut prokuröri kassatsioonile,

milles leitakse, et ringkonnakohus on ekslikult eitanud põhjuslikku seost E. L.-le süüdistuses KrK § 162 järgi ette heidetud

ametialaste minetuste ja suure varalise kahju vahel. Nimelt näeb mainitud seaduse § 9 p 41 muu hulgas ette, et KarS § 290

(ametialane lohakus) tunnistatakse kehtetuks. Karistusseadustiku eriosa kehtivas redaktsioonis ei leidu ka ühtegi teist

kuriteokoosseisu, millele E. L.-le süüdistuses etteheidetav käitumine võiks isegi teo ja tagajärje vahelise põhjusliku seose

olemasolu korral vastata. Õiguslikult ei ole arvestatav prokuröri poolt Riigikohtu istungil väljendatud seisukoht, et praegusel

ajal on E. L. tegu karistatav KarS § 2911 järgi riikliku järelevalve ebaseadusliku teostamisena. Karistusseadustiku § 2911

tunnistab kuriteoks riiklikku järelevalvet teostava või kohalikule omavalitsusele seadusega pandud järelevalvekohustust täitva

ametiisiku poolt teadvalt ebaseadusliku otsuse või toimingu tegemise või otsuse või toimingu ebaseaduslikult tegemata

jätmise, kui sellega on tekitatud oluline varaline kahju või kui sellega on teisele isikule, välja arvatud riik ja kohalik

omavalitsusüksus, põhjustatud muu raske tagajärg. Seega eeldab tsiteeritud kuriteokoosseis teo toimepanijalt vähemalt otsese

tahtluse olemasolu. E. L.-le heidetakse aga süüdistuses KrK § 162 järgi ette oma ametialaste kohustuste rikkumist

ettevaatamatusest. Selline käitumine ei mahu KarS §-s 2911 ette nähtud kuriteokoosseisu alla.

23. Eeltoodud põhjustel on karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seaduse § 9 p 41 käsitatav

E. L.-le süüksarvatava teo karistatavust välistava seadusena, millel on vastavalt KarS § 5 lg-le 2 tagasiulatuv jõud. Seega

puudub Riigikohtul sõltumata asjaolust, kas prokuröri kassatsiooni kriitika ringkonnakohtu otsuse aadressil on põhjendatud või

mitte, alus ringkonnakohtu otsust E. L. õigeksmõistmist puudutavas osas tühistada.

III

24. Vaatamata sellele, et T. R. ja V. D. tuleb neile esitatud süüdistustes õigeks mõista, mis tähendab, et kriminaalmenetluse

kulud jäävad riigi kanda, tõdeb kolleegium seoses V. D.-i kaitsja kassatsioonis märgituga, et maa- ja ringkonnakohus on

suhtunud süüdistatavatelt väljamõistetava asitõendite hoiukulu suuruse põhjendatuse hindamisse

pealiskaudselt.

Kriminaalkolleegiumi täiskogu on selgitanud, et süüdimõistetult asitõendite hoiukulu väljamõistmisel tuleb kohtul pärast riigi

tegeliku hoiukulu suuruse kindlakstegemist hinnata ka hoiukulu põhjendatust, sealhulgas sedagi, kas asitõendite säilitamise

maht ja ajaline kestus on olnud kriminaalmenetluse huvides vajalik. Riik ei saa süüdimõistetult nõuda asitõendite hoidmisel

tehtud ilmselt ebamõistlike kulutuste hüvitamist. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. veebruari 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-

108-06 - RT III 2006, 7, 55, p 16.)

25. Maakohus ega ringkonnakohus ei ole kriminaalmenetluse kulude väljamõistmisel põhjendanud, miks oli

kriminaalmenetluse huvides vajalik 17 820 veega täidetud viinapudeli hoiustamine ligikaudu nelja aasta jooksul pärast pudelite

sisu kohta tehtud ekspertiisi tulemuste selgumist 14. novembril 2000 (I kd, tl 126). Samuti ei nähtu kohtuotsustest, miks oli

vaja veokit MAZ ligemale kahe aasta vältel asitõendina hoiustada.

IV

26. Õiguspraktika ühtlustamiseks selgitab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et nii süüdistusakt kui ka kohtuotsus peavad olema

keeleliselt

arusaadavad

ja

vastama

keeleseaduse

§

lg

alusel

kehtestatud

eesti

kirjakeele

normile.

Ajavahemikul 14. oktoobrist 1995 kuni 22. septembrini 2006 oli eesti kirjakeele norm kehtestatud Vabariigi

Valitsuse 3. oktoobri 1995. a määruse nr 323 (RT I 1995, 79, 1349; 1997, 75, 1272) alusel. 23. septembrist 2006 asendab

nimetatud määrust Vabariigi Valitsuse 7. septembri 2006. a määrus nr 196 (RT I 2006, 40, 303). Mõlema viidatud määruse

kohaselt mõistetakse eesti kirjakeele normi all õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste

süsteemi, mis peab tagama ametliku keelekasutuse ühtluse ja selguse (7. septembri 2006. a määruses on eraldi nimetatud ka

avaliku keelekasutuse suunamise funktsiooni). Kirjakeele norm laieneb ka lauseehituslikele küsimustele.

27. Kolleegium märgib, et käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistuses on kasutatud lausestust, mis ei ole kooskõlas

kirjakeele normiga ja muudab süüdistuse teksti lugejale mittejälgitavaks. Näiteks kõlab V. D.-le esitatud süüdistuse esimene

lause järgmiselt: "V. D.-it süüdistatakse selles, et tema aitas kaasa T. R-.le 17.08.2000.a. eeluurimisega täpselt tuvastamata

kellaajal ebaseaduslikult pettuse teel Tolliseaduse § 41 mõistes tollitransiidis oleva kauba 20 000 pudelit 40 % 0,5 l. brändit

"Belõi Aist" üle Eesti Vabariigi tollipiiri toimetamisele, milline tegevus seisnes järgnevas: olles saanud T. R.-lt 16.08.2000.a.

tellimuse eelpool nimetatud alkoholikoguse Läti Vabariiki transportimiseks, rentis veose toimetamiseks sihtkohta T. R.-ga

kooskõlastatud pettuse plaani kohaselt veoki järelhaagise reg.nr.-ga 710 BN, millisele T. R.-i organiseerimisel tuvastamata ajal,

kohas ja isikute poolt paigutati destileerimata veega täidetud viinapudelid, sõitis 17.08.2000.a. endale kuuluva veokiga MAZ

reg. nr. 027 AMC ja tuvastamata numbrimärgiga haagisega AS-i A. tollilao territooriumile X Tallinnas, kus kella 13.30 -

15.30-ni teisaldati haagisele kastidesse paigutatud 20 000 40% 0,5 l pudelit brändit "Belõi Aist", millise koormaga, saanud T.

R.-lt vajalikud dokumendid - tollideklaratsiooni - tollitransiit nr. D 12382 - 17/08/00 (1,4,5 ex), millisele oli veose teostajana

märgitud veok MAZ reg. nr.-ga 027 AMC järelhaagisega reg. nr.-ga 710 BN, kaubaarve (ivoice) 1325 17.08.2000.a. offshore

firma EAST WEST COMMERCIAL volituse V. D.-i nimele, ostu-müügi lepingu (Contract of Purchase and Sale) kuupäevata

ja rahvusvalelise autotranspordi saatelehe (CMR) nr. 0013 17.08.2000.a., alustas kella 16 ajal AS-i A. tollilaost teekonda Läti

Vabariiki, vahetas T. R. organiseerimisel eeluurimisega tuvastamata ajal, kohas ja viisil veoki MAZ reg. nr.-ga 027 AMC

tuvastamata numbrimärgiga järelhaagise järelhaagisega reg. nr.-ga 710 BN, millise reg. nr. Oli

näidatud

kaubadeklaratsioonides ja millise haagise koorem sisaldas destillerimata veega täidetud viinapudeleid, lootuses, et Läti

Tolliameti töötajad ei teosta veoki põhjalikku kontrolli, kuid 17.08.2000.a. kella 22 ajal avastati Läti Tolliameti töötajate poolt

Ikla-Ainaži tollipunktis Läti Vabariiki sisenemisel kauba mittevastavus kaubadeklaratsioonidele ja saadeti tagasi Eesti

Vabariiki kauba ja tollidokumentide vastavusse viimiseks."

28. Kolleegium taunib praktikat formuleerida süüdistuse tekst võimalikult väikese arvu lausetega ja koondada igasse lausesse

palju erinevaid mõtteid. Ülipikkade mitmeastmeliste lausete kasutamine ning nendes mahuka informatsiooni edastamine

muudab süüdistuse teksti lugemise aeganõudvaks, vähendab selle arusaadavust ja võib põhjustada mitmetimõistetavusi.

Seetõttu tuleb nii süüdistusaktis kui ka kohtuotsuses kasutada normaalse struktuuriga lauseid, mille lugemine ei tekita

mõttekatkestusi.

V

29. T. R.i kaitsja esitas Riigikohtule seoses T. R.-le kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega taotluse OÜ-le

Advokaadibüroo Tibar ja Partnerid riigi õigusabi osutamise eest tasu maksmiseks ja riigi õigusabi osutamisega seotud kulude

hüvitamiseks kogusummas 6426 krooni 28 senti (sh käibemaks 980 krooni 28 senti). Samuti palub E. L. kaitsja mõista seoses

E. L.-le kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega OÜ Advokaadibüroo Tibar ja Partnerid kasuks riigi õigusabi tasu ja

riigi õigusabi osutamisega seotud kulude katteks välja kokku 3923 krooni 50 senti (sh käibemaks 598 krooni 50 senti).

30. Kriminaalkolleegium leiab, et mõlemad taotlused on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 1 ja

§ 23 lg-st 1 ning justiitsministri 26. jaanuari 2005. a määruse nr 2 § 8 lg-test 1 ja 4, § 2 lg 2 p-st 1, § 18 lg 1 p-st 4, § 21 lg-st 3

ja § 1 lg-st 2 rahuldada.

VI

31. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 7 ja KrMS § 362 p-dest 1 ja 2, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 21. septembri 2006. a otsuse osas, millega T. R. ja V. D. tunnistati süüdi KrK

§ 143 lg 2 p-de 1 ja 11 järgi, samuti T. R.i ja V. D.-i karistamise osas ning nendelt kriminaalmenetluse kulude ja AS-i A

tsiviilhagi katteks summade väljamõistmise osas. Kriminaalkolleegium mõistab T. R.-i ja V. D.-i KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 11

järgi õigeks. Seega tuleb ringkonnakohtu poolt T. R.-lt ja V. D.-lt välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud, samuti käesoleva

otsusega OÜ-le Advokaadibüroo Tibar ja Partnerid riigi õigusabi osutamise eest välja mõistetav summa jätta KrMS § 181 lg 1

alusel riigi kanda. AS-i A. tsiviilhagi jätab kriminaalkolleegium KrMS § 310 lg-st 2 lähtudes läbi vaatamata. Ülejäänud osas

jätab Riigikohus ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kolleegium rahuldab V. D.-i kaitsja kassatsiooni täielikult, T. R.-i kaitsja

kassatsiooni osaliselt ja jätab prokuröri kassatsiooni rahuldamata.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar

Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Priit Pikamäe