3-3-1-19-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-19-07

Otsuse kuupäev

5. juuni 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Ahti Rooli kaebus Pärnu Pensioniameti Haapsalu osakonna

pensionikomisjoni 12. detsembri 2005. a otsuse nr 107 ja Pärnu

Pensioniameti 25. oktoobri 2006. a vaideotsuse nr 10

tühistamiseks ning vanaduspensioni määramise taotluse

taasläbivaatamiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 13. detsembri 2006. a otsus

haldusasjas nr 3-06-356

Menetluse alus Riigikohtus

Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13. detsembri 2006. a otsus haldusasjas nr 3-06-356.

Jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 27. aprilli 2006. a otsus haldusasjas nr 3-06-356.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Rool esitas 24. novembri 2005. a Pärnu Pensioniameti Haapsalu osakonnale avalduse, milles

palus määrata talle vanaduspension.

Pärnu Pensioniameti Haapsalu osakonna pensionikomisjoni (edaspidi ka pensionikomisjon)

12. detsembri 2005. a otsusega nr 107 otsustati A. Roolile vanaduspensioni Riikliku

pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 7 lg 1 alusel mitte määrata põhjusel, et taotlejal puudub 15-

aastane Eestis omandatud RPKS §-s 27 sätestatud pensionistaaž.

Nimetatud otsuse peale esitatud A. Rooli vaide jättis Pärnu Pensioniameti pensionikomisjon

25. jaanuari 2006. a otsusega nr 10 rahuldamata. Vaideotsuses märgiti, et A. Rooli seletusest nähtub,

et ta kutsuti Nõukogude Armeesse Eestist ja ta teenis kohustuslikus sõjaväeteenistuses Venemaal

24. septembrist 1959 kuni 5. septembrini 1962.

2. A. Rool esitas halduskohtule kaebuse, mille taotlusi tõlgendas kohus Pärnu Pensioniameti

Haapsalu osakonna pensionikomisjoni 12. detsembri 2005. a otsuse nr 107 tühistamise ning

vanaduspensioni määramise taotluse taasläbivaatamiseks kohustamise nõudena. Kaebaja väitis, et tal

on vanaduspensioni määramiseks vajalik pensioniõiguslik staaž olemas. Staažiarvestusest on

põhjendamatult välja jäetud 3 aastat kohustuslikku sõjaväeteenistust ja tähelepanuta on jäetud

Leningradi kõrgkoolis õppimise aeg 5 aastat. Kaebaja suunati sõjaväeteenistusse Eestist. Vastavalt

RPKS § 28 lg 2 p-dele 3 ja 4 arvestatakse kõrgkoolis õppimise aeg ja kohustuslik sõjaväeteenistuse

aeg pensioniõigusliku staaži hulka. Ebaõige ja loogikavastane on pensionikomisjoni seisukoht, et kui

isikul ei ole 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži, siis ei saa RPKS § 28 lg 2 p-des 3 ja 4

märgitud aega Eestis omandatud pensionistaaži hulka arvata.

3. Tallinna Halduskohus jättis 27. aprilli 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-06-356 kaebuse

rahuldamata järgmiste põhjendustega:

1) RPKS § 7 lg 1 kohaselt on õigus saada vanaduspensioni isikul, kes on saanud 63-aastaseks ja

kellel on 15 aastat Eestis omandatud sama seaduse §-s 27 sätestatud pensionistaaži. RPKS § 27 lg 1

kohaselt on pensionistaaž aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile õigust andva

tegevusega. RPKS § 28 lg 2 annab loetelu, millise tegevuse aeg arvatakse pensioniõigusliku staaži

hulka, ning p-d 3 ja 4 nimetavad, et selleks on ka kohustusliku sõjaväeteenistuse, kui isik suunati

teenistusse Eestist, ning õpiaeg kutseõppeasutuse päevases õppevormis või ülikooli või

rakenduskõrgkooli statsionaarses õppevormis või nendega võrdsustatud õppevormides. Samas on

RPKS § 28 lg-s 4 täpsustatud, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse samas paragrahvis

sätestatud tegevuse aeg endise NSV Liidu territooriumil kuni 1991. aasta 1. jaanuarini juhul, kui

isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži;

2) siit järeldub, et sõjaväeteenistust, kõrgkooli või muid RPKS § 28 lg-s 2 nimetatud tegevusperioode

saab lugeda pensioniõigusliku staaži hulka ainult juhul, kui Eestis omandatud pensionistaaž on

vähemalt 15 aastat. See peab olema selline (põhi)staaž, mis ei sisaldu RPKS § 28 lg 2 loetelus, sest

vastasel korral võib tekkida olukord, kus osa pensioniõigusliku staaži hulka taotletavast (täiendavast)

perioodist oleks samaaegselt ka selleks alusperioodiks, mille juurde staaži taotleda. Kaebajal on

Eestis omandatud pensionistaaži vaid 13,522 aastast ning sellises olukorras ei saanud kohustusliku

sõjaväeteenistuse aega ja õpiaega kõrgkoolis sinna juurde lülitada. Seega ei saanud vastustaja kaebaja

taotletavaid perioode tema pensioniõigusliku staaži juurde arvestada.

4. Apellatsioonkaebuses palus A. Rool tühistada halduskohtu otsuse ja teha uus otsus, millega

kaebus rahuldada. Apellant väitis, et kohustuslik sõjaväeteenistuse aeg ja õpiaeg Venemaa kõrgkoolis

statsionaarses õppevormis tuleb arvestada Eestis omandatud pensionistaaži hulka.

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega tühistas Pärnu

Pensioniameti Haapsalu osakonna pensionikomisjoni vaidlustatud otsuse ja Pärnu Pensioniameti

pensionikomisjoni vaideotsuse ning kohustas Pärnu Pensioniameti Haapsalu osakonna

pensionikomisjoni uuesti läbi vaatama A. Rooli taotluse vanaduspensioni määramiseks ja hüvitama

A. Roolile 765,40 kr asjas kantud menetluskulu. Ringkonnakohus põhjendas otsust järgmiselt:

1) vaieldakse selle üle, kas A. Roolil on pensionistaaž RPKS § 7 järgi vanaduspensioni määramiseks;

2) RPKS § 27 lg 2 järgi jaguneb pensionistaaž pensioniõiguslikuks staažiks, mida arvestatakse kuni

1998. aasta 31. detsembrini (p 1), ja pensionikindlustusstaažiks, mida arvestatakse alates 1999. aasta

1. jaanuarist (p 2). RPKS § 28 lg 1 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka tegevuse aeg,

kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. Sama paragrahvi lõige 2 annab loetelu, millise

tegevuse aeg arvatakse samuti pensioniõigusliku staaži hulka. Sellise tegevuse ajaks on p 3 kohaselt

kohustusliku sõjaväeteenistuse aeg, kui isik suunati teenistusse Eestist, ja p 4 järgi õpiaeg

kutseõppeasutuse päevases õppevormis või ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppevormis

või nendega võrdsustatud õppevormides. RPKS § 28 lg 4 täpsustab, et selles paragrahvis (s.o nii

lõikes 1 kui ka lõikes 2) nimetatud tegevuse aeg endise NSV Liidu territooriumil kuni 1991. aasta

1. jaanuarini arvestatakse pensioniõigusliku staaži hulka, kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestist

omandatud pensionistaaži;

3) eeltoodust järeldub, et kui isik õppis kuni 1991. aasta 1. jaanuarini Eesti kõrgkoolis, siis loetakse

seda Eestis omandatud pensionistaažiks (RPKS § 7 lg 1 p 2 ja § 27 lg 2 p 1 tähenduses) ning

arvatakse RPKS § 28 lg 2 p 4 alusel pensioniõigusliku staaži hulka. Kui aga isik omandas kuni

1991. aasta 1. jaanuarini hariduse mujal endise NSV Liidu territooriumil, siis rakendub RPKS § 28

lg 4 ja sama paragrahvi lg 2 p-s 4 nimetatud tegevuse aeg arvestatakse isiku pensioniõigusliku staaži

hulka, kui tal on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži. Kaebaja puhul tähendab

eeltoodu, et õpiaega 1. septembrist 1962 28. detsembrini 1967 Leningradi Ehitusinseneride

Instituudis saab arvata tema pensioniõigusliku staaži hulka vaid juhul, kui tal on vähemalt 15 aastat

Eestis omandatud pensionistaaži;

4) RPKS § 28 lg 2 p 3 tuleb aga ringkonnakohtu hinnangul mõista selliselt, et kui isik suunati

kohustuslikku sõjaväeteenistusse Eestist, siis loetakse, et tegemist on Eestis omandatud

pensionistaažiga (sarnaselt õpiajaga Eesti õppeasutuses) ning tähendust ei oma, kas isik teenis Eesti

territooriumil või saadeti ta mujale. Vastupidisele seisukohale asudes võiks väita, et mujalt endise

NSV Liidu territooriumilt Eestisse kohustuslikku sõjaväeteenistust kandma suunatul on Eestis

omandatud pensioniõiguslikku staaži. Selline ilmselt seaduseandja mõte ja eesmärk ei ole;

5) kuna Pärnu Pensioniamet ei arvestanud ebaõigesti kaebaja Eestis omandatud pensionistaaži hulka

RPKS § 28 lg 2 p 3 märgitud kohustusliku sõjaväeteenistuse aega, tuleb Pärnu Pensioniameti

Haapsalu osakonna pensionikomisjoni vaidlustatud otsus ja Pärnu Pensioniameti vaideotsus tühistada

ning teha vastustajale ettekirjutus A. Rooli taotlus vanaduspensioni määramiseks uuesti läbi vaadata

ja teha uus otsus, arvestades ringkonnakohtu otsuses toodud seisukohtadega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Pärnu Pensioniamet palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jätta jõusse halduskohtu otsuse

ning põhjendab kassatsioonkaebust järgmiselt:

1) RPKS § 7 lg 1 p 2 järgi on õigus vanaduspensionile isikul, kellel on 15 aastat Eestis omandatud

sama seaduse §-s 27 sätestatud pensionistaaži. Tulenevalt RPKS § 7 lg 1 p-st 2 lähtutakse

pensioniõigusliku staaži omandamisel territoriaalsuse põhimõttest, millega seondub riikliku

pensionikindlustuse solidaarsuspõhimõte, mille järgi riiklikke pensione finantseeritakse kõigi

praeguste töötajate töistelt tasudelt Eestis makstud sotsiaalmaksu arvelt. Sellega on põhjendatud, et

reeglina arvestatakse pensionistaaži Eestis töötatud aja eest. Vastasel juhul poleks riikliku pensioni

saamise aluseks olevate tegevusperioodide arvestamine ja nende tegevuste eest tagatava riikliku

pensioni finantseerimise alus tasakaalus;

2) RPKS § 28 lg 2 p-s 3 nimetatud tegevusperioodi, erinevalt sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud

tegevusperioodidest, ei arvata Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži hulka. Tulenevalt RKPS

§ 28 lg-st 4 saab § 28 lg 2 p-s 3 nimetatud tegevusperioodi arvata pensioniõigusliku staaži hulka, kui

isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži. RPKS § 28 lg 2 p 3 järgi on samas

sättes nimetatud tegevusperioodi pensioniõigusliku staaži hulka arvamise lisatingimuseks, et isik

suunati sõjaväeteenistusse Eestist. Lisatingimuse eesmärgiks on välistada selle perioodi

pensioniõigusliku staaži hulka arvamine isikutel, kelle muu tegevus pole seotud Eesti territooriumiga

ja kes seetõttu ei vasta pensioniõigusliku staaži territoriaalse arvestamise põhimõttele;

3) RPKS § 28 lg 2 p 3 eesmärk on hüvitada sundajateenistus vaid kohustuslikku sõjaväeteenistusse

Eestist suutanud isikutele. Arvestades kohustuslikku sõjaväeteenistuse kahe- kuni neljaaastast kestust,

oli kõigil Eestist sundteenistusse sunnatud isikutel võimalus omandada pärast sellise teenistuse

lõppemist ja enne vanaduspensioniikka jõudmist vajaklik 15-aastane Eesti pensionistaaž. staaži

puudumise põhjuseks on isiku vabast tahtest tulenev pikaajaline seotus teiste riikidega;

4) mujalt endise NSVL territooriumilt Eestisse kohustuslikku sõjaväeteenistusse suunamisel on

pensioniõigusliku staaži arvestamine RPKS § 28 lg 2 p 3 alusel välistatud, sest selles sättes on üheks

staaži arvestamise tingimuseks isiku suunamine teenistusse Eestist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. A. Roolile otsustati vanaduspensioni mitte määrata, sest tal puudub 15-aastane Eestis omandatud

Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-s 27 sätestatud pensionistaaž. A. Rooli Eestis

omandatud pensionistaaži hulka ei arvatud aega, mil ta oli endise NSVL sõjaväeteenistuses

ajateenijana Venemaal, samuti aega, mil ta õppis Leningradis kõrgkoolis. A. Rool suunati

sõjaväeteenistusse Eestist.

8. Kassatsiooniastmes ei ole vaidluse all see, kas õpingute aeg Leningradi kõrgkoolis tuli või ei

tulnud arvata Eestis omandatud pensionistaaži hulka. Kassatsiooniastmes vaieldakse selle üle, kas

Riikliku pensionikindlustuse seadus lubab arvata Eestis omandatud pensionistaaži hulka kohustusliku

sõjaväeteenistuse aega endises NSVL-s, kui isik suunati teenistusse Eestist. Ringkonnakohus mõistab

RPKS § 28 lg 2 p 3 selliselt, et kui isik suunati endise NSVL kohustuslikku sõjaväeteenistusse

Eestist, siis loetakse, et tegemist on Eestis omandatud pensionistaažiga ning tähendust ei oma, kas

isik teenis Eesti territooriumil või saadeti ta mujale (käesoleva otsuse punkti 5 alapunkt 4). Kassaator

tugineb RPKS § 28 lg-le 4 ja on seisukohal, et teenistuse aega endise NSVL kohustuslikus

sõjaväeteenistuses ei loeta Eestis omandatud pensionistaaži hulka. Sellise teenistuse aega saab

kassaatori arvates liita Eestis omandatud pensionistaažile vaid siis, kui isik suunati kohustuslikku

sõjaväeteenistusse Eestist ja seejuures tingimusel, et isikul on 15 aastat Eestis omandatud

pensionistaaži.

9. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu ringkonnakohtu poolt RPKS § 28 lg 2 p-le 3 antud

tõlgendusega alljärgnevatel põhjendustel.

10. RPKS § 7 lg 2 järgi on vanaduspensioni saamise üheks tingimuseks see, et isikul on vähemalt 15

aastat Eestis omandatud sama seaduse §-s 27 sätestatud pensionistaaži. RPKS § 27 lg 2 järgi jaguneb

pensionistaaž pensioniõiguslikuks staažiks, mida arvestatakse kuni 1998. aasta 31. detsembrini (p 1),

ja pensionikindlustusstaažiks, mida arvestatakse alates 1999. aasta 1. jaanuarist (p 2).

RPKS § 28 sätestab:

"(1) Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma

sotsiaalmaksu.

(2) Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse samuti:

/.../

3) kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse aeg, kui isik suunati teenistusse Eestist;

/.../

(3) Sooduskorras arvatakse Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži hulka:

1)-3) [kehtetud - RT I 2003, 88, 589 - jõust. 1 01.2004]

4) pidalitõbilas või katkutõrjeasutuses töötamise aeg kahekordselt;

5) 1944. aasta oktoobris või novembris Saaremaalt Sõrve poolsaarelt Saksamaale sunniviisiliselt

ümberasustatud isiku puhul aeg alates ümberasustamisest kuni Eestisse elama asumiseni, kuid mitte

kauem kui 1946. aasta 31. detsembrini, kolmekordselt.

(4) Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse käesolevas paragrahvis sätestatud tegevuse aeg endise

NSV Liidu territooriumil kuni 1991. aasta 1. jaanuarini juhul, kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis

omandatud pensionistaaži."

11. Eeltoodust nähtuvalt liigitab Riikliku pensionikindlustuse seadus Eestis omandatud pensionistaaži

Eestis omandatud pensioniõiguslikuks staažiks ja Eestis omandatud pensionikindlustuse staažiks. Kui

isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži, s.o vähemalt 15 aastat Eestis

omandatud pensioniõiguslikku staaži või vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensioniõiguslikku

staaži ja pensionikindlustusstaaži kokku või vähemalt 15 aastat Eestis omandatud

pensionikindlustusstaaži, siis tekib tal pensioniikka jõudmisel õigus vanaduspensionile.

RPKS § 28 lg 4 lubab pensioniõigusliku staaži hulka arvata samas paragrahvis sätestatud tegevuse aja

endise NSV Liidu territooriumil kuni 1991. aasta 1. jaanuarini tingimusel, et isikul on vähemalt 15

aastat Eestis omandatud pensionistaaži. Tegevuse aega endise NSV Liidu territooriumil ei arvata aga

Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži hulka. Erandina saab Eestis omandatud pensioniõigusliku

staaži hulka arvata väljaspool Eestit töötamise või väljaspool Eestit viibimise aega RPKS § 28 lg-s 3

nimetatud juhtudel.

12. Riikliku pensionikindlustuse seadus ei sätesta võimalust arvata kohustusliku sõjaväeteenistuse

aega endise NSVL sõjaväes väljaspool Eestit Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži hulka.

Tulenevalt RPKS § 28 lg 2 p-st 3 ja lg-st 4 saab aga nimetatud tegevusperioodi arvata

pensioniõigusliku staaži hulka, kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži.

RPKS § 28 lg 2 p 3 ja § 28 lg 4 alusel pensioniõigusliku staaži hulka arvatud aeg võetakse arvesse

vanaduspensioni suuruse kindlaksmääramisel RPKS § 11 lg 1 alusel.

13. Kontrollimist vajab, kas A. Rooli (s.o isikut, kes suunati kohustuslikku sõjaväeteenistusse Eestist,

kuid kes teenis toonase Vene NFSV territooriumil) on koheldud ebavõrdselt võrreldes isikutega, kes

suunati kohustuslikku sõjaväeteenistusse Eestist ja kes seejuures ka teenisid Eestis.

Selguse saamiseks pöördus Riigikohtu halduskolleegium Sotsiaalkindlustusameti poole küsimusega

"Kas Riikliku pensionikindlustuse seadus võimaldab arvata Eestis omandatud pensionistaaži hulka

kohustusliku sõjaväeteenistuse aega endise NSVL relvajõududes, kui isik suunati teenistusse Eestist

ja ta ka teenis Eestis?" Sotsiaalkindlustusameti peadirektor vastas 10. mai 2007. a kirjaga: "Seda aega

ei arvata Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži hulka, kuigi isik teenis Eestis."

14. Kolleegiumi kasutuses oleva informatsiooni põhjal pole alust arvata, et senine praktika Eestist

kohustuslikku sõjaväeteenistusse suunatud isikute pensioniõigusliku staaži arvutamisel erineb

Sotsiaalkindlustusameti viidatud seisukohast. Siit tuleb järeldada, et A. Rooli on koheldud samuti

nagu isikuid, kes suunati kohustuslikku sõjaväeteenistusse Eestist ja kes seejuures ka teenisid Eestis.

Seega pole võimalik teha järeldust, et võrdse kohtlemise põhimõtet on A. Rooli puhul rikutud.

15. Eeltoodud põhjendustel rahuldab Riigikohtu halduskolleegium kassatsioonkaebuse ja tühistab

ringkonnakohtu otsuse. Jõusse jääb halduskohtu otsus.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann