3-1-1-14-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-14-07

Otsuse kuupäev

16. mai 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

K. T. süüdistusasi KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 ning § 349 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2007. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-06-

11048

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K. T. kaitsja Igor Belugini kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

18. aprill 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 11. oktoobri 2006. a ja Viru Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2007. a kohtuotsused K. T.-le

mõistetud karistuste ja asitõendite suhtes kohaldatavate meetmete osas ning saata kriminaalasi selles osas Viru

Maakohtusse uueks arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

3. Välja mõista Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus Narva osakonna kasuks 1380 (üks tuhat kolmsada

kaheksakümmend) krooni ja 60 senti seoses õigusabi osutamisega vandeadvokaat Igor Belugini poolt ja lugeda see

summa KrMS 175 § lg 1 p 4 alusel menetluskulude hulka.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K. T. mõisteti lühimenetluses Viru Maakohtu 11. oktoobri 2006. a kohtuotsusega süüdi ja teda karistati KarS § 199 lg 2 p-

de 4 ja 8 järgi vangistusega kaheks aastaks ning KarS § 349 järgi vangistusega kaheks kuuks. Karistusseadustiku § 64 lg 1

alusel mõisteti talle liitkaristuseks kaks aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe aasta ja 4 kuuni.

2. Maakohtu otsuse peale esitas K. T. apellatsiooni, milles tunnistas end süüdi, kuid palus karistuse kergendamist ja

asitõenditena ära võetud isiklike esemete ning raha tagastamist.

3. Viru Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2007. a otsusega jäeti maakohtu otsus sisuliselt muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Ringkonnakohus täpsustas KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel maakohtu otsust, lisades sellele KrMS § 313 lg 1 p 11 alusel asitõendite

suhtes kohaldatavad meetmed.

Kohus võõrandas KrMS § 126 lg 3 p 6 ja lg-te 5 ning 6 alusel järgmised asitõendid: mobiiltelefoni NOKIA 7250, sularaha 425

krooni, valged ja mustad spordijalatsid "Nike", musta nahkjope, sinised spordipüksid "Umbro", SIM kaardid "Diil " ja "Zen".

Ringkonnakohus jõudis järeldusele, et kõik need esemed on ostetud kuritegelikul teel saadud raha eest, mistõttu tuleb need

realiseerida tsiviilhagi ja kohtukulude katteks. Sama järelduse tegi kohus ka äravõetud sularaha osas. Karistuse kergendamise

aluseid ringkonnakohus ei tuvastanud.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE PÕHJENDUSED

4. Viru Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni K. T.-i kaitsja I. Belugin, kes palub jätkuvalt süüdistatava karistuse

kergendamist ja kohtueelsel uurimisel äravõetud ning ringkonnakohtu otsusega võõrandatud isiklike asjade tagastamist.

4.1 Kaitsja palub karistuse mõistmisel arvestada K. T.-i poolt kannatanu A. N.-le tekitatud kahju vabatahtlikku hüvitamist. Ta

leiab, et kohtud ei ole karistuse mõistmisel seda asjaolu arvesse võtnud.

4.2 Kaitsja leiab, et asitõendite küsimuse lahendamine maakohtu otsuse täpsustamise teel on vastuolus KrMS § 331 lg 2 ja

§ 340 lg 2 p 6 nõuetega ning seda vastuolu tuleks käsitada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2

mõttes.

5. Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Liina Pikma leiab kassatsioonivastuses, et kassatsioon on põhjendamatu ja selle

rahuldamiseks alust ei ole. Prokurör märgib, et ringkonnakohus toimis asitõendite võõrandamisel apellatsiooni piirides.

Ringkonnakohtu seisukoht äravõetud esemete kuritegeliku päritolu kohta on igakülgselt põhjendatud ja tuleneb tuvastatud

asjaoludest.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

I

6. Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse

kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo

toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr

vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.

Karistusseadustiku § 57 lg-s 1 loetletud karistust kergendavate asjaolude tuvastamisel on nendega arvestamine kohtu poolt

obligatoorne. Kohtu sellesisuline hinnang peab olema kohtuotsuses selgesõnaliselt ka esitatud. Kahju vabatahtlik hüvitamine,

ka siis kui see on toimunud osaliselt, on seaduses ette nähtud karistust kergendav asjaolu (KarS § 57 lg 1 p 2). Üksnes siis, kui

kohus põhjendatult tuvastab, et esitatud andmed kahju vabatahtliku hüvitamise kohta ei vasta tegelikkusele, ei arvestata seda

asjaolu karistust kergendava asjaoluna.

7. K. T.-i poolt toimepandud kuritegudega põhjustati varaline kahju kannatanutele A. N.-le ja V. G.-le. A. N.-le kuriteoga

tekitatud kahju on süüdimõistetu hüvitanud (I kd, lk 30). Maakohus on selle asjaolu ka kohtuotsuses fikseerinud, kuid

põhjendamatult pole seda arvestanud K. T.ile karistuse mõistmisel. Karistust kergendava asjaoluna on arvestatud üksnes süü

puhtsüdamlikku ülestunnistamist. Vaatamata sellele, et nii apellatsioonis kui ka ringkonnakohtu istungil taotleti K. T.-le

maakohtu otsusega mõistetud karistuse kergendamist ja seaduses ettenähtud vastutust kergendava asjaolu - kahju vabatahtliku

hüvitamise - arvestamist, jättis ringkonnakohus selle põhjendatud taotluse igasuguse tähelepanuta. Seetõttu leiab Riigikohtu

kriminaalkolleegium, et K. T.-le karistuse mõistmisel on kohaldatud ebaõigesti materiaalõigust (KarS § 56) ja rikutud oluliselt

kriminaalmenetlusõigust (mõistetud karistus on jäetud nõuetekohaselt põhjendamata KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses).

II

8. Vastavalt KrMS § 313 lg 1 p-le 11 peab kohus juhul, kui kriminaalmenetluse käigus on ära võetud asitõendeid või muid

asju, süüdimõistva otsuse tegemisel esitama KrMS §-s 126 toodud konkreetsed meetmed äravõetud asjade edaspidiseks

käitlemiseks. Kohtueelse menetluse kokkuvõttest (I kd lk 268) nähtuvalt võeti asitõendina ära hulk esemeid, mille

vaatlusprotokollid (I kd lk 147-152, 161-164, 179-199, 224-227) on lisatud kriminaaltoimikusse K. T.-i süüd kinnitava

tõendina. Viru Maakohus mõistis küll K. T.-i süüdi, kuid jättis KrMS § 313 lg 1 p-s 11 sätestatud nõude täitmata ja asitõendite

suhtes edasised meetmed kohaldamata.

Viru Ringkonnakohus möönis viga maakohtu otsuses. Ta pidas võimalikuks seda ise korrigeerida KrMS § 337 lg 1 p 2 sätete

alusel, samas rõhutades, et sisuliselt jääb kohtuotsus muutmata. Sellise seisukohaga ei saa Riigikohtu kriminaalkolleegium

nõustuda.

9. Kriminaalmenetluse seadustiku § 337 lg 1 p 2 annab ringkonnakohtule õiguse jätta esimese astme kohtuotsus sisuliselt

muutmata, tehes sellesse täpsustusi. Olemuslikult tähendab see ringkonnakohtu võimalust parandada maakohtu otsuses

esinevaid pisivigu (nt eksitus kuupäevas, nime vale kirjapilt, tehnilised vead vm) juhtumil, kui puudub vähimgi õiguslik

etteheide maakohtu otsuse sisule. Tuleb arvestada, et nn pisivigade parandamine ei tohi muuta otsuse sisulist õiguslikku

tähendust ega tuua kaasa kohtumenetluse pooltele uusi/üllatuslikke õiguslikke tagajärgi.

Käesolevas asjas lahendati asitõendite küsimus esmakordselt alles apellatsiooni menetluses. Vaieldamatult tõi see maakohtu

otsusega võrreldes kaasa sisult uue õigusliku olukorra, mille lahendamine pelgalt puuduliku kohtuotsuse täpsustamisega ei ole

KrMS § 337 lg 1 p 2 sätte mõttega kooskõlas. Ringkonnakohtul oli võimalik käsitada maakohtu eksimust põhjenduste

puudumisena kohtuotsuses ja tagastada kriminaalasi samale kohtule KrMS § 339 lg 1 ja § 341 lg 1 sätete alusel või teha uus

otsus kõigi äravõetud esemete suhtes. Apellatsiooni piiride võimaliku ületamise probleemi ei oleks tekkinud, kuna apellant

palus lahendada küsimuse, mis oli maakohtu poolt ekslikult jäänud lahendamata. Sellest tulenevalt tunnistab

kriminaalkolleegium eeltoodud kriminaalmenetlusõiguse rikkumise ringkonnakohtu poolt oluliseks KrMS § 339 lg 2

tähenduses.

10. Kriminaalkolleegium märgib, et lisaks ringkonnakohtu otsuses osundatud asitõenditele on kriminaalasjale lisatud

vaatlusprotokollid asitõenditest, mis küll kohtueelses menetluses ära võeti, kuid mille puutumust K. T.-i kuritegudega ei

hinnatud (näiteks fototabel I kd lk 185, 189, 190). Ka nende asjade osas on KrMS § 313 lg 1 p 11 kohaselt otsustus tegemata ja

nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsused põhjendamata.

11. Riigikohus peab vajalikuks juhtida kohtute tähelepanu ka asjaolule, et lahendades asitõenditega seonduvaid küsimusi, tuleb

lähtuda asitõendi olemusest ja õiguslikust kuuluvusest. Kriminaalasja juurde võib jätta vaid kuriteojäljega asja, dokumendi või

kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmise. Muudel juhtudel tuleb need vastavalt seadusele omanikule tagastada, hävitada,

anda riigi omandisse või realiseerida tsiviilhagi katteks (KrMS § 126). Lisaks eeltoodule, tuleb kriminaalasja arutamisel

hinnata olemasolevaid tõendeid, mis kinnitavad või lükkavad ümber süüdistatava väited, et temalt on kuritegelikul teel saadud

varana võetud ära ka isiklikud esemed.

12. Juhindudes KrMS § 361 p-st 6 ja § 362 p-dest 1 ja 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistab Viru Maakohtu 11. oktoobri

2006. a ja Viru Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2007. a kohtuotsused ja tagastab kriminaalasja Viru Maakohtule K. T.-le karistuse

mõistmisel kohtu poolt tuvastatavate kõikide kergendavate asjaolude arvestamiseks ja asitõendite küsimuse nõuetekohaseks

otsustamiseks.

13. Koos kassatsiooniga esitas K. T.-i kaitsja Igor Belugin taotluse kaitsjatasu väljamõistmiseks summas 1170 krooni, millele

lisandub käibemaks 210 krooni 60 senti. Kolleegium leiab, et tulenevalt justiitsministri 26. jaanuari 2005. a määruse nr 2

"Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatus ja kord" § 2 lg 2 p-st 1 ja § 8 lg-st 1 kuulub esitatud taotlus rahuldamisele. Kriminaalmenetluse seadustiku

§ 175 lg 1 p 4 alusel tuleb määratud kaitsjale makstud tasu lugeda menetluskulude hulka.

Lea Kivi, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar