3-3-1-16-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-16-07

Otsuse kuupäev

14. mai 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Anne Vihu kaebus Kolga-Jaani Vallavolikogu 24. jaanuari

2006. a määruse nr 7 osaliseks tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 7. novembri 2006. a otsus haldusasjas 3-

06-448

Menetluse alus Riigikohtus

Anne Vihu kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 7. novembri 2006. a otsus haldusasjas nr 3-06-448 ja Tartu

Halduskohtu 8. juuni 2006. a otsus haldusasjas nr 3-06-448 ning lõpetada asjas menetlus.

Jätta menetluskulud poolte kanda.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kolga-Jaani Vallavolikogu andis 24. jaanuaril 2006 määruse nr 7 "Kolga-Jaani lasteaia

"Naksitrallid" ja Leie lasteaia "Sipelgapesa" struktuuri kinnitamine".

Anne Vihu töötas Leie lasteaias "Sipelgapesa" õpetajana. 1. veebruaril 2006 sai Anne Vihu tööandjalt

teatise töölepingu lõpetamise kohta koondamise tõttu. Selles teatati, et alates 2. juulist 2006 tuleb

lasteaias üks õpetaja ametikoht koondada. Teatises viidatakse vallavolikogu 24. jaanuari 2006. a

määrusele, mis on koondamise aluseks.

Halduskohtule esitatud kaebuses palus A. Vihu tühistada Kolga-Jaani Vallavolikogu 24. jaanuari

2006. a määruse nr 7 punkti 2, millega kinnitati Leie Lasteaia "Sipelgapesa" struktuur. Kaebuse

kohaselt rikub vaidlustatud haldusakt kaebaja õigusi, kuna on aluseks tema koondamisele. Haldusakt

on motiveerimata ja kaalutlusveaga. Kaebuse esitaja leidis, et vallavolikogu oleks pidanud

vastupidiselt õpetajakoha koondamisele otsima lahendusi, kuidas kaotada juhataja ametikoht. Leie

lasteaed ja põhikool asuvad ühes hoones ning mõistlik oleks nende ühendamine, milleks annab

võimaluse koolieelse lasteasutuse seaduse § 5 lg 2. Samuti pole arvestatud haridusministri

6. detsembri 1999. a määrusega nr 58 kehtestatud koolieelse lasteasutuse miinimumkoosseisu.

Haldusakti õiguslikuks aluseks on KOKS § 35 lg 2. Nimetatud sättes on seadusandja väljendanud

tahet, et volikogu peaks olema eelnevalt kehtestanud korra, mis sisaldab õiguslikku regulatsiooni

selle kohta, kuidas peaks toimuma hallatava asutuse struktuuri muutmine. Lisaks on haldusakt antud

vales vormis. HMS § 88 kohaselt on määrus õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu

juhtude reguleerimiseks. Vaidlustatud määrusega reguleeritakse aga üksikjuhtumit.

2. Kolga-Jaani Vallavolikogu leidis, et kaevatava määruse tühistamine ei ole halduskohtu pädevuses

ning menetlus tuleks HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Vaidlustatud määrus on antud määrusena

vastavalt HMS §-le 88, kuna tegemist on piiritlemata arvu juhtumite reguleerimisega. Määrus ei ole

suunatud Kolga-Jaani valla lasteaedades töötavatele isikutele, ei reguleeri vahekorda individuaalselt

määratletud subjektide vahel ning määrusega ei otsustata, kellega tuleb tööleping lõpetada. Kolga-

Jaani Vallavolikogu leidis, et kaebuse esitaja poolt vaidlustatud Kolga-Jaani Vallavolikogu

24. jaanuari 2006. a määrus nr 7 ei ole õigusvastane ega riku kaebaja õigusi. Kaebajal on õigus

pöörduda individuaalse töövaidluse lahendamiseks kas töövaidluskomisjoni või kohtusse.

3. Tartu Halduskohus jättis 8. juuni 2006. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis,

et vaidlustatud määrus, millega on kinnitatud munitsipaallasteasutuste struktuur Kolga-Jaani vallas,

on halduse siseakt. Tegemist ei ole määrusega HMS § 88 tähenduses, kuna kõnealune määrus ei loo

õigusi ega pane kohustusi haldusvälistele isikutele. Tähtsust ei oma see, et vallavolikogu ei ole

kehtestanud spetsiaalset korda hallatavate asutuste (munitsipaalasutuste) põhimääruse, struktuuri ja

koosseisu kinnitamiseks, vaid on vallale kuuluvate koolieelsete lasteasutuste struktuuri kehtestanud

ise. Vastavalt KOKS §-de 22 lg 1 p-le 34 ja 35 lg-le 2 võib volikogu kehtestada korra, milles

sätestatakse, millise omavalitsusorgani või valla- või linna ametiasutuse pädevusse nende küsimuste

otsustamine kuulub. Kuna seda korda kehtestatud ei ole, on hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri

ja koosseisu kinnitamise volikogu pädevuses.

Seadus ei sätesta, millises vormis (määruse või otsusena) tuleks vormistada vallavolikogu õigusakt,

millega kinnitatakse ja muudetakse valla- või linna ametiasutuste või hallatavate asutuste

(munitsipaalasutuste) struktuur ja koosseis. Kohtu pädevuses ei ole anda hinnangut sellele, kas

praegusel juhtumil oleks tulnud volikogu otsustus vormistada määruse või otsusena. Halduskohus

leidis, et kuigi halduse siseaktid võivad olla nii üldise iseloomuga kui suunatud üksikjuhtumi

lahendamisele, ei ole võimalik neid akti vormist (määrus, otsus, korraldus, käskkiri) lähtudes üld- ja

üksikaktideks liigitada.

Kuna HKMS § 4 lg-s 1 defineeritud haldusakti mõiste on laiem kui HMS § 51 lg-s 1 toodud

määratlus, ei ole halduse siseaktide vaidlustamine halduskohtus välistatud. Haldusakti tühistamiseks

esitatud kaebuse rahuldab kohus üksnes siis, kui see akt rikub kaebaja subjektiivseid õigusi.

Halduskohus nõustus vastustaja seisukohaga, et vaidlustatud määrus ei riku kaebaja õigusi.

Vaatamata sellele, et 1. veebruaril 2006 kaebajale väljastatud teatises on töölepingu lõpetamise kohta

koondamise tõttu viidatud vaidlusalusele määrusele, ei tähenda see, et nimetatud määrusega oleks

otsustatud kaebaja koondamine. Kolga-Jaani Vallavolikogu 24. jaanuari 2006. a määruse nr 7 punktis

2 (Leie lasteaia "Sipelgapesa" struktuur) nähakse senise kahe õpetajakoha asemel ette üks

õpetajakoht. Kumb senisest kahest õpetajast, lähtudes volikogu kehtestatud uuest töötajate

koosseisust, koondatakse, oli Leie lasteaia juhataja otsustada. Leie lasteaia juhataja on saatnud

koondamisteate kaebuse esitajale. Kui kaebaja leiab, et tema õigusi on sellega rikutud, on tal õigus

pöörduda individuaalse töövaidluse lahendamiseks kas töövaidluskomisjoni või maakohtusse.

Kuna kaebus jäeti rahuldamata põhjusel, et vaidlustatud õigusakt ei riku kaebaja õigusi, ei

analüüsinud kohus kaebuse väiteid haldusakti õigusvastasuse kohta, kuid märkis, et halduse

siseaktidele haldusmenetluse seaduse sätted ei laiene.

Halduskohus leidis, et kuigi Kolga-Jaani Vallavolikogu on esitanud taotluse õigusabikulude

väljamõistmiseks A. Vihult, ei ole kohtule esitatud dokumente, mis kinnitaksid, et kulud on kantud,

ning seetõttu tuleb taotlus kohtukulude väljamõistmiseks jätta rahuldamata ning kohtukulud poolte

eneste kanda.

4. Apellatsioonkaebuse esitanud Anne Vihu palus halduskohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus

otsus. Apellatsioonkaebuse esitaja leidis, et kui koolieelses lasteasutuses koondatakse töötaja, siis

peab olema selleks nii avalik-õiguslik kui ka tsiviilõiguslik alus. Avalik-õigusliku aluse moodustab

vaidlusaluse määrusega ärakaotatud üks õpetaja töökoht, sest ilma selleta ei oleks koondamine

saanud aset leida. Apellant ei nõustunud halduskohtu seisukohaga, et kaebaja saaks ka koondamise

avalik-õiguslikku alust vaidlustada tsiviilkohtupidamise korras. Kaebaja on tulenevalt halduskohtu

otsusest esitanud oma motiivid volikogu määruse õigusvastasuse kohta ka töövaidluskomisjoni.

Nõustuda ei saa ka halduskohtu seisukohaga, et kõnealune määrus on vaadeldav halduse siseaktina.

Halduse siseakt saaks see olla üksnes juhul, kui selle toime ei ulatuks volikogust väljapoole.

Määrusega reguleeritakse aga lasteaia struktuuri, mis pole volikogu osa.

5. Kolga-Jaani Vallavolikogu palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu otsuse

muutmata. Volikogu, kinnitades struktuuriüksuste koosseisu, ei ole suunanud määrust

individualiseeritud subjektile. Õige on halduskohtu seisukoht, et otsuse koondamise kohta teeb

tsiviilõiguslikus korras lasteaia juhataja. Vastustaja nõustus ka halduskohtu järeldusega, et

vaidlustatud määrust võib käsitada halduse siseaktina, millele ei kohaldata haldusmenetluse sätteid.

Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole siseaktiga, palub vastustaja vaidlustatud määrust

käsitada määrusena HMS § 88 tähenduses.

6. Tartu Ringkonnakohtu 7. novembri 2006. a otsusega jäeti halduskohtu otsus muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on õigesti hinnanud asjas

kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Lasteaedade struktuuri kinnitamine ei saanud kuidagi

rikkuda apellandi õigusi. Määrusega ei otsustatud, kumb õpetaja kuulub koondamisele. Asjaolu, et

teatises töölepingu lõpetamise kohta viidatakse vaidlustatud määrusele, ei anna alust väita, et

nimetatud määrusega otsustati apellandi koondamine ja seega rikuti tema õigusi.

Apellandil on õigus oma õigusi kaitsta teiste vahenditega ning ta on pöördunudki

töövaidluskomisjoni poole. Asjaolu, et töövaidluskomisjon on 13. septembri 2006. a otsuses leidnud,

et tegemist on haldusaktiga, ei anna veel alust väita, et see on vaidlustatav halduskohtus.

Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et tegemist on halduse siseaktiga, kuna

vallavolikogu pädevuses on endale alluvate asutuste struktuuri kinnitamine.

Kolga-Jaani Vallavalitsus esitas taotluse 4956 krooni väljamõistmiseks apellatsiooniastmes osutatud

õigusabi eest. Ringkonnakohus ei nõustunud apellandi esindajaga, et menetluskulud tuleks jätta

vallavolikogu enda kanda, sest puudus vajadus advokaadi esinduse järgi. Tegemist on õigusliku

vaidlusega ja seega on õigustatud advokaadi abi kasutamine. Ringkonnakohus leidis, et kaebuse sisu

arvestades on põhjendatud Kolga-Jaani Vallavalitsuse kasuks välja mõista õigusabikulu 2500 krooni

suuruses summas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kassatsioonkaebuses palub Anne Vihu tühistada Tartu Halduskohtu 8. juuni 2006. a otsuse ja

Tartu Ringkonnakohtu 7. novembri 2006. a otsuse ning saata asi esimese astme halduskohtule uueks

läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus.

Kaebaja on seisukohal, et kui koolieelses lasteasutuses koondatakse töötaja, siis peab selleks olema

nii avalik-õiguslik kui ka tsiviilõiguslik alus. Vaidlustatud määrusega kaotati lasteaias ära üks õpetaja

töökoht ning see moodustab avalik-õigusliku aluse, sest ilma selleta ei oleks koondamine saanud aset

leida. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole kaebajal võimalik vaidlustada koondamise

üldalust ehk töömahu vähenemist. Kaebaja leiab, et väär on halduskohtu seisukoht koondamise

avalik-õigusliku aluse vaidlustamise võimaluse kohta tsiviilkohtupidamise korras.

Kui kaebaja ei saa vaidlustada nimetatud haldusakti, siis koheldakse valitsusasutuste hallatavas

asutuses töötavat töötajat teisiti kui neid isikuid, kes on avalikus teenistuses või kes töötavad

eraõigusliku tööandja juures. Viimased saavad koos töövaidlusega või koos teenistusküsimuses antud

käskkirja peale esitatud halduskaebusega vaidlustada ka vastava töökoha või teenistuskoha

ärakaotamist. Vaidlustatud aktiga loodi TLS § 98 lg-s 1 sätestatud õiguslik alus koondamiseks ning

see on otseses puutumuses kaebaja õigustega. Kui kaebajal ei ole võimalik seda haldusakti

vaidlustada, siis saab ta töölepingu lõpetamist vaidlustada vaid osaliselt, sest tsiviilkohtul puudub

pädevus haldusakti tühistamiseks. Haldusakt kehtib aga vaatamata selle õigusvastasusele kuni selle

kehtetuks tunnistamiseni haldusorgani poolt või tühistamiseni halduskohtu poolt.

Kohtud ei ole selgitanud, miks on käesolevas protsessis halduse siseakti tuvastamine oluline kaebaja

õiguste rikkumise võimalikkuse väljaselgitamisel. Kaebaja ei nõustu halduskohtu ja ringkonnakohtu

seisukohaga, et tegemist on halduse siseaktiga. Määrusega reguleeritakse lasteaia struktuuri, mis pole

volikogu osa ja seega ei saa olla tegemist haldusesisese haldusaktiga.

Kassaator leiab, et ringkonnakohus on rikkunud HKMS § 93 lg-t 5, mille kohaselt on

halduskohtumenetluses võimalik välja mõista üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud ning

mis ei luba kohtul välja mõista haldusorgani kulusid õigusabile, mis on tingitud välise õigusabi

kasutamisest, kui asja iseloom ei sundinud haldusorganit kasutama välist õigusabi. Kassaatori

hinnangul on ringkonnakohtu otsus menetluskulude väljamõistmisel haldusorgani kasuks vastuolus

Riigikohtu senise praktikaga, kuna vaidlustatud haldusakt on teenistuslikus küsimuses antud

haldusakt. Kaebaja palub seetõttu juhul, kui kohus peab muus osas apellatsioonikohtu otsust õigeks,

tühistada see osas, millega mõisteti kaebajalt välja vastustaja kohtukulud, ning jätta vastustaja

kohtukulud tema enda kanda.

8. Kirjalikus vastuses palub Kolga-Jaani Vallavolikogu jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ning

Tartu Ringkonnakohtu 7. novembri 2006. a otsuse haldusasjas nr 3-06-448 muutmata. Kohtud on

õigesti leidnud, et Kolga-Jaani Vallavolikogu 24. jaanuari 2006. a määruse nr 7 punkt 2 ei riku

A. Vihu õigusi. Kolga-Jaani Vallavolikogu leiab, et määrusega ei otsustatud A. Vihu koondamist ning

seetõttu on väär kassatori väide, et koondamine otsustati volikogu vaidlustatava aktiga. Vaidlusaluses

asjas moodustub haldusorganisatsioon valla kui kohaliku omavalitsusüksuse halduskandjate,

haldusorganite kogumist ning sellesse kogumisse kuuluvad ka valla ametiasutuste hallatavad

asutused. Tegemist on siseaktiga, kuna haldusorganisatsiooni kuuluva asutuse struktuuri muutmine ei

oma toimet väljapoole haldust. Kuna vaidlustatav haldusakt ei riku kaebuse esitaja õigusi, siis tuleb

koondamise õiguspärasuse vastavust töölepingu sätetele selgitada välja menetluses

töövaidluskomisjonis või maakohtus.

Vastustaja ei nõustu kassaatori vastuväitega õigusabikulude väljamõistmise kohta. Kolga-Jaani

Vallavolikogu leiab, et menetluskulude väljamõistmisel tuleb juhinduda HKMS § 92 lg-st 10

(1. septembrist 2006 kehtivast redaktsioonist), mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või

osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti,

oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Selliseid asjaolusid käesolevas asjas ei esine.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kassaator taotleb Kolga-Jaani Vallavolikogu määruse, millega kinnitati Leie lasteaia "Sipelgapesa"

struktuur, osalist tühistamist. Riigikohtu halduskolleegium analüüsib seepärast esmalt küsimust, kas

vallavolikogu määrusega munitsipaallasteasutuste struktuuri muutmine on käsitatav halduse

siseaktina ning kas see on vaidlustatav halduskohtus.

10. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tegemist on haldusaktiga, kuna Kolga-Jaani Vallavolikogu

määrusega reguleeriti struktuuri lasteaial, mis pole volikogu osa, ja seega ei saa olla tegemist

haldusesisese haldusaktiga. Riigikohtu halduskolleegium nõustub halduskohtu ja ringkonnakohtu

seisukohaga, et vaidlustatud Kolga-Jaani Vallavolikogu määrus nr 7 on käsitatav halduse siseaktina.

Leie lasteaaed "Sipelgapesa" on Kolga-Jaani valla munitsipaalasutus, mille asutamise, tegevuse

ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustamise õigus kuulub kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p 34 kohaselt volikogu pädevusse. KOKS § 35 lg 1 kohaselt ei

ole valla või linna ametiasutuse hallatav asutus juriidiline isik. Kolga-Jaani Leie lasteaed

"Sipelgapesa" on küll organisatsiooniliselt iseseisev ja teostab haldusfunktsiooni, osutades avalik-

õiguslikke teenuseid hariduse valdkonnas, kuid tegemist ei ole iseseisva haldusekandjaga. Iseseisvaks

haldusekandjaks on Kolga-Jaani vald.

Kohaliku omavalitsuse ametiasutuse hallatava asutuse struktuuri muutmiseks antud akt ei ole

haldusakt, kuna see ei ole suunatud haldusvälistele isikutele. Kolga-Jaani Vallavolikogu määruse nr 7

punktiga 2 ei otsustatud kaebuse esitaja koondamist, vaid kinnitati Leie lasteaia "Sipelgapesa"

struktuur tervikuna. Tegemist ei ole ka määrusega HMS § 88 tähenduses, sest kõnealune määrus ei

loo õigusi ega pane kohustusi haldusvälistele isikutele. Kaebuse esitaja koondamise otsustas lasteaia

juhataja, kellel oli õigus sõlmida, peatada, muuta ja lõpetada töölepinguid tulevalt koolieelse

lasteasutuse seaduse §-st 20.

KOKS § 35 lg 2 kohaselt toimub hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine

ning muutmine volikogu poolt kehtestatud korras. Riigikohtu halduskolleegium nõustub halduskohtu

seisukohaga, et kuna Kolga-Jaani Vallavolikogu pole seda korda kinnitanud, on hallatava asutuse

põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine volikogu pädevuses.

11. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib halduskohtusse kaebusega pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti

või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega saab halduskohtus

vaidlustada haldusakti või toimingut, kui see rikub kaebuse esitaja enda subjektiivseid õigusi.

Halduskohtu pädevus on määratletud HKMS §-ga 3. HKMS § 3 lg 1 punkti 1 järgi kuulub

halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine ning lg 2 kohaselt ei kuulu

halduskohtu pädevusse selliste avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette

teistsuguse menetluskorra. Anne Vihu töötas Kolga-Jaani Leie lasteaias "Sipelgapesa" töölepingu

alusel ning temaga lõpetati tööleping lasteaia juhataja otsuse alusel koondamise tõttu.

Töölepingu seaduse § 142 lg 1 sätestab, et selle seaduse kohaldamisel töötaja ja tööandja vahel

tekkinud vaidlused alluvad töövaidlusorganile. Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise

seaduse (ITVS) § 4 lg-le 1 on individuaalseid töövaidlusi lahendavateks organiteks

töövaidluskomisjon ja kohus. Kuni 31. detsembrini 2005 sätestas tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 1 lg 2, et tsiviilasjadena mõistetakse tsiviil- ja tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi. Kehtiva TsMS

§ 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Võlaõigusseaduse § 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse sama

seaduse üldosas sätestatut kõikidele selles seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu

hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll

seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole

tekkinud lepingust. Seega kohaldatakse töölepingu alusel töötavatele töötajatele ka võlaõigusseaduse

üldosa sätteid ning tegemist on tsiviilasjaga, millest tulenevaid vaidlusi lahendavad TsMS § 9 lg 1 ja

ITVS § 4 lg 1 kohaselt maakohtud või töövaidluskomisjon. Kohaliku omavalitsuse ametiasutuse

hallatavas asutuses töölepingu alusel töötamisel on tegemist tööõigusliku suhtega ning vaidlused

töötajatega töölepingu lõpetamise õiguspärasuse üle kuuluvad lahendamisele üldkohtus. Ka senine

kohtupraktika on kohtute pädevuse osas määratlenud, et halduskohtutes lahendatakse ametnike

teenistussuhtest tulenevaid vaidlusi ning tööõigussuhetest tekkinud vaidluste lahendamine on

üldkohtute pädevuses (vt nt Riigikohtu erikogu 15. juuni 2001. a määrus asjas nr 3-3-4-1-01).

12. Riigikohtu halduskolleegium möönab, et teatud erandlikel juhtudel on võimalik halduskohtus

vaidlustada ka halduse siseakti (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 17. novembri 2005. a otsus

haldusasjas nr 3-3-1-54-05, p 13; 29. jaanuari 2001. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-64-00). Kuna

töölepingu lõpetamine toimus tööõiguslikus suhtes, siis ei ole sellise siseakti vaidlustamine

halduskohtus võimalik. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et kaebajal on võimalus

maakohtus esitada motiivid koondamise õigusvastasuse kohta ning kohus saab hinnata koondamise

aluseid.

Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et käesoleva vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

Tulenevalt HKMS § 24 lg 1 p-st 1 ja § 72 lg 1 p-st 3 tuleb halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused

tühistada ning lõpetada asja menetlus.

13. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kassaator leiab,

et Tartu Ringkonnakohtu otsus menetluskulude väljamõistmise osas on Riigikohtu senise praktikaga

vastuolus. Kassatsioonimenetluses kantud menetluskulude väljamõistmist kumbki pool taotlenud

pole. Ringkonnakohtus taotles Kolga-Jaani Vallavolikogu 4956 krooni väljamõistmist

apellatsiooniastmes osutatud õigusabi eest. Tartu Ringkonnakohus leidis, et kuna tegemist on keeruka

õigusliku vaidlusega, on õigustatud advokaadi abi kasutamine ning, arvestades kaebuse sisu, on

põhjendatud HKMS § 93 lg 5 kohaselt välja mõista Anne Vihult õigusabikulu Kolga-Jaani

Vallavalitsuse kasuks 2500 krooni. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu ringkonnakohtu

seisukohaga. Tartu Ringkonnakohus on välja mõistnud Anne Vihult Kolga-Jaani Vallavalitsuse

kasuks õigusabikulu 2500 krooni. Käesolevas kohtuasjas on vastustajaks Kolga-Jaani Vallavolikogu,

mitte vallavalitsus. Tegemist on Tartu Ringkonnakohtu eksimusega, mis iseenesest otsuse tühistamist

menetluskulude osas kaasa ei tooks.

Asjakohane ei ole Tartu Ringkonnakohtu seisukoht, et advokaadi abi kasutamine Kolga-Jaani

Vallavolikogu poolt on õigustatud, kuna tegemist on õigusliku vaidlusega. Riigikohtu

halduskolleegium on mitmes eelnevas lahendis selgitanud, et haldusorgani poolt välise õigusabi

kasutamine ei ole alati vajalik ning põhjendatud. Sellisel juhul õigusabikulusid kohus vastaspoolelt

välja ei mõista. Menetluskulude väljamõistmine kaebajalt haldusorgani kasuks on piiratud mitmete

tingimustega, nagu näiteks välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla

proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebuse

esitaja majanduslik olukord jne (vt 24. aprilli 2001. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-19-01, 10. mai

2001. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-11-01, 18. detsembri 2003. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-75-03,

19. detsembri 2003. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-78-03). Kolleegium leiab, et kuigi eeltoodud

lahendid selgitasid enne 1. septembrit 2006 kehtinud kohtukulude väljamõistmise korda, on toodud

seisukohad rakendatavad menetluskulude väljamõistmisel ka kehtiva redaktsiooni alusel.

14. HKMS § 92 lg 4 kohaselt kannab kaebuse esitaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise

ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. HKMS § 92 lg 10

kohaselt on kohtul õigus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik. Lähtudes käesoleva kohtuasja asjaoludest, ei olnud kolleegiumi hinnangul Kolga-Jaani

Vallavolikogu esindamiseks vajalik välise õigusabi kasutamine, kuna haldusorgani enda ametniku

(vallasekretäri) kvalifikatsioon oli piisav Kolga-Jaani Vallavolikogu esindamiseks kohtus. Eeltoodust

tulenevalt on kolleegium seisukohal, et vastustaja apellatsiooniastme menetluskulusid ei saa jätta

kaebuse esitaja kanda. Kolleegium jätab vastustaja apellatsiooniastme menetluskulud vastustaja enda

kanda.

15. Kuna Riigikohtu halduskolleegium lõpetab käesolevas asjas menetluse pädevuse puudumise tõttu,

ei ole võimalik otsustada ka kaebuse sisulise põhjendatuse üle. Seega puudub alus kautsjoni

riigituludesse arvamiseks ning kautsjon tuleb tagastada. Samasugusele seisukohale kautsjoni

tagastamise küsimuses on kolleegium asunud ka näiteks 18. aprilli 2002. a otsuses haldusasjas nr 3-3-

1-5-02 ning 13. oktoobri 2005. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-38-05.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann