3-1-1-9-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-9-07

Otsuse kuupäev

24. aprill 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi

Kohtuasi

Väärteoasi A.L. karistamises tolliseaduse § 73 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 13. novembri 2006. a otsus väärteoasjas

nr 4-06-3627

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.L. kaitsja vandeadvokaadi abi Urmas Tammiksaar, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

28. märts 2007

Istungil osalenud isikud

A.L. kaitsja vandeadvokaat Tanel Pürn ja kohtuvälise menetleja esindaja Piret

Valner

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 13. novembri 2006. a otsus ja lõpetada väärteomenetlus A.L. suhtes

väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 11. augusti 2006. a otsusega karistati A.L. tolliseaduse (TS) § 73 lg 1

järgi rahatrahviga 3 trahviühikut ehk 180 krooni. Sama otsusega konfiskeeriti A.L-lt TS § 94 lg 3 ja KarS § 83 alusel kaks 0,5-

liitrilist purki lahjat alkohoolset jooki "Bravo".

2. A.L. karistati järgmise teo toimepanemise eest.

Ta sisenes 19. juulil 2006. a kell 16.15 Võru maakonnas Misso vallas Luhamaa piiri- ja tollipunkti kaudu sõidukiga Isuzu

Venemaalt Eesti Vabariiki ning ei deklareerinud suuliselt, kirjalikult ega muul moel deklareeritava või keelatud kauba

olemasolust. Pärast passikontrolli läbimist teostati täiendav kontroll sõiduautode sissesõidurajal. Läbivaatuse käigus avastati

A.L. auto salongist lisaks lubatud piirkogusele kaks lahjat 0,5-liitrilist alkohoolset jooki "Bravo", s.o kokku 1 liiter

9%-lise alkoholisisaldusega jooki. Sel viisil eiras A.L. Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse (ATKAS) § 47 lg-t 1.

Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 47 lg 1 sätestab, et vähemalt 18 aasta vanusel reisijal on lubatud väljastpoolt EÜ

territooriumi ühe päeva jooksul esmakordsel Eestisse saabumisel kasutamiseks mitteärilisel eesmärgil aktsiisivabalt toimetada

Eestisse koos temaga liikuvas pagasis veini mitte rohkem kui kaks liitrit, õlut EÜNi määruses nr 918/83/EMÜ sätestatud

tollimaksuvaba väärtuselise piirnormi ulatuses ja: 1) muud jooki etanoolisisaldusega kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti

mitte rohkem kui kaks liitrit või 2) jooki etanoolisisaldusega üle 22 mahuprotsendi mitte rohkem kui üks liiter.

3. A.L. kaitsja Feliks Luiksaar esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Tartu Maakohtule kaebuse, taotledes otsuse tühistamist

ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

4. Tartu Maakohtu 13. novembri 2006. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Maakohtu põhiseisukohad olid järgmised.

Kohus tuvastas, et A.L-l oli Venemaalt Eestisse saabudes kaasas šokolaad, plokk sigarette, kaks 0,5-liitrilist viina ja kaks 9%-

lise alkoholisisaldusega jooki "Bravo". Veini ega õlut A.L-l kaasas ei olnud. Tulenevalt ATKAS § 47 lg-st 1 võis A.L.

aktsiisivabalt Eestisse toimetada kas ühe liitri viina või kaks liitrit lahjat alkohoolset jooki etanoolisisaldusega kuni 22

mahuprotsenti. Kohtuväline menetleja on õigesti tuvastanud, et A.L. auto salongis oli lisaks lubatud alkoholi piirkogusele kaks

lahjat 0,5-liitrilist alkohoolset jooki "Bravo".

Saanud tolliametnikult teada, et kahe alkohoolse joogi "Bravo" Venemaalt Eestisse toomine ei ole seaduslik ja et

väärteomenetlust ei alustata, kui ta loovutab need joogid riigile, viskas A.L. joogipurgid prügikasti. Kohtu hinnangul ei olnud

joogipurkide prügikasti viskamine adekvaatne viis nende loovutamiseks, kuna tollitöötaja selgitustest pidi A.L. mõistma, et

loovutamine eeldab ka dokumentide täitmist. Kuna A.L. ei soostunud deklareerimata jäetud joogipurke ettenähtud korras

loovutama, oli väärteomenetluse alustamine õiguspärane.

Maakohus leidis, et A.L., kes oli ka varem toonud enda tarbeks Venemaalt Eestisse nii kütust kui ka alkohoolseid jooke, pidi

tundma ka vastava valdkonna regulatsiooni. Muu hulgas pidi ta teadma ATKAS §-s 47 sätestatud piiranguid reisija pagasis

väljastpoolt Euroopa Ühenduse territooriumi Eestisse aktsiisivabalt toimetatava alkoholi kohta, samuti teadma, et piirnormi

ületav kaup tuleb deklareerida. A.L. ütlustest nähtub, et ta ei ole täpselt endale selgeks teinud, kui palju alkoholi tohib

Venemaalt Eestisse tuua. Seega pidas A.L. võimalikuks, et tal võib Eestisse tulles olla alkohoolseid jooke kaasas üle seadusega

kehtestatud piirnormi. Seega luges kohus tõendatuks, et A.L. pani TS § 73 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime vähemalt

kaudse tahtlusega.

Seoses kohaldatud karistusega märkis maakohus, et A.L. süü ei ole suur, tema poolt ebaseaduslikult Venemaalt Eestisse toodud

alkoholikogus on väike ja seega ei ole märkimisväärne ka riigil saamata jäänud maksusumma. Samas ei pidanud kohus

võimalikuks väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 alusel. Seda põhjusel, et olukorras, kus hiljuti karistati suhteliselt

suurt arvu tolliametnikke (sh ka Luhamaa tollipunkti tolliametnikke) ametialaste kuritegude toimepanemise eest, on avalik

huvi tollitsoonis toimuva suhtes ilmselgelt olemas.

KOHTUMENETLUSE POOLTE PÕHJENDUSED

5. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A.L. kaitsja vandeadvokaadi abi U. Tammiksaar, kes taotleb maakohtu

otsuse tühistamist VTMS § 29 lg 1 p 1 või VTMS § 30 lg 1 alusel. Kassaatori põhiväited on järgmised.

Väärteoasjas ei ole nõuetekohaselt tuvastatud, mida konkreetselt ja kui suures koguses A.L. Venemaalt Eestisse tõi. Asjaolu, et

A.L-l oli kaasas kaks 0,5-liitrilist viinapudelit, ei saanud kohus tuvastada ainuüksi A.L. ütluste alusel, kuna tolliametnikud olid

jätnud kauba individuaaltunnused ja kogused fikseerimata.

A.L. ei pannud talle süüksarvatud tegu toime tahtlikult. Vaieldav on maakohtu järeldus, et kui isik täpselt ei tea, kui palju

alkoholi tohib riiki tuua, peab ta võimalikuks, et tal on riiki sisenedes kaasas alkohol üle lubatud normi. A.L-l puudus soov

seadust rikkuda. Seda kinnitab ka asjaolu, et ta ei peitnud Eestisse toodud alkoholi, vaid see asus nähtavalt autoistmel.

Tollis teatati A.L-le, et kui ta loovutab kaks purki jooki "Bravo" riigile, siis väärteomenetlust ei alustata. Selle peale viskas

A.L. need purgid prügikasti, mida ta tõlgendaski loovutamisena.

Isegi kui pidada A.L. poolt väärteo toimepanemist tõendatuks, ei saa maakohtu osutatud tolliametnike karistamine ametialaste

kuritegude eest takistada A.L. suhtes väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 alusel.

6. Kassatsioonivastuses palub kohtuväline menetleja jätta maakohtu otsus muutmata ja kassatsioon rahuldamata.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas A.L. kaitsja kassatsiooni ja palus selle rahuldada. Kohtuvälise menetleja

esindaja leidis, et maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul ei sea kassaatori väited kahtluse alla maakohtu järeldust, et A.L. pani kahte

purki 9%-lise alkoholisisaldusega jooki "Bravo" deklareerimata jättes toime TS § 73 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisule

vastava õigusvastase ja süülise teo. Seejuures ei ole määravat tähtsust sellel, kas A.L. pani teo toime tahtlikult või mitte, sest

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kassatsioonis ei ole esitatud argumente

selle kohta, et A.L. teadmatus Eestisse aktsiisivabalt toimetatava alkoholi piirkogustest oli KarS § 39 lg 1 mõttes vältimatu,

mis võimaldaks rääkida A.L-l süü puudumisest.

9. Samas leiab kriminaalkolleegium, et kassatsioonis esitatud alternatiivne taotlus - lõpetada väärteomenetlus A.L. suhtes

VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel - on põhjendatud.

9.1 Väärteomenetluse seadustik ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada KrMS §-

st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku

süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata

õigusmõistetega,

mille

sisustamine

jääb

kohtu

kaalutlusõiguse

piiresse

(vt

ka

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 27. septembri 2006. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-81-06 - RT III 2006, 33, 282, p 6; 9. detsembri 2003. a

otsus väärteoasjas nr 3-1-1-146-03 - RT III 2004, 1, 5, p 8).

9.2 Kolleegium märgib, et alkoholikogus, mille A.L. deklareerimata Eestisse toimetas, oli tühine ja sellelt tasumisele kuulunud

maksusumma on oluliselt väiksem nii rahatrahvi minimaalmäärast kui ka maksukorralduse seaduse § 100 lg-s 1 nimetatud

piirmäärast, millest väiksema maksusumma korral üldjuhul maksu ei määrata ja maksuotsust ei väljastata. Samuti ei kasutanud

A.L. alkoholi Eestisse toomiseks pettuslikku viisi, paigutades joogipurgid autoistmele nähtavale kohale. Nimetatud põhjustel

leiab kriminaalkolleegium, et A.L. süü oli väike.

9.3 Kriminaalkolleegium on ühtlasi seisukohal, et A.L. karistamiseks puudub avalik menetlushuvi. Ühe liitri lahja alkohoolse

joogi deklareerimata, ent mittepettuslik Eestisse toimetamine ei ole tegu, mille puhul üld- või eripreventiivsed kaalutlused

eeldaksid karistusõiguslikku sekkumist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. oktoobri 2004. a otsuse asjas nr 3-1-1-85-04 (RT

III 2004, 27, 291) punktidest 15 ja 16 tuleneb, et KrMS §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus

otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt

mittemõõdukas. Kolleegium leiab, et seda seisukohta tuleb silmas pidada ka käesoleva väärteoasja lahendamisel.

10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 ja § 30 lg 1 p-st 1 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu

Maakohtu 13. novembri 2006. a otsuse A.L. väärteoasjas tolliseaduse § 73 lg 1 järgi ja lõpetab väärteomenetluse A.L. suhtes

otstarbekuse kaalutlusel. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

11. Kuna VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule tema poolt valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega

tasu üksnes väärteomenetluse lõpetamisel VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel, aga Riigikohus lõpetab

väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, jääb A.L. poolt kaitsjatele makstud tasu tema enda kanda.

Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Lea Kivi