3-2-1-51-07 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedTallinna Ringkonnakohtusse saabus 19. detsembril 2006. a A. T (hageja) apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 22. novembri 2006. a otsuse peale, millega maakohus jagas poolte ühisvara ning jättis
Legislator headnote
AI generated3-2-1-51-07 · Riigikohus: detsembril 2006. a A. T (hageja) apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 22. novembri 2006. a otsuse peale, millega maakohus jagas poolte ühisvara ning jättis
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-2-1-51-07
Määruse kuupäev
Tartu, 16. mai 2007. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik
Kohtuasi
A. T hagi O. K vastu ühisvara jagamiseks ja 19 850 krooni
saamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2007. a määrus tsiviilasjas
nr 2-05-23511
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A. T määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad Riigikohtus
Hageja A. T (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat
Juho-Enn Aule.
Kostja O. K (isikukood xxxxxxxxxxx).
Asja läbivaatamise kuupäev
23. aprill 2007. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2007. a määrus.
2. Tallinna Ringkonnakohtul lahendada A. T apellatsioonkaebuse menetlusse võtmine.
3. Määruskaebus rahuldada.
4. Tagastada Arkins Advokaadibüroo OÜ-le A. T määruskaebuselt 20. veebruaril 2007. a
tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni ja 6. märtsil 2007. a tasutud kautsjon 200 (kakssada)
krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tallinna Ringkonnakohtusse saabus 19. detsembril 2006. a A. T (hageja) apellatsioonkaebus Pärnu
Maakohtu 22. novembri 2006. a otsuse peale, millega maakohus jagas poolte ühisvara ning jättis
hageja omandisse asju 10 800 krooni väärtuses ja kostja omandisse asju 9200 krooni väärtuses,
mõistis kostjalt hageja kasuks välja 10 000 krooni ja hagejalt kostja kasuks 1250 krooni hüvitist enam
saadud esemete eest. Ringkonnakohus jättis 28. detsembri 2006. a määrusega apellatsioonkaebuse
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg 2 alusel käiguta ning kohustas hagejat tasuma
puuduva riigilõivu 2650 krooni ja esitama riigilõivu tasumist tõendava dokumendi Tallinna
Ringkonnakohtule 20 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Ringkonnakohus hoiatas
hagejat TsMS § 638 lg 2 alusel, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmise korral keeldub kohus
apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.
Hageja esitas 11. jaanuaril 2007. a ringkonnakohtule maksekorralduse ärakirja täiendavalt 1400
krooni suuruse riigilõivu tasumise kohta. Ringkonnakohtule esitatud kirjas märkis hageja, et
28. detsembri 2006. a määruses on hagihind ebaõige, kuna ta ei nõua 96 850 krooni, vaid 58 350
krooni väljamõistmist.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 30. jaanuari 2007. a määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse
võtmisest ning tagastas kaebuse hagejale.
Ringkonnakohtu määruse kohaselt sai hageja 5. jaanuaril 2007. a kätte Tallinna Ringkonnakohtu
28. detsembri 2006. a määruse, millega jäeti apellatsioonkaebus käiguta, anti puuduse
kõrvaldamiseks tähtaeg ning hoiatati hagejat, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmise korral
keeldub kohus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Puuduse kõrvaldamise tähtaeg lõppes
25. jaanuaril 2007. a.
Ringkonnakohus leidis, et 28. detsembri 2006. a määruses on hagihind märgitud õigesti. Tulenevalt
TsMS § 126 lg-st 1 määratakse ühisvara jagamise nõude korral hagihind kogu ühisvara väärtusest.
Hagiavaldusest nähtuvalt on hagihinnaks 96 850 krooni. Kuna hageja vaidlustas kohtuotsuse
tervikuna, siis tuli tal tasuda apellatsioonkaebuselt riigilõivu 5250 krooni. Hageja on tasunud
riigilõivu kokku 4000 krooni. Ringkonnakohtu antud tähtaja jooksul ja kuni ringkonnakohtu määruse
tegemise päevani ei esitanud apellant kohtule dokumenti apellatsioonkaebuselt 1250 krooni riigilõivu
tasumise kohta ega muid riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavaid andmeid. Samuti ei nähtu
1250 krooni suuruse riigilõivu laekumine Riigikassa arvelduskontolt, mis on ette nähtud riigilõivu
tasumiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Hageja esitas ringkonnakohtu 30. jaanuari 2007. a määruse peale määruskaebuse, milles palub
ringkonnakohtu määruse tühistada.
Määruskaebuse kohaselt taotles hageja hagiavalduses 58 350 krooni väljamõistmist. Vastavalt TsMS
§ 122 lg-le 2 on hagihind hagis taotletu harilik väärtus. Raha maksmisele suunatud hagi puhul
määratakse hagihind TsMS § 124 lg 1 järgi nõutava rahasummaga. Ringkonnakohus juhindus valesti
TsMS § 126 lg-st 1, sest haginõue ei olnud pööratud asja väljanõudmisele, vaid selles nõuti raha
tagastamist. Riigilõiv oli tasutud vastavalt hagi nõudele.
4. Kostja ei ole määruskaebusele vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 701 lg 3 ja § 691 p 2 ning
§ 692 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata tagasi
ringkonnakohtusse, et teha apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise lahendamiseks vajalikud
toimingud.
6. Kohustuse tasuda apellatsioonkaebuselt riigilõivu sätestab TsMS § 139 lg 2 p 3. Sama
paragrahvi 3. lõikest tulenevalt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette
nähtud teisiti. Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 1 kohaselt hagihind, milleks on sama paragrahvi 2.
lõike järgi hagis taotletu harilik väärtus. Isiku valdusest asja väljanõudmise või asja kuuluvuse või
valduse üle toimuva muu vaidluse puhul määratakse TsMS § 126 lg 1 kohaselt hagihind asja
väärtusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ja riigilõivuseadus ei sätesta eriregulatsiooni hagihinna
määramisele ühisvara jagamise korral. 1. jaanuarist 1998. a 1. jaanuarini 2007. a kehtinud
riigilõivuseaduse (RLS) § 37 lg 1 kohaselt tasuti hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt
hagihinnast sama seaduse lisa 2 järgi või kindla summana. Enne 1. jaanuari 2006. a tulenes RLS § 37
lg-st 6, et abielulahutusega seotud vara jagamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu kindla
summana. Alates 1. jaanuarist 2006. a ei sätesta riigilõivuseadus ühisvara jagamise hagiavalduse
esitamiseks kindlas summas riigilõivu.
7. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et ühisvara jagamise hagis on hagihinnaks hagetava harilik
väärtus, s.o vara väärtus, mida hageja soovib ühisvara jagamisel endale saada. Sellest summast
lähtuvalt tasutakse hagiavalduse esitamisel ka riigilõivu. Seega ei nõustu kolleegium ringkonnakohtu
seisukohaga, et tulenevalt TsMS § 126 lg-st 1 määratakse abikaasade ühisvara jagamise nõude korral
hagihind kogu ühisvara väärtusega, mistõttu tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu, lähtudes
kogu ühisvara väärtusest.
8. Vastavalt TsMS § 137 lg-le 1 on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis
esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Kolleegium leiab, et vastavalt sellele sättele tuleb
apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu arvestades apellatsioonkaebuse ulatust.
9. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et hagihind on 96 850 krooni, mistõttu tuleb hagejal tasuda
apellatsioonkaebuselt riigilõivu 5250 krooni. Ringkonnakohtu määruse kohaselt on hageja tasunud
apellatsioonkaebuselt riigilõivu 4000 krooni. Toimiku materjalidest nähtuvalt (tlk-d 1-2) palus hageja
hagiavalduses jagada poolte ühisvara ning mõista kostjalt tema kasuks välja hüvitis 58 350 krooni.
Kuna ühisvara jagamise hagi korral on hagihinnaks vara väärtus, mida hageja soovib ühisvara
jagamisel tegelikult saada, ning apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu kaebuse
ulatusest lähtudes, pidi hageja maksma apellatsioonkaebuselt riigilõivu 3250 krooni (vt otsuse p-d 6-
8).
10. Kolleegium märgib, et ettenähtust rohkem tasutud riigilõiv tagastatakse TsMS § 150 lg 1 p 1 ning
lg 3 järgi riigilõivu tasunud isiku nõudel määruse alusel. Riigilõivu tagastamise taotlemine ja
tagastamine toimub riigilõivuseaduse 2. peatükis ning rahandusministri 29. detsembri 2006. a
määruses nr 68 "Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord"
3. peatükis ettenähtud korras. Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja
tagastamise korra § 10 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus esitada riigilõivu võtnud asutusele
taotlus riigilõivu tagastamiseks koos riigilõivu tasumist tõendava originaaldokumendiga kahe aasta
jooksul riigilõivu tasumise aasta lõpust arvates. Originaaldokumenti ei esitata juhul, kui riigilõivu
võtnud asutusel on võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel.
Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Jaak Luik