3-3-1-20-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-20-07

Otsuse kuupäev

31. mai 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia

Laffranque

Kohtuasi

Romeo Kalda kaebus Pärnu Vangla 3. augusti 2005. a kirjas

nr 5-19/140 väljendatud keeldumise tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 19. detsembri 2006. a otsus

haldusasjas nr 3-05-647

Menetluse alus Riigikohtus

Romeo Kalda kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Romeo Kalda kassatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. detsembri 2006. a otsus haldusasjas nr 3-05-647

osaliselt ning tunnistada Pärnu Vangla 3. augusti 2005. a kirjas nr 5-19/140 väljenduv toiming

õigusvastaseks osas, milles keelduti Romeo Kaldale Interneti kaudu ligipääsu võimaldamisest

Eesti halduskohtute ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele. Ülejäänud osas asendada

ringkonnakohtu otsuse motiivid käesoleva otsuse motiividega.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 21. juulil 2005 esitas Romeo Kalda Pärnu Vangla direktorile taotluse ligipääsu võimaldamiseks

Internetis asuvaile Euroopa Inimõiguste Kohtu, Riigikohtu ja halduskohtute lahenditele ning

elektroonilisele Riigi Teatajale, mida taotleja vajas oma õiguste kaitseks erinevates kohtuasjades.

3. augusti 2005. a kirjaga nr 5-19/140 jättis Pärnu Vangla direktori asetäitja taotluse rahuldamata,

leides, et Vangistusseadus (VangS) ei näe ette kinnipeetavale Interneti kasutamist ning et õigusakte ja

kohtulahendeid on võimalik saada vangla vahendusel paberkandjal.

2. Romeo Kalda esitas halduskohtusse kaebuse, milles palus taotletud teabele Interneti kaudu

ligipääsu mittevõimaldamises seisnenud Pärnu Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamist.

Kaebuse põhjenduste kohaselt ei näe VangS, Avaliku teabe seadus (AvTS) ega muud seadused ette

võimalust piirata kinnipeetavate juurdepääsu avalik-õiguslikule teabele. Selline piirang kujutaks

endast diskrimineerimist võrreldes vabaduses viibivate inimestega. Põhiseaduse (PS) § 44 näeb ette

igaühe õiguse saada vabalt üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Pärnu Vangla

keeldumine ei ole piisavalt põhjendatud. Kaebaja ei tea vajalike kohtulahendite numbreid, seetõttu ei

saa ta vanglalt taotleda kohtulahendeid paberkandjal. Kaebajale on varem julgeolekutöötaja abil

võimaldatud vajalike õigusaktide ning kohtulahendite allalaadimist sülearvutisse.

Vastuses kohtunõudele lisas kaebaja, et tema põhjendatud huvi vaidlustatud toimingu õigusvastasuse

tuvastamiseks seisneb plaanis esitada Pärnu Vangla vastu kahju hüvitamise nõue. Kohtuistungil esitas

R. Kalda taotluse Pärnu Vangla 6. augusti 2005. a kirjas nr 5-19/140 väljendatud keeldumise

tühistamiseks.

3. Pärnu Halduskohtu 27. detsembri 2005. a otsusega haldusasjas nr 3-156/2005 jäeti R. Kalda

kaebus rahuldamata. Kohtu põhjenduste kohaselt ei leidu olemasolevas õiguslikus regulatsioonis

kinnipeetavatele Interneti kasutamise absoluutset keeldu. VangS § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval

õigus kirjavahetuse ja telefoni kasutamisele, kui selleks on olemas tehnilised tingimused. See säte

laieneb ka Internetile kui üldkasutatavale sidevahendile. Sellega kaitseb VangS ühiskondlikku

turvalisust ja hoiab ära kuritegude ettevalmistamist.

Pärnu Vanglas puudub kinnipeetavatele mõeldud avalik internetipunkt või muud tehnilised eeldused.

Seetõttu on vangla keeldumine kaebajale Internetile ligipääsu võimaldamisest õiguspärane. Erandliku

vastutuleku korras varem võimaldatud ligipääs teabefailidele ei tähenda tehniliste tingimuste

olemasolu.

Õigus informatsioonile on seadusreservatsiooniga põhiõigus, seega on alusetud kaebaja väited vangla

administratsiooni toimingu vastuolust Põhiseadusega. Rikutud pole ka võrdse kohtlemise põhimõtet,

kuivõrd kõiki kinnipeetavaid on koheldud võrdselt.

Vaidlustatud keeldumist tuleb käsitada toiminguna, kuna selles ei sisaldu tahteavaldust õigussuhte

reguleerimiseks. Seetõttu ei saa tühistamiskaebust rahuldada.

4. Romeo Kalda esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada. Apellant

leidis vastuolulised olevat Pärnu Vangla väited, et ühelt poolt on kaebajal võimalik õigusakte ning

kohtuotsuseid saada vangla vahendusel, teisalt aga pole vangla kohustatud teabele juurdepääsu

tagama. Apellandile erandina lubatud Interneti kasutamine tõendab seda, et Pärnu Vanglas on olemas

tehnilised tingimused Interneti kasutamiseks. Arusaamatuks jääb kohtu väide kaebajale Internetile

ligipääsu mittevõimaldamisega ühiskondliku turvalisuse kaitsmisest. Põhiseadusest ning AvTS-st

tulenevalt oli vangla kohustatud kaebajale vajaminevat avalik-õiguslikku teavet väljastama.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 19. detsembri 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-05-647 jäeti

apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kohus leidis, et kaebust

halduskohtule tuleb mõista kohustamiskaebusena, mis hõlmab ka keeldumise õigusvastasuse

tuvastamist. Kui keeldumine kujutab endast haldusakti, siis hõlmab kaebus ka taotlust selle

tühistamiseks. Halduskohus on piisavalt põhjendanud, miks erandi tegemine Interneti kasutamise

võimaluse andmisel ei kinnita tehnilise vahendi olemasolu Interneti kasutamiseks. Kinnipeetava

õigus juurdepääsuks Internetile on seadusega põhjendatult piiratud, kuna see võib kaasa tuua tema

lubamatu suhtlemise vanglaväliste isikutega ning ohustada seeläbi julgeolekut. Kinnipeetav ei saa ka

nõuda, et vangla talle vajalikud kohtulahendid Internetist välja otsiks, kuna see suurendaks

ebamõistlikult vanglaametnike töökoormust. Vangla peab tagama kinnipeetavale juurdepääsu

õigusaktidele ning muudele õiguste kaitsmiseks vajalikele dokumentidele, kuid on vangla otsustada,

millises vormis ta seda teeb.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Romeo Kalda esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ning asja

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks saata. Kaebuse põhjenduste kohaselt puudub seaduses

regulatsioon, mis õigustaks kinnipeetavatele Internetis leiduvale avalik-õiguslikule teabele

juurdepääsu keelamist. Kaebajale oli taotletud info vajalik kohtuasjade jaoks, kus kaebajal ei olnud

esindajat. Õiguse vabalt teavet saada sätestab Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) art 10.

Sama eesmärgi sätestab ka AvTS § 1. Pärnu Vangla on teabevaldaja AvTS tähenduses. AvTS § 33

kohaselt tagab rahvaraamatukogu igaühe juurdepääsu avalikule teabele Interneti kaudu.

Rahvaraamatukoguseaduse § 14 lg 2 kohaselt tagab rahvaraamatukogu raamatukoguteeninduse

kinnipidamisasutuses. Pärnu Vanglas olid olemas tehnilised võimalused Internetist avalik-õigusliku

info laadimiseks. See toimus vangla kontrolli all. Kassaator nõustub ringkonnakohtuga selles, et

vangla peab tagama kinnipeetavale juurdepääsu õigusaktidele ja muudele enda kaitsmiseks vajalikele

dokumentidele, kuid ei nõustu sellega, et selle kohustuse täitmise viis on vangla otsustada.

Diskretsiooniõigus ei tähenda seda, et vangla võiks jätta kinnipeetava esitatud teabenõude oma suva

järgi täitmata. Vastustaja keeldus kaebajale mistahes vormis juurdepääsu võimaldamisest

õigusaktidele ning muudele nõutud dokumentidele. Pärnu Vangla on väitnud, et kaebaja saaks kõik

soovitud lahendid kätte paberkandjal. Kaebaja taotleski vanglalt kõiki lahendeid teemadel

"sõnavabadus", "solvamine" ja "kinnipeetavatega seotud", vangla aga keeldus sellist teavet

väljastamast. Esmalt Internetist teabe saamist võimaldades ning hiljem sellest põhjendamatult

keeldudes rikkus vangla hea halduse põhimõtet.

7. Justiitsministeeriumi vastuses kassatsioonkaebusele palutakse kaebus rahuldamata jätta. VangS-st

ei tulene vanglale kohustust võimaldada kinnipeetavatele ligipääsu Internetile. See võiks ohustada nii

vangla kui ühiskonna julgeolekut. Hetkel ei ole tehniliselt võimalik julgeolekuriski välistavat

Internetiühendust tagada. Ka Euroopa vanglareeglistiku normid ei näe ette kinnipeetavatele Interneti

kasutamist, nenditakse aga tulevikus selle võimaluse kaalumist eeldusel, et julgeolek oleks tagatud.

Soome vangistusseadus lubab Interneti kasutamist üksnes avavanglas viibivaile kinnipeetavatele ning

sedagi erandlikel juhtudel. Kassaatori viited EIÕK art-le 10 ei ole asjakohased, kuivõrd Euroopa

Inimõiguste Kohus on tunnistanud riigi suhteliselt laia otsustuspädevust nimetatud artikli kaitsealas.

Kinnipeetaval on võimalus tutvuda õigusaktidega vangla raamatukogus, samuti on tal võimalus

pöörduda oma esindaja poole ning taotleda selleks tasuta õigusabi. Lisaks on kinnipeetaval õigus

esitada teabenõue teabevaldajale AvTS-s sätestatud korras. Vangla on AvTS kohaselt teabevaldajaks

üksnes oma tegevuse käigus loodud informatsiooni osas. Vanglal on küll kohustus tagada

kinnipeetavaile juurdepääs õigusaktidele ning oma õiguste kaitseks vajalikele dokumentidele, kuid on

vangla otsustada, millises vormis ta seda teeb.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Oma avalduses taotles R. Kalda Interneti kaudu ligipääsu järgmistele andmekogudele:

elektrooniline Riigi Teataja (eRT), Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid, Riigikohtu ning

halduskohtute lahendid. Järgnevalt uurib kolleegium, millised võimalused on kinnipeetavail

nimetatud teabele ligipääsemiseks.

9. PS § 3 lg 2 esimese lause kohaselt avaldatakse seadused ettenähtud korras. Õigusnormide

avaldamise nõue tuleneb õigusriigi printsiibist. Isikutelt ei saa nõuda normide täitmist, mille

eksisteerimise kohta neil puudub informatsioon ja võimalus nendega tutvumiseks ning selle abil oma

käitumise kujundamiseks, samuti on õigusnormide tundmine igaühele vajalik oma õiguste tõhusaks

kaitsmiseks. Võimalus õigusnormidega tutvumiseks peab olema tagatud igaühele, sealhulgas

kinnipeetavatele.

10. Riigi Teataja seaduse (RTS) § 2 kohaselt avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud ja

väljakuulutatud seadused ning paljud muud aktid ja otsused. RTS § 11 lg 1 teise lause kohaselt

antakse Riigi Teatajat välja paberkandjal trükisena ning elektrooniliselt Internetis.

Kolleegium on seisukohal, et õigusnormidega tutvumise võimalust ei saa pidada piisavaks juhul, kui

see on võimalik üksnes vanglalt konkreetset õigusakti taotledes. Kuna kinnipeetav ei pruugi teada,

millised õigusaktid teda huvitavat valdkonda reguleerivad, ei saa eeldada või nõuda, et ta vajalikke

akte nimetada oskaks. Elektroonilise Riigi Teataja kasutamisel on infotehnoloogilise otsingusüsteemi

abil tagatud õigusaktide ja muude dokumentide leidmine märksõna, kronoloogia, akti andja, akti liigi,

akti nimetuse, akti avaldamismärgete, akti viidete, kehtestamise ja jõustumise aja ning muude akti või

dokumendi andmete alusel, samuti ületekstiotsinguga (RTS § 14 lg 2). Ka Riigi Teataja

paberversioonis avaldati otsingut hõlbustav märksõnastik. Olgugi, et Riigi Teataja elektroonilist

versiooni kasutades oleks õigusaktidega tutvumine oluliselt mugavam ning kiirem, peab kolleegium

piisavaks ka seda, kui kinnipeetavatel on võimalik õigusnormidega vabalt tutvuda paberkandjal ning

kasutada õigusaktide leidmiseks märksõnastikku. Kuna RTS § 2 p 12 alusel avalikustatakse Riigi

Teatajas ka Riigikohtu kolleegiumide ja kogude põhistatud lahendid, oli nendega võimalik tutvuda

samal viisil kui õigusaktidega.

11. Pärnu Vangla vastas R. Kalda taotlusele, et eRT-s avaldatud õigusaktid on vanglal olemas

paberkandjal ning taotlejal on neid võimalik kasutada vangla vahendusel. Kolleegium nõustub

kohtute seisukohaga, et Pärnu Vangla ei pidanud kaebajale tagama ligipääsu eRT-le õigusaktide ning

Riigikohtu lahenditega tutvumiseks, kui kaebajal oli olemas vaba juurdepääs õigusaktidele ning

märksõnastikule paberkandjal. Kuna käesoleva vaidluse esemeks on üksnes eRT kaudu nimetatud

teabele ligipääsemine, ei hinda kolleegium sellise teabe üldist kättesaadavust. Eeltoodust tulenevalt

oli vangla keeldumine kaebajale eRT-le ligipääsu võimaldamisest õiguspärane.

12. Kolleegium märgib lisaks, et alates 1. jaanuarist 2007 on Riigi Teataja esmaseks ametlikuks

väljaandeks elektrooniline versioon, paberil antakse välja vaid viis kontrolleksemplari. Seega ei ole

avalikkusel tänaseks seaduste ning Riigikohtu lahenditega enam võimalik tutvuda Riigi Teataja

paberversiooni kasutades. Vanglal tuleb sellele vaatamata tagada, et kinnipeetavatel oleks mõistlik

võimalus õigusaktide otsimiseks ning nendega tutvumiseks.

13. R. Kalda taotles Interneti kaudu ligipääsu ka halduskohtute lahenditele. AvTS § 28 lg 1 p 29

kohaselt on teabevaldaja kohustatud avalikustama jõustunud kohtulahendid, arvestades seejuures

seadusest tulenevate piirangutega. AvTS § 29 lg 1 kohaselt tuleb kohtulahendid avalikustada

veebilehel. Seega näeb seadus kohtulahenditele kui avalikustatud informatsioonile ligipääsu

vahendina ette Interneti ning lähtub eeldusest, et juurdepääs Internetile on igaühele tagatud (AvTS

§ 33) Kinnipeetavate suhtes erandit tehtud ei ole. Kui sellisel viisil avalikustatud teavet küsitakse

teabenõudega, ei pea teabevaldaja teavet väljastama, vaid võib selle asemel teatada teabenõudjale

taotletavale teabele juurdepääsu viisi ja koha (AvTS § 22). Kolleegium leiab, et juhul, kui

teabenõudjal (nt kinnipeetaval) Internetile ligipääsu ei ole, peab teabevaldaja teabenõude alusel siiski

teabe väljastama.

14. Igaühe õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni tuleneb Põhiseaduse

§ 44 lg-st 1. Selle õiguse piiranguks on ka avalikustatud kohtulahenditele juurdepääsu takistamine

kinnipeetavale, samuti Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite andmebaasiga tutvumise

mittevõimaldamine.

Tegemist on ilma reservatsioonita tagatud põhiõigusega, mistõttu tohib nimetatud õigust piirata

üksnes Põhiseaduse teiste normide alusel. Kolleegium möönab, et sellist piirangut võib olla võimalik

Põhiseaduse teistele normidele tuginedes õigustada. Piirangu kehtestamine peab aga olema selgelt

sätestatud. Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga, et sellise piirangu saab välja lugeda

Vangistusseaduse kinnipeetava vanglavälist suhtlust käsitlevast regulatsioonist, mis seab

sidevahendite kasutamise eelduseks tehniliste tingimuste olemasolu (VangS § 28 lg 1). Halduskohus

on sellele regulatsioonile vääralt omistanud ühiskondliku turvalisuse kaitse ning kuritegude

ettevalmistamise ärahoidmise eesmärgi. Kuivõrd seadusandja ei ole sätestanud kinnipeetavaile

piirangut üldiseks kasutamiseks levitatava informatsiooni saamisele, peab see neile olema tagatud

samavõrra vabaduses viibivate isikutega.

15. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et kinnipeetava õigus ligipääsuks ülalnimetatud teabele

võib olla piiratud juhul, kui piirang on selgelt sätestatud ning õigustatav Põhiseaduse normide alusel.

Käesoleval hetkel sellist piirangut kehtestatud ei ole. Seetõttu oli Pärnu Vangla keeldumine Romeo

Kaldale Eesti halduskohtute lahenditele ning Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele ligipääsu

võimaldamisest õigusvastane.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque