3-4-1-9-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-9-07

Otsuse kuupäev

15. juuni 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask ning liikmed Indrek Koolmeister, Ants Kull, Julia

Laffranque ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

Tartu Maakohtu taotlus kontrollida kohtutäituri seaduse § 2521

põhiseaduspärasust

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Tartu Maakohtu taotlus ja tunnistada kohtutäituri seaduse § 2521

põhiseadusevastaseks ning kehtetuks osas, milles see näeb ette kohtutäituri lisatasu kinnisasja

arestimistoimingu eest 0,5% arestitava kinnisasja väärtusest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu kohtutäitur Reet Rosenthal alustas sissenõudjate OÜ Petroimpex ja AS SEB Eesti Ühispank

avalduste alusel AS G.S.G.Oil suhtes mitu täitemenetlust, milles nõuete kogusumma oli enam kui

9 miljonit krooni. Mõlemad sissenõudjad esitasid täitmiseks hüpoteegilepingud, mis koormasid

võlgnikule kuuluvat Tartu linnas Ravila 63 asuvat kinnistut.

10. augustil 2006 arestis kohtutäitur Tartus Ravila 63 asuva võlgnikule kuuluva kinnisasja. Kinnisasi

on tööstuslik ja selle oluliseks osaks on kahekordne ärihoone ja tankla. Kinnisasja väärtuseks hinnati

15 miljonit krooni.

2. 8. septembril 2006 otsustas kohtutäitur Reet Rosenthal kohtutäituri seaduse (KTS) §-de 21 ja 2521

alusel määrata endale 75 000 krooni (koos käibemaksuga 88 500 krooni) lisatasu. Kohtutäitur

põhjendas lisatasu määramist 10. augustil 2006. a tehtud võlgniku kinnisasja arestimistoiminguga.

3. Võlgnik AS G.S.G.Oil vaidlustas kohtutäituri lisatasu otsuse Tartu Maakohtus, paludes kohtul

otsus tühistada.

4. Tartu Maakohus rahuldas 8. märtsil 2007 määrusega tsiviilasjas nr 3-06-29232 AS G.S.G.Oil

kaebuse ja tühistas kohtutäituri otsuse lisatasu määramise kohta, jättes KTS § 2521 kohaldamata ning

tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks.

5. Maakohus edastas määruse Riigikohtule, algatades sellega põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse.

KOHTU JA MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Tartu Maakohus leidis, et kohtutäituril tekib KTS § 2521 alusel õigus lisatasule kõikidel juhtudel,

kui ta teeb arestimistoimingu väljaspool bürood. Arvestades tehtud toimingut, akti vormistuslikku osa

ja analoogsete teenuste turuhindu, on lisatasu 85 500 krooni ilmselgelt liiga suur, võlgniku

omandiõigust liigselt kitsendav ning seetõttu ebaõiglane. Tartu Maakohtu hinnangul sekkub

KTS § 2521 põhiseaduse (PS) §-dega 14 ja 32 kaitstud põhiõigustesse ning on samuti vastuolus

põhiseaduse §-ga 113.

7. Riigikogu on seisukohal, et see, kui üksikjuhtudel kujuneb kohtutäituri lisatasu hinnanguliselt

suureks, ei anna alust järeldusele, et KTS §-s 2521 ettenähtud 0,5%-line lisatasu määr on

ebaproportsionaalselt kõrge ja võlgniku jaoks põhjendatamatult koormav. Kohtutäituri lisatasu

põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb arvestada kohtutäituri rolli tervikuna, sealhulgas kohtutäituri

sõltumatuse ja erapooletuse nõuet ametitoimingute tegemisel, oma nimel ja vastutusel ameti pidamist,

riigiametnikega võrreldavate tagatiste puudumist, tuluallikate piiratust ametikitsenduste tõttu. KTS §

2521 arvestab ka võlgniku huvidega, sest võlgnikul on võimalus kohustus vabatahtlikult väiksemate

täitekuludega täita ning vaatlusalune regulatsioon suunab võlgnikku kulude kokkuhoiu eesmärgil

ratsionaalsemalt käituma. Tegemist on ka õigusselge ja loogilise tasuga.

8. Õiguskantsleri arvates on KTS § 2521 põhiseaduse §-ga 113 vastuolus osas, milles lisatasu suuruse

arvestamisel on määrav menetlusosaliste kokkulepe või kohtutäituri otsus, ning vastuolus PS §-ga 32

osas, milles lisatasu suurus on seatud sõltuvusse ainult arestitava kinnisasja väärtusest, arvestamata

kohtutäituri tegelikku töö hulka arestimistoimingu tegemisel. Õiguskantsler lähtub nende järelduste

tegemisel arusaamast, et KTS §-s 2521 ettenähtud kohtutäituri lisatasu näol on tegemist riikliku

lõivuga, mis peaks katma riigipoolse soorituse kulud.

9. Justiitsminister on seisukohal, et KTS § 2521 ei ole vaidluse lahendamisel asjassepuutuv säte.

Kohtutäituri seaduse § 2521 annab kohtutäituri lisatasu võtmise aluse ja määra, kuid kohaldub

sissenõudmisel ainult koostoimes KTS § 23 lõikega 3 ja § 2520 lõikega 2, mis on vaidluse

lahendamisel olulise tähtsusega, kuid mida maakohus arvestanud ei ole. Justiitsministri arvates saab

lisatasu võtta üksnes võrdeliselt täitemenetluse käigus sissenõudjale väljamakstava summaga.

Kohtutäituri lisatasu saab nõuda sisse ainult koos põhitasuga. Kuna kohtutäituril ei olnud praeguses

asjas õigust nõuda põhitasu, puudub tal ka õigus nõuda lisatasu. Asja lahendamisel oleks kohus

pidanud rakendama mitut kohtutäituri seaduse sätet koostoimes ja seejuures kohustatud isikut

soodustavalt, mistõttu ei teki lisatasu suurust sätestava normi põhiseaduslikkuse küsimust.

10. AS G.S.G.Oil on arvamusel, et KTS § 2521 ei ole kooskõlas PS §-dega 14, 32 ja 113, kuivõrd

võimaldab kohtutäituril nõuda lisatasu, mille seaduses ettenähtud suurus ei ole piisavalt selge ja

etteennustatav, kuna põhineb vara turuväärtusel kui muutuval suurusel ning ei lähtu kulupõhimõttest,

olles seega ebaproportsionaalne võlgniku omandiõiguse piirang.

11. Kohtutäitur Reet Rosenthal leiab, et KTS § 2521 ei ole põhiseadusega vastuolus. Täitetoimingu

eest ettenähtud lisatasu muutub sissenõutavaks pärast täitetoimingu tegemist. KTS § 23 lõige 3 ei ole

kohtutäituri lisatasu suhtes kohaldatav norm. See, kui kohtutäituril pole enam võimalik nõuda

põhitasu, ei tähenda, et ta kaotaks õiguse lisatasule. Kohtutäituri seaduse § 2521 on õigusselge. Selle

normi sisu on määratletav lähtudes arestitava asja hinnast. Tuleb arvestada, et täitemenetluse

seadustiku § 8 kohustab kohtutäiturit selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi,

sealhulgas ka kohtutäituri tasuga seonduvat. Arestimistoimingult arvestatava kohtutäituri lisatasu

suurus on proportsionaalne. Võlgnikul on täitemenetluse raames võimalik nõue vabatahtlikult täita,

vältides sellega kinnisasja arestimisega kaasnevate kulude kandmist. Arestimistoimingu tegemisega

kaasneb suurem kohtutäituri kohustus ja vastutus. Tegemist on ka raskema täitetoiminguga. Vara

väärtusest sõltuvaid tasumäärasid võib leida õiguskorrast veel. Nii näiteks on tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 141 lõike 1 kohaselt hagi tagamise kautsjon 5% hagi tagamisega taotletu harilikust

väärtusest, kuid mitte vähem kui 500 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Ka riigilõivuseadus

sisaldab tehinguväärtusest sõltuvaid lõivumäärasid. Kohtutäitur on seisukohal, et kehtiv

täitemenetluse regulatsioon tagab piisaval määral võlgniku põhiõiguste kaitse.

VAIDLUSALUNE SÄTE

12. Kohtutäituri seaduse § 2521 sätestab:

"§ 2521. Lisatasu arestimistoimingu tegemise eest

(1) Väljaspool kohtutäituri bürood tehtava arestimistoimingu eest, mis seisneb võlgniku valduses

olevate vallasasjade arestimises, või kinnisasja arestimistoimingu eest on kohtutäituri lisatasu 0,5%

arestitava vara väärtusest.

(2) Lisatasu väljamõistmise otsus väljastatakse pärast arestimistoimingut, kui arestitud vara on

hinnatud. Kui arestitud vara või vara hinna üle on vaidlus, väljastatakse lisatasu väljamõistmise otsus

pärast vaidluse lõppemist tingimusel, et vara on jäänud arestituks ja on hinnatud."

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium käsitleb kõigepealt Tartu Maakohtu taotluse

lubatavust (I). Seejärel annab kolleegium hinnangu selle kohta, kas vaidlusalune säte on osas, milles

see näeb kinnisasja arestimistoimingu eest ette kohtutäituri lisatasu 0,5% arestitava kinnisasja

väärtusest, kooskõlas PS §-des 32 ja 113 sätestatud tagatistega, ja lahendab Tartu Maakohtu

taotluse (II).

I

14. Tartu Maakohus taotleb kohtutäituri seaduse § 2521 põhiseadusele vastavuse kontrollimist, olles

asunud seisukohale, et selles sättes ettenähtud kohtutäituri lisatasu määr kinnisasja arestimistoimingu

eest kitsendab arestimistoimingu olemust, arestimisakti vormistuslikku osa ja analoogsete teenuste

turuhindu arvestades liigselt võlgniku omandiõigust. Ühtlasi rikub KTS § 2521 maakohtu arvates ka

PS §-st 14 tulenevat õiglase menetluse tagamise nõuet ning PS §-ga 113 avalik-õiguslikele maksetele

esitatavaid nõudeid.

15. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lg 2 esimese lause kohaselt peab säte,

mille põhiseaduspärasust Riigikohus konkreetse normikontrolli vormis hindab, olema asjassepuutuv.

Hindamaks KTS § 2521 põhiseaduspärasuse kontrollimise lubatavust, tuleb kõigepealt kindlaks teha,

kas KTS § 2521 näol on tegemist käesoleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja algatamise aluseks

olnud vaidluse seisukohalt asjassepuutuva normiga.

16. Vastavalt Riigikohtu praktikale on asjassepuutuv norm, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava

tähtsusega. Seega on KTS § 2521 suhtes konkreetse normikontrolli tegemise eelduseks, et tegemist on

normiga, millest kohtutäitur pidi endale lisatasu määramisel lähtuma.

17. Praeguse vaidluse asjaolude kohaselt arestis kohtutäitur Reet Rosenthal AS-le G.S.G.Oil kuuluva

kinnisasja ja määras endale selle eest lisatasu, lähtudes KTS §-dest 21 ja 2521. Kohtutäituri seaduse §

2520 lõike 2 kohaselt nõutakse kohtutäituri lisatasu sisse võlgnikult, kelleks vaidlusaluses

täitemenetluses oli AS G.S.G.Oil. Viimane esitas kaebuse kohtutäituri lisatasu määramise otsuse

peale. KTS § 2521 põhiseadusele mittevastavuse korral tühistab kohus kohtutäituri lisatasu määramise

otsuse. Järelikult on KTS § 2521 asjassepuutuv ja maakohtu taotlus lubatav.

18. Kolleegium ei nõustu justiitsministri seisukohaga, et KTS § 2521 ei kujuta endast asja

lahendamisel otsustava tähtsusega normi. Kohtutäiturile kohustuslik kohtutäituri lisatasu kinnisasja

arestimistoimingu eest tuleneb üheselt KTS §-st 2521, mistõttu kolleegium ei kahtle selle normi

asjassepuutuvuses.

Kuna Tartu Maakohus on tõstatanud küsimuse KTS §-s 2521 sätestatud kohtutäituri lisatasu

põhiseadusele vastavusest üksnes seoses kinnisasja arestimistoiminguga, piirdub Riigikohus selle

sätte põhiseadusele vastavuse kontrollimisega vaid selles osas.

II

19. Tartu Maakohus leiab, et KTS § 2521 kitsendab liigselt AS G.S.G.Oil omandiõigust, rikkudes

ühtlasi ka PS § 113 nõudeid.

20. Põhiseaduse § 32 näol on tegemist üldise varalisi õigusi kaitsva normiga, mille kaitse ulatub

kinnis- ja vallasasjade kõrval ka rahaliselt hinnatavatele õigustele ja nõuetele. Sealhulgas hõlmab

mõiste "omand" ka raha (vt Riigikohtu üldkogu 17. juuni 2004. a otsus asjas nr 3-2-1-143-03 ? RT III

2004, 18, 211, p 18).

21. Põhiseaduse § 9 lõikest 2 tuleneb, et põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused

laienevad juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkidega

ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. Kooskõlas juriidiliste isikute eesmärkidega

ning omandiõiguse kaitse mõttega laieneb PS §-s 32 sätestatu ka juriidilistele isikutele (vt ka

eelviidatud Riigikohtu üldkogu 17. juuni 2004. a otsus asjas nr 3-2-1-143-03, p 18).

22. Seega kujutab KTS § 2521 alusel täitemenetluses võlgnikust AS-lt G.S.G.Oil sissenõutav

kohtutäituri lisatasu 0,5% arestitud kinnisasja väärtusest endast AS-le G.S.G.Oil põhiseaduse § 32

lõikega 2 tagatud omandi valdamise, kasutamise ja käsutamise vabaduse riivet. Kuna kohtutäituri

lisatasu näol on tegemist avalik-õigusliku rahalise kohustusega, kuulub selline omandiõiguse riive

samaaegselt ka PS § 113 kaitsealasse ning peab vastama sellest sättest tulenevatele nõuetele.

23. Nii PS §-st 32 kui ka §-st 113 tuleneb, et omandiõiguse piiranguks olevad avalik-õiguslikud

rahalised kohustused tuleb sätestada seadusega. Seega ei või seda laadi omandi kitsendusi ette näha

seadusest alamalseisva aktiga. See nõue on praegusel juhul täidetud.

24. Kohtutäituri seaduse §-ga 2521 kehtestatud kohtutäituri lisatasu eesmärk on tuletatav KTS

§-st 2520, kohtutäituri lisatasu olemusest ning kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu 670 SE I

seletuskirjast. Selleks on kohtutäiturile tehniliselt ja õiguslikult keeruka või ajaliselt kuluka

täitetoimingu tegemise kompenseerimine ning kohtutäituri motiveerimine keerulisi ja vastutusrikkaid

täitetoiminguid tegema. Kohtutäituri lisatasu arestimistoimingu tegemise eest ei ole oma olemuselt

maks, vaid sarnane lõivuga, mis on mõeldud konkreetse avalik-õigusliku soorituse kulude

hüvitamiseks.

25. Lisaks seaduse reservatsioonile nõuavad nii PS § 32 lõige 2 kui ka § 113, et omandiõiguse

piirangud oleksid proportsionaalsed. Järgnevalt analüüsib kolleegium, kas KTS §-ga 2521 seatud

omandiõiguse piirang on soovitud eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.

26. Kohtutäituri seaduse § 2521 näeb kohtutäiturile ette lisatasu kinnisasja arestimistoimingu eest

0,5% arestitava kinnisasja väärtusest. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 142 lõikele 1 kirjutab

kinnisasja arestimiseks kohtutäitur üles kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele

ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise

keelumärke. Sama seadustiku § 143 kohaselt tuleb kinnisasja arestimise aktis märkida sissenõude

aluseks olev täitedokument, kinnistusraamatu andmed kinnisasja kohta, kinnisasja päraldised ja

olulised osad, kinnisasja hind ja ehitiste mõõtmed, ruumide arv ning otstarve. Kohtutäituri seaduse §-

s 2521 ettenähtud kohtutäituri lisatasu on kolleegiumi arvates sobiv abinõu, et kompenseerida

kohtutäiturile kinnisasja arestimisega kaasnevad kulutused. Seega kujutab KTS § 2521 endast sobivat

võlgniku omandiõiguse piirangut.

27. Ühtlasi on KTS § 2521 näol kolleegiumi arvates tegemist ka võlgniku omandiõiguse vajaliku

piiranguga, sest nagu nähtub kohtutäitur Reet Rosenthali ja justiitsministri arvamustest, ei pruugi

kohtutäituril teatud juhtudel täitemenetluses õigust põhitasule tekkida, kuid samas on selge, et

kohtutäituril tekivad seoses kinnisasja arestimisega teatud kulud.

28. Kuna kohtutäituri lisatasu on oma olemuselt sarnane riiklikule lõivule, peab selle määr olema

kehtestatud kulupõhimõttest lähtudes. Kolleegium möönab, et riigilõivumäär võib toimingu

eesmärgist, sellest saadavast hüvest ja kaalukast avalikust hüvest, eelkõige sotsiaal- ja

majanduspoliitilistest kaalutlustest lähtuvalt olla kehtestatud kulupõhimõttest erinevalt

(riigilõivuseaduse § 4 lg 2). Arvestades aga kohtutäituri lisatasu eesmärki (vt käesoleva otsuse p 24),

ei ole kohtutäituri lisatasu määra kehtestamine kulupõhimõttest erinevalt põhjendatud. Seega tuleb

vaatlusaluse võlgniku omandi kasutamise, käsutamise ja valdamise vabaduse piirangu mõõdukuse

kindlakstegemiseks hinnata seda, kas KTS §-s 2521 kinnisasja arestimise eest sätestatud kohtutäituri

lisatasu määr on vastavuses kinnisasja arestimisel tehtavate toimingute keerukuse ja ajakuluga.

Seadusandja on kohtutäituri lisatasu kinnisasja arestimistoimingu eest kehtestanud kindlas määras,

s.o 0,5% arestitava kinnisasja väärtusest. Järelikult ei võimalda kinnisasja arestimise eest ettenähtud

kohtutäituri lisatasu regulatsioon mingil viisil kohtutäituri lisatasu määramisel arvestada konkreetse

kinnisasja arestimise keerukust ega kinnisasja arestimisele kulutatud aega. Sellise regulatsiooni puhul

ei ole kolleegiumi hinnangul tagatud võlgniku omandiõiguse piirangu mõõdukus.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on seisukohal, et KTS §-s 2521 kinnisasja

arestimistoimingu eest sätestatud kohtutäituri lisatasu 0,5% arestitava kinnisasja väärtusest ei ole

mõõdukas täitemenetluse võlgniku omandiõiguse piirang.

29. Kuna KTS §-s 2521 ettenähtud täitemenetluse võlgniku omandiõiguse piirang ei ole kooskõlas PS

§ 32 lõikega 3 koosmõjus PS §-ga 113, ei pea kolleegium vajalikuks analüüsida Tartu Maakohtu

muid väiteid KTS § 2521 põhiseadusevastasuse kohta.

30. Eeltoodust tulenevalt rahuldab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium Tartu Maakohtu taotluse

ja tunnistab KTS § 2521 põhiseadusevastaseks ning kehtetuks osas, milles see näeb ette kohtutäituri

lisatasu kinnisasja arestimistoimingu eest 0,5% arestitava kinnisasja väärtusest.

Märt Rask, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Julia Laffranque, Priit Pikamäe