3-3-1-13-07 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedTallinna Linnavalitsuse 20. juuni 2001. a korraldusega nr 2701-k algatati Mere pst 4 ja sellega külgneva ala detailplaneeringu koostamine. 25. juunil 2001 sõlmisid AS Aswega ja Tallinna Säästva
Legislator headnote
AI generated3-3-1-13-07 · Riigikohus: Tallinna Linnavalitsuse 20. juuni 2001. a korraldusega nr 2701-k algatati Mere pst 4 ja sellega külgneva ala detailplaneeringu koostamine. 25. juunil 2001 sõlmisid AS Aswega ja Tallinna Säästva
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-3-1-13-07
Otsuse kuupäev
23. aprill 2007
Kohtukoosseis
Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann
Kohtuasi
AS Aswega kaebus Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise
Ameti halduslepingu täitmise jätkamiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 27. novembri 2006. a otsus haldusasjas
nr 3-04-156
Menetluse alus Riigikohtus
AS Aswega kassatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada AS Aswega kassatsioonkaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 11. aprilli 2006. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu
27. novembri 2006. a otsus haldusasjas nr 3-04-156.
Kohustada Tallinna Linnaplaneerimise Ametit (endine Tallinna Säästva Arengu ja
Planeerimise Amet) halduslepingu täitmiseks.
Tagastada kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tallinna Linnavalitsuse 20. juuni 2001. a korraldusega nr 2701-k algatati Mere pst 4 ja sellega
külgneva ala detailplaneeringu koostamine. 25. juunil 2001 sõlmisid AS Aswega ja Tallinna Säästva
Arengu ja Planeerimise Amet (SAPA) planeeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse
andmise lepingu nr DP-67-01, mille objektiks oli detailplaneeringu koostamine Tallinnasse Mere
pst 4 ja sellega külgnevale alale Viru väljak 2 ja 2A vastavalt 7. juunil 2001 kinnitatud
lähteülesandele. 26. juuni 2002. a korraldusega nr 1919-k muudeti planeeritavat ala, arvates sellest
välja Viru väljak 2 ja 2A kinnistud. 2002. a sügisel sõlmis SAPA Narva mnt 1 ja Viru väljak 2 ning
2A ala detailplaneeringu koostamise lepingu AS-ga Merko Ehitus.
2. 14. juunil 2004 esitas AS Aswega kaebuse SAPA kohustamiseks halduslepingu täitmise
jätkamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt kohustus vastustaja lepingu p 2.2 ja 3.1 kohaselt võtma
menetlusse ja menetlema kaebaja poolt koostatud detailplaneeringu projekti. 2002. a lõpust ei täida
vastustaja seda kohustust. Kuigi HMS § 102 lg 2 näeb ette võimaluse halduslepingu ühepoolseks
muutmiseks või lõpetamiseks, ei ole kaebajale esitatud ühtegi vastavat kirjalikku selgitust, samuti ei
ole vastustaja teinud ettepanekut lepingu muutmiseks. Vastustaja on suuliselt väljendanud, et kuna
Viru väljak 2 ja 2A anti hilisema lepinguga planeerida AS-le Merko Ehitus, siis kaebuse esitaja
projekti ei menetleta. Kaebaja soovib vastustajat kohustada jätkama tema poolt koostatud
detailplaneeringu projekti menetlemist.
Kaebuse esitaja pöördus oma õiguste kaitseks hagiga tsiviilkohtusse kohustuse täitmise nõudes.
Tallinna Linnakohus lõpetas menetluse, asudes seisukohale, et tegemist on halduskohtu alluvuses
oleva vaidlusega. Samale seisukohale asusid Tallinna Ringkonnakohus ja Riigikohus.
3. Tallinna Halduskohtu 11. aprilli 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-04-156 jäeti AS Aswega
kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on AS Aswega ja SAPA vahel sõlmitud leping
haldusleping. Kohus asus seisukohale, et vastustaja tegevus detailplaneeringu lähteülesandes
märgitud planeeringuala muutmisel oli õiguspärane. Lähteülesande koostamine, kooskõlastamine ja
kinnitamine on haldusesisene tegevus. Asjaolu, et linn pärast lepingu sõlmimist kaebajaga kasutas
oma õigust muuta planeeringu lähteülesannet, ei tähenda, et kaebajal on õigus vastavalt lepingule
nõuda planeeringu koostamist endise lähteülesande alusel ja mahus. Kui kaebuse esitaja leidis, et
seoses lähteülesande muutumisega tuleb muuta ka lepingut, siis oli tal õigus pöörduda vastava
ettepanekuga vastustaja poole. Lepingu p 3.2 annab vastustajale õiguse planeeringu menetlusse
võtmisest keelduda, kui planeeringuprojekt ei vasta lähteülesandele. Seega ei saa kohus kohustada
vastustajat jätkama kaebaja esitatud detailplaneeringu eskiisi menetlemist.
Planeeritava ala Viru väljak 2 ja 2A omanikud on avaldanud soovi leida ise planeeringulahendus oma
maa-alale. Tallinna linn on põhjendatult arvestanud planeeritava ala kinnisasjade omanike huvidega.
4. AS Aswega esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada. Kaebuse
kohaselt on halduskohus andnud lähteülesande muutmisele kaks vastuolulist hinnangut. Kohus on
ühelt poolt leidnud, et lähteülesande muutmine ei ole kaasa toonud halduslepingu muutmist ja et
haldusleping on kehtiv, teisalt aga märkinud, et kaebuse esitaja ei saa kehtivat halduslepingut
realiseerida enam mitte kolme vaid ühe kinnistu osas. Planeeringu lähteülesande muutmisega ei
saanud muuta kehtivat halduslepingut. Vastustaja ei ole lepingut muutnud ka HMS § 102 alusel.
5. Tallinna Ringkonnakohtu 27. novembri 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-04-156 jäeti
apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohus leidis, et detailplaneeringu vastuvõtmisest keeldumine rikub
vastuvõtmisest huvitatud isiku subjektiivseid õigusi. Lepingu p-de 2.2.3 ja 3.1 kohaselt sõltub
kaebuse esitaja õigus nõuda detailplaneeringu projekti vastuvõtmist muuhulgas detailplaneeringu
kooskõlast lähteülesandega. Ringkonnakohus nõustus, et halduskohtu hinnang lähteülesande
muutmisele oli ebaselge. Käesolevale juhule ei ole otseselt üle kantav arusaam, mille kohaselt
lähteülesande muutmine on haldusesisene tegevus. Kaebuse esitaja on pöördunud kohtusse mitte
enda õiguste kaitseks planeeringuala maakasutajana, vaid halduslepingust tuleneva planeeringu
koostamise õiguse kaitseks. Lähteülesande muutmine mõjutas otseselt kaebuse esitaja
halduslepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.
Käesoleva vaidluse esemeks ei ole aga lähteülesande muutmise korralduse õiguspärasuse hindamine.
Kontrollida tuleb, kas keeldumine kaebuse esitaja koostatud detailplaneeringu projekti menetlusse
võtmisest oli õiguspärane. Lepingu p 3.2 annab vastustajale õiguse keelduda detailplaneeringu
projekti menetlusse võtmisest selle mittevastavuse korral lähteülesandele. Detailplaneeringu
projektiga hõlmatud planeeringuala oluline lahknevus planeeringuala lähteülesandega määratud
suurusest on selline mittevastavus lähteülesandele, mille puhul projekti menetlusse võtmisest
keeldumine lepingu p 3.2 alusel on õigustatud.
Ringkonnakohus märkis lisaks, et kinnistu omanikel ei ole subjektiivset õigust nõuda, et
detailplaneeringu koostamine kui avalik-õiguslik ülesanne neile delegeeritaks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. AS Aswega esitas kassatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused
tühistada. Kassaator leiab, et kohus on andnud lähteülesande muutmisele vale õigusliku hinnangu.
Tegemist ei ole haldusaktiga, seega ei saa see muuta kassaatori ja vastustaja vahelisi õigussuhteid.
Kehtiv haldusleping näeb üheselt ette selle muutmise ja lõpetamise korra. Vastustaja ei ole seda korda
järginud, seega on leping tänini kehtiv.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Käesoleva vaidluse poolte vahel sõlmiti 25. juunil 2001 leping planeeringu koostamise
korraldamise ja finantseerimise õiguse üleandmiseks. 26. juuni 2002. a korraldusega nr 1919-k
muutis vastustaja planeeritavat ala, arvates sellest välja Viru väljak 2 ja 2A kinnistud. Sellega muutis
vastustaja 20. juunil 2001 vastu võetud detailplaneeringu algatamise korraldust ning sisuliselt ka
detailplaneeringu lähteülesannet, millega planeeritav ala oli kindlaks määratud. Planeeringuala on
märgitud ka pooltevahelises lepingus.
HMS § 95 kohaselt on haldusleping haldusõigussuhteid reguleeriv kokkulepe. Halduslepingu
sõlmimisel nõustuvad mõlemad pooled lepingus kindlaksmääratud tingimustega. Konsensuse nõue
laieneb reeglina ka lepingu tingimuste muutmisele, erandjuhtum on sätestatud HMS § 102 lg-s 2.
Erinevalt halduskohtust ja ringkonnakohtust leiab Riigikohtu halduskolleegium, et
haldusorganipoolne lepingu alusdokumentide (detailplaneeringu algatamise korraldus ja
detailplaneeringu lähteülesanne) muutmine ei tähenda, et muutunud oleksid ka halduslepingu
tingimused.
8. HMS § 102 lg 1 kohaselt muudetakse halduslepingut tsiviilseadustes sätestatud korras, arvestades
samas paragrahvis kehtestatud erisusi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 5 sätestab seaduse dispositiivsuse
põhimõtte, mille kohaselt võib seaduses sätestatust lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda.
Seega tuleb esmalt lähtuda pooltevahelisest kokkuleppest lepingu muutmise kohta. Lepingu
muutmise kord on kirjas lepingu p-s 8, mille kohaselt võib lepingut muuta ainult huvitatud isiku ja
ameti kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad allakirjutamise momendist või poolte määratud
tähtajal. Kirjeldatud viisil amet lepingut muutnud ei ole.
HMS § 102 lg 2 annab haldusorganile võimaluse halduslepingut ka ühepoolselt muuta, kui see on
tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist. Tegemist on piiratud
võimalusega, mille abil on võimalik vältida ülekaaluka avaliku huvi järgimise sõltumist
haldusorganiga lepingu sõlminud isiku tahtest. HMS § 102 lg 3 kohaselt peab haldusorgan sellisel
juhul lepingu muutmist põhjendama. Seega eeldab ka lepingu ühepoolne muutmine seaduses
sätestatud toimingute läbiviimist - ülekaaluka avaliku huvi raske kahjustamise ohu tuvastamist, selle
ohu vältimise võimaluste väljaselgitamist ning lepingu muutmise vajaduse tuvastamisel teisele
lepingupoolele vastavate põhjenduste esitamist. Lepingu ühepoolne muutmine ei saa toimuda üksnes
lepingu alusdokumentide muutmisega. Seega ei ole pooltevahelist lepingut muudetud ka HMS § 102
alusel.
Kuivõrd lepingut muudetud ei ole, on see pooltele täitmiseks kohustuslik algselt kokkulepitud
tingimustel.
9. Ringkonnakohus tuvastas, et SAPA otsustas 19. juunil 2002, et AS Aswega esitatud
detailplaneeringu projekti ei menetleta edasi põhjusel, et projekt hõlmab ka Viru väljak 2 ja 2A
krunte, ning teatas sellest ka AS-le Aswega. Kuivõrd poolte õiguste ja kohustuste selgitamisel tuleb
lähtuda lepingus sätestatud tingimustest ning leping nägi ette Viru väljak 2 ja 2A krunte hõlmava
planeeringuala, ei ole planeeringuprojekti menetlusse võtmata jätmine toodud motiivil õigustatud.
Vastustaja ei saanud tugineda asjaolule, et planeeringuprojekt ei vasta planeeringu lähteülesandele,
kuivõrd tema ning AS Aswega lepinguliste suhete raames kehtisid lähteülesande tingimused
muutmata kujul. Seega on vastustaja jätnud täitmata oma lepingulise kohustuse võtta lähteülesandele
vastavalt koostatud detailplaneeringu projekt menetlusse (vt lepingu p 2.2.3).
10. HMS § 105 lg 1 alusel kohaldatakse halduslepingutele tsiviilõiguslike lepingute kohta käivaid
sätteid, arvestades Haldusmenetluse seadusega kehtestatud erisusi. SAPA on lepingulistes suhetes
AS-ga Aswega oma kohustust VÕS § 100 tähenduses rikkunud. Pooltevahelise lepingu p 5 kohaselt
vastutavad lepingupooled endale lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase
täitmise eest lepingus ja Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud korras ja ulatuses. Lepingu p 6
kohaselt vabastatakse lepingupool oma lepinguliste kohustuste mittetäitmise ja kahju tekkimisega
seotud vastutusest üksnes force majeure tingimuste esinemisel.
11. Lepingu rikkumise esinemisel on teisel lepingupoolel õigus kasutada VÕS § 101 lg-s 1 sätestatud
õiguskaitsevahendeid. Kaebaja on esitanud taotluse vastustaja kohustamiseks lepingu täitmist
jätkama. Kaebuse esitaja soovib, et vastustaja menetleks edasi tema poolt koostatud detailplaneeringu
projekti. Kohustuse täitmise nõude näeb õiguskaitsevahendina ette VÕS § 108 lg 2, mille kohaselt
võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rikutud kohustuse täitmist. Kohustamiskaebuse esitamist
halduskohtusse võimaldab HKMS § 6 lg 1 p 2, mille kohaselt võib kaebusega taotleda peatatud
haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist ning peatatud või sooritamata
toimingu sooritamist. Seega on kaebuses taotletud õiguskaitsevahend halduskohtumenetluses lubatav.
12. Kuivõrd AS-l Aswega on nõudeõigus ning esitatud taotlus on halduskohtumenetluses lubatav,
tuleb AS Aswega kaebus rahuldada ning vastustajat kohustada kaebaja koostatud detailplaneeringu
projekti edasi menetlema.
VÕS § 108 lg 2 p 1 kohaselt ei või kohustuse täitmist nõuda, kui kohustuse täitmine on võimatu.
Kolleegium möönab, et planeeringuprojekti menetlemise kohustuse täitmine võib osutuda kas
osaliselt või täielikult võimatuks. Asja materjalidest nähtub, et 26. juuni 2002. a korraldusega
nr 1919-k algatatud Narva mnt 1 ning Viru väljak 2 ja 2A kruntide detailplaneering on 1. oktoobril
2003. a korraldusega nr 2185-k vastu võetud (tl 55). Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kodulehel
oleva detailplaneeringute registri järgi kehtestati Narva mnt 1 ning Viru väljak 2 ja 2A kruntide
detailplaneering 3. juunil 2005. Kui vastustaja leiab, et kohustuse täitmine on muutunud kas osaliselt
(nt Viru väljak 2 ja 2A kruntide osas) või täielikult võimatuks, võib ta kohustuse täitmisest VÕS
§ 108 lg 2 alusel keelduda. Sellisel juhul on AS-l Aswega võimalus nõuda VÕS § 115 lg 1 ning
Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 alusel kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann