3-4-1-11-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-4-1-11-07

Otsuse kuupäev

17. mai 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask ning liikmed Hannes Kiris, Indrek Koolmeister, Ants

Kull ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

Transoil Service OÜ taotlus tunnistada pankrotiseaduse § 190 lõige 1

põhiseaduse ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooniga vastuolus olevaks või anda juhis, kuidas on võimalik

tagada taotleja põhiõiguste ja vabaduste tõhus kaitse Eesti kohtusüsteemis.

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Transoil Service OÜ taotlus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põlva Maakohtu 29. juuli 2002. a määrusega tsiviilasjas nr 2-127/02 lõpetati AS Transoil Service

pankrotimenetlus võlausaldajate 22. juuli 2002. a kompromissotsuse kinnitamise tõttu ning kehtestati

AS-le Transoil Service kompromiss tähtajaga kuni 20. aprill 2007 (k.a). Aktsionäri 15. aprilli 2003. a

otsusega kujundati AS Transoil Service ümber Transoil Service OÜ-ks.

2. Transoil Service OÜ esitas 20. aprillil 2007 Riigikohtule taotluse tunnistada põhiseaduslikkuse

järelevalve korras pankrotiseaduse (PankrS) § 190 lg 1 põhiseaduse (PS) § 146 teise lause ning

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) art 6 lg-ga 1 vastuolus

olevaks põhjusel, et halduri või võlausaldaja nõuet kompromissi tühistamiseks menetleval kohtul

puudub kaalutlusõigus ning pankrotiasjaga seotud teistele võlausaldajatele ei ole tagatud

ärakuulamisõigus avalikul kohtuistungil. Alternatiivselt taotleb Transoil Service OÜ, et Riigikohus

annaks juhul, kui tema taotlus jäetakse põhiseaduslikkuse järelevalve korras läbi vaatamata, juhise,

kuidas tal on võimalik saavutada Eesti kohtusüsteemis oma põhiõiguste efektiivne kaitse ja taotluse

sisuline läbivaatamine kooskõlas konventsiooni artikliga 13. Transoil Service OÜ arvab, et kuna tal

pole alternatiivseid võimalusi oma põhiõiguste kaitseks, peab ta pöörduma põhiseaduslikkuse

järelevalve korras Riigikohtu poole.

Taotleja leiab, et PankrS § 190 lg-st 1 tulenevalt puudub kohtul kaalutlusõigus kompromissi

tühistamise otsustamisel. Selline regulatsioon rikub PS § 146 teises lauses sätestatud kohtute

sõltumatuse põhimõtet ja konventsiooni art 6 lg-s 1 sätestatud õigust olla oma asjas ära kuulatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

3. Kolleegium märgib, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) järgi on

võimalus esitada Riigikohtule individuaalkaebus piiratud. Nii võib isik, kelle õigusi rikub Riigikogu,

Riigikogu juhatuse või Vabariigi Presidendi otsus, vaidlustada selle otsuse Riigikohtus (PSJKS §-d

16-18). Kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale võib esitada erakond, valimisliit või

üksikisik (PSJKS § 37). Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei sätesta otsesõnu

võimalust esitada individuaalkaebust õigustloova akti põhiseaduslikkuse kontrollimiseks.

4. Tuginedes PS §-dele 13, 14 ja 15 ning konventsiooni kohaldamispraktikale, on Riigikohtu üldkogu

märkinud, et Riigikohus saab jätta isiku kaebuse menetlemata üksnes siis, kui isikul on muul tõhusal

viisil võimalik kasutada talle PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele

(vt nt Riigikohtu üldkogu 17. märtsi 2003. a otsus asjas nr 3-1-3-10-02 - RT III 2003, 10, 95, p 17;

6. jaanuari 2004. a otsus asjas nr 3-1-3-13-03 - RT III 2004, 4, 36, p 32). Põhiseaduse §-des 13, 14 ja

15 ette nähtud õigus kohtulikule kaitsele hõlmab nii isiku õigust esitada õiguste ja vabaduste

rikkumise korral kaebus kohtule kui ka riigi kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane

kohtumenetlus, mis on õiglane ja tagab isiku õiguste tõhusa kaitse (vt nt Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 14. aprilli 2003. a otsus asjas nr 3-4-1-4-03 - RT III 2003,

13, 125, p 16). Sarnase õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile näeb ette ka taotluse esitaja viidatud

konventsiooni artikkel 13.

Tulenevalt eeltoodust saaks Riigikohus Transoil Service OÜ taotlust menetleda üksnes juhul, kui

viimasel puuduks muu tõhus viis talle PS §-ga 15 tagatud kohtuliku kaitse õiguse tagamiseks.

5. Pankrotiseaduse § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse

seadustikus (TsMS) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Kuna PankrS § 190 ei reguleeri

kompromissi tühistamise kohtulikku menetlust, tuleb menetluse korraldamisele kohaldada

tsiviilkohtumenetluse seadustiku asjakohaseid sätteid. Kompromissi tühistamise menetlust ei alustata

hagiavalduse alusel. Seega tuleb kompromissi tühistamise menetlusele kohaldada hagita menetluse

sätteid. TsMS § 475 lg 2 kohaselt vaatab kohus hagita menetluses läbi ka asju, mis on seadusega

antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses.

Hagita menetluses on menetlusosalised avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud (TsMS § 198 lg 1

p 2). Kompromissi tühistamise menetluses on menetluse iseloomust ja võimalikest tagajärgedest

(pankrotimenetluse taastamine) tulenevalt asjast puudutatud isik ka pankrotivõlgnik. Menetlusosalisel

on muu hulgas õigus anda kohtule seletusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel tekkinud

küsimuste kohta (TsMS § 199 lg 1 p 4). Seletusi anda ja põhjendusi esitada saavad menetlusosalised

pärast seda, kui neile on teatatud kompromissi tühistamise avalduse kohtule esitamisest (TsMS § 477

lg 1 ja TsMS § 393 lg 1 nende koostoimes).

Seega on Transoil Service OÜ-le seadusega tagatud võimalus esitada kompromissi tühistamise

menetluses oma seisukohti. Kolleegium märgib, et kompromissi tühistamisel peab kohus kaaluma

võlausaldaja või halduri avalduse aluseks olevaid asjaolusid ja otsustama, kas kompromissi

tühistamine on õigustatud.

6. Kolleegium märgib lisaks, et Transoil Service OÜ-l on võimalik oma seisukohti esitada ka

kompromissi tühistamise lahendi peale määruskaebust esitades. Pankrotiseaduse § 5 lg 1 kohaselt

võib pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse pankrotiseaduses

ettenähtud juhtudel, samuti juhul, kui kohtumäärus takistab edasist menetlust. Kuna kompromissi

tühistamise määrus takistab kompromissi edasist täitmist, on menetlusosalisel võimalik selle määruse

peale esitada määruskaebus.

7. Kolleegiumi hinnangul tagab kirjeldatud menetluskord Transoil Service OÜ-le piisavalt tõhusad

võimalused põhiõiguste väidetava rikkumise kohtulikuks kontrollimiseks. Eeltoodust tulenevalt on

ekslik taotluse esitaja seisukoht, et tal ei ole teisi võimalusi oma põhiõiguste kaitseks kui pöörduda

põhiseaduslikkuse järelevalve korras Riigikohtusse. Seega ei ole Transoil Service OÜ taotlus lubatav

ja Riigikohus ei saa seda sisuliselt menetleda. Sel põhjusel tuleb Transoil Service OÜ taotlus jätta läbi

vaatamata.

Märt Rask, Hannes Kiris, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Priit Pikamäe