3-2-1-57-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-57-07

Otsuse kuupäev

Tartu, 30. mai 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Lea Laarmaa

Kohtuasi

M.H hagi X vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 28. detsembri 2006. a otsus

tsiviilasjas nr 2-06-22098

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja M.H, esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa

Kostja X, esindaja vandeadvokaat Olev Kuklase

Asja läbivaatamise kuupäev

7. mai 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28. detsembri 2006. a otsus osas, millega jäeti muutmata

Harju Maakohtu 11. oktoobri 2006. a otsus osas, millega X-lt mõisteti elatis välja

tagasiulatuvalt alates 22. augustist 2005. a.

2. Teha selles osas uus otsus ning mõista X-lt välja M.H kasuks elatis tütre ülalpidamiseks alates

22. augustist 2006. a.

3. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

4. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Tagastada Madis Mahlapuule 29. jaanuaril 2007. a X kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon

400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.H esitas 14. märtsil 2006. a Harju Maakohtule avalduse X vastu elatisnõudes maksekäsu

kiirmenetluse korras. Maakohus jättis avalduse 5. juuli 2006. a kohtumäärusega rahuldamata, kuna

makseettepanekut ei õnnestunud X-le kätte toimetada.

2. 22. augustil 2006. a esitas M.H Harju Maakohtule hagi X vastu tütre M.H (sündinud

xx. xxxxxxxxx xxxx. a) ülalpidamiseks igakuise elatise 1500 krooni väljamõistmiseks. 6. septembril

2006. a esitas hageja hagiavalduse täienduse, mille järgi kostja ei ole enne hagi esitamist pikema aja

jooksul täitnud lapse ülalpidamiskohustust, mistõttu palub kostjalt elatise välja mõista tagasiulatuvalt

ühe aasta eest enne nõude kohtule esitamist.

3. Kostja hagi ei tunnistanud. Tema varaline ja tervislik seisund ei võimalda hageja nõutud elatise

tasumist. Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 6 p-d 1 ja 3 sätestavad, et kohus võib jätta elatise välja

mõistmata, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või ilmnevad muud kohtu poolt

mõjuvaks tunnistatud põhjused.

4. Harju Maakohus rahuldas 11. oktoobri 2006. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja igakuise elatise 500 krooni tütar ülalpidamiseks alates 22. augustist 2005. a kuni tema

täisealiseks saamiseni xx. xxxxxxxxx xxxx. a.

Maakohus leidis, et kostja töövõime osaline kaotus ei anna alust jätta last ilma seaduslikust õigusest

saada ülalpidamist oma vanemalt. Põhjendatud on igakuise elatise väljamõistmine lapse

ülalpidamiseks alla PKS § 61 lg-s 4 nimetatud suuruse, sest tõendatud on kostja töövõime 50%

kaotus. Tulenevalt PKS § 70 lg-st 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni

ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täinud selle aja vältel

ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid.

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ning uue otsusega jätta

hagi rahuldamata. Alternatiivse taotlusena palus kostja tühistada otsus osaliselt elatise väljamõistmise

osas tagasiulatuvalt alates 22. augustist 2005. a. Kostja puhul esinevad PKS § 61 lg 6 p-s 1 sätestatud

alused, mille puhul kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla sama

paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse. Kohaldada ei tule ka PKS § 70 lg-t 2, sest maakohus on oma

otsuses tuvastanud, et kostja puhul esineb PKS § 61 lg 6 p-s 1 sätestatud asjaolu.

6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28. detsembri 2006. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus juhindus asja lahendamisel õigesti PKS § 61 lg 6 p-s 1

sätestatust, vähendades kostjalt väljamõistetud elatise suurust tunduvalt alla PKS § 61 lg-s 4 märgitud

suuruse. Väljamõistetud elatise suurus on väiksem kui pool kostjale makstavast pensionist ja seega on

piisavalt arvestatud kostja majanduslike võimalustega. Kostja ei ole täielikult töövõimetu ega ole

töövõimetu eluaegselt, mis välistaks üldse võimaluse omada mingeid tulusid, ning seega pole alust

teda täielikult vabastada elatise maksmisest. Põhjendatud on ka PKS § 70 lg 2 kohaldamine ja elatise

väljamõistmine tagasiulatuvalt alates 22. augustist 2005. a. Kuivõrd isadus lapse suhtes tuvastati

kostja enda hagi alusel, siis pidi tal olema teada, et koos õigustega tekivad lapse vastu ka kohustused.

Kostja ei ole vabatahtlikult lapse ülalpidamiskulutuste kandmisest osa võtnud ei enne ega pärast

isaduse tuvastamist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada. Ühtlasi palub

kostja jätta kohtukulud hageja kanda ja rahuldada taotlus riigi õigusabi tasu väljamõistmiseks.

Ringkonnakohus ei selgitanud, miks kohaldub asjas PKS § 70 lg 2. Ringkonnakohus kohaldas valesti

PKS § 70 lg-t 2, sest kui esineb PKS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolu, ei ole võimalik elatist välja mõista

tagasiulatuvalt ja kohaldub PKS § 70 lg 1. Arvestades kostja varanduslikku ja tervislikku seisundit,

oleks tulnud jätta temalt elatis välja mõistmata PKS § 61 lg 6 p 1 alusel.

9. Hageja palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsioonkaebuse rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel materiaalõiguse

normi väära kohaldamise tõttu osaliselt tühistada. Kolleegium saab tühistatud osas teha TsMS § 691

p 5 alusel uue otsuse ja kostjalt tuleb elatis lapse ülalpidamiseks välja mõista alates elatisehagi

esitamisest. Riigi õigusabi tasu määramise ja kulude hüvitamise taotluse lahendab kolleegium

määrusega.

11. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus PKS § 61 lg 1 järgi teise vanema,

eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või

eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Igakuine elatusraha

ühele lapsele ei või PKS § 61 lg 4 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära. Kohus võib jätta elatise PKS § 61 lg 6 järgi välja mõistmata või selle suurust

vähendada alla sama paragrahvi lg-s 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui:

1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad

muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kostja kassatsioonkaebuse väide, et arvestades tema varanduslikku ja tervislikku seisundit oleks

tulnud jätta temalt elatis PKS § 61 lg 6 p 1 alusel väljamõistmata, ei anna alust kohtuotsuse

tühistamiseks ja tema vastu esitatud hagi täielikult rahuldamata jätmiseks. Maakohus tuvastas, et

kostja on osaliselt töövõimetu, ta on töövõimetuspensionär. Maakohus märkis lisaks, et kostja

töövõime osaline kaotus ei anna alust jätta last ilma õigusest saada ülalpidamist, ning leidis, et elatise

põhjendatud suurus on 500 krooni kuus. Ringkonnakohus nõustus alama astme kohtu tuvastatuga.

Kohtud on piisavalt põhjendanud, miks tuleb kostjalt lapse ülalpidamiseks elatis välja mõista ja seda

seaduses ettenähtud väiksemas suuruses. Elatisenõude osalisel rahuldamisel on kohtud arvestanud nii

kostja varalist kui ka tervislikku seisundit ja lapse vajadusi (PKS § 61 lg 2). Perekonnaseaduse § 61

lg 6 jätab kohtu otsustada, kas sama lõike p-des 1, 2 või 3 sätestatud aluse olemasolul jätta elatis välja

mõistmata või selle suurust vähendada alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära. Kohtud on elatise määra kindlakstegemisel perekonnaseaduse sätteid õigesti kohaldanud.

12. Kolleegium nõustab kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud

PKS § 70 lg-t 2. Kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus vastavalt PKS § 70 lg-le 1

elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus mõista elatise

välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei

täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Seega

annab PKS § 70 lg 2 võimaluse mõista kohustatud vanemalt elatis välja tagasiulatuvalt, nähes

seejuures selle sätte kohaldamise eeldustena ette asjaolud, et vanem ei täitnud ülalpidamiskohustust

ühe aasta jooksul enne elatisehagi esitamist ning ei esinenud elatise suuruse vähendamise aluseid.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole täitnud vanema ülalpidamiskohustust. Kohtud tuvastasid

samas, et kostja on töövõimetu (50%) ja temalt elatise väljamõistmisel esineb PKS § 61 lg 6 p-s 1

sätestatud asjaolu. Tuvastanud kostja suhtes PKS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolu esinemise, ei saanud

kohus PKS § 70 lg-st 2 lähtuvalt kostjalt elatist välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatisehagi esitamist.

Kolleegiumi arvates on PKS § 70 lg-s 2 sätestatud elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise piirang

juhuks, kui kohus tuvastab PKS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolu. Ringkonnakohtu etteheide kostjale:

"Kuivõrd isadus lapse suhtes tuvastati isa enda hagi alusel, siis pidi tal olema teada, et koos õigustega

tekivad lapse suhtes ka kohustused" on eetilisest seisukohast mõistetav, kuid ei õigusta kostjalt elatise

väljamõistmist tagasiulatuvalt. Kuna PKS § 70 lg 2 viide PKS § 61 lg-s 6 sisalduvatele asjaoludele,

s.o kohustatud isiku töövõimetus, lapse piisav sissetulek ja muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud

põhjused, on nii elatise vähendamise kui ka elatise väljamõistmata jätmise aluseks, siis on PKS § 70

lg 2 eesmärk vältida nimetatud asjaolude esinemisel kohustatud vanema asetamist raskesse

majanduslikku olukorda (elatisevõla tekkimist). Kuna laps vajab ülalpidamist iga päev, siis peaks

elatisenõude esitamiseks õigustatud vanem esitama elatisenõude ülalpidamiskohustust rikkunud

vanema vastu selle õiguse tekkimisest alates (PKS § 50 lg 2).

13. Kolleegium peab vajalikuks selgitada PKS § 70 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga seonduvalt ka alates

1. jaanuarist 2006. a kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid seoses elatisnõude esitamisega

maksekäsu kiirmenetluses. Nii võib kohus maksekäsu kiirmenetluses lahendada ka TsMS § 491 lg-

te 1 ja 2 järgi alaealisest lapsest lahus elavalt vanemalt kuni 3000 krooni kuus nõutava elatisnõude

avalduse. Makseettepanekule võib võlgnik esitada vastuväite (TsMS § 494). Kui vastuväide välistab

täielikult või osaliselt elatisnõude rahuldamise maksekäsu kiirmenetluses, siis vastavalt TsMS § 494

lg-le 6 jätkub nõude lahendamine hagimenetluses, kui avaldaja ei ole soovinud sel juhul menetlust

lõpetada. Kuna TsMS § 495 järgi loetakse võlgniku vastuväide elatisnõudele hagimenetluses hagi

vastuseks, siis lähtuvalt PKS § 70 lg-st 1 tuleb kolleegiumi arvates hagi esitamise ajaks lugeda

sellisel juhul avalduse esitamise aeg maksekäsu kiirmenetluses.

Vastavalt TsMS § 491 lg-le 3 kohaldatakse lapse elatisnõudes toimuvale maksekäsu kiirmenetlusele

maksekäsu kiirmenetluse kohta üldiselt sätestatut, kui maksekäsu kiirmenetluses lapse elatisnõudest

ei tulene teisti. Maksekäsu kiirmenetluse üldiste sätete kohaselt (TsMS § 483 lg 2 p 3) jätab kohus

maksekäsu kiirmenetluses avalduse määrusega rahuldamata, kui makseettepanekut ei ole õnnestunud

võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Sama paragrahvi 6. lõike kohaselt, kui

kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või

katkestatud või peatatud aegumine, loetakse avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või

aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja

lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul

maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi

toimetatakse kostjale kätte. Kolleegium on seisukohal, et TsMS § 483 lg-st 6 saab teha analoogia

alusel järelduse, et kui maksekäsu kiirmenetluses jäetakse elatise nõude avaldus rahuldamata

(TsMS § 483 lg 2 p 3) ja avaldaja esitab samas nõudes elatishagi 30 päeva jooksul maksekäsu

kiirmenetluses avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates, loetakse elatisehagi

esitatuks (PKS § 70 lg 1) elatisnõude avalduse esitamisest maksekäsu kiirmenetluses. Kuna hageja

maakohtu otsust apellatsiooni korras ei vaidlustanud, siis kolleegium elatisnõude esitamist maksekäsu

kiirmenetluses konkreetsete asjaolude alusel ei käsitle.

Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Lea Laarmaa