3-2-1-63-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-63-07

Määruse kuupäev

Tartu, 5. juuni 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Tõnu Anton ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Vahur Jegorovi hagi Eesti Vabariigi vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

ebaõigete andmete ümberlükkamise teel.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 27. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas

nr 2-06-39534

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vahur Jegorovi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Vahur Jegorov (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Siiri Schneider.

Kostja Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu).

Asja läbivaatamise kuupäev

28. mai 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 27. detsembril 2006 esitas Vahur Jegorov (edaspidi hageja) Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi

(Justiitsministeeriumi kaudu) (edaspidi kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat avaldama oma

interneti koduleheküljel ja edastama uudisteagentuuridele teatise, millega lükatakse ümber

Justiitsministeeriumi 5. detsembri 2006. a teatises sisaldunud väite: "Ministeeriumile teadaolevalt ei

ole kinnipeetav Jegorov tänaseni teinud ühtegi pöördumist, taotlust ega vaiet ei eelnimetatud

asutusele ega muudele institutsioonidele (kaasa arvatud Justiitsministeerium)."

Hagiavalduse kohaselt on nimetatud väide ebaõige ja hageja au teotav. Hageja viitas hagi õigusliku

alusena põhiseaduse §-le 17 ja võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1047 lg-tele 1 ja 4. Mittevaralise

kahju hüvitamiseks pidas hageja piisavaks kohtulahendit, millega kohustatakse kostjat ümber

lükkama hageja kohta avaldatud ebaõiged andmed.

2. Harju Maakohus keeldus 4. jaanuari 2007. a määrusega hagi menetlusse võtmisest, kuna ta leidis,

et pole pädev asja lahendama, viidates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 1

p-le 1 ja riigivastutuse seaduse (edaspidi RVS) §-dele 1, 9, 17. Kooskõlas RVS §-dega 1 ja 9 on

füüsilisel isikul õigus nõuda avaliku võimu volituste rakendumisel ja muude avalike ülesannete

täitmisel rikutud õiguste kaitseks riigi vastutusele võtmist. Isik, kelle õigusi on rikutud, võib nõuda

mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse

võtmise, kodu ja eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise

korral. RVS § 17 järgi esitatakse Eesti Vabariigi tekitatud kahju hüvitamise taotlus haldusorganile või

kaebus halduskohtule.

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja

saata tsiviilasi sisuliseks arutamiseks Harju Maakohtule. Harju Maakohus jättis määruskaebuse

rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. veebruari 2007. a määrusega maakohtu 4. jaanuari 2007. a

määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Määruse kohaselt vaadatakse TsMS § 1 järgi tsiviilkohtumenetluses läbi eraõigussuhtest tulenev

kohtuasi. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 3 järgi kuulub avalik-õiguslike

vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse. Hagiavalduse kohaselt on hageja õigusi rikutud

avaliku võimu volituste rakendamisel. Avaliku võimu volituste rakendamisel tekivad suhted, millel

on avalik-õiguslik iseloom. Toiming haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 106 mõistes on

haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Kostja

poolt pressiteate väljastamine on haldustoiming. HMS § 109 järgi, kui toiminguga rikutakse isiku

õigusi, võib isik nõuda haldusorganilt või kohtult toimingu ärajätmist või lõpetamist ning toimingu

tagajärgede kõrvaldamist ja kahju hüvitamist vastavalt riigivastutuse seadusele ning pöörduda selleks

halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Seega leidis maakohus õigesti,

et RVS §-de 1 ja 9 järgi on füüsilisel isikul õigus nõuda avaliku võimu volituste rakendumisel ja

muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitseks riigi vastutusele võtmist. Isik, kelle õigusi

on rikutud, võib nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise

kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või

hea nime teotamise korral. RVS § 17 järgi esitatakse Eesti Vabariigi tekitatud kahju hüvitamise

taotlus haldusorganile või kaebus halduskohtule.

Kohtu pädevuse määramise aluseks on vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Vaadeldaval juhul on

tegemist avalik-õiguslikust suhtest, mitte eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, mille lahendamine ei

kuulu tsiviilkohtu pädevusse. Määruskaebuses toodud väited ei anna alust kohtumääruse

tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada

ringkonnakohtu määruse ning teha uue määruse, millega võtta tsiviilasi menetlusse ja saata sisuliseks

läbivaatamiseks Harju Maakohtule.

Määruskaebuse kohaselt on kohtud ebaõigesti kohaldanud RVS § 1 ja oluliselt rikkunud TsMS § 371

lg-t 1. Riigivastutuse seaduses ei ole ette nähtud sellist õiguskaitsevahendit nagu ebaõigete andmete

ümberlükkamine. RVS § 1 lg 3 mõtte kohaselt on avaliku võimu kandja poolt võlasuhtest tuleneva

kohustuse rikkumisel isiku õiguste taastamine eraõiguslik suhe. RVS § 1 lg 2 kohaselt ei reguleeri see

seadus õiguste taastamist eraõiguslikus suhtes. Riigikohtu halduskolleegium on 5. oktoobri 2006. a

otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-44-06 leidnud, et VÕS § 1047 lg 4 alusel on isikul võimalik au teotavate

ebaõigete andmete avaldamisel nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist. Selles

kohtuasjas oli au teotavate andmete avaldajaks kohalik omavalitsus.

6. Kostja ei ole määruskaebusele tähtaegselt ega vandeadvokaadi vahendusel vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.

8. Riigikohus on mitmetes oma lahendites (vt nt Riigikohtu 23. septembri 2003. a määrust kohtuasjas

nr 3-3-4-1-03 (RT III 2003, 27, 285)) asunud seisukohale, et kohtute pädevuse piiritlemisel on

lähtekohaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikest suhetest

tulenevad vaidlused ja üldkohtu pädevuses eraõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused, kui seadus ei

sätesta teisiti. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Ka ringkonnakohus on õigesti juhindunud

sellest seisukohast.

9. Praegusel juhul on kohtud õigesti leidnud, et asi kuulub halduskohtu pädevusse, kuivõrd kostja

poolt pressiteate väljastamine on haldustoiming ning seega tekkis poolte vahel avalik-õiguslik suhe.

RVS § 1 lg 1 kohaselt sätestab riigivastutuse seadus avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude

avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise

alused ja korra (riigivastutus). Füüsiline isik võib RVS § 9 lg 1 järgi nõuda mittevaralise kahju

rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või

eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVS § 17 järgi

esitatakse Eesti Vabariigi tekitatud kahju hüvitamise taotlus haldusorganile või kaebus halduskohtule.

Kannatanu võib RVS § 11 lg 1 järgi avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks

tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede

kõrvaldamist. Kolleegium leiab, et viimati nimetatud sätte alusel on isikul muu hulgas õigus nõuda

avaliku võimu kandjalt tema kohta avaliku võimu teostamisega seoses avaldatud ebaõigete andmete

ümberlükkamist. Seejuures võib kohus tulenevalt HKMS § 7 lg-st 4 juhinduda VÕS § 1047 lg-s 4

sätestatust.

10. Kolleegium juhib kostja tähelepanu sellele, et TsMS § 218 lg 3 kohaselt võib menetlusosaline

teha menetlustoiminguid ning esitada avaldusi ja taotlusi Riigikohtule tsiviilkohtumenetluses üksnes

vandeadvokaadi vahendusel. Kostja vastus hageja määruskaebusele ei ole esitatud vandeadvokaadi

vahendusel ja see on saabunud Riigikohtusse hilinemisega. Seetõttu jätab kolleegium kostja vastuse

tähelepanuta.

Lea Laarmaa, Tõnu Anton, Tambet Tampuu