3-3-1-100-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-100-06

Otsuse kuupäev

10. mai 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

AS Harjumaa Liinid kaebus riigihanke "Avalik liinivedu Tartu

maakonna bussiliinidel" (viitenumber 013115)

pakkumismenetluses vastu võetud haldusaktide tühistamiseks,

avaliku liiniveo lepingu tühisuse tuvastamiseks ning Tartu

Maavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks, millega kohustada Tartu

Maavalitsust määrama pakkumiste esitamise tähtpäev

riigihankes "Avalik liinivedu Tartu maakonna bussiliinidel"

(viitenumber 013115), tegema vastavad muudatused pakkumise

kutsesse ja pakkumise kutse dokumentidesse ning viima

pakkumismenetlus lõpule

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 26. septembri 2006. a otsus haldusasjas

nr 3-05-437

Menetluse alus Riigikohtus

AS Harjumaa Liinid kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

15. märts 2007

Kohtuistungil osalenud isikud

AS GoBus esindaja vandeadvokaat Anne Tammer

RESOLUTSIOON

Rahuldada AS Harjumaa Liinid kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 26. septembri 2006. a otsus ja Tartu Halduskohtu 9. jaanuari

2006. a otsus haldusasjas nr 3-05-437 osas, milles kohtud jätsid rahuldamata AS Harjumaa

Liinid kaebuse Tartu maavanema korralduste tühistamiseks ja pakkumiste avamise toimingu

õigusvastaseks tunnistamiseks.

Teha asjas uus otsus, millega rahuldada AS Harjumaa Liinid kaebus osaliselt. Tühistada Tartu

maavanema 12. mai 2005. a korraldus nr 521, 31. mai 2005. a korraldus nr 585, 2. juuni 2005. a

korraldus nr 597 ja 3. juuni 2005. a korraldus nr 603. Tunnistada õigusvastaseks 17. mai

2005. a pakkumiste avamise toiming. Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.

Mõista AS Harjumaa Liinid kasuks Tartu Maavalitsuselt välja menetluskulud 25 000 krooni.

Teiste menetlusosaliste menetluskulud jätta nende enda kanda.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maavalitsus korraldas avatud riigihanke konkursi "Avalik liinivedu Tartu maakonna

bussiliinidel" (viitenumber 013115) eesmärgiga sõlmida avaliku teenindamise leping reisijate veoks

Tartu maakonna bussiliinidel tähtajaga 5. veebruar 2005 kuni 31. detsember 2014. Pakkumise kutse

avaldati 20. mail 2004.

AS Harjumaa Liinid esitas Riigihangete Ametile (edaspidi RHA) vaide pakkumise kutse

dokumentide punkti III 2.1.3 peale, sest ostja nõudis pakkujatelt kvalifikatsiooni hindamiseks ISO

kvaliteedistandardi sertifikaati. RHA rahuldas vaide 18. juuni 2004. a otsusega nr 98-04/013115 ning

kohustas ostjat viima pakkumise kutse dokumentide p III 2.1.3 ap 2 kooskõlla õigusaktidega. Tartu

maavanema 18. ja 23. augusti 2004. a korraldustega pakkumise kutse dokumendid (edaspidi PKD)

muudeti.

AS Harjumaa Liinid esitas ka nimetatud korraldustega sisse viidud PKD muudatuste peale RHA-le

vaide, leides, et ostja jättis RHA 18. juuni 2004. a otsuse sisuliselt täitmata. RHA rahuldas

14. septembri 2004. a otsusega nr 152-04/013115 vaide üksnes PKD p 9.2.4 osas. RHA ei võtnud

seisukohta, kas 4,5 kuud on piisav aeg ISO sertifikaadi saamiseks, märkides, et seoses riigihanke

pakkumiste esitamise tähtaja muutumisega on oluliselt (üle kahe korra) pikenenud aeg pakkumiste

ettevalmistamiseks ning vastavate kvalifitseerimisdokumentide hankimiseks. Tartu maavanema

16. septembri 2004. a korraldusega muudeti PKD-d uuesti ning määrati pakkumiste esitamise

tähtajaks 1. november 2004 kell 14.00.

2. AS Harjumaa Liinid esitas 24. septembril 2004 Tallinna Halduskohtule kaebuse RHA

14. septembri 2004. a otsuse tühistamiseks ja RHA-le ettekirjutuse tegemiseks vaadata vaidlustus läbi

sisuliselt. Ühtlasi taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras riigihanke pakkumismenetluse peatamist

kuni kohtulahendi jõustumiseni. Tallinna Halduskohus jättis 7. oktoobri 2004. a määrusega esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata. AS Harjumaa Liinid esitas halduskohtu määruse peale erikaebuse,

mille Tallinna Ringkonnakohus 29. oktoobri 2004. a määrusega haldusasjas nr 2-3/1116/2004

rahuldas. Ringkonnakohus peatas vaidlusaluse riigihanke pakkumismenetluse kuni 20. detsembrini

2004. Kohus märkis määruses, et pakkumismenetluse peatamise tõttu tuleb ostjal määrata uus tähtaeg

pakkumiste esitamiseks ning peatatud hankemenetluses tehtud toimingud on tühised, st algusest peale

kehtetud.

AS Harjumaa Liinid loobus 1. märtsil 2005 Tallinna Halduskohtusse 24. septembril 2004 esitatud

kaebusest seoses kaebuses toodud asjaolude äralangemisega. AS-le Harjumaa Liinid omistati

7. detsembril 2004 ISO kvaliteedistandardi sertifikaat.

3. Tartu maavanem määras 12. mai 2005. a korraldusega nr 521 riigihanke pakkumiste avamise ajaks

riigihankes "Avalik liinivedu Tartu maakonna bussiliinidel" (viitenumber 013115) 17. mai 2005

kell 9.00.

17. mail 2005 avas Tartu maavanema 9. oktoobri 2000. a korraldusega nr 2794 moodustatud Tartu

maakonna ühistranspordi komisjon tähtaegselt laekunud ühe pakkumise.

31. mai 2005. a korraldusega nr 585 tunnistas Tartu maavanem ainsa tähtaegselt pakkumise esitanud

pakkuja AS Tarbus kvalifitseerimistingimustele vastavaks.

2. juuni 2005. a korraldusega nr 597 tunnistas Tartu maavanem AS Tarbus pakkumise vastavaks

pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele.

3. juuni 2005. a korraldusega nr 603 tunnistas Tartu maavanem AS Tarbus pakkumise edukaks.

20. juunil 2005 sõlmis Tartu Maavalitsus AS-ga Tarbus avaliku teenindamise lepingu nr 210.

4. AS Harjumaa Liinid esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks taotluseks oli tühistada

Tartu maavanema eelviidatud korraldused riigihanke pakkumiste avamise uue aja määramise,

pakkuja kvalifitseerimise, pakkumise vastavaks tunnistamise ja pakkumise edukaks tunnistamise

kohta. Samuti taotles kaebaja 17. mai 2005. a pakkumiste avamise protokolli tühistamist ning Tartu

Maavalitsuse ja AS Tarbus vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingu tühisuse tuvastamist.

Kaebaja palus ühtlasi teha Tartu Maavalitsusele ettekirjutuse, millega kohustada maavalitsust

määrama vaidlusaluses hankemenetluses pakkumiste esitamiseks uus tähtpäev ning tegema vastavad

muudatused pakkumise kutsesse ja pakkumise kutse dokumentidesse ning viima pakkumismenetluse

lõpule.

5. Tartu Halduskohus jättis 9. jaanuari 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-05-437 AS Harjumaa

Liinid kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et RHS § 42 lg-st 1 ei tulene, et pakkumiste esitamise

tähtaja pikendamine oli antud juhtumil möödapääsmatu. PKD-s määrati pakkumiste avamise

ajaks 1. november 2004 kell 14.15, tegelikult avati ainus esitatud pakkumine ostja poolt määratud ajal

- 17. mail 2005 kell 9.00.

RHS § 40 lg 6 kohaselt võib ostja pakkumiste esitamise tähtaega pikendada. Avatud

pakkumismenetluse korral peab ostja selleks muutma pakkumise kutset ja pakkumise kutse

dokumente. PKD muutmise korral peab ostja arvestama RHS § 19 lg-s 4 ja §-s 25 sätestatut.

Nimetatud sättest tulenevalt tohib avatud pakkumismenetluse korral muuta pakkumise kutset ja

pakkumise kutse dokumente üksnes pakkumiste esitamise tähtaja esimese poole jooksul. Seega

tulnuks antud juhul uue pakkumiste esitamise tähtpäeva määramiseks muuta nii pakkumise kutset kui

pakkumise kutse dokumente.

Pakkumiste jõustumine (jõusoleku tähtaja algamine) tähendab mitte üksnes seda, et pakkuja muutub

seotuks oma pakkumisega ning on sellega seotud pakkumise kutse dokumentides sätestatud tähtaja

jooksul, vaid ka seda, et ostjal on kohustus minna pakkumismenetlusega edasi. Pakkumiste

jõustumisel (pakkumiste esitamise tähtpäeva saabumisel) ei ole ostjal enam võimalik muuta

pakkumise kutset ja pakkumise kutse dokumente, sh määrata uut pakkumiste esitamise tähtaega. Uue

pakkumiste esitamise tähtaja määramine olnuks käesoleval juhul võimalik üksnes uue

pakkumismenetluse algatamise korral.

Esialgse õiguskaitse määrus saab hankemenetluses olla suunatud üksnes ostja toimingute peatamisele

pakkumisemenetluses. Kehtivates pakkumise kutse dokumentides sätestatud ajaks esitatud

pakkumised jõustuvad. Pakkumiste jõustumine toimub ostja tegevusest sõltumatult. Seda seisukohta

toetavad RHS § 64 lg-d 3 ja 4 ning § 67 lg 1. Vaidlustuse esitamisel on ostjal kohustus

pakkumismenetlus peatada ja tühised on ostja toimingud, mis on tehtud ajal, kui menetlus peatati

(RHS § 64 lg-d 3 ja 4). Pärast kohtu poolt määratud pakkumismenetluse tähtaja möödumist võib ostja

jätkata peatatud pakkumismenetlust (RHS § 67 lg 1 p 5). Riigihangete seadus ei keela esitada

pakkujatel pakkumisi ajal, kui pakkumismenetlus on peatatud. Antud juhul võisid pakkujad esitada

oma pakkumisi kuni 1. novembri 2004. a kella 14.00-ni. Määratud ajaks laekus üks pakkumine.

Hankemenetluse omapärast tulenevalt ei ole pakkumise kutse dokumendid välja võtnud isikuid

võimalik käsitada menetluse peatamise adressaatidena.

RHS § 41 lg 1 kohaselt algab pakkumiste jõusoleku tähtaeg pakkumiste esitamise tähtpäevast.

Riigihangete seadus ei sätesta, et menetluse peatamine korral pakkumine ei jõustu. RHS § 41 lg 2

sätestab, et pakkumismenetluse peatamise korral pakkumiste jõusoleku tähtaeg ei pikene. Sellest

sättest lähtudes võib asuda seisukohale, et menetluse peatamine pakkumiste tähtaega ei mõjuta.

Vastavalt RHS § 41 lg-le 3 pikendas AS Tarbus oma pakkumise jõusolekut kuni 15. juunini 2005.

Kuna AS Harjumaa Liinid loobus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebusest, asus Tartu Maavalitsus

täiesti põhjendatult seisukohale, et pakkumiste esitamise tähtaega, milleks oli 1. november 2004

kell 14.00, enam ei vaidlustata ning on võimalik pakkumised avada. Menetluse jätkamine

1. novembriks 2004 esitatud pakkumise avamisega oli seaduslik ja põhjendatud.

Puudub alus Tartu Maavalitsuse ja AS Tarbus vahel 20. juunil 2005 sõlmitud avaliku teenindamise

lepingu tühiseks tunnistamiseks. Vaidluse esemeks ei saa olla küsimus, kas AS Tarbus pakkumine oli

parim või mitte, sest AS Tarbus pakkumine oli ainus. Lepingu tingimusi ei ole muudetud vedaja jaoks

soodsamaks tahtlikult. Eksimus parandati 6. detsembri 2005. a protokolliga nr 6 ning leping viidi

vastavusse PKD-ga. Isegi kui avaliku teenindamise leping erineks pakkumise kutse dokumentides

toodud tingimustest, mõjutaks see vaid üksikuid lepingu punkte. TsÜS § 85 järgi ei too tehingu ühe

osa tühisus kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks

tehtud ka tühise osata. TsÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing

tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui

seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Ühelegi sellise keelu rikkumisele kaebaja

viidanud ei ole.

6. AS Harjumaa Liinid esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles halduskohtu otsuse tühistamist

ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

7. Tartu Ringkonnakohus jättis 26. septembri 2006. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega ega pidanud

vajalikuks neid korrata. Kohus märkis, et vaidluse põhiprobleemiks on see, kas Tartu Maavalitsus

oleks pidanud RHS sätete kohaselt riigihanke pakkumismenetluses määrama uue pakkumiste

esitamise tähtaja, kuna PKD-s kindlaksmääratud pakkumiste esitamise tähtpäev langes ajale, mil

pakkumismenetlus oli kohtumäärusega peatatud. Ringkonnakohus pidas õigeks halduskohtu

seisukohta, et RHS-st tulenevalt ei olnud pakkumiste esitamise tähtaja pikendamine antud juhul

möödapääsmatu ja maavalitsus sai selle üle otsustada kaalutlusõiguse alusel.

Ringkonnakohus ei nõustunud apellandiga, et antud juhul kuulub kohaldamisele RHS § 64 lg 4, mille

kohaselt on kõik pärast RHA-lt vaidlustuse kohta teate saamist teostatud toimingud tühised.

Ringkonnakohtu hinnangul ei reguleeri nimetatud säte olukorda, kus hankemenetluse on peatanud

kohus. AS Tarbus esitas pakkumise enne Tallinna Ringkonnakohtu 29. oktoobri 2004. a esialgse

õiguskaitse määruse Tartu Maavalitsusele teatavaks tegemist. Maavalitsuse poolt RHS § 39 lg 3

kohase tõendi väljastamine AS-le Tarbus ei ole käsitatav pakkumismenetluse peatamise rikkumisena.

RHS § 39 lg-s 3 sätestatud tõendi eesmärk on anda pakkumise esitanud isikule kirjalik kinnitus

pakkumise ostjale üleandmise kohta, välistades seeläbi võimalikud vaidlused pakkumise esitamise

tähtaegsuse üle. Tegu on hankemenetluse seisukohalt õiguslikku tähendust mitteomava

registreerimistoiminguga.

Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et esialgse õiguskaitse määrus saab hankemenetluses olla

suunatud üksnes ostja toimingute peatamisele pakkumismenetluses. Seega isegi kui

pakkumismenetlus oleks peatatud enne pakkumise faktilist esitamist ja registreerimist, ei omaks

pakkumismenetluse peatamise fakt pakkumise esitamise lubatavuse seisukohalt mingisugust

tähendust, kuna pakkumismenetluse peatamine on seotud vaid ostja jaoks kehtestatud piiranguga.

RHS § 64 ja § 67 ei reguleeri pakkujate käitumist peatatud pakkumismenetluses. Asjaolu, et RHS

§ 64 lg 4 loeb tühiseks ostja poolt pakkumismenetluse peatumise ajal tehtud toimingud, ei too

automaatselt kaasa seda, et ka pakkuja poolt sel ajal tehtud toimingud oleksid tühised.

Vastavalt RHS § 67 lg 1 p-le 5 võib ostja peatatud pakkumismenetlust jätkata pärast halduskohtu

määratud pakkumismenetluse peatamise tähtaja möödumist. Antud juhul ongi Tartu Maavalitsus

sellest juhindunud. Tallinna Ringkonnakohus peatas pakkumismenetluse kuni 20. detsembrini 2004.

Pärast seda võis Tartu Maavalitsus pakkumismenetlust jätkata. Kui eeldada, et pakkumiste esitamise

tähtaeg samuti peatus, siis kuna pakkumisi võis esitada kuni 1. novembrini 2004 kell 14.00 ja

pakkumismenetluse peatamise määrus jõustus 30. oktoobril 2004, siis pakkumismenetluse peatamisel

oli pakkumiste esitamise tähtaja lõpuni aega kolm päeva (tähtpäev kolmanda päeva kell 14.00). Seega

oli võimalik esitada pakkumisi veel kuni 23. detsembrini 2004 kell 14.00, kuid samas ei tulenenud

maavalitsusele kohustust määrata uus pakkumiste esitamise tähtaeg.

Vastavalt RHS § 40 lg-le 6 võib ostja pakkumismenetluses pakkumiste esitamise tähtaega pikendada.

Avatud pakkumismenetluse korral tuleb selleks muuta pakkumise kutset ja pakkumise kutse

dokumente ning sealjuures tuleb arvestada RHS § 19 lg-s 4 ja §-s 25 sätestatut, et pakkumise kutset ja

PKD-d võib muuta vaid pakkumiste esitamise tähtaja esimese poole jooksul. Õige on apellandi väide,

et RHS §-s 25 on sätestatud ostja võimalus pikendada kaebuse või vaidlustuse esitamise korral

pakkumiste esitamise tähtaega ka pärast pakkumiste esitamise tähtaja esimest poolt, kuid see on ostja

diskretsiooniõigus. Antud juhul pidas vastustaja otstarbekamaks seda õigust mitte kasutada ja selline

käitumine on RHS sätetega kooskõlas. Ka Tallinna Ringkonnakohtu, halduskohtu ja regionaalministri

viited uue pakkumiste esitamise tähtaja määramise vajadusele või võimalusele ei anna apellandile

õiguspärast ootust uue pakkumiste esitamise tähtaja määramise suhtes, sest Tartu Maavalitsus sellist

lubadust andnud ei ole. Pakkumismenetluse jätkamine pakkumise avamisega 17. mail 2005 oli

seaduslik.

Ebaõige on seisukoht, et Tartu Maavalitsus ei võinud ilma pakkumiste esitamise tähtaja muutmiseta

muuta pakkumise kutse dokumentides sätestatud pakkumiste avamise aega. RHS § 42 lg 1 järgi

avatakse pakkumised pakkumise kutse dokumentides määratud kohas ja ajal, pakkumiste esitamise

tähtaja pikendamise korral ostja määratud ajal. RHS § 40 lg 6 järgi on pakkumiste esitamise tähtaja

pikendamine ostja diskretsiooniotsus. Seega võimaldab RHS § 42 lg 1 määrata ostjal pakkumiste

esitamise tähtaja pikendamise korral uue pakkumiste avamise tähtpäeva. RHS § 42 lg 1 nõuab küll

juhul, kui pakkumiste esitamise tähtaega pole pikendatud, pakkumiste avamist pakkumise kutse

dokumentides määratud ajal, kuid antud juhul polnud pakkumiste avamine 1. novembril 2004

õiguslikult võimalik, sest pakkumismenetlus oli kohtumäärusega peatatud. Pärast pakkumismenetluse

jätkamist pidi ostja määrama uue pakkumise avamise aja sõltumata sellest, et ta ei pikendanud

pakkumiste esitamise tähtaega.

PKD muutmise korral peab ostja arvestama RHS §-s 25 sätestatut, et muudatuste tegemine on

võimalik pakkumiste esitamise tähtaja esimese poole jooksul. Kuna antud juhul oli pakkumiste

esitamise tähtaja esimene pool möödunud, siis ei olnud võimalik muudatuste tegemine pakkumise

kutse dokumentides. Seega formaalselt rikkus maavalitsus RHS § 42 lg 1, määrates uue pakkumiste

avamise aja ilma pakkumiste esitamise tähtaega pikendamata, kuid see ei tingi vaidlustatud

haldusaktide tühistamist. Kuna AS Harjumaa Liinid ei olnud esitanud omapoolset pakkumist

hankemenetluses, siis ei riku Tartu maavanema 12. mai 2005. a korraldus tema õigusi ega piira tema

vabadusi.

Kuna Tartu Maavalitsus ei ole riigihanke pakkumismenetluse läbiviimisel rikkunud oluliselt RHS

sätteid, siis tuleb kaebus jätta rahuldamata. AS-l Harjumaa Liinid puudub põhjendatud huvi Tartu

Maavalitsuse ja AS Tarbus vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingu tühisuse tuvastamiseks, sest

Tartu Maavalitsus ei ole lepingu sõlmimisele eelnevas pakkumismenetluses tema õigusi rikkunud.

Apellandi põhjendatud huvi puudumise tõttu ei ole vajalik ka vastata apellatsioonkaebuse väidetele

seoses lepingu tühisusega. Samas täheldas ringkonnakohus, et ka sisuliselt puudub halduskohtu

otsuses märgitud põhjustel alus avaliku teenindamise lepingu tühiseks tunnistamiseks. Halduskohus

on õigesti kohaldanud RHS § 52 lg 3.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. AS Harjumaa Liinid palub kassatsioonkaebuses kohtuotsused tühistada ning teha asjas uus

otsus, millega kaebus rahuldada. Kassaator palub tühistada Tartu maavanema 12. mai 2005. a

korralduse nr 521, 31. mai 2005. a korralduse nr 585, 2. juuni 2005. a korralduse nr 597 ja 3. juuni

2005. a korralduse nr 603 ning 17. mai 2005. a pakkumiste avamise protokolli. Samuti palub

kassaator tuvastada Tartu Maavalitsuse ja AS GoBus (endise ärinimega AS Tarbus) vahel 20. juunil

2005 sõlmitud avaliku teenindamise lepingu tühisuse ning teha Tartu Maavalitsusele ettekirjutus,

millega kohustada maavalitsust määrama pakkumiste esitamise tähtpäev riigihankes "Avalik liinivedu

Tartu maakonna bussiliinidel" (registreerimisnumber 013115), teha vastavad muudatused pakkumise

kutsesse ja pakkumise kutse dokumentidesse ning viima pakkumismenetlus lõpule.

Kassatori arvates oleks Tartu Maavalitsus olukorras, kus PKD-s kindlaksmääratud pakkumiste

esitamise tähtpäev langes ajale, mil pakkumismenetlus oli kohtumäärusega esialgse õiguskaitse

korras peatatud, pidanud RHS kohaselt riigihanke pakkumismenetluse jätkamisel määrama uue

pakkumiste esitamise tähtaja, et võimaldada seeläbi ka teistel pakkumismenetluses osalemisest

huvitatud isikutel (sh AS-l Harjumaa Liinid) pakkumiste esitamist. Selle võimaluse andmata jätmine

on RHS-s sätetatud riigihanke pakkumismenetluse läbiviimise korra oluline rikkumine.

Vaidlusaluse riigihanke PKD p 15.1 kohaselt tuli pakkumised esitada hiljemalt 1. novembriks 2004.

Pakkumiste esitamine sellel kuupäeval ei olnud aga võimalik, sest 29. oktoobril 2004 peatas Tallinna

Ringkonnakohus esialgse õiguskaitse korras pakkumismenetluse kuni 20. detsembrini 2004.

Pakkumiste esitamine ja vastuvõtmine on kahepoolne toiming - pakkuja annab oma pakkumise

ostjale üle ning viimane peab väljastama pakkujale RHS § 39 lg 3 alusel kirjaliku tõendi pakkumise

kättesaamise kohta. Põhjendamatu on ringkonnakohtu seisukoht, et RHS § 39 lg-s 3 sätestatud tõendi

väljastamine on toiming, mis ei oma hankemenetluse seisukohast õiguslikku tähendust. Kui

pakkumismenetlus on peatatud, on pakkumise aktsepteerimine ja pakkumise vastuvõtmise kohta

tõendi väljastamine välistatud. RHS § 64 lg 4 kohaselt on tühised kõik toimingud, mis on tehtud

pärast pakkumismenetluse peatumist. Kui pakkumismenetlus on peatatud, pole ostjal õigust teha

pakkumismenetluse toiminguid mitte ühegi pakkuja suhtes ning ka pakkujatel pole võimalik teha

pakkumismenetluses menetlustoiminguid või nõuda menetlustoimingute tegemist ostjalt. Väär on

ringkonnakohtu käsitlus, et pakkumismenetluse peatamine ei puuduta muid pakkujaid peale selle,

kelle taotluse alusel pakkumismenetlus peatati. Esialgse õiguskaitse määruse eesmärk ja õiguslik

toime on analoogne RHS § 64 lg 4 alusel pakkumismenetluse peatumise toimega. Ebamõistlik on

Tartu Ringkonnakohtu seisukoht, et pakkujad peavad pakkumised määratud ajaks esitama ka siis, kui

see tähtpäev langeb ajale, mil pakkumismenetlus on peatunud. Kui pakkumismenetlus peatatakse

vaidluse tõttu PKD üle ja vastav kaebus rahuldatakse, tuleks ostjal muuta pakkumise kutse

dokumente ning see tooks n-ö igaks juhuks pakkumised esitanud isikutele kaasa vajaduse esitada

uued, muudetud PKD-ga kooskõlas olevad pakkumised. Ringkonnakohtu lähenemise kohaselt peaks

pakkumise juba algselt ära esitama ka see isik, kes on esitanud ostja peale kaebuse halduskohtusse

põhjusel, et PKD ei vasta seadusele. Ka Tallinna Ringkonnakohus märkis 29. oktoobri 2004. a

esialgse õiguskaitse määruses üheselt, et pakkumismenetluse peatamise tõttu tuleb ostjal määrata uus

tähtaeg pakkumiste esitamiseks ning peatatud hankemenetluses tehtud toimingud on tühised, st

algusest peale kehtetud.

AS Harjumaa Liinid märgib, et RHS § 24 lg 1 p 14 kohaselt määratakse PKD-s muu hulgas kindlaks

pakkumiste avamise koht, kuupäev ja kellaaeg. RHS § 42 lg 1 sätestab, et pakkumised avatakse

PKD-s määratud kohas ja ajal, pakkumiste esitamise tähtaja pikendamise korral ostja määratud ajal.

Viidatud sätetest tuleneb üheselt, et pakkumiste avamine PKD-s märgitust erineval ajal on võimalik

üksnes juhul, kui ostja on pakkumiste esitamise tähtaega pikendanud. Ostjal puudub selles osas

kaalutlusõigus. Tartu maavanema 12. mai 2005. a korraldusega nr 521 määrati aga üksnes uus

pakkumiste avamise aeg, ilma eelnevalt PKD muutmata ja uut pakkumiste esitamise tähtaega

määramata. Selle tõttu on maavanema nimetatud korraldus ning kõik sellele järgnevad

pakkumismenetluse toimingud ja haldusaktid õigusvastased. Sellise tegevusega Tartu Maavalitsus

kõrvaldas AS Harjumaa Liinid pakkumismenetlusest.

Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et kui pakkumismenetlus peatati esialgse õiguskaitse korras kolm

päeva enne pakkumiste esitamise tähtpäeva saabumist, siis pakkumismenetluse jätkumisel oli

pakkumisi võimalik esitada veel kolme päeva jooksul pärast esialgse õiguskaitse määruse toime

lõppemist. Sellise käsitluse puhul ei pruugi pakkumiste esitamiseks jääda mõistlikku aega ning

võimalike pakkujate jaoks ei oleks selge, milliseks hetkeks pakkumised tuleb esitada.

Alusetu on väide, et AS Harjumaa Liinid aktsepteeris ise pakkumiste esitamise tähtajana 1. novembrit

2004, sest loobus Tallinna Halduskohtusse esitatud kaebusest, milles muu hulgas vaidlustati Tartu

Maavalitsuse määratud pakkumiste esitamise tähtaega, sest see oli liiga lühike selleks, et omandada ja

pakkumismenetluses esitada ISO kvaliteedisertifikaati või muud sellega võrdväärset dokumenti.

Kaebusest loobumine ei muuda olematuks asjaolu, et 1. novembril 2004 oli pakkumismenetlus

peatunud. Ka asja materjalide hulgas oleva Riigihangete Ameti 7. oktoobri 2005. a kontrolliaktis

nr 6-6-05/49 on RHA leidnud, et Tartu Maavalitsus pidanuks vaidlusaluses hankemenetluses

tulenevalt RHS § 42 lg-st 1 ja kooskõlas RHS §-ga 25 pikendama pakkumiste esitamise tähtaega ning

muutma vastavalt pakkumise kutse dokumente.

Ringkonnakohus leidis õigesti, et pakkumiste esitamise tähtaja pikendamiseks polnud ostjal

õiguslikke takistusi. Vaidluse korral ei rakendu pakkumiste esitamise tähtaja pikendamisele RHS § 40

lg-s 6, § 19 lg-s 4 ja § 25 esimeses lauses sätestatud üldreegel, mille järgi saab ostja pakkumise kutset

ja selle dokumente muuta pakkumiste esitamise tähtaja osas üksnes selle tähtaja esimese poole

jooksul. Erand tuleneb RHS § 25 teisest lausest.

Tartu Maavalitsuse ja AS GoBus vahel 20. juunil 2005 sõlmitud avaliku teenindamise leping nr 210

on tühine, sest sellele eelnenud pakkumismenetluses rikuti oluliselt RHS sätteid. Seaduse sättest ja

mõttest tuleneb keeld sõlmida hankeleping isikuga, kelle pakkumine ei ole parim, või olukorras, kus

parima pakkumise väljaselgitamine ei ole olnud seaduslik. Sellist keeldu rikkuv tehing on tühine

TsÜS § 87 tähenduses. Hankeleping on tühine ka seetõttu, et RHS § 52 lg 2 kohaselt peavad

hankelepingu tingimused vastama PKD-s ja edukaks tunnistatud pakkumises esitatud tingimustele.

Avaliku teenindamise leping ja PKD aga lahknevad olulises osas. PKD järgi oli tellijal õigus

vähendada vedajale makstavat riiklikku toetust planeeritud liinivedude liigtiheda vedaja süül

hilinemise või reiside katkemise (üle 0,3% plaanilistest reisidest aastas) korral kuni 50 000 krooni

võrra, liiga suure vedaja süül väljumata jäänud reiside hulga (üle 0,1% plaanilistest reisidest aastas)

korral kuni 100 000 krooni võrra. Avaliku teenindamise lepingus on aga selliste liinihäirete korral

riikliku toetuse vähendamise võimalus nähtud ette kümme korda väiksemas ulatuses, st vastavalt kuni

5000 ja kuni 10 000 krooni. RHS § 52 lg 3 kohaselt on PKD ja edukaks tunnistatud pakkumise

tingimustele mittevastav hankeleping tühine. Ka hilisem tingimuste muutmine ei muuda tühist

tehingut tagantjärele kehtivaks.

9. Vastustaja Tartu Maavalitsus vaidleb kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele vastu ja palub

selle jätta rahuldamata ning ringkonnakohtu otsuse muutmata. Vastustaja leiab, et pakkumiste

esitamiseks uue tähtaja andmine ei ole vahetult seotud pakkumismenetluse peatamisega, vaid sõltub

konkreetsetest asjaoludest ning on ostja kaalutlusotsus. Ühtlasi on ostja kaalutlusotsus pakkumiste

avamise tähtpäeva määramine, kui pakkumisi pole objektiivsetel põhjustel võimalik PKD-s sätestatud

ajal avada. Tartu Maavalitsus on seisukohal, et pakkumise esitamine pakkuja poolt oli võimalik ka

pärast pakkumismenetluse peatamist esialgse õiguskaitse korras. Tallinna Ringkonnakohtu

29. oktoobri 2004. a määrus ei sätestanud pakkumiste esitamise keeldu. Pakkumised esitatakse ostjast

sõltumatult ning kohtu poolt hankemenetluse ajutine peatamine ei piira pakkujate poolt toimingute

tegemist, sealhulgas pakkumise esitamist kuni pakkumiste esitamise tähtpäevani või nende muutmist

või pakkumise tagasi võtmist. Kohtu kohaldatava esialgse õiguskaitse toime ei ole samastatav RHS

§ 64 lg-st 3 tulenevaga, sest viimane puudutab üksnes ostja tegevust Riigihangete Ametile esitatud

vaidlustusest teadasaamisel. Õige on Tartu Ringkonnakohtu seisukoht, et RHS § 39 lg 3 alusel tõendi

andmine pakkumise kättesaamise kohta ei ole pakkumismenetluses oluliseks menetlustoiminguks

ning selle väljastamine või väljastamata jätmine ei too kaasa sisulisi õiguslikke tagajärgi. Tõendi

puudumine ei muuda pakkumist olematuks ega takista pakkumise jõustumist. Pärast esialgse

õiguskaitse määruse kättesaamist ei oleks maavalitsus tohtinud vastu võtta üksnes selliseid otsuseid,

mis tulenevad RHS-st ja on suunatud esitatud pakkumiste seast eduka pakkuja väljaselgitamisele ning

hankelepingu sõlmimisele. Kassaatori käsitluse järgi ei oleks näiteks AS GoBus saanud oma

pakkumist muuta ega tagasi võtta ja kui esialgse õiguskaitse määrus kehtiks kauem kui 90 päeva, siis

ei lõppeks kassaatori tõlgenduse kohaselt menetluse peatumisega seoses ka pakkumiste kehtivuse

tähtaeg.

Tartu Ringkonnakohtu toetatud lahendus, mille järgi ka hankemenetluse peatumisel tuleb pakkumised

tähtpäevaks esitada, on suunatud pakkumismenetluse õnnestumisele ja on kooskõlas RHS

eesmärkidega. Kui nõustuda, et pakkumist peatamise korral tähtpäevaks esitama ei pea, võib see tuua

kaasa vaidlustuse või kaebuse esitamise õiguse kuritarvitamise ning hankemenetluse venimise.

Kergekäeliselt ja pahatahtlikult vaidluse algatamise vältimiseks ongi kehtestatud reegel, et

pakkumised tuleb esitada kehtestatud tähtpäevaks ning edasiste toimingutega oodatakse kuni vaidluse

lahendamiseni. Kui vaidlus laheneb ostja jaoks positiivselt, lähtutakse juba esitatud pakkumistest

ning viiakse hankemenetlus lõpule. Kui isik pakkumist ei esita ja ostja ei ole kaalutlusõiguse alusel

määranud uut pakkumiste esitamise tähtpäeva, siis ei ole uusi pakkumisi võimalik esitada.

Tartu Maavalitsus oli antud olukorras õigustatud pakkumismenetlusega jätkama ilma uut pakkumiste

esitamise tähtaega määramata. Kohtud on õigustatult käsitlenud kostja õigust määrata pakkumiste

esitamise tähtaeg ostja diskretsiooniotsusena ja tõlgendanud seda läbi RHS § 40 lg 6. RHS § 42 lg 1

on olemuslikult menetluslik norm, mille eesmärk on tagada, et pakkumised avatakse ostja kehtestatud

ajal ja kohas. Käesoleval juhul kasutaski maavanem temale antud õigust ning kuna hankemenetluse

peatamise tõttu polnud algselt määratud ajal võimalik pakkumisi avada, määras pakkumiste

avamiseks uue aja. RHS § 42 lg 1 ei arvesta pakkumismenetluse peatamisega ilma pakkumiste

esitamiseks uut tähtaega määramata, kuid see ei tähenda, et ostja ei saagi uut pakkumiste avamise

aega määrata, ilma eelnevalt pakkumiste esitamiseks uue tähtpäeva määramiseta. Kaalutlusõiguse

teostamisel on ostjal kohustus kaaluda muu hulgas õigeaegselt pakkumised esitanud pakkujate

õiguspärast ootust pakkumismenetluses osalemisel ja avalikku huvi hankemenetluse raames ostetava

asja või tellitava teenuse järele. Seda on Tartu Maavalitsus ka teinud. Tallinna Ringkonnakohtu

29. oktoobri 2004. a määrus ei sisaldanud Tartu Maavalitsuse kohustust määrata pakkumiste

esitamiseks uus tähtpäev. Kui AS Harjumaa Liinid oleks soovinud, et tema kaebuse rahuldamise

korral oleks Tartu Maavalitsusele tehtud ettekirjutus PKD tingimuste muutmiseks, oleks ta pidanud

saavutama pakkumiste esitamiseks uue tähtaja määramise osas sisulise kohtulahendi. Seda tehtud ei

ole, sest AS Harjumaa Liinid loobus kaebusest. Kassaatoril oli AS-ga GoBus võrdne võimalus esitada

vaidlusaluses hankemenetluses oma pakkumine. Pakkumise esitamata jätmine oli AS Harjumaa

Liinid enda valik ning ta pidi selle tagajärgedega arvestama. Esialgse õiguskaitse määrus ei saanud

anda kaebajale kindlust, et pakkumiste esitamine on võimalik ka hiljem, sellega lahendas kohus vaid

esialgse õiguskaitse küsimuse. Kaebaja pidi mõistma, et kui kaebus jääb rahuldamata või ta kaebusest

loobub, taastub esialgse õiguskaitse kohaldamisele eelnenud olukord. Ka ei ole Tartu Maavalitsus

andnud kassaatorile lubadust määrata uus pakkumiste esitamise tähtaeg.

Isegi kui lugeda vastustaja poolt hankemenetluses vastuvõetud otsused õigusvastaseks ja esineksid

alused vaidlustatud haldusaktide ning 20. juuni 2005. a hankelepingu tühistamiseks, tuleb see nõue

jätta rahuldamata õiguskindluse säilitamise vajaduse tõttu ning arvestades ülekaalukat avalikku huvi.

AS-ga GoBus sõlmitud avaliku teenindamise leping kehtib kuni 31. detsembrini 2014. AS GoBus on

ühistransporditeenuse osutamiseks teinud suuri investeeringuid ning lepingu tühistamine tooks

ettevõtjale ilmselt kaasa olulise kahju. Lepingu tühistamine kahjustaks ka avalikku huvi, mis seisneb

stabiilse ja kvaliteetse avaliku teenuse saamises. Seadus ei anna alust nõuda seniselt vedajalt

bussiliinide teenindamise jätkamist pärast avaliku teenindamise lepingu tühiseks tunnistamist,

mistõttu võib Tartu Maakonna bussiliinide teenindamine katkeda. Uue hanke läbiviimine on seotud

täiendava raha- ja ajakuluga. Elukalliduse tõusu tõttu ei saa ka uue hanke läbiviimisel pakutud hind

olla samaväärne või madalam olemasolevast hankelepingust tulenevast hinnast. Hankeleping ei ole

tühine ka RHS § 52 lg 2 tõttu, sest lepingu sõlmimisel lepingu tingimustes esinenud ebaoluline viga

korrigeeriti PKD-ga vastavaks. Seega on RHS § 52 lg 2 nõue täidetud. Kuna puudub alus

vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks ja hankelepingu tühisuse tuvastamiseks, siis ei saa kohus teha

ostjale ka ettekirjutust nende tagasitäitmiseks. Ka sisuliselt ei ole praegu enam võimalik muuta

2004. aastal algatatud pakkumismenetluse üksikuid tingimusi, vaid kaebuse rahuldamine tooks

tegelikkuses kaasa uue riigihanke väljakuulutamise vajaduse.

10. Kolmas isik AS GoBus nõustus Riigikohtu halduskolleegiumi istungil Tartu Maavalitsuse

kirjalikus vastuses esitatud seisukohtadega ning leidis, et kohtud on asja õigesti lahendanud. AS

Harjumaa Liinid poolt Tallinna Halduskohtusse esitatud kaebusest loobumisega lõppes vaidlus PKD

õiguspärasuse üle. Kuna AS Harjumaa Liinid hankemenetluses omapoolset pakkumist ei esitanud, ei

ole ta pakkumismenetluse osaline ega saa pärast PKD peale esitatud kaebusest loobumist vaidlustada

pakkumismenetluse edasist käiku ja selle raames antud haldusakte. RHS § 8 lg 2 p 1 kohaselt lõpeb

pakkumismenetlus hankelepingu sõlmimisega. Pakkumismenetluse tagasipööramine pärast menetluse

lõppemist ei ole võimalik.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Riigikohtu halduskolleegium analüüsib esmalt küsimust, kas halduskohtuliku esialgse õiguskaitse

korras riigihanke pakkumismenetluse peatamine enne pakkumiste esitamise tähtaja saabumist tõi

ostjale kaasa kohustuse määrata uus tähtaeg pakkumiste esitamiseks (I). Seejärel võtab kolleegium

seisukoha Tartu Maavalitsuse poolt pakkumismenetluse jätkamise õiguspärasuse ning AS Harjumaa

Liinid kassatsioonkaebuse taotluste suhtes (II).

I

12. Kohtud on märkinud, et vaidluse põhiprobleemiks on see, kas Tartu Maavalitsus oleks pidanud

riigihanke pakkumismenetluses määrama uue pakkumiste esitamise tähtaja, kuna pakkumise kutse

dokumentides kindlaksmääratud pakkumiste esitamise tähtpäev langes ajale, mil pakkumismenetlus

oli kohtumäärusega peatatud. Ringkonnakohus pidas õigeks halduskohtu seisukohta, et RHS-st

tulenevalt ei olnud pakkumiste esitamise tähtaja pikendamine antud juhul möödapääsmatu ja

maavalitsus sai selle üle otsustada kaalutlusõiguse alusel. Käesoleva vaidluse lahendamisel on

asjassepuutuvaks seaduseks kuni 30. aprillini 2007 kehtinud Riigihangete seadus.

13. Tallinna Ringkonnakohus peatas 29. oktoobri 2004. a määrusega vaidlusaluse riigihanke

pakkumismenetluse kuni 20. detsembrini 2004, märkides, et pakkumismenetluse peatamise tõttu

tuleb ostjal määrata uus tähtaeg pakkumiste esitamiseks ning peatatud hankemenetluses tehtud

toimingud on tühised, st algusest peale kehtetud. Kuigi Tallinna Ringkonnakohus ei ole otseselt

viidanud RHS § 64 lg-le 4, on kohus sellest lähtunud sisuliselt. Tartu Halduskohus ja Tartu

Ringkonnakohus asusid oma otsustes seisukohale, et kuna pakkumismenetlus peatati

kohtumäärusega, siis antud juhul ei kuulu kohaldamisele RHS § 64 lg 4, mille järgi on kõik pärast

RHA-lt vaidlustuse kohta teate saamist teostatud toimingud tühised.

Eelneva põhjal on kohtud olnud uue pakkumiste esitamise tähtaja määramise vajalikkuse ja RHS § 64

lg 4 kohaldatavuse küsimuses erinevatel seisukohtadel. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et

pakkumismenetluse peatamise puhul on oluline silmas pidada peatamise eesmärki, milleks on

välistada pakkumismenetluse peatamise ajal selliste menetlustoimingute tegemine, mis on suunatud

pakkumismenetluse lõpuleviimisele. Iseenesest õige on kassaatori seisukoht, et esialgse õiguskaitse

määruse eesmärk ja õiguslik toime on analoogne RHS § 64 lg 4 alusel pakkumismenetluse peatamise

toimega. Siiski on RHS § 64 lg-s 4 selgesõnaliselt reguleeritud üksnes ostja poolt menetluse

peatamisega seonduvat ning seetõttu ei ole säte vahetult kohaldatav halduskohtu poolt esialgse

õiguskaitse määruse alusel peatatud pakkumismenetluse suhtes.

14. Kolleegium leiab, et käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele kuuluva Riigihangete

seaduse redaktsioon oli ebaselge ega võimaldanud pakkujatel üheselt aru saada, millised reeglid

kehtivad pakkumismenetluses pärast selle menetluse peatamist halduskohtu poolt. Sellist olukorda ei

saa pidada vastuvõetavaks. Riigikohtu üldkogu märkis 28. oktoobri 2002. a otsuses asjas nr 3-4-1-5-

02 (p 31), et Põhiseaduse § 13 lg-st 2 tuleneb õigusselguse põhimõte, mis nõuab, et õigusnormid

peavad olema piisavalt selged ja arusaadavad, et üksikisikul oleks võimalik avaliku võimu organi

käitumist teatava tõenäosusega ette näha ja oma käitumist reguleerida. Halduskolleegium märgib, et

õigusselguse põhimõttega tuleb arvestada ka õigusnormide rakendamisel. Sellest tulenevalt on

kolleegium seisukohal, et riigihanke pakkumismenetluse peatamine halduskohtu poolt esialgse

õiguskaitse korras ei saa toimuda üldsõnaliselt, vaid kohus peab pakkumismenetluse peatamisel

selgitama menetluse peatamise tagajärgi. See tähendab, et menetlusosalistel peab olema võimalik

kohtumäärusest aru saada, milliste toimingute tegemine on peatatud menetluses võimalik ning mida

ostja ja pakkujad menetluse peatamise tõttu tegema peavad või mida nad teha ei saa.

Pakkumismenetluse peatamise ulatus peab olema selgelt määratletud ega või olla üldine, et

võimalikult tõhusalt tagada riigihangete teostamise eesmärkide saavutamine. See ei tähenda, et

halduskohus peaks esialgse õiguskaitse määruses üksikasjalikult loetlema kõik toimingud, mida

peatatud menetluses teha võib ja mida mitte, vaid kohus peab vaidluse sisu ja pakkumismenetluse

staadiumi arvestades selgitama määruses menetlusosalistele, millised põhilised õigused peavad olema

menetluses tagatud.

Riigihankemenetluses on täpselt kindlaksmääratud ja formaliseeritud menetlusreeglitel väga oluline

roll pakkumismenetluses osalevate isikute võrdse kohtlemise eesmärgi (RHS § 6) tagamiseks. Sellest

tulenevalt peab peab pakkujatele muu hulgas olema üheselt selge, milliseks tähtpäevaks pakkumised

esitada tuleb. Pakkumiste esitamise tähtpäev määratakse pakkumise kutse dokumentides (RHS § 24

lg 1 p 11) või nende muudatustes (RHS § 25 ja § 40 lg 6). Erinevalt Tartu Ringkonnakohtu

seisukohast leiab kolleegium, et pakkumiste esitamise tähtpäeva vaikimisi muutumine seoses

pakkumismenetluse peatamisega ei ole võimalik ning menetluse peatamise järgselt kehtivat

pakkumiste esitamise tähtpäeva ei saa arvestada lähtudes sellest, mitu päeva enne määratud

pakkumiste esitamise tähtaja lõppu pakkumismenetlus peatati.

15. Käesoleval juhul täpsustas Tallinna Ringkonnakohus 29. oktoobri 2004. a määruse põhjendustes,

et pakkumismenetluse peatamise tõttu tuleb ostjal määrata uus tähtaeg pakkumiste esitamiseks ning

peatatud hankemenetluses tehtud toimingud on tühised, st algusest peale kehtetud. Kuigi Tallinna

Ringkonnakohus ei märkinud pakkumiste esitamiseks uue tähtaja määramise kohustust kohtumääruse

resolutsioonis ning seetõttu ei saa seda Riigikohtu halduskolleegiumi 28. märtsi 2006. a määruses

haldusasjas nr 3-3-1-27-06 (p 12) esitatud seisukohti arvestades pidada kohustuslikuks

ettekirjutuseks, oleks Tartu Maavalitsus käesoleval juhul hea halduse põhimõttest lähtudes pidanud

siiski määrama uue tähtaja pakkumiste esitamiseks, sest teistel pakkumise esitamisest huvitatud

isikutel ei olnud kujunenud olukorras võimalik üheselt aru saada, millised reeglid peatatud

pakkumismenetluse suhtes kohalduvad. Seejuures oli Tartu Maavalitsusele kindlalt teada, et AS

Harjumaa Liinid on pakkumise esitamisest huvitatud.

16. RHS § 40 lg-st 6 tulenevalt peab ostja pakkumise kutse ja PKD muutmise korral arvestama RHS

§ 19 lg-s 4 ja §-s 25 sätestatut, et muudatuste tegemine on võimalik pakkumiste esitamise tähtaja

esimese poole jooksul, mis antud juhul oli möödunud. Ringkonnakohus leidis, et RHS §-st 25 tuleneb

ostja võimalus pikendada kaebuse või vaidlustuse esitamise korral pakkumiste esitamise tähtaega ka

pärast pakkumiste esitamise tähtaja esimest poolt, kuid see on ostja diskretsiooniõigus, mida

vastustaja antud juhul pidas otstarbekamaks mitte kasutada ja selline käitumine on RHS-ga

kooskõlas.

Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et RHS § 25 teisest lausest tuleneb erand,

mille kohaselt vaidlustuse või kaebuse esitamise korral võib ostja pikendada pakkumiste esitamise

tähtaega ka pärast pakkumiste esitamise tähtaja esimese poole möödumist ja selle õiguse

kasutamiseks on ostjale antud diskretsioonivolitus. Samas leidis halduskolleegium käesolevas asjas,

et Tartu Maavalitsus pidi asjaoludest tulenevalt määrama uue tähtaja pakkumiste esitamiseks ja seega

puudus ostjal antud juhul kaalumisruum otsustamaks, kas pikendada pakkumiste esitamise tähtaega

või mitte.

17. Kolleegium nõustub kohtutega, et Tartu Maavalitsuse poolt AS-le Tarbus tema pakkumise

vastuvõtmise kohta RHS § 39 lg 3 kohase tõendi väljastamine ei ole käsitatav pakkumismenetluse

peatamise rikkumisena, sest AS Tarbus esitas pakkumise enne Tallinna Ringkonnakohtu esialgse

õiguskaitse määruse jõustumist. HKMS § 122 lg 2 viimase lause kohaselt jõustub esialgse õiguskaitse

määrus teatavakstegemise hetkest. Enne hankemenetluse peatamist tehtud menetlustoimingu

tegemise (pakkumise esitamine) kohta tõendi väljastamine ei kahjusta pakkumismenetluse peatamise

eesmärki ega oma iseseisvat õiguslikku tähendust.

18. Iseenesest õige on vastustaja viide, et juhul, kui pakkumismenetluse peatamise korral tähtpäevaks

pakkumist esitama ei pea, annab see suuremad võimalused vaidlustuse või kaebuse esitamise õiguse

kuritarvitamiseks ning võib põhjustada hankemenetluse venimist. Samas ei saa kolleegiumi arvates

hankemenetluse kiirema läbiviimise vajadusega õigustada nõuet, et ka pärast pakkumismenetluse

peatamist tuleb pakkumised esitada pakkumise kutse dokumentides märgitud tähtpäevaks. See

tähendaks, et vaatamata pakkumismenetluse peatamisele peaks PKD-s märgitud tähtpäevaks

pakkumise n-ö igaks juhuks esitama ka isik, kes küll soovib hankemenetluses osaleda, kuid PKD

kohaselt ei vasta pakkujale esitatavatele nõuetele ning on need arvatava õigusvastasuse tõttu

halduskohtus vaidlustanud. Seejuures tuleb silmas pidada, et pakkumise kutse dokumendid võivad

olla vaidlustatud näiteks põhjusel, et nende alusel ei ole hankemenetluses osaleda sooviva isiku

arvates objektiivselt üldse võimalik pakkumist esitada.

II

19. Kuivõrd kolleegium asus eespool seisukohale, et Tartu Maavalitsus pidi seoses

pakkumismenetluse peatamisega määrama uue tähtaja pakkumiste esitamiseks ning AS-l Harjumaa

Liinid oli alus eeldada, et ostja määrab uue pakkumiste esitamise tähtaja, siis tuleb seda arvestada ka

AS Harjumaa Liinid Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-2215/2004 esitatud kaebusest

loobumise avalduse hindamisel. Käesolevas asjas on kohtud leidnud, et kaebusest loobumisega

väljendas kaebaja oma nõustumist pakkumise kutse dokumentidega ja määratud pakkumiste

esitamise tähtajaga. Riigikohtu halduskolleegium selle seisukohaga ei nõustu. AS Harjumaa Liinid

märkis 1. märtsi 2005. a kaebusest loobumise avalduses, et loobub kaebusest seoses kaebuses toodud

asjaolude äralangemisega, nimelt omistati AS-le Harjumaa Liinid vahepeal ISO kvaliteedistandardi

sertifikaat. Kolleegiumi arvates oli kujunenud olukorras AS Harjumaa Liinid käitumine mõistlik ja

ootuspärane ning kaebusest loobumine oli otstarbekas, et ostja saaks hankemenetlusega kiiremini

edasi minna, mis oleks olnud ka kaebaja huvides. Sellest tulenevalt oli õigusvastane Tartu

Maavalitsuse poolt ilma uut pakkumiste esitamise tähtaega määramata riigihanke pakkumismenetluse

jätkamine, muutes üksnes pakkumiste avamise aega. AS-le Harjumaa Liinid oleks tulnud pärast

pakkumismenetluse peatamise lõppemist tagada võimalus esitada mõistliku aja jooksul omapoolne

pakkumine hankemenetluses.

20. Ülaltoodut arvestades on AS Harjumaa Liinid kassatsioonkaebus põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Riigikohtu halduskolleegium tühistab Tartu Ringkonnakohtu ja Tartu Halduskohtu otsused ning teeb

asjas uue otsuse, millega rahuldab AS Harjumaa Liinid kaebuse osaliselt. Pakkumismenetluse

peatamise järgselt selle menetluse käigus antud aktid (maavanema korraldused pakkumiste avamise

aja määramise, AS Tarbus kvalifitseerimistingimustele vastavaks tunnistamise, AS Tarbus pakkumise

PKD tingimustele vastavaks tunnistamise ja AS Tarbus pakkumise edukaks tunnistamise kohta) tuleb

tühistada. Kaebaja taotlust 17. mai 2005. a pakkumiste avamise protokolli tühistamiseks ei ole

võimalik rahuldada, sest nimetatud protokoll ei ole haldusakt, vaid selles on fikseeritud pakkumiste

avamise toiming. Seetõttu tuleb 17. mai 2005. a pakkumiste avamise toiming tunnistada

õigusvastaseks.

21. AS Harjumaa Liinid on kaebuses taotlenud ka Tartu Maavalitsuse ja AS Tarbus vahel 20. juunil

2005 sõlmitud avaliku teenindamise lepingu tühisuse tuvastamist ning maavalitsusele ettekirjutuse

tegemist, millega kohustada Tartu Maavalitsust määrama pakkumiste esitamise tähtpäev riigihankes

"Avalik liinivedu Tartu maakonna bussiliinidel" (viitenumber 013115), tegema vastavad muudatused

pakkumise kutsesse ja pakkumise kutse dokumentidesse ning viima pakkumismenetlus lõpule.

Riigikohtu halduskolleegium leiab, et avaliku teenindamise lepingu tühisuse tuvastamise taotlus ning

kohustamiskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kolleegium nõustub halduskohtu otsuses toodud

põhjendustega, miks algselt esinenud, kuid hiljem parandatud eksimus lepingu tingimustes ei toonud

kaasa lepingu tühisust. Kolleegium ei pea vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata. Kolleegium

nõustub ka vastustajaga, et õiguskindluse põhimõttest, kolmanda isiku õiguste kaitse vajadustest ja

sõitjateveo avaliku teenindamise lünkadeta toimimises seisnevast ülekaalukast avalikust huvist

tulenevalt ei ole hankelepingu tühistamine antud asjas enam võimalik.

AS Harjumaa Liinid kohustamiskaebus jääb rahuldamata põhjusel, et Tartu Maavalitsuse ja AS

GoBus (AS Tarbus) vahel on sõlmitud kehtiv avaliku teenindamise leping, mille objektiks on

sõitjateveo korraldamine Tartu maakonnas riigieelarvest toetatavatel bussiliinidel ning lepingu

kehtivusaeg on 20. juuni 2005 kuni 31. detsember 2014. Sellest tulenevalt ei ole riigihanget

viitenumbriga 013115 enam objektiivselt võimalik uuesti läbi viia. AS-l Harjumaa Liinid on võimalik

taotleda temale ostja tegevusega tekitatud võimaliku kahju hüvitamist.

22. Kuna Riigikohtu halduskolleegium teeb asjas ise uue otsuse, tuleb lahendada ka menetluskulude

küsimus.

Kaebuse esitaja AS Harjumaa Liinid palus halduskohtus Tartu Maavalitsuselt menetluskulude katteks

välja mõista 36 261 krooni ja 90 senti (riigilõiv 100 krooni ja õigusabikulud 36 161.90 krooni) ning

esitas kulude tasumist tõendavad dokumendid (I kd tl 94; II kd tl 117-119). Apellatsiooniastmes palus

AS Harjumaa Liinid vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 24 771 krooni ja 40 senti

(riigilõiv 100 krooni ja õigusabikulud 24 671.40 krooni) ning esitas menetluskulude nimekirja ja

kulude tasumist tõendavad maksekorraldused (II kd tl 262, 280-283). Riigikohtus esitas AS Harjumaa

Liinid taotluse mõista Tartu Maavalitsuselt tema kasuks välja kassatsiooniastme menetluskulud

summas 16 028 krooni. Lisatud on kulude kandmist tõendav maksekorraldus. Kokku on AS

Harjumaa Liinid seega kohtumenetluses kandnud kulusid summas 77 061 krooni ja 30 senti.

Vastustaja Tartu Maavalitsus palus halduskohtus AS-lt Harjumaa Liinid välja mõista menetluskulud

summas 15 340 krooni (II kd tl 120-121) ja ringkonnakohtus summas 29 146 krooni (II kd tl 278-

279). Kolmas isik AS GoBus esitas Riigikohtu istungil taotluse mõista tema kasuks välja

õigusabikulud kassatsiooniastmes summas 11 800 krooni. HKMS § 92 lg 7 kohaselt hüvitab

kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui

vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Käesolevas asjas

osales AS GoBus vastustaja Tartu Maavalitsuse poolel, vaieldes menetluse käigus kaebusele vastu

ning toetades vastustaja seisukohti.

Arvestades, et AS Harjumaa Liinid kaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb HKMS § 92 lg 2 kohaselt

menetluskulud jagada proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 93 lg 5 järgi mõistab

kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Riigikohtu halduskolleegium peab

käesoleva kohtuvaidluse sisu, menetluse kestust, kaebuse rahuldamise proportsiooni ning kaebuse

osalise rahuldamise põhjuseid arvestades õiglaseks ja põhjendatuks mõista kaebuse esitaja kasuks

vastustajalt välja kantud menetluskulud 25 000 krooni ulatuses. Tartu Maavalitsuse ja AS GoBus

menetluskulud jäävad nende enda kanda. Kautsjon tuleb tagastada.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann