3-1-1-124-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-124-06

Otsuse kuupäev

7. mai 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi M. S. süüdistuses KarS § 424 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2006. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-

06-1288

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M. S. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Raivo Bergson, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

7. veebruar 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2006. a kohtuotsus M. S. kriminaalasjas KarS § 424 järgi ja

lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 5 alusel.

2. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M. S.-le koostati 17. juulil 2005. a kaks väärteoprotokolli: üks selle eest, et ta juhtis samal päeval kell 00.20 paiku

Kundas X teel sõiduautot BMW 316 (registrinumbriga 085 DAD) joobeseisundis ning teine selle eest, et tema juhitaval

autol puudusid esinumbrimärk ja -suunatuled, samuti esi- ja tagakaitseraud.

Joobes juhtimise osas lõpetati väärteomenetlus kuriteo tunnuste ilmnemise tõttu ja alustati kriminaalmenetlust KarS § 424

järgi, tehniliselt mittekorras autoga sõitmise eest karistati teda Liiklusseaduse (LS) §747 järgi 10 trahviühiku suuruse

rahatrahviga.

2. Viru Maakohtu 31. mai 2006. a otsusega mõisteti M. S. KarS § 424 järgi süüdi ja teda karistati rahalise karistusega 200

päevamäära ulatuses. Samuti võttis kohus M. S.-lt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kuueks kuuks ära mootorsõiduki juhtimise

õiguse.

Maakohus ei nõustunud M. S.-i kaitsja väitega, et LS § 747 järgi määratud karistus välistab tema karistamise KarS § 424

järgi, kuna tegemist oleks sama teo eest teistkordse karistamisega. Kohus leidis, et tehnoülevaatust mitteläbinud sõiduki

juhtimine ja mootorsõiduki juhtimine joobes olles on kaks erinevat tegu. Liiklusseaduse §-s 747 sisalduvat

väärteokoosseisu on võimalik täita tehnoülevaatust mitteläbinud sõidukit kainelt juhtides, KarS § 424 järgi kvalifitseeruvat

tegu on aga on võimalik toime panna, juhtides korduvalt joobeseisundis autot, mis on läbinud tehnoülevaatuse.

3. Maakohtu otsuse peale esitas Viru Ringkonnakohtule apellatsiooni M. S.-i kaitsja Maano Saareväli, kes taotles maakohtu

otsuse tühistamist ja kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 199 lg 1 p 5 alusel.

Apellatsioonis leitakse, et põhjendades, miks on tehnoülevaatust mitteläbinud auto juhtimine ja auto juhtimine

joobeseisundis olles kaks erinevat tegu, on maakohus on ebaõigesti samastanud mõisted "tegu" ja "süüteokoosseis". KarS

§ 3 lg 5 ja § 61 lg 3 teevad neil mõistetel aga selget vahet. Otsustamisel, kas erinevad süüteokoosseisud on täidetud ühe või

mitme teoga, tuleb lähtuda teoühtsuse põhimõttest, mille kohaselt on tegemist teoainsusega juhul, kui iseenesest väliselt

lahutatavad osateod on kantud tegija ühtsest tahtest ning on ajaliselt ja ruumiliselt nii tihedas seoses, et objektiivne vaatleja

ex ante leiab tegemist olevat ühe teoga. Käesoleval juhul on selliseks ühtseks teoks auto juhtimine. Kuna M. S. oli joobes

ja samal ajal tema juhitud auto ei olnud läbinud tehnoülevaatust, täitis ta ühe teoga - juhtimisega - kaks erinevat

süüteokoosseisu.

KarS § 63 lg 1 kohaselt mõistetakse juhul, kui isik on pannud toime teo, mis vastab mitmele süüteokoosseisule, üks

karistus. Kuna M. S.-i on juba karistatud LS § 747 järgi, ei või teda enam KarS § 424 järgi karistada, sest tegemist oleks

teistkordse karistamisega sama teo eest ja seetõttu Põhiseaduse § 23 lg 3 rikkumisega.

4. Viru Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2006. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega, et tegemist on kahe erineva teoga, ning lisas, et joobes juhtimine ja

mittekorras autoga sõitmine on suunatud erinevate õigushüvede, esimene inimeste elu ja tervise, teine aga üldise

liiklusohutuse vastu.

KOHTUMENETLUSE POOLTE PÕHJENDUSED

5. Viru Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni M. S.-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Raivo Bergson, kes

taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist KrMS § 199 lg 1 p 5 alusel.

Kassatsioonis heidetakse ringkonnakohtule ette seda, et kohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks on tegemist kahe erineva

teoga. Ühtlasi korratakse seisukohta, et M. S. pani toime ühe teo - juhtis mootorsõidukit - ja täitis sellega kaks erinevat

süüteokoosseisu. Kuna PS § 23 lg 3 kohaselt ei tohi isikut sama teo eest teist korda karistada, tuleb kriminaalmenetlus

lõpetada.

6. Viru Ringkonnaprokuratuuri kassatsioonivastuses ei nõustuta kassatsiooni väidetega ning palutakse jätta ringkonnakohtu

otsus muutmata ja kassatsioon rahuldamata.

Vastuses märgitakse, et ringkonnakohus ei ole rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Ringkonnakohus märkis

otsuses, et nõustub maakohtu seisukohtadega; KrMS § 342 lg 3 p 1 kohaselt ei pea sellisel juhul maakohtu otsuse

põhjendusi üle kordama.

Vastusena väitele, et nii KarS § 424 kui LS § 747 pandi toime ühe teoga, märgib prokurör, et KarS § 424 ja LS § 747

kaitsevad erinevaid õigushüvesid ning tulenevalt Riigikohtu otsustest asjades nr 3-1-1-43-01 ja nr 3-1-1-63-01 ei ole

erinevate õigushüvede ründed, mida kaitstakse materiaalõiguse erinevates harudes, käsitatavad sama teona PS § 23 lg 3

tähenduses.

Ne bis in idem põhimõte hõlmab üksnes olukordi, kus õiguserikkumised on oluliste koosseisutunnuste poolest

kokkulangevad ja põhinevad ühel ja samal teol. Pelgalt teatav ajalis-ruumiline seos ei anna iseenesest alust teosamasuse

jaatamiseks. Siinkohal viidatakse kassatsioonivastuses Riigikohtu otsusele asjas nr 3-1-3-6-03, toonitades, et Riigikohtu

hilisemad lahendid (asjades 3-1-1-1-06 ja 3-1-1-40-06) ei käesolevale kohtuasjale üle kantavad, kuna neis käsitletakse

juhtumeid, kus isik on ühe teoga täitnud nii väärteo- kui kuriteokoosseisu või siis kuriteokoosseis neelab väärteokoosseisu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Karistusseadustiku § 2 lg 3 sätestab, et ühe süüteo eest ei tohi kedagi karistada mitu korda. Selle sätte sõnastusest

lähtuvalt tuleb hindamisel, kas tegemist on mitu korda karistamisega, analüüsida just nimelt süüteokoosseisude - mitte aga

kitsamas tähenduses teo - omavahelist kattuvust. Seejuures tuleb sama süüteona KarS § 2 lg 3 tähenduses lisaks sellele, kui

isiku teistkordses, hilisemas süüdistuses tuginetakse samale süüteokoosseisule, mõista ka olukordi, kus uus süüdistus

kattub eelnevaga olulises ulatuses (vt Riigikohtu 16. aprilli 2007. a otsus kohtuasjas nr 3-1-1-120-06). See tähendab, et

sama juhtumi uus menetlemine ei ole täielikult keelatud, kuid isikut ei tohi hilisemas menetluses karistada normi järgi,

mille ebaõigussisu kattub olulisel määral selle normi ebaõigussisuga, mille järgi on isikut juba karistatud.

8. Kriminaalkolleegium leiab, et LS § 747 ja KarS § 424 omavaheline kattuvus on selline, et isiku karistamine mõlema

sätte järgi erinevates menetlustes kujutab endast mitmekordse karistamise keelu rikkumist. Nii LS § 747 kui KarS § 424

kirjeldavad abstraktseid ohudelikte. Mõlemad teod algasid ja kulgesid aegruumis samaaegselt ning lõpetati üheaegselt

politsei poolt. Kaitstavaks õigushüveks on mõlemal juhul kaasliiklejate turvalisus ning tegu, millega õigushüve

kahjustatakse, on mõlema süüteokoosseisu järgi mootorsõiduki juhtimine.

9. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 362 p-dele 1 ja 2 ning § 361 p-le 4 tühistab kriminaalkolleegium Viru

Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2006. a kohtuotsuse M. S.-i kriminaalasjas KarS § 424 järgi ja lõpetab kriminaalmenetluse

KrMS § 199 lg 1 p 5 alusel. Kui kassatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 361 punktides 2-7 nimetatud lahend, jäävad

vastavalt KrMS § 186 lg-le 1 menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Lea Kivi