3-2-1-56-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-56-07

Määruse kuupäev

Tartu, 5. juuni 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

Aleksandr Geibatovi (pankrotis) hagi TALLINNA

ÄRIPANGA AS-i vastu 26 060 029 krooni 40 sendi saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 7. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas

nr 2-06-12030

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksandr Geibatovi (pankrotis) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Aleksandr Geibatov (pankrotis, isikukood xxxxxxxxxxx),

esindaja vandeadvokaat Helmut Pikmets

Kostja TALLINNA ÄRIPANGA AS (registrikood xxxxxxxx),

esindaja vandeadvokaat Madis Kiisa

Asja läbivaatamise kuupäev

14. mai 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta täiendamise teel osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu 7. veebruari 2007. a määruse

põhjendusi.

2. Ülejäänud osas jätta määrus muutmata.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Tagastada AS-ile Advokaadibüroo Paul Varul 23. veebruaril 2007. a Aleksandr Geibatovi

(pankrotis) määruskaebuselt tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 17. mail 2006. a esitas Aleksandr Geibatov (hageja) Harju Maakohtule hagi TALLINNA

ÄRIPANGA AS-i (kostja) vastu, paludes kostjalt välja mõista 26 060 029 krooni 40 senti, millest

3 897 000 krooni on varaline kahju, 5 663 029 krooni 40 senti saamata jäänud juhatuse liikme töötasu

ning 16 500 000 krooni dividendid. Hagi kohaselt tuleneb hageja nõue kostja ja Maaelu Edendamise

Sihtasutuse (MESA) vahel 2003. a jaanuaris sõlmitud laenulepingust nr 3001, mille p 3.3 järgi

kohustus kostja kasutama laenu ainult p-s 1.4 nimetatud krediidisaaja AS-i UNIO finantseerimiseks.

Hageja arvates seisneb kostja õigusvastane tegu selles, et ta ei andnud MESA-lt saadud laenu AS-ile

UNIO üle laenulepingus määratud tingimustel, millega rikkus võlaõigusseaduse (VÕS) § 81 lg-st 1

tulenevat kohustust arvestada hageja huvidega. Hageja on AS UNIO ainuaktsionär ja juhatuse liige.

Ida-Viru Maakohtu 15. novembri 2004. a otsusega kuulutati välja AS UNIO pankrot. Otseseks

varaliseks kahjuks on hageja aktsiate väärtuse langus. AS UNIO pankroti väljakuulutamise tõttu

lõppes hageja juhatuse liikme leping, mistõttu jäi hagejal perioodi 1. detsembrist 2004 kuni

31. detsembrini 2013 eest saamata juhatuse liikme töötasu. Seoses äriplaani realiseerimata jäämisega

jääb hagejal saamata tulu dividendide näol vähemalt 16 500 000 krooni. Kuna kostja ei täitnud

kohustust anda AS-ile UNIO vastavatel tingimustel laenu, osutus äriplaani teostamine võimatuks ja

AS UNIO muutus püsivalt maksejõuetuks, mis omakorda tõi kaasa pankroti ja hageja juhatuse liikme

lepingu lõppemise ning hageja omandis olevate AS UNIO aktsiate väärtuse langemise. Hageja esitas

taotluse menetlusabi saamiseks, paludes vabastada teda kas täielikult riigilõivu tasumisest või lubada

tasuda riigilõivu igakuiste osamaksetena (kuni 1500 krooni kuus).

2. Harju Maakohus kohustas kostjat esitama hagi kohta oma seisukohad, kuna tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 181 lg 1 kohaselt peab kohus menetlusabi taotluse lahendamisel hindama

kavandatava menetluses osalemise edukust. Nii hagi menetlusse võtmise otsustamiseks kui ka

menetlusabi taotluse lahendamiseks vajas vaidluse olemus selgitamist (TsMS § 372 lg 3).

Kirjalikus vastuses pidas kostja kavandatavat menetlust edutuks ja hagi pahatahtlikuks, lisades ühtlasi

ka AS-i UNIO 2003. a majandusaasta aruande, millest nähtuvalt on kostja andnud nimetatud

äriühingule laenu kahe laenulepingu alusel, kusjuures lepingutest tuleneva kohustuse saldo panga ees

seisuga 31. detsember 2003 oli 11 427 855 krooni. Hageja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Kuna

hageja ja AS UNIO ei ole laenulepingu pooleks, ei tekkinud neil ka sellest lepingust tulenevaid õigusi

ja kohustusi. Puuduvad tõendid, et kostja oleks pidanud kohe MESA-lt saadud raha AS-ile UNIO üle

kandma. Kui kostja tegevus kellelegi kahju tekitas, võis selleks olla AS UNIO. Kostja ei ole

sõlminud hagejaga juhatuse liikme lepingut, dividendide nõue on oletuslik. Hageja soovib oma

äririske ja juhtimisvigu üle kanda kostjale. Juhul, kui kohus võtab hagi menetlusse, tuleb kohustada

hagejat andma kostja menetluskulude katteks tagatise.

3. 22. juulil 2006. a andis hageja pankrotihaldur nõusoleku selle kohta, et hageja võib menetlust

jätkata. Nimetatud nõusolek saabus Harju Maakohtusse 18. septembril 2006.

4. Harju Maakohus keeldus 13. septembri 2006. a määrusega hagiavaldust TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel

menetlusse võtmast, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele

tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Seetõttu ei lahendanud

kohus ka hageja taotlust menetlusabi saamiseks. Kostja ja MESA vahel 2003. a jaanuaris sõlmitud

laenulepingu nr 3001 alusel laenas MESA kostjale 13 miljonit krooni sihtotstarbega finantseerida AS-

i UNIO kostja poolt MESA-le laenutaotluses esitatud viisil, tähtajal ja eesmärgil (p-d 1.4 ja 3.3).

Seega oli AS UNIO lepingus kolmandaks isikuks, kelle huve laenuandja soovis kaitsta (VÕS § 81

lg 1). Võlaõigusseaduse § 81 lg 2 kohaselt on kaitstud kolmandal isikul õigus nõuda tekitatud kahju

hüvitamist kohustust rikkunud isikult (kostjalt). Lepingu kohaselt on kaitstud isik AS UNIO. Asjaolu,

et hageja on AS UNIO juhatuse liige ja aktsionär, ei anna talle iseseisvat nõudeõigust VÕS § 81 lg 2

ja viidatud laenulepingu alusel. Nõudeid selle laenulepingu alusel oli võimalik esitada AS-il UNIO

(pankrotis) või MESA-l.

Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus kohtumääruse tühistada ja võtta

hagi menetlusse ning lahendada menetlusabi taotlus. Kaebuse kohaselt tõlgendas kohus VÕS § 81

liialt kitsalt.

Kostja ei pidanud määruskaebust õigeks ja palus jätta see rahuldamata.

5. 26. oktoobri 2006. a määrusega ei rahuldanud maakohus määruskaebust ja edastas selle TsMS

§ 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 7. veebruari 2007. a määrusega maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hagi menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel

keelduda, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud asjaoludele tuginedes võimalik.

TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt ei võta kohus hagi menetlusse, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi

alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste

väidete õigsust. Kui kohus leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb eelnimetatud põhjusel keelduda,

ei olnud vajalik menetlusabi taotlust eraldi hinnata. TsMS § 181 lg 1 kohaselt antakse

menetlusosalisele menetlusabi tingimusel, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku

seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena

ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas, ja menetluses osalemine ei

ole ilmselt pahatahtlik. TsMS § 181 lg 2 kohaselt võib menetluses osalemise edukust eeldada, kui

menetlusosalise esitatud taotlus on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Seega

tuleb menetlusabi taotluse lahendamisel lisaks taotleja majanduslikule seisundile hinnata ka

kavandatava menetluse edukust.

Hageja nõue kahju hüvitamiseks tugines asjaolule, et kostja, vaatamata sellele, et MESA andis talle

sihtotstarbelist laenu, ei andnud seda laenu AS-ile UNIO laenulepingus ja laenutaotluses määratud

tingimustel, millega tekitati kahju AS-ile UNIO (äriplaan jäi realiseerimata). Samuti tekitati kahju

hagejale kui nimetatud äriühingu ainuaktsionärile (kuna äriplaani teostamine osutus võimatuks,

muutus äriühing püsivalt maksejõuetuks, mis tõi kaasa pankroti, juhatuse liikme lepingu lõppemise ja

aktsiate väärtuse languse). Seega tugines hageja nõue kostja ja MESA vahel sõlmitud laenulepingule,

mida kostja väidetavalt ei täitnud. Hagi õiguslikuks aluseks oli hagis märgitud VÕS § 81, mille lg 1

kohaselt võib lepinguga kaasneda kohustus arvestada kolmanda isiku huvide või õigustega samal

määral kui võlausaldaja huvide või õigustega, lg 2 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud kohustuse rikkumise korral kolmas isik nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Maakohus

leidis õigesti, et nimetatud sättest tulenevaks kolmandaks isikuks võiks praegusel juhul olla AS

UNIO, kelle huvid võisid ühtida MESA kui võlausaldaja huvidega, mitte aga hageja. Hagiavalduses

toodud õiguslik konstruktsioon, et kostja ja MESA vahelise laenulepinguga kaasnes kostja kohustus

arvestada hageja huvide või õigustega samal määral kui võlausaldaja huvide või õigustega VÕS § 81

lg 1 mõttes, ei ole kooskõlas faktiliste asjaoludega. Võlausaldajaks nimetatud sätte tähenduses ei

olnud AS UNIO, vaid MESA. Ringkonnakohus ei nõustunud hagejaga, et eelnimetatud asjaolusid sai

kohus tuvastada vaid asja sisulise arutamise käigus. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel oli kohtul

kohustus kontrollida muu hulgas ka hagi õiguslikku põhjendatust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse

tühistada ja saata asi määruse teinud kohtule.

Määruskaebuse kohaselt on kohtul TsMS § 371 lõikest 2 tulenevatel alustel hagiavalduse menetlusse

võtmisest keeldumisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. VÕS § 81 lg 1 tõlgendamine

oleks pidanud toimuma korralise kohtumenetluse raames, milles pooltel oleks olnud võimalik esitada

oma seisukohti, tõendeid jne. Kuna hagejal on õigus muuta hagi alust või eset kohtuvaidluse

lõppemiseni, ei ole hagiavalduse esitamisel veel võimalik hinnata, millisel alusel ja millise hagieseme

suhtes tuleb kohtul menetluse lõppedes teha lahend. Seetõttu saab hagi menetlusse võtmata jätmise

aluseks olla vaid asjaolu, mis selgelt välistab hageja nõude menetlemise.

Kohtud on VÕS § 81 lg-d 1 ja 2 valesti tõlgendanud. Need normid ei välista ka hageja kui AS UNIO

ainuaktsionäri huvide kaitset.

8. Kostja leidis vastuses määruskaebusele, et ringkonnakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrust tuleb osaliselt muuta põhjenduste täiendamisega.

Ülejäänud osas tuleb määrus jätta muutmata.

10. Kolleegium peab esmalt vajalikuks selgitada TsMS § 371 lg 2 p 1 eesmärki. Nimetatud sätte

kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi

alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste

väidete õigsust.

Kolleegium näeb selle sätte peamise eesmärgina vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi

menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse

menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab

hageja kandma menetluskulud (TsMS § 162 lg 1). Seevastu hagiavalduse tagastamisel TsMS § 371

lg 2 p 1 alusel tagastatakse hagejale TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tema tasutud riigilõiv.

Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et kohtul on TsMS § 371 lõike 2 p-st 1 tuleneval alusel

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus.

TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaldamisel peab kohus seetõttu hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust

eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse

hagi rahuldamiseks. Kui kohtul tekib analüüsi käigus veendumus, et sellist õigusnormi õiguskorras ei

eksisteeri, võib kohus keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest. Seejuures tuleb asjakohast

määrust TsMS § 465 lg 2 nõuete kohaselt põhjendada, näidates muu hulgas põhjendused, mille alusel

kohus jõudis järeldusele, et hagiavalduse saab jätta menetlusse võtmata.

Samas märgib kolleegium, et hageja õigused hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral

TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel on kaitstud ka sel viisil, et tal on õigus esitada maakohtu määruse peale

määruskaebus ringkonnakohtule. Sellise õiguse annab TsMS § 372 lg 5 esimene lause. Samuti on

hagejal õigus vaidlustada määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus Riigikohtus (vt TsMS

§ 372 lg 5 teine lause).

11. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaldamiseks puudus alus,

kuna ei olnud veel selge, millise hagi aluse ja eseme suhtes tuleb kohtulahend teha. TsMS § 371 lg 2

p 1 järgi lähtub kohus üksnes sellest faktilisest alusest, mis on hagiavalduses märgitud. Hageja

õiguste rikkumise võimalikkuse all selle sätte tähenduses mõeldakse hagis esitatud nõude ehk hagi

eseme õiguslikku põhjendatust, mida hindab kohus, olemata seotud hageja esitatud õigusliku

põhjendusega.

12. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et võlaõigusseaduse § 81 lg-d 1 ja 2 ei anna

praegusel juhul hagejale nõudeõigust kostja vastu, eeldades hageja esitatud asjaolude õigsust. Kohtud

on leidnud õigesti, et nimetatud sättest tulenevaks kolmandaks isikuks võiks esitatud faktiliste

asjaolude puhul olla AS UNIO, mitte aga hageja.

Samas on ringkonnakohus jätnud määruses ekslikult märkimata, et ka muu õigusnorm ei sätesta alust,

mis võimaldaks praegust hagi rahuldada (vt käesoleva määruse p 10). Kolleegium peab

menetlusökonoomia huvides võimalikuks asja tagasi saatmata muuta ringkonnakohtu määrust

osaliselt selle põhjenduste täiendamisega. Määruse täiendamiseks tuleb lugeda kolleegiumi

seisukohta, et hageja nõude rahuldamine ei ole praegusel juhul võimalik ka muude, hagis viitamata

õigusnormide alusel.

Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Jaak Luik