3-2-1-52-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-52-07

Otsuse kuupäev

Tartu, 15. mai 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik

Kohtuasi

A. J hagi O. J ja kohtutäitur R. P vastu Rakvere Rajooni

Rahvakohtu 22. veebruari 1989. a otsusega O. J

väljamõistetud elatise võlgnevuse arvestamise viisi

tuvastamise nõudes.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 10. jaanuari 2001. a otsus tsiviilasjas nr 2-

06-1630

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. J kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja A. J (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Kaido Kooga.

Kostja O. J (isikukood xxxxxxxxxxx).

Kostja kohtutäitur R. P.

Asja läbivaatamise kuupäev

23. aprill 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 10. jaanuari 2007. a otsus ja Viru Maakohtu 8. mai 2006. a

otsus ning saata asi uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada A. J kassatsioonkaebuselt 22. jaanuaril 2007. a tasutud kautsjon 400 (nelisada)

krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. J esitas 26. jaanuaril 2006. a tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 2 alusel Viru

Maakohtule hagiavalduse O. J ja kohtutäitur R. P vastu, milles palus tuvastada, et Rakvere Rajooni

Rahvakohtu 22. veebruari 1989. a otsusega laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatise võlgnevuse

arvestamisel tuleb lähtuda perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg-s 4 sätestatust, mille kohaselt igakuine

elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui nimetatud paragrahvis sätestatud elatise alammäär

ühe lapse kohta. Samuti palus hageja mõista kohtutäitur R. P välja tasutud riigilõivu katteks 200

krooni.

Hagiavalduse kohaselt mõisteti O. J kohtuotsusega hageja kasuks laste ülalpidamiseks välja elatisena

1/3 kostja igakuisest töötasust kuni tütar M. J täisealiseks saamiseni ja edasi 1/4 kostja töötasust kuni

poeg M. J täisealiseks saamiseni. Kuni 1997. aastani täitis kostja elatise maksmise kohustust. Pärast

koondamist 1997. aastal ei ole kostja elatist korrapäraselt maksnud. Hagiavalduse esitamise ajaks on

lapsed saanud täisealisteks, kuid kostjal on lastele elatise andmata jätmisel tekkinud võlg.

Kohtutäitur R. P määras 8. novembril 2005. a elatise võlaks 5282 krooni 40 senti, võttes aluseks 1/3

(1/4) kehtinud kuupalga alammäärast põhjendusel, et kostja sissetulekute kohta puuduvad ametlikud

andmed. Hageja leidis, et kohtutäitur on elatise võla suuruse määranud valesti. Võlgnevuse arvestus

1/3 (1/4) kuupalga alammäärast on vastuolus PKS § 61 lg-s 4 sätestatuga.

Ajavahemikul 1. mai 1999. a kuni 17. juuli 2005. a kehtinud PKS § 61 lg 4 sätestas ühele lapsele

makstava elatise minimaalmäära, mis oli enne 1. maid 2004. a veerand Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäärast ja alates 1. maist 2004. a pool nimetatud alammäärast. Elatise

määra saab PKS § 61 lg-te 5 ja 6 alusel vähendada vaid kohus, kohtutäituril sellist õigust ei ole.

Hageja arvestuste kohaselt pidi kostja 1. maist 1999. a 17. juulini 2005. a maksma elatist 54 284

krooni 40 senti. Juhul, kui kostja on sel perioodil tasunud 33 150 krooni, on elatise võlgnevus 21 134

krooni 40 senti.

2. Kohtutäitur R. P ei tunnistanud nõuet. Hagejal oli õigus pöörduda kohtu poole elatise

suurendamise nõudega juhul, kui tema kasuks välja mõistetud alimendid ei ole enam piisavad lapse

ülalpidamiseks. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust või seda

tõlgendada. Kui kohus ei ole huvitatud isiku taotlusel kohtuotsust muutnud, ei saa kohtuotsust täita

muul viisil, kui sellega on otsustatud.

3. Viru Maakohtu 8. mai 2006. a otsusega tuvastati, et O. J Rakvere Rajooni Rahvakohtu

22. veebruari 1989. a otsusega väljamõistetud elatise võla arvestamisel tuleb kohtutäituril lähtuda

PKS § 61 lg-s 4 sätestatust, mille kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui

1/4 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni 12. maini 2004. a ja mitte vähem kui

1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 13. maist 2004. a. Hageja

kohtukulud jäeti tema enda kanda.

Maakohus leidis, et enne 31. detsembrit 2005. a kehtinud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 69

võimaldas kohtuotsuse täitmisel juhinduda perekonnaseaduse elatise miinimumsuuruse kohta

sätestatud reeglitest ka juhul, kui otsus sisaldas nõude kinni pidada murdosa töötasust ja mitte kindlat

summat. Seega oli põhjendatud ka kohtulahendi täitmisel, mis kohustas elatist tasuma 1/3 või 1/4

osas töötasust, elatist ja/või selle võlga töötasu puudumisel arvestada selliselt, et sissenõudjale oleks

tagatud elatise saamine enne 12. maid 2004. a tekkinud võla osas 1/4 ja alates 13. maist 2004. a

tekkinud võla osas 1/2 vastaval perioodil kehtinud kuupalga alammäärast.

Kohtutäitur saab ja peab elatise täitedokumendi täitmise käigus välja arvestada ka võla. Sellisel juhul

ei ole tegemist ei otsuse sisu õiguspärasuse kontrollimise ega selle omapoolse tõlgendamisega. Kui

kostjal on töötasu, siis lähtub täitur elatise arvestamisel kohtuotsuses toodud murdosast, kui töötasu ei

ole, tuleb elatise võla arvestamisel lähtuda TMS §-s 69 ja PKS §-s 61 sätestatud elatise

miinimummäärade tagamise printsiibist.

4. Kohtutäitur R. P esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega tuvastada, et O. J 22. veebruari 1989. a kohtuotsusega väljamõistetud elatise

võlgnevuse arvestamisel tuleb kohtutäituril lähtuda mitte PKS § 61 lg-s 4, vaid eelnimetatud

kohtuotsuses toodust.

5. Hageja ei nõustunud apellatsioonkaebusega ning palus jätta maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Viru Ringkonnakohus tühistas 10. jaanuari 2007. a otsusega maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse,

millega jättis hagi rahuldamata. Ühtlasi mõistis ringkonnakohus hagejalt välja kostja R. P

apellatsioonimenetluse kohtukulud.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei saa kohtutäitur täitemenetluses kehtivast formaliseerituse

printsiibist tulenevalt kontrollida täitmiseks esitatud dokumendi sisu õiguspärasust. Seega tuleb

kohtutäituril täitedokumendi täitmisel lähtuda vaid selle tekstist. Täitmine muul viisil, sh PKS § 61

lg-s 4 sätestatud miinimumi ulatuses, on asja sisuline lahendamine, milleks kohtutäituril puudub

õigus ja mis on formaliseerituse printsiibi rikkumine. Kostjal töötasu puudumine ei võimalda

alimente (elatist) välja mõista ja selle võlga mingil viisil arvestada. Seetõttu tuleb jätta hagi

rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada. Ühtlasi palub hageja mõista kostjatelt välja hageja kohtukulud.

Kassatsioonkaebuse kohaselt palus hageja tuvastada elatise võlgnevuse PKS § 61 lg-s 4 sätestatud

miinimumi arvestades, st vaidlus oli elatise võlgnevuse suuruse üle. Hageja palus

selgitada 22. veebruari 1989. a otsust, mitte selle sisu muuta. Ringkonnakohus jättis selle nõude

lahendamata. Kui kohtuotsust ei olnud võimalik täita seetõttu, et kostja ei tööta ja tal ei ole töötasu,

oli kohtutäituril kohustus esitada tuvastushagi. Kohtutäitur jättis selle tegemata ning rikkus

formaliseerituse põhimõtet, kui lähtus võlgnevuse suuruse arvutamisel võla tekkimise hetkel kehtinud

alampalgast. Põhjendamatu on ringkonnakohtu seisukoht, et töötasu puudumine ei võimalda elatist

välja mõista ja elatise võlgnevust arvestada. Kohtutäitur arvutas elatise võlgnevuse vastuolus PKS

§ 61 lg-s 4 sätestatuga.

8. Kostjad ei ole kassatsioonkaebusele nõuetekohaselt vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu ja maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2

ning lg-te 4 ja 5 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu ja asi tuleb TsMS § 691 p 4 alusel saata Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

10. Hageja esitas 26. jaanuaril 2006. a hagi nii kohtutäituri kui ka võlgniku vastu võlgnikult

22. veebruari 1989. a kohtuotsusega alaealiste laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatise

(alimentide) võlgnevuse arvestamise viisi tuvastamiseks. Hageja tugines hagiavalduses TsMS § 368

lg-le 2.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 368 lg 2 järgi võib täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise

üle vaidluse tekkimise korral sissenõudja või võlgnik esitada tuvastushagi teise poole vastu täitmiseks

vajalike asjaolude tuvastamiseks ja täitedokumendi selgitamiseks. Seega on sissenõudja tuvastushagi

suunatud võlgniku, mitte kohtutäituri vastu. Kohtutäituri vastu täitmiseks vajalike asjaolude

tuvastamiseks ja täitedokumendi selgitamiseks sissenõudjal tuvastushagi esitamiseks alus puudub.

Kohtutäitur oleks menetlusosaline kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel (TsMS § 475 lg 1

p 15). Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kooskõlas TsMS § 693 lg-ga 2 eelnevalt märgitud

seisukohaga arvestada.

11. Kolleegium märgib, et tulenevalt TsMS § 630 lg-st 1 võib esimese astme kohtu otsuse peale

apellatsioonkaebuse esitada pool ja iseseisva nõudega kolmas isik. Kuigi tuvastushagis ei peaks

kohtutäitur olema menetlusosaline, tegi maakohus otsuse tema suhtes, tuvastades, et võlgnikult

väljamõistetud elatise võlgnevuse arvestamisel tuleb kohtutäituril lähtuda PKS § 61 lg-s 4 sätestatust.

Seega puudutas maakohtu otsus kohtutäiturit ning kohtutäitur võis esitada selle otsuse peale

apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule ja viimane oli õigustatud kaebust menetlema.

Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei saa

täitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see

otsuses kirjas on. Ringkonnakohus jättis aga tähelepanuta, et hageja oli esitanud tuvastushagi, mitte

kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Ringkonnakohus rikkus sellega TsMS § 654 lg-s 1 sätestatut. Asja

juurde ei ole esitatud ühtegi täitemenetluse dokumenti ega täituri konkreetset toimingut.

Ringkonnakohus küll tühistas maakohtu otsuse, kuid jättis hagi rahuldamata seetõttu, et kostjal

töötasu puudumine ei võimalda alimente (elatist) välja mõista ja selle võlga mingil viisil arvestada.

12. Kolleegium selle ringkonnakohtu seisukohaga ei nõustu. Kohustatud isikul üksnes palga või

sissetuleku puudumine ei vabasta teda PKS § 61 alusel elatise maksmisest. Vastavalt ringkonnakohtu

otsuse põhjendustele oli O. J kohustatud maksma elatist (alimente) Rakvere Rajooni

Rahvakohtu 22. veebruari 1989. a otsuse alusel alaealiste laste ülalpidamiseks vastavalt 1/3 osa

töötasust kuni tütre täisealiseks saamiseni, edaspidi 1/4 osa töötasust kuni poja täisealiseks saamiseni.

Kuna O. J alates 1997. a väidetavalt ei tööta, s.o töötasu ei saanud, siis on hageja esitatud hagis

soovinudki tuvastada, et võlgniku O. J elatisevõla arvestamisel tuleb lähtuda PKS § 61 lg-st 4.

13. Kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud abielu- ja perekonnakoodeksi (APK) § 83 lg 1 kohaselt

nõutakse alimendid alaealiste laste kasuks sisse ühe lapse kasuks 1/4 ja kahe lapse kasuks 1/3

vanemate töötasust (sissetulekust), kuid mitte vähem kui 20 rubla kuus iga lapse kohta. Seega sätestas

seadus elatise minimaalmäära suhtarvuna vanema töötasust. Alates perekonnaseaduse jõustumisest

1. jaanuaril 1995. a mõistetakse elatis välja kindla summana. Enne 12. maid 2004. a kehtinud PKS

§ 61 lg 4 järgi ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla väiksem kui 1/4 Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates 13. maist 2005. a on elatise miinimumsuurus 1/2 kuupalga

alammäärast.

Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et 1989. aasta kohtuotsuse alusel

tekkinud elatise võlgnevuse arvestamisel tuleb lähtuda PKS § 61 lg-s 4 sätestatust. Perekonnaseaduse

§ 136 lg 1 järgi nõutakse enne selle seaduse jõustumist kohtuotsusega väljamõistetud alimendid

(elatis) sisse kohtuotsuses märgitud suuruses. Seega tuleb enne perekonnaseaduse jõustumist

(enne 1. jaanuari 1995. a) väljamõistetud elatise võla suuruse kindlakstegemisel lähtuda kohtuotsuses

märgitud suurusest, s.o kohtuotsuses märgitud suhtarvust (1/3 ja 1/4). Seadusega ei ole vastuolus, kui

võlgnikul töötasu (sissetuleku) puudumise korral võetakse võla arvestamise aluseks võla tekkimise

ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Kuna elatist tuli kohustatud isikul

maksta lastele igas kuus, siis tuleb elatisevõla arvestamisel arvestada ka Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et asjas ei

kohaldu enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TMS § 69 lg 1, mille kohaselt elatusraha sissenõudmise

asja täitmisel ei või kokkuleppe alusel igakuiselt makstav summa olla väiksem seadusega kehtestatud

miinimummäärast. Kostja maksis elatist kohtuotsuse, mitte kokkuleppe alusel. Asja uuel

läbivaatamisel tuleb maakohtul kooskõlas TsMS § 436 lg-ga 4 teha hagejale ettepanek arvutada

elatise võlg Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära järgi, arvestades võlgnevuse

perioodil kehtinud kuupalga alammäärasid. Maakohus peab võimaldama kostjal esitada sellele

vastuväiteid ja omapoolseid tõendeid.

14. Hageja viide PKS § 61 lg-le 4 ei ole põhjendatud. Hagejal oli alates 1. jaanuarist 1995. a õigus

PKS § 136 lg 2 alusel nõuda alimentide (elatise) suuruse muutmist ja elatise väljamõistmist

perekonnaseaduse sätete alusel. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja seda seadusega antud

võimalust kasutanud.

Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaak Luik