3-3-1-23-07 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-23-07

Määruse kuupäev

9. mai 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Martin Orningu (Orning) kaebus Tallinna Linnavalitsuse

25. aprilli 2001. a korralduse nr 1535-k ja 1. märtsi 2006. a

korralduse nr 387-k tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 4. oktoobri 2006. a määrus ja Tallinna

Ringkonnakohtu 23. novembri 2006. a määrus haldusasjas nr 3-

06-870

Menetluse alus Riigikohtus

Martin Orningu määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Martin Orningu määruskaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 4. oktoobri 2006. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu

23. novembri 2006. a määrus haldusasjas nr 3-06-870.

Ennistada Martin Orningu kaebuse esitamise tähtaeg ning saata haldusasi menetluse

jätkamiseks Tallinna Halduskohtusse.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsuse 25. aprilli 2001. a korraldusega nr 1535-k määrati ehitiste teenindamiseks

vajalik maa korteriomandi seadmiseks aadressil Võidu tn 15. Tallinna Linnavalitsuse 1. märtsi 2006

korraldusega nr 378-k otsustati mitte tagastada Võidu tn 15 maad pindalaga 1902 m2 omandireformi

õigustatud subjektile Martin Orningule, kuna nimetatud maal asuvad teistele isikutele kuuluvad

ehitised ning on määratud ehitiste teenindamiseks vajalik maa korteriomandi seadmiseks ja see on

kinnistatud. Sama korraldusega alustati mittetagastatava maa kompenseerimise menetlust.

Korralduses ja selle seletuskirjas sisaldus viide linnavalitsuse 25. aprilli 2001. a korraldusele.

Linnavalitsuse 1. märtsi 2006. a korraldus nr 378-k toimetati Martin Orningule kätte 10. märtsil 2006.

2. M. Orning esitas 8. mail 2006 kaebuse halduskohtusse Tallinna Linnavalitsuse 25. aprilli 2001. a

korralduse nr 1535-k ja 1. märtsi 2006. a korralduse nr 387-k tühistamiseks.

3. Tallinna Halduskohtu 4. oktoobri 2006. a määrusega jäeti kaebuse esitamise tähtaeg Tallinna

Linnavalitsuse 25. aprilli 2001. a korralduse tühistamiseks ennistamata ja lõpetati selles osas

haldusasja menetlus. Halduskohus märkis, et HKMS § 9 lg 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti

tühistamiseks halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui

seadus ei sätesta teisiti. ORAS § 19 lg 1 kohaselt on õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisest ja

kompenseerimisest tulenevate vaidluste puhul kaebetähtaeg kaks kuud. Tallinna Linnavalitsuse

25. aprilli 2001. a korralduse puhul on tegemist haldusaktiga, mis puudutab maa määramist

korteriomandi seadmiseks, ja korraldus ei ole seotud maa tagastamisega. Seega oli kaebetähtaeg

kõnealuse korralduse vaidlustamiseks 30 päeva selle teatavakstegemisest. Kaebuse esitaja sai

25. aprilli 2001. a korraldusest teada 1. märtsi 2006. a korralduse seletuskirjast 10. märtsil 2006.

Kaebetähtaja kulgema hakkamise kindlaksmääramiseks tuleb võtta aluseks hetk, mil isikule on tema

õigusi rikkuda võiva haldusakti olemasolu üheselt selgunud. Kaebetähtaja ennistamiseks mõjuvad

põhjused puuduvad.

4. M. Orning esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määrus tühistada ja kaebetähtaeg

ennistada.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 23. novembri 2006. a määrusega jäeti M. Orningu määruskaebus

rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et 1. märtsi

2006. a korralduse seletuskirjast selgus piisava täpsusega varasema korralduse sisu. Linnavalitsuse

korraldused on avaldatud ning asjas ei ole esitatud väiteid selle kohta, et kaebuse esitajal oleks olnud

raskendatud linnavalitsuse 25. aprilli 2001. a korralduse teksti ja selle põhjendustega tutvumine.

Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, ent ta on

muul viisil haldusakti andmisest teada saanud ja soovib haldusakti vaidlustada, siis peab isik

mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kui ta on

seda teinud, võib kaebetähtaeg kuuluda ennistamisele. Seetõttu hakkas kaebetähtaeg Tallinna

Linnavalitsuse 25. aprilli 2001. a korralduse peale kulgema 10. märtsist 2006. ORAS § 19 lg 1 ei

kuulu asjas kohaldamisele, kuna tegemist ei ole maa tagastamise menetluses antud haldusaktiga. Ka

vaidlustamisviite puudumine linnavalitsuse 25. aprilli 2001. a korralduses ei mõjutanud kaebuse

esitamise tähtaja ületamist. Korralduse andmise ajal ei kehtinud Haldusmenetluse seadus, mis näeb

ette vaidlustamisviite märkimise kohustuse. Samuti ei nähtu tähtaja ennistamise taotlusest, et kaebuse

õigeaegset esitamist takistas vaidlustamisviite puudumine. Ka esialgsest kaebusest ei nähtu kaebaja

seisukohta, et kaebus oleks kaebaja arvates tähtaegne. Neil põhjustel ei ole M. Orning kaebus esitatud

tähtaegselt. Kaebuse esitamise tähtaeg lõppes 9. aprillil 2006. Kaebus esitati 29 päeva tähtajast

hiljem.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. M. Orning esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu ja Tallinna

Ringkonnakohtu määrused ja saata asi kaebuse esitamise tähtaja üle otsustamiseks Tallinna

Halduskohtule. Määruskaebuses leitakse, et akt sai kaebajale teatavaks seoses linnavalitsuse 1. märtsi

2006. a korralduse teatavakstegemisega ning mõlemad korraldused puudutasid õigusvastaselt

võõrandatud maa tagastamist ja olid tehtud tagastamismenetluse käigus. Seega tuleks kaebused

mõlemale korraldusele lahendada kompleksselt, kohaldades ORAS § 19 lg-s 1 sätestatud

kaebetähtaegu.

7. Tallinna Linnavalitsuse kirjalikus vastuses M. Orningu määruskaebusele leitakse, et määruskaebus

on põhjendamatu. Linnavalitsuse 25. aprilli 2001. a korraldus nr 1535-k ei ole maa tagastamise

menetluses antud haldusakt ja seega on kaebetähtaeg selle korralduse vaidlustamiseks 30 päeva.

Lisaks leitakse vastuses, et M. Orningu määruskaebus on esitatud hilinemisega. Vastustaja sai

ringkonnakohtu määruse 27. novembril, M. Orningu esialgne määruskaebus on koostatud 4. jaanuaril

2007; korduv määruskaebus on koostatud 17. märtsil 2007.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Riigikohtu halduskolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et Tallinna Linnavalitsuse 25. aprilli

2001. a korralduse nr 1535-k vaidlustamisel ei saa juhinduda ORAS § 19 lg-s 1 sätestatud tähtajast.

ORAS § 19 lg 1 näeb kahekuulise kaebetähtaja ette üksnes õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamise või kompenseerimise käigus tehtud otsuste peale. Korraldusega nr 1535-k määrati ehitise

teenindamiseks vajalik maa. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine võib küll toimuda

olukorras, kus sama maa suhtes on esitatud tagastamise taotlus, ent sellist otsustust ei saa käsitleda

vara tagastamise käigus tehtud otsustusena ORAS § 19 lg 1 mõttes. Ehitise teenindamiseks vajaliku

maa määramine toimub erastamismenetluses.

9. Kolleegium ei nõustu aga kohtute seisukohaga, et kaebetähtaeg linnavalitsuse 25. aprilli 2001. a

korralduse peale lõppes 9. aprillil 2006. Kohtud ei ole õigesti mõistnud Riigikohtu seisukohti

teatavaks tegemata haldusakti vaidlustamistähtaja osas.

10. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt leidnud, et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks

tehtud, võib isikule muul viisil olla üheselt selgunud, et on olemas mingi teda puudutav haldusakt.

Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada,

siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks

tehtaks. Kui ta on mõistliku aja jooksul astunud vajalikke samme akti saamiseks, võib see osutuda

mõjuvaks põhjuseks kohtusse pöördumise tähtaja ennistamisel (21. detsembri 2000. a määrus

haldusasjas nr 3-3-1-52-00; 8. oktoobri 2002. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-56-02; 30. oktoobri

2006. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-70-06).

Neis asjades ei ole kolleegium väljendanud seisukohta, et haldusakti väljanõudmine ja kaebuse

esitamine peaksid mahtuma üldise 30-päevase kaebetähtaja sisse. Vastupidi, kolleegium on

rõhutanud, et haldusakt tuleb välja nõuda mõistliku aja jooksul ning et sellisel juhul võib

kaebetähtaeg ennistamisele kuuluda. Kui haldusakti väljanõudmine ja selle vaidlustamine toimuks 30

päeva jooksul, siis puuduks vajadus tähtaja ennistamise järele.

On selge, et teatavaks tegemata haldusakti puhul on isik teistsuguses olukorras võrreldes isikuga,

kellele haldusakt teatavaks tehakse. Esimene peab eelnevalt selgusele jõudma haldusakti olemasolus

ning siis selle välja nõudma. Seetõttu ei saa sellise isiku suhtes rakendada üldist 30-päevast

kaebetähtaega (HKMS § 9 lg 1 ja 2). Teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada kõigepealt

aega, mis kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist haldusakti väljanõudmiseks vajalike

toimingute tegemiseks. Sellele järgneb aeg, mil haldusorgan isikule haldusakti esitab. Pärast

haldusakti saamist ja sellega tutvumist tuleb isikul pöörduda kohtusse. Kolleegium leiab, et viimane

ajavahemik - aeg pärast haldusakti saamist kohtusse pöördumiseks - peab olema samuti 30-päevane,

nagu on HKMS § 9 lg-te 1-2 järgi tavapärane kaebetähtaeg. Seega tuleb kohtul teatavaks tegemata

haldusakti puhul kontrollida seda, kas isiku poolt haldusakti väljanõudmine on toimunud mõistliku

aja jooksul ning kas pärast haldusakti teatavakstegemist on isik kohtusse pöördunud 30 päeva jooksul

haldusakti teatavakstegemisest arvates.

11. Eelneva tõttu ei nõustu kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et 25. aprilli 2001. a korralduse

nr 1535-k peale lõppes kaebetähtaeg 9. aprillil 2006, kuna M. Orning oli korraldusest nr 1535-k

saanud teada 10. märtsil 2006 maa tagastamata jätmise korralduse seletuskirjast. Pärast 10. märtsi

2006 hakkas kulgema küll tähtaeg 25. aprilli 2001. a korralduse nr 1535-k väljanõudmiseks ja selle

vaidlustamiseks, kuid kuna aeg haldusakti väljanõudmiseks ja seejärel haldusorgani poolt akti

teatavakstegemiseks ei ole üheselt määratletav, ei ole ka kogu selle tähtaja pikkus üheselt määratletav.

Kohtutel tulnuks hinnata, kas M. Orningu poolt ette võetud sammud 25. aprilli 2001. a korralduse

kättesaamiseks olid sooritatud mõistliku aja jooksul ning kas pärast akti saamist oli ta kohtusse

pöördunud 30 päeva jooksul. Kohtud oleksid saanud tähtaja ennistamata jätta üksnes siis, kui nad

oleksid tuvastanud, et M. Orning oli viivitanud haldusakti väljanõudmisega ebamõistlikult või ei

pöördunud akti saamisest kohtusse 30 päeva jooksul.

12. Haldusasjas ei ole tuvastatud, millal sai M. Orning kätte 25. aprilli 2001. a korralduse. Kaebusele

on see korraldus lisatud ning järelikult oli M. Orning selle kaebuse esitamise ajaks saanud. Faktist, et

selline korraldus on olemas, sai M. Orning teada 10. märtsil 2006. Kohtusse pöördus ta 8. mail 2006,

seega pisut vähem kui kaks kuud pärast haldusakti olemasolust teadasaamist.

Riigikohtu halduskolleegium leiab, et teatavaks tegemata haldusakti puhul ei ole kahekuuline

ajavahemik kohtusse pöördumiseks ebamõistlikult pikk. Sellesse ajavahemikku mahub tavapärane

30-päevane periood, mis on teatavaks tehtud haldusakti puhul ette nähtud haldusaktiga tutvumiseks ja

selle õiguspärasuse üle otsustamiseks, kaebeõiguse kasutamise või mittekasutamise vahel valiku

langetamiseks, kaebuse esitamiseks vajalike toimingute tegemiseks ning kaebuse koostamiseks. Nagu

kolleegium eespool leidis, on 30-päevane tähtaeg isikul haldusakti vaidlustamiseks ka siis, kui isikule

ei olnud haldusakti teatavaks tehtud ning ta pidi selle ise haldusorgani käest välja nõudma.

Ülejäänud umbes kuuajaline periood käesolevas haldusasjas ei ületa halduskolleegiumi hinnangul

seda aega, mis võib isikul kuluda selleks, et esitada haldusorganile nõue haldusakti väljastamiseks ja

seejärel akti haldusorganilt kättesaamiseks. Seetõttu leiab kolleegium, et asjas puudub vajadus

täpsemalt tuvastada, mil viisil ning millal sai M. Orning kätte linnavalitsuse 25. aprilli 2001. a

korralduse, kuna on selge, et sellistel asjaoludel ei ole M. Orning viivitanud ebamõistlikult.

M. Orningu määruskaebus kuulub rahuldamisele ning kaebuse esitamise tähtaeg Tallinna

Linnavalitsuse 25. aprilli 2001. a korralduse nr 1535-k peale ennistamisele.

13. Lisaks märgib kolleegium, et ta ei jaga ka ringkonnakohtu seisukohta selles, et vaidlustamisviite

puudumine 25. aprilli 2001. a korraldusel nr 1535-k ei saa olla tähtaja ennistamise mõjuvaks

põhjuseks. Ringkonnakohus on märkinud, et vaidlustamisviite märkimise kohustuse sätestav

Haldusmenetluse seadus jõustus alles 1. jaanuaril 2002 ning et kaebusega koos esitatud tähtaja

ennistamise taotlusest ei nähtu et kaebuse õigeaegset esitamist takistas vaidlustamisviite puudumine.

Ka esialgsest kaebusest ei nähtu kaebaja seisukohta, et kaebus oleks esitatud tähtaegselt.

Kolleegium leiab, et haldusmenetluse üldpõhimõtetest, samuti ka PS §-st 15 tulenevalt on haldusaktis

vaidlustamisviite märkimine üldine nõue, mis kehtis ka enne Haldusmenetluse seaduse jõustumist.

Lisaks leiab kolleegium vastupidiselt ringkonnakohtule, et just vaidlustamisviite äratoomine

vaidlustatud korralduses võinuks viia kaebuse kiiremale esitamisele M. Orningu poolt.

Kohtumenetluses on M. Orning seisukohal, et ORAS § 19 lg-s 1 sätestatud kahekuuline tähtaeg

kohaldub ka vaidlusalusele 25. aprilli 2001. a korralduse vaidlustamisele. Selline seisukoht osundab

sellele, et M. Orning oli eksituses haldusakti vaidlustamise tähtaja osas ning selle võinuks ära hoida

korrektse vaidlustamisviite märkimine vaidlusaluses korralduses. Seega kuuluks kaebetähtaeg antud

juhul ennistamisele ka vaidlustamisviite puudumise tõttu.

14. Linnavalitsuse väite kohta, et M. Orningu määruskaebus Riigikohtule on esitatud hilinemisega,

märgib kolleegium, et M. Orningu puudustega määruskaebus on koostatud 11. detsembril 2006 ning

laekunud Riigikohtusse 15. detsembril 2006. Seega ei ole alust pidada M. Orningu määruskaebust

tähtaega ületanuks.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann