Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-51-07 AI generated

3-2-1-51-07 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-51-07
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Ringkonnakohtusse saabus 19. detsembril 2006. a A. T (hageja) apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 22. novembri 2006. a otsuse peale, millega maakohus jagas poolte ühisvara ning jättis

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-51-07 · Riigikohus: detsembril 2006. a A. T (hageja) apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 22. novembri 2006. a otsuse peale, millega maakohus jagas poolte ühisvara ning jättis

Keywords

AI generated
reimbursement of costs assessment of costs disability-related expenses cost of assistive devices reduction of costs legal fees
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-51-07

Määruse kuupäev

Tartu, 16. mai 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

A. T hagi O. K vastu ühisvara jagamiseks ja 19 850 krooni

saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2007. a määrus tsiviilasjas

nr 2-05-23511

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. T määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja A. T (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Juho-Enn Aule.

Kostja O. K (isikukood xxxxxxxxxxx).

Asja läbivaatamise kuupäev

23. aprill 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2007. a määrus.

2. Tallinna Ringkonnakohtul lahendada A. T apellatsioonkaebuse menetlusse võtmine.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Tagastada Arkins Advokaadibüroo OÜ-le A. T määruskaebuselt 20. veebruaril 2007. a

tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni ja 6. märtsil 2007. a tasutud kautsjon 200 (kakssada)

krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Ringkonnakohtusse saabus 19. detsembril 2006. a A. T (hageja) apellatsioonkaebus Pärnu

Maakohtu 22. novembri 2006. a otsuse peale, millega maakohus jagas poolte ühisvara ning jättis

hageja omandisse asju 10 800 krooni väärtuses ja kostja omandisse asju 9200 krooni väärtuses,

mõistis kostjalt hageja kasuks välja 10 000 krooni ja hagejalt kostja kasuks 1250 krooni hüvitist enam

saadud esemete eest. Ringkonnakohus jättis 28. detsembri 2006. a määrusega apellatsioonkaebuse

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg 2 alusel käiguta ning kohustas hagejat tasuma

puuduva riigilõivu 2650 krooni ja esitama riigilõivu tasumist tõendava dokumendi Tallinna

Ringkonnakohtule 20 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Ringkonnakohus hoiatas

hagejat TsMS § 638 lg 2 alusel, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmise korral keeldub kohus

apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.

Hageja esitas 11. jaanuaril 2007. a ringkonnakohtule maksekorralduse ärakirja täiendavalt 1400

krooni suuruse riigilõivu tasumise kohta. Ringkonnakohtule esitatud kirjas märkis hageja, et

28. detsembri 2006. a määruses on hagihind ebaõige, kuna ta ei nõua 96 850 krooni, vaid 58 350

krooni väljamõistmist.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

2. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 30. jaanuari 2007. a määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest ning tagastas kaebuse hagejale.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt sai hageja 5. jaanuaril 2007. a kätte Tallinna Ringkonnakohtu

28. detsembri 2006. a määruse, millega jäeti apellatsioonkaebus käiguta, anti puuduse

kõrvaldamiseks tähtaeg ning hoiatati hagejat, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmise korral

keeldub kohus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Puuduse kõrvaldamise tähtaeg lõppes

25. jaanuaril 2007. a.

Ringkonnakohus leidis, et 28. detsembri 2006. a määruses on hagihind märgitud õigesti. Tulenevalt

TsMS § 126 lg-st 1 määratakse ühisvara jagamise nõude korral hagihind kogu ühisvara väärtusest.

Hagiavaldusest nähtuvalt on hagihinnaks 96 850 krooni. Kuna hageja vaidlustas kohtuotsuse

tervikuna, siis tuli tal tasuda apellatsioonkaebuselt riigilõivu 5250 krooni. Hageja on tasunud

riigilõivu kokku 4000 krooni. Ringkonnakohtu antud tähtaja jooksul ja kuni ringkonnakohtu määruse

tegemise päevani ei esitanud apellant kohtule dokumenti apellatsioonkaebuselt 1250 krooni riigilõivu

tasumise kohta ega muid riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavaid andmeid. Samuti ei nähtu

1250 krooni suuruse riigilõivu laekumine Riigikassa arvelduskontolt, mis on ette nähtud riigilõivu

tasumiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Hageja esitas ringkonnakohtu 30. jaanuari 2007. a määruse peale määruskaebuse, milles palub

ringkonnakohtu määruse tühistada.

Määruskaebuse kohaselt taotles hageja hagiavalduses 58 350 krooni väljamõistmist. Vastavalt TsMS

§ 122 lg-le 2 on hagihind hagis taotletu harilik väärtus. Raha maksmisele suunatud hagi puhul

määratakse hagihind TsMS § 124 lg 1 järgi nõutava rahasummaga. Ringkonnakohus juhindus valesti

TsMS § 126 lg-st 1, sest haginõue ei olnud pööratud asja väljanõudmisele, vaid selles nõuti raha

tagastamist. Riigilõiv oli tasutud vastavalt hagi nõudele.

4. Kostja ei ole määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 701 lg 3 ja § 691 p 2 ning

§ 692 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata tagasi

ringkonnakohtusse, et teha apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise lahendamiseks vajalikud

toimingud.

6. Kohustuse tasuda apellatsioonkaebuselt riigilõivu sätestab TsMS § 139 lg 2 p 3. Sama

paragrahvi 3. lõikest tulenevalt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette

nähtud teisiti. Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 1 kohaselt hagihind, milleks on sama paragrahvi 2.

lõike järgi hagis taotletu harilik väärtus. Isiku valdusest asja väljanõudmise või asja kuuluvuse või

valduse üle toimuva muu vaidluse puhul määratakse TsMS § 126 lg 1 kohaselt hagihind asja

väärtusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ja riigilõivuseadus ei sätesta eriregulatsiooni hagihinna

määramisele ühisvara jagamise korral. 1. jaanuarist 1998. a 1. jaanuarini 2007. a kehtinud

riigilõivuseaduse (RLS) § 37 lg 1 kohaselt tasuti hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt

hagihinnast sama seaduse lisa 2 järgi või kindla summana. Enne 1. jaanuari 2006. a tulenes RLS § 37

lg-st 6, et abielulahutusega seotud vara jagamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu kindla

summana. Alates 1. jaanuarist 2006. a ei sätesta riigilõivuseadus ühisvara jagamise hagiavalduse

esitamiseks kindlas summas riigilõivu.

7. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et ühisvara jagamise hagis on hagihinnaks hagetava harilik

väärtus, s.o vara väärtus, mida hageja soovib ühisvara jagamisel endale saada. Sellest summast

lähtuvalt tasutakse hagiavalduse esitamisel ka riigilõivu. Seega ei nõustu kolleegium ringkonnakohtu

seisukohaga, et tulenevalt TsMS § 126 lg-st 1 määratakse abikaasade ühisvara jagamise nõude korral

hagihind kogu ühisvara väärtusega, mistõttu tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu, lähtudes

kogu ühisvara väärtusest.

8. Vastavalt TsMS § 137 lg-le 1 on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis

esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Kolleegium leiab, et vastavalt sellele sättele tuleb

apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu arvestades apellatsioonkaebuse ulatust.

9. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et hagihind on 96 850 krooni, mistõttu tuleb hagejal tasuda

apellatsioonkaebuselt riigilõivu 5250 krooni. Ringkonnakohtu määruse kohaselt on hageja tasunud

apellatsioonkaebuselt riigilõivu 4000 krooni. Toimiku materjalidest nähtuvalt (tlk-d 1-2) palus hageja

hagiavalduses jagada poolte ühisvara ning mõista kostjalt tema kasuks välja hüvitis 58 350 krooni.

Kuna ühisvara jagamise hagi korral on hagihinnaks vara väärtus, mida hageja soovib ühisvara

jagamisel tegelikult saada, ning apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu kaebuse

ulatusest lähtudes, pidi hageja maksma apellatsioonkaebuselt riigilõivu 3250 krooni (vt otsuse p-d 6-

8).

10. Kolleegium märgib, et ettenähtust rohkem tasutud riigilõiv tagastatakse TsMS § 150 lg 1 p 1 ning

lg 3 järgi riigilõivu tasunud isiku nõudel määruse alusel. Riigilõivu tagastamise taotlemine ja

tagastamine toimub riigilõivuseaduse 2. peatükis ning rahandusministri 29. detsembri 2006. a

määruses nr 68 "Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord"

3. peatükis ettenähtud korras. Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja

tagastamise korra § 10 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus esitada riigilõivu võtnud asutusele

taotlus riigilõivu tagastamiseks koos riigilõivu tasumist tõendava originaaldokumendiga kahe aasta

jooksul riigilõivu tasumise aasta lõpust arvates. Originaaldokumenti ei esitata juhul, kui riigilõivu

võtnud asutusel on võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel.

Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Jaak Luik