3-2-2-5-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-2-5-07

Määruse kuupäev

Tartu, 8. mai 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

OÜ MAITSEV TOIT (pankrotis) hagi Aadu Vainjärve vastu

134 000 krooni saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 1. novembri 2006. a määrus tsiviilasjas

nr 2-05-23198

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aadu Vainjärve teistmisavaldus (määruskaebus)

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Aadu Vainjärv (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Juho-Enn Aule.

Vastustaja OÜ MAITSEV TOIT (pankrotis, registrikood

xxxxxxxx).

Asja läbivaatamise kuupäev

16. aprill 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Ennistada A. Vainjärve määruskaebuse esitamise tähtaeg.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 1. novembri 2006. a määrus tsiviilasjas

nr 2-05-23198 ja Harju Maakohtu 16. mai 2006. a määrus tsiviilasjas nr 2-05-23198.

3. Taastada asjas menetlus ja saata asi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.

4. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 21. detsembril 2005 esitas OÜ MAITSEV TOIT (pankrotis, hageja) Tallinna Linnakohtule hagi

Aadu Vainjärve (kostja) vastu müügilepingust tuleneva võlgnevuse 134 000 krooni saamiseks.

Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale kaupu kokku 134 000 krooni eest, kuid kostja ei ole

saadud kauba eest tasunud.

2. Kostja vaidles kirjalikus vastuses hagile vastu, leides, et ta on oma kohustused täitnud.

3. Harju Maakohus (kes menetles asja alates 1. jaanuarist 2006) määras asjas eelistungi, mis toimus

11. aprillil 2006. Kostja eelistungile ei ilmunud. 11. aprilli 2006. a taotlusega palus kostja asi

lahendada kirjalikus menetluses. Ta teatas, et haiguse tõttu ei ole tal võimalik kohtuistungist osa

võtta.

4. Harju Maakohus rahuldas hageja taotluse alusel hagi 21. aprilli 2006. a tagaseljaotsusega, mõistes

kostjalt hageja kasuks välja 134 000 krooni.

15. mail 2006. a esitas kostja Harju Maakohtu otsuse peale kaja, milles palus menetluse taastada.

5. Harju Maakohus jättis 16. mai 2006. a määrusega kaja rahuldamata ja menetluse taastamata.

Määruse kohaselt ei ole kajas millegagi põhistatud, et kostjal ei olnud võimalik maakohut enne

eelistungit teavitada enda eelistungile ilmumata jätmisest. Kostja väide haigestumise kohta on

tõendamata.

Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada.

6. Harju Maakohus jättis 9. juuni 2006. a määrusega kostja määruskaebuse rahuldamata ja edastas

selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna

Ringkonnakohus tagastas määruskaebuse maakohtule menetluslike puuduste tõttu. Harju Maakohus

jättis 24. augusti 2006. a määrusega kostja määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663

lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule.

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 1. novembri 2006. a määrusega Harju Maakohtu 16. mai 2006. a

määruse muutmata.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt on kostja põhjendanud kohtuistungile ilmumata jätmist väitega, et

ta oli kohtuistungi toimumise ajal haige. Kostja esitatud perearsti tõendi kohaselt viibis ta arsti

vastuvõtul 21. aprillil 2006, kuid kohtuistung toimus 11. aprillil 2006. Seega ei ole kostja põhistanud

mõjuvat põhjust kohtuistungilt puudumiseks.

Kostja oli kohtuistungist teadlik alates 8. veebruarist 2006. Taotluse kohtuistungil osalemise

võimatuse kohta esitas ta kohtuistungi toimumise päeval. Taotluse esitamisega ei kasutanud kostja

TsMS § 200 lg-te 1 ja 2 kohaselt oma menetlusõigusi heauskselt.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kostja esitas Riigikohtule teistmisavalduse, milles palus tühistada ringkonnakohtu 1. novembri

2006. a määrus ja Harju Maakohtu 21. aprilli 2006. a tagaseljaotsus, taastada tsiviilasjas menetlus ja

saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.

Avalduse kohaselt esitas kostja 11. aprillil 2006 maakohtule taotluse lahendada asi ilma tema

osavõtuta (TsMS § 413 lg 3 p 3). Viidatud sätte järgi ei tohi teha tagaseljaotsust, kui kostja oli nõus

asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Maakohtul puudus

tagaseljaotsuse tegemise õigus isegi juhul, kui kostja ei oleks viidanud oma haigusele kui istungile

ilmumata jätmise põhjusele. Maakohus rikkus õigusliku ärakuulamise põhimõtet, kuna maakohtu

otsuses ei kajastatud kostja seisukohti. Maakohus rikkus ka kostja apellatsiooniõigust, kuna kostja ei

saanud maakohtu otsuse peale esitada apellatsioonkaebust.

Kujunenud olukorras on kostjal rikutud õigusi võimalik kaitsta vaid teistmise teel. Teistmise alus on

TsMS § 702 lg 2 p 9. Kostja haiguse kohta antud arstitõend oli otsuse tegemise ajal küll olemas, kuid

kostja ei teadnud sellest. 11. aprillil 2006 ei olnud arstil võimalik tõendit väljastada.

9. Hageja teistmisavaldusele vastanud ei ole.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et TsMS § 695, § 692 lg-te 4 ja 5 ja § 669 lg 2 alusel tuleb esitatud

teistmisavaldus lugeda määruskaebuseks ringkonnakohtu määruse peale; ringkonnakohtu määrus ja

Harju Maakohtu 16. mai 2006. a määrus tuleb tühistada; asjas tuleb taastada menetlus ning asi tuleb

saata menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule. TsMS § 67 lg 1 alusel tuleb ennistada määruskaebuse

esitamise tähtaeg.

11. Kolleegium analüüsib esmalt esitatud teistmisavalduse ja senise kohtumenetlusega seonduvaid

menetluslikke küsimusi.

Ringkonnakohus on määruse resolutsioonis märkinud, et määrus ei ole kassatsiooni korras

edasikaevatav. Kolleegium ei nõustu selle seisukohaga. Ringkonnakohtu märgitu on toonud kaasa

selle, et kostja ei saanud esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust. TsMS § 417 lg 4

esimese lause kohaselt võib esitada määruskaebuse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti

taastamata. Sama lõike teise lause kohaselt ei saa ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse

kohta Riigikohtule edasi kaevata, välja arvatud juhul, kui määruskaebuse järgi ei võinud

tagaseljaotsust seaduse kohaselt teha või kui kaja menetluse taastamiseks oleks tulnud rahuldada

TsMS § 415 lõike 1 punktides 1 või 2 sätestatud alusel. Praegusel juhul jättis maakohus kostja kaja

rahuldamata ja menetluse taastamata ning ringkonnakohus jättis selle määruse peale esitatud

määruskaebuse rahuldamata. Seega võis ringkonnakohtu määruse peale TsMS § 417 lg 4 teise lause

kohaselt edasi kaevata, kui kostja oleks määruskaebuses vaidlustanud menetluse taastamata jätmise

TsMS § 417 lg 4 teises lauses viidatud alustel.

12. Teistmisavalduses on kostja muu hulgas esitanud väite, et maakohus ei võinud tagaseljaotsust

teha (TsMS § 413 lg 3 p 3), kuna ta oli esitanud asja kirjalikus menetluses lahendamise taotluse.

Seetõttu tuleb lugeda esitatud teistmisavaldus määruskaebuseks ringkonnakohtu määruse peale.

Seejuures tuleb eelkõige arvestada ringkonnakohtu eksitavat seisukohta määruse edasikaebeõiguse

puudumise kohta. Teistmisavalduses ei ole avalduse määruskaebuseks lugemise taotlust esitatud, kuid

kolleegium lähtub siinkohal TsMS §-st 695, § 692 lg-st 4 ja § 669 lg-st 2. TsMS § 692 lg 4 kohaselt ei

ole Riigikohus seotud kaebuse piiridega ja tühistab ringkonnakohtu otsuse kaebusest olenemata, kui

ringkonnakohus on rikkunud TsMS §-s 669 nimetatud menetlusõiguse normi. TsMS § 669 lg 2 lubab

menetlusõiguse normi rikkumiseks lugeda ka sellise rikkumise, mida ei ole kirjeldatud § 669 lg-s 1.

Kolleegiumi arvates on avaldaja eksitamine edasikaebeõiguse puudumise kohta oluline

menetlusõiguse normi rikkumine, mis on alus ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 695

kohaselt kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele reeglina kassatsioonimenetluse

kohta sätestatut.

13. Järgmisena käsitleb kolleegium küsimust määruskaebuse esitamise tähtajast. Toimiku materjalide

kohaselt on kostja ringkonnakohtu määruse kätte saanud 6. novembril 2006, teistmisavaldus on

Riigikohtule esitatud 4. jaanuaril 2007. Seega on möödunud TsMS § 698 lg-s 2 sätestatud

määruskaebuse esitamiseks ettenähtud 15-päevane tähtaeg. Kolleegiumi arvates on erandlikke

asjaolusid arvestades (ringkonnakohtu määruse eksitav seisukoht kaebeõiguse kohta) ja

menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes võimalik lugeda tähtaja möödalaskmise põhjus mõjuvaks

ning ennistada kaebetähtaeg TsMS § 67 lg 1 alusel. Sarnaselt on Riigikohus tähtaja ennistamise

küsimust käsitlenud ka nt oma 3. oktoobri 2006. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06 (RT III 2006,

34, 290). Esitatud teistmisavalduse alusel on nähtav kostja soov saavutada tsiviilasja uuesti

läbivaatamine.

14. Järgnevalt analüüsib kolleegium küsimust, kas määruskaebus tuleb rahuldada ja tsiviilasjas

menetlus taastada.

Kolleegiumi arvates on kohtud asja läbi vaadates ebaõigesti keskendunud ainult sellele, et kostja ei

ole põhistanud mõjuvat põhjust kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 413 lg 3 p 3 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või

asja lahendamisega tema osavõtuta. Kostja esitatud taotluse kohaselt on kostja selgesõnaliselt

taotlenud asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kuigi kostja on põhjendud taotlust haigusega, ei

olnud haiguse põhistamine ega selle analüüsimine kohtulahendites vajalik, sest kirjaliku menetluse

taotlust ei pea tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt põhjendama. Seega on kohtute põhjendused

kohtuistungile ilmumata jätmise põhjuse põhistamatuse kohta asjakohatud.

15. Toimiku materjalide kohaselt esitas kostja taotluse kirjalikuks menetluseks 11. aprillil 2006, s.o

samal päeval, mil toimus kohtuistung (eelistung). Eelistung avati kell 14.30 (tl 32). Toimiku lehel 33a

olevale kostja taotlusele on kleebitud kollane märkmepaber, millele on hariliku pliiatsiga märgitud

"pärast istungit toodud". Pastapliiatsiga on märkmepaberile märgitud tsiviilasja number. Samuti on

taotlusele lisatud (mitte kollasele märkmepaberile) Harju Maakohtu templijäljend, mille kohaselt on

maakohus taotluse saanud 11. aprillil 2006. Kolleegiumi arvates ei saa nimetatud märkusega kollasel

märkmepaberil tõendada protsessitoimingu tegemist, praegusel juhul taotluse esitamise aega. Sellisel

paberil puudub igasugune tõenduslik tähendus. Selline tähendus saanuks olla kohtutöötaja nime,

allkirja ja kohtutempli jäljendiga varustatud teabel, millel oleks näidatud ka dokumendi kohtule

esitamise kellaaeg.

16. Kohtud on seega eiranud TsMS § 413 lg 3 p-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemise keeldu asja

kirjalikus menetluses lahendamise taotluse olemasolu korral. Praeguses olukorras oleks maakohus

pidanud kaaluma, kas asjas oleks olnud võimalik teha sisuline otsus (TsMS § 414 lg 1) või lükata asja

arutamine edasi (TsMS § 410). Kui sisulist otsust ei oleks saanud teha või kohus ei pidanuks

vajalikuks teha sisulist otsust, siis oleks kohus võinud hageja nõusolekul jätkata asja menetlust ka

kirjalikus menetluses TsMS § 403 järgi. Kolleegium leiab, et TsMS § 415 lg 1 p 3 ja § 417 lg 2 teise

lause alusel tuleb asjas menetlus taastada. Lisaks ringkonnakohtu määruse tühistamisele tuleb TsMS

§ 692 lg 5 teise lause alusel tühistada ka Harju Maakohtu 16. mai 2006. a määrus ning asi tuleb tagasi

saata Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks.

17. Kolleegiumi arvates ei anna avalduses esitatud väited alust ringkonnakohtu määruse teistmiseks.

Arstitõendi väljastamisest oleks avaldaja pidanud TsMS § 702 lg 2 p 9 mõttes vähemalt teadlik

olema.

Jaak Luik, Henn Jõks, Tambet Tampuu