3-1-1-19-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-19-07

Otsuse kuupäev

7. mai 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

Väärteoasi OÜ A. H. karistamises kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

§ 662 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. detsembri 2006. a otsus väärteoasjas nr 4-05-280

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ A. H. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Raini Nõu, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

25. aprill 2007

Istungil osalenud isikud

OÜ A. H. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Raini Nõu

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 28. detsembri 2006. a otsus OÜ A. H. väärteoasjas kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse § 662 lg 2 järgi ja lõpetada väärteomenetlus seoses väärteo aegumistähtaja

möödumisega.

2. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ A. H. kasuks välja 23 010 (kakskümmend kolm tuhat kümme) krooni valitud

kaitsjale makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Politseiprefektuuri kesklinna politseiosakonna 7. septembri 2005. a otsusega karistati OÜ-d A. H. kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 662 lg 1 järgi rahatrahviga 4200 krooni. OÜ-d A. H. karistati järgmise teo

toimepanemise eest.

OÜ A. H., kellele oli antud Tallinna linnas L. tänav 24 asuva elamu haldamise ja majandamise õigus ning kohustus, jättis

haldamata ja hooldamata erastatud elamu juurde mõtteliste osadena kuuluva pesuköögi ja kuuri. Selle tagajärjel varises

pesuköögi-tagune paekivist müüriosa 12. aprillil 2005. a kell 07.40 L. tn 26 hoovis seisnud sõiduautole Mazda 323. Seeläbi

tekkis kahju 6526 krooni ja 30 senti. Väärteo toimepanemise ajana fikseeris kohtuväline menetleja 12. aprilli 2005 kell 07.40.

2. OÜ A. H. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotles karistusotsuse tühistamist.

3. Harju Maakohtu 28. detsembri 2006. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Maakohus tegi kohtuvälise menetleja otsusesse täpsustuse, millega luges OÜ A. H. karistamise aluseks KOKS § 662 lg 2.

Maakohus leidis, et L. tn 24 korterite erastamisel läksid korteriostjate kaasomandisse ka krundil asuvad abiruumid, mis on ette

nähtud ühiseks kasutamiseks. Nõustudes enda nimetamisega L. tn 24 elamu valitsejaks võttis OÜ A. H. endale kõik

kaasomanike õigused, kohustused ja vastutuse. Maakohus asus seisukohale, et OÜ A. H. oli kohustatud haldama, hooldama ja

majandama peale elamu ka kaasomandis ja kaasomanike kasutuses olevaid abihooneid. Vastavalt Tallinna linna

heakorraeeskirja punktile 4.1 on heakorraeeskirja täitmisel omanikuga võrdsustatud tema poolt volitatud valdaja, haldaja või

kasutaja.

Kohus leidis, et OÜ A. H. huvides pani väärteo toime L. tn 24 elamu haldur M. P., kes oma tegevusetusega rikkus Tallinna

linna heakorraeeskirja punkti 12.6, jättes täitmata oma kohustuse hoida ära müüriosa varisemine. Kohus leidis, et M. P. teo

saab inkrimineerida OÜ-le A. H., kuigi väärteoprotokollis ega kohtuvälise menetleja otsuses ei ole M. P.t nimetatud.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni OÜ A. H. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Raini Nõu, kes taotleb

maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Alternatiivselt taotleb kaitsja maakohtu otsuse tühistamist ja

väärteoasja saatmist uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Kassatsioonis palutakse hüvitada OÜ-le A. H. väärteomenetluses

valitud kaitsjale makstud tasu summas 23 010 krooni. Kassaatori põhiväited on järgmised.

Maakohus kirjutas otsuse põhiossa ümber kohtuvälise menetleja varasemad seisukohad, jättes esitamata põhjendused, miks

kohus ei soostu menetlusaluse isiku kaebuses esitatud argumentidega. Väärteomenetluse seadustiku § 150 lg 1 p 7 kohaselt on

menetleja poolt otsuse põhistamata jätmine väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine.

OÜ A. H. ei rikkunud ega saanudki rikkuda Tallinna linna heakorraeeskirjade punkti 12.6 nõudeid, kuna tal polnud volitusi L.

tn 24 krundi haldamiseks. Väidetava väärteo toimepanemise ajal ei olnud L. tn 24 elamu kinnistatud, seega ei kuulunud elamut

ümbritsenud maa koos sellel olevate objektidega elamu juurde. OÜ-le A. H. anti kaasomanike poolt üle vallasasjast elamu

haldamine. L. tn 24 elamu andmekaardilt hooneregistris ja inventariseerimisplaanilt ei nähtu, et koos korteritega oleks

erastatud ka lahuspinnad. Korterite erastamisel sõlmitud ostu-müügilepingutes abiruume müügiobjektina ei nimetata. Kuna

kuure, mille juures varing toimus, ei ole ehitiste registrisse kantud, tuleb neid pidada omavoliliselt püstitatud ehitisteks, mille

omanik on tuvastamata.

Kohtuväline menetleja ei tuvastanud OÜ A. H. organi liiget või juhtivtöötajat, kes väidetava väärteo toime pani. Pärast

kohtuvälise menetleja otsuse tegemist puudus maakohtul alus seostada OÜ-le A. H. ette heidetud väärtegu M. P. isikuga.

Maakohus ei saa omistada tegu isikule, kelle käitumist pole kohtuvälise menetleja otsuses analüüsitud.

5. Kassatsioonivastuses palub kohtuvälise menetleja esindaja Evelin Pajula jätta kassatsioon rahuldamata.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas menetlusaluse isiku kaitsja esitatud kassatsiooni ja palus selle rahuldada.

Samuti osutas kaitsja sellele, et käesolevaks ajaks on OÜ A. H. väidetav väärtegu aegunud, mistõttu on ka langenud ära

võimalus saata väärteoasi uueks arutamiseks maakohtule.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. OÜ-d A. H. on käesolevas väärteoasjas karistatud KOKS § 662 lg 2 järgi teo eest, mis leidis väidetavalt aset 12. aprillil

2005. a. Karistusseadustiku § 81 lg 3 sätestab, et väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse

jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Käesoleva asja materjalidest ei nähtu süüteo aegumistähtaja kulgemise peatumise

alustele (KarS § 81 lg 7) vastavaid asjaolusid. Seega aegus OÜ A. H. väidetav väärtegu 12. aprillil 2007. a, s.o ajal, mil Harju

Maakohus oli küll väärteoasjas otsuse teinud, kuid see otsus ei olnud jõustunud, kuna OÜ A. H. kaitsja oli esitanud maakohtu

otsuse peale kassatsiooni. Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 5 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud

menetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg-st 3 järeldub, et

väärteomenetluses on aegumine absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist.

Eeltoodud

põhjusel

ja

juhindudes

VTMS

§

p-st

4,

tühistab

Riigikohtu

kriminaalkolleegium

Harju

Maakohtu

28. detsembri

2006.

a

kohtuotsuse,

millega

jäeti

muutmata

Põhja

Politseiprefektuuri

kesklinna

politseiosakonna 7. septembri 2005. a otsus OÜ A. H. karistamise kohta KOKS § 662 lg 2 järgi, ning lõpetab VTMS § 29 lg 1

p 5 alusel OÜ A. H. suhtes väärteomenetluse seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega.

8. Väljaspool väärteoasja lahendamise piire meenutab kriminaalkolleegium, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb

KarS § 14 lg-st 1 lähtuvalt juriidilise isiku vastutus avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. Seejuures

peab asjaolu, milline juhtivtöötaja või organi liige on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja

süülise teo, olema ära toodud juba väärteoprotokollis, kiirmenetluse puhul aga kiirmenetluse otsuses. Kohtuvälise menetleja

viga, mis seisneb väärteoprotokollis juriidilise isiku huvides teo toime pannud organi liikme või juhtivtöötaja fikseerimata

jätmises, ei ole enam võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, kuna vastavalt VTMS §-le 87 on kohus väärteoasja arutamisel

seotud väärteoprotokolli piiridega. (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. märtsi 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-4-06 - RT

III 2006, 11, 100, p 5; 10. aprilli 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-7-06 - RT III 2006, 13, 125, p 10 ja 6. oktoobri 2006. a otsus asjas

nr 3-1-1-80-06 - RT III 2006, 36, 304, p 6.3.) Käesolevas väärteoasjas ei ole väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja

otsuses ära näidatud füüsilist isikut, kelle tegu OÜ-le A. H. omistatakse. Seega asudes seisukohale, et OÜ A. H. huvides pani

väidetava väärteo toime M. P., väljus Harju Maakohus lubamatult väärteoprotokolli piiridest.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg