3-2-1-40-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-40-07

Otsuse kuupäev

Tartu, 7. mai 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull

Kohtuasi

Liliana Sneþko hagi Ljubov Kaldase vastu 400 000 krooni

saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-05-24432

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Liliana Sneþko määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Liliana Sneþko (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Alla Jakobson.

Ljubov Kaldas (isikukood xxxxxxxxxxx).

Asja läbivaatamise kuupäev

16. aprill 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 5. jaanuari 2007. a määrus ja Harju Maakohtu

30. juuni 2006. a määrus tsiviilasjas nr 2-05-24432.

2. Rahuldada Liliana Sneþko taotlus ja taastada menetlus tsiviilasjas nr 2-05-24432.

3. Erikaebus rahuldada.

4. Tagastada Kristina Suvalovale Liliana Sneþko määruskaebuselt 23. jaanuaril 2007 tasutud

kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Liliana Sneþko esitas 14. septembril 2005 hagi Ljubov Kaldase vastu 400 000 krooni saamiseks.

Harju Maakohus jättis 12. juuni 2006. a määrusega hagi läbi vaatamata, kuna hageja ei ilmunud

kohtuistungile.

Hageja esitas 15. juunil 2006. a kohtule avalduse, milles palus tsiviilasjas menetluse taastada.

Avalduse kohaselt sai hageja esindaja vandeadvokaat Alla Jakobson istungi toimumise ajast teada

alles Harju Maakohtu 12. juuni 2006. a määrusest. Kohtu saadetud menetlusdokumendid, millele ei

olnud lisatud kohtukutset, võttis advokaadibüroos vastu asjasse puutumatu isik. Kuna hagejale ega

tema esindajale ei ole kohtukutset isiklikult allkirja vastu üle antud, siis tulenevalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 412 lg-st 4 ei ole menetluse taastamiseks vaja esitada ega

põhistada mõjuvat põhjust.

2. Harju Maakohus jättis 30. juuni 2006. a määrusega hageja taotluse rahuldamata. Määruse

põhjenduste kohaselt puuduvad TsMS § 412 lg-tes 3 ja 4 sätestatud alused menetluse taastamiseks.

Väljastusteate kohaselt edastas maakohus 14. veebruaril 2006. a hageja lepingulisele esindajale

muude menetlusdokumentidega samas ümbrikus kohtukutse 12. juunil 2006. a kell 10.00 toimuvale

istungile. Advokaadibüroo A. Jakobson & A. Jaroslavski advokaat Kristina Suvalova võttis kirja

16. veebruaril 2006. a vastu. Usutav ei ole hageja esindaja väide, et hageja esindajale saadetud

ümbrik sisaldas kõiki teisi väljastusteatel märgitud menetlusdokumente, kuid mitte kohtukutset.

Kohtukutse teine eksemplar on liidetud kohtutoimikusse. Samuti on kostja esindaja kätte saanud

samal kuupäeval saadetud menetlusdokumendid, s.h kohtukutse. Kohtukutse toimetati kätte seaduses

sätestatud vormis ning on piisavalt dokumenteeritud. Asjakohased ei ole hageja esindaja väited selle

kohta, et kohtudokumendid võttis vastu isik, kes ei ole asjaga seotud. Vandeadvokaat Alla

Jakobsonile väljastatud advokaadivolikirja kohaselt on hageja esindajaks Advokaadibüroo

A. Jakobson & A. Jaroslavski. Menetlusdokumendid võttis vastu selle advokaadibüroo advokaat. See,

kuidas advokaadibüroo korraldab posti vastuvõtmise, on advokaadibüroo töökorralduse küsimus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttega ei ole kooskõlas, et advokaadibüroosse saadetud

kohtukutset tohib kätte anda ainult ühele konkreetsele advokaadile, mitte aga büroo sekretärile või

mõnele teisele posti vastuvõtmiseks pädevale isikule. Seda seisukohta toetab ka TsMS § 319, mille

kohaselt menetlusdokument loetakse saajale kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud tema poolt

selleks volitatud isikule. Eeldatakse, et dokumendi saaja prokuristil või saajalt üldvolituse saanud

isikul, samuti saaja nimel dokumente tavaliselt vastuvõtval isikul on ka menetlusdokumentide

vastuvõtmise õigus.

3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus Harju Maakohtu 30. juuni 2006. a määruse tühistada

ning taastada tsiviilasja menetluse TsMS § 412 lg 4 alusel, kuna hagejale ega tema esindajale ei ole

kohtukutset isiklikult allkirja vastu kätte antud. Määruse põhjendused on paljasõnalised ega vasta

faktilistele asjaoludele. Hageja esindajaks ei olnud Advokaadibüroo A. Jakobson & A. Jaroslavski.

TsMS § 218 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib menetlusosalise lepinguliseks esindajaks olla advokaat

füüsilise isikuna, mitte advokaadibüroo.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 5. jaanuari 2007. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja

hageja määruskaebuse menetluse taastamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu

määruse põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata. Hageja tugines menetluse taastamise

taotluses kahele väitele: 1) hagejale ega tema esindajale ei saadetud üldse kohtukutset 12. juunil 2006

kell 10.00 toimunud kohtuistungile; 2) kohtukutse toimetati hageja esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Maakohus jõudis kaudsete tõendite põhjal veenvale järeldusele,

et hageja esindajale toimetati koos teiste menetlusdokumentidega kätte kohtukutse. Kohtukutse

toimetati menetlusosalisele õigusabiteenust osutavasse advokaadibüroosse. See on tõendatud

Advokaadibüroo A. Jakobson & A. Jaroslavski advokaadi Kristina Suvalova allkirjaga

väljastusteatel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttega ei ole kooskõlas, et advokaadibüroo nimel

kohtus menetlusosalist esindavale advokaadile tuleks kohtukutse isiklikult allkirja vastu kätte

toimetada, sest tulenevalt advokatuuriseaduse § 49 lg-test 1 ja 2 ning § 55 lg-st 1 sõlmib isikuga

kliendilepingu õigusteenuse osutamiseks advokaadibüroo pidaja, kelle kaudu advokaat osutab

õigusteenust. Õigusteenuse osutamine on advokaadibüroo pidaja ettevõtlus. Seega on põhjendatud

menetlusdokumentide kättetoimetamine isikule, keda advokaadibüroo pidaja on posti vastuvõtmiseks

volitanud (TsMS § 319), või muule tema äriruumis püsivalt viibivale töötajale (TsMS § 323 lg-d 1 ja

2). Tsiviilasjas on kõik hageja esindajale saadetud menetlusdokumendid peale Harju Maakohtu

25. septembri 2006. a vigade parandamise määruse võtnud vastu advokaat Kristina Suvalova.

Seetõttu tuleb eeldada, et ta on õigustatud Advokaadibüroo A. Jakobson & A. Jaroslavski

menetlusdokumente vastu võtma. Määruskaebuse esitaja väited selle kohta, et hagi läbivaatamata

jätmine tooks talle kaasa ebasoodsaid tagajärgi ja asja oleks otstarbekas kulude kokkuhoiu mõttes

edasi menetleda, ei ole asjakohased. 12. juuni 2006. a kohtuistungile ilmumata jätmisega (olgu

isiklikult või esindaja kaudu) näitas hageja üles huvi puudumist asja vastu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja taastada tsiviilasja

menetluse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja ega tema esindaja kohtukutset

isiklikult kätte saanud. Isiku esindajaks ei saa TsMS § 218 lg 1 järgi olla advokaadibüroo.

Ringkonnakohus kohaldas vääralt TsMS § 319. Viidatud sätet ei tule kohaldada, sest TsMS § 412 lg 4

on selle suhtes erinormiks, mis annab hagejale õiguse mitte esitada menetluse taastamiseks mõjuvat

põhjust, kui kohtukutse toimetati hagejale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega. Hagejale ega tema esindajale kohtukutset ei saadetud. Ühegi tõendiga ei ole ümber

lükatud hageja esindaja väidet, et talle saadetud dokumendid ei sisaldanud kohtukutset. Kohus ei saa

kaebuse rahuldamata jätmisel tugineda sellele, et ta ei pea asjaolu tõenäoliseks. Ka kohtule

tagastataval väljastusteatel ei ole märgitud, et saadetud dokumentide hulgas on kohtukutse. Hageja ei

ole kaotanud huvi tsiviilasja vastu. Menetluse taastamata jätmisel kaotaks hageja riigilõivuna tasutud

20 000 krooni, mis oleks hageja suhtes ebaõiglane ja äärmiselt ebasoodne tagajärg.

6. Kostja ei vastanud määruskaebusele nõuetekohaselt.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Riigikohus teeb TsMS § 691 p 5 alusel koostoimes

TsMS § 701 lg-ga 3 asjas uue määruse, millega tühistab maakohtu määruse ja rahuldab hageja

taotluse menetluse taastamiseks.

8. TsMS § 412 lg 3 sätestab, et kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul,

alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse

täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv

põhjus ja et ta ei saanud sellest õigel ajal kohtule teatada. TsMS § 412 lg 4 kohaselt ei ole menetluse

taastamiseks vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust, kui kohtukutse toimetati hagejale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui hagi ei

võinud jätta läbi vaatamata TsMS § 412 lg-s 1 nimetatud põhjusel.

9. Harju Maakohus jättis 12. juuni 2006. a määrusega hagi läbi vaatamata, sest hageja ei ilmunud

kohtuistungile. 15. juunil 2006 esitas hageja maakohtule taotluse tsiviilasjas menetluse taastamiseks.

10. Tsiviilasja materjalide kohaselt on menetlusdokumendid, mille hulgas oli väidetavalt ka

kohtukutse 12. juunil 2006. a kell 10.00 toimuvale istungile, 16. veebruaril 2006. a allkirja vastu üle

antud Advokaadibüroo A. Jakobson & A. Jaroslavski advokaat Kristina Suvalovale. Hageja

esindajaks asjas on advokaadivolikirja kohaselt vandeadvokaat Alla Jakobson (tlk 26). Asja

materjalidest ei nähtu, et K. Suvalova oleks hageja esindaja. Toimikus puuduvad andmed selle kohta,

et kohtukutse 12. juuni 2006. a istungile oleks hagejale või tema esindajale vandeadvokaat

A. Jakobsonile kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil.

11. Kuna hagejale või tema esindajale ei ole kohtukutset 12. juuni 2006. a istungile kätte toimetatud

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil, siis ei ole TsMS § 412 lg 4 järgi vaja hagejal

menetluse taastamiseks esitada ega põhistada mõjuvat põhjust (vt ka Riigikohtu 13. märtsi 2007. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-07). Seega tuleb hageja taotluse alusel asjas menetlus taastada.

Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Ants Kull