3-2-1-42-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-42-07

Määruse kuupäev

Tartu, 19. aprill 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Lea Laarmaa

Kohtuasi

Brian Reginald McMahoni hagi kohtutäitur Reet Voki,

korteriühistu UEXKÜLLI MAJA ja Urmas Paaveli vastu

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, omandiõiguse

tunnustamiseks ja valduse kaitseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 12. detsembri 2006. a määrus

tsiviilasjas nr 2-04-588

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Brian Reginald McMahoni määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Brian Reginald McMahon (s xx. xxxxxxxx xxxx; aadress:

postkast xxx, Xxxxxxx xxxx, Austraalia), esindaja vandeadvokaat

Carri Ginter.

Kostja korteriühistu UEXKÜLLI MAJA (registrikood xxxxxxxx),

esindaja vandeadvokaat Ingrid Kullerkann.

Kostja Urmas Paavel (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Maidu Kaasik.

Kostja endine kohtutäitur Reet Vokk (isikukood xxxxxxxxxxx),

esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando.

Kolmas isik kostja poolel kohtutäitur Marek Laanemets.

Kolmas isik kostja poolel ERGO Kindlustuse AS (registrikood

xxxxxxxx).

Asja läbivaatamise kuupäev

26. märts 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 12. detsembri 2006. a määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Saata tsiviilasi Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 31. mail 2004. a esitas Brian Reginald McMahon (hageja) Tallinna Linnakohtule hagi Tallinna ja

Harjumaa kohtutäituri Reet Voki (kostja I), korteriühistu UEXKÜLLI MAJA (kostja II) ja Urmas

Paaveli (kostja III) vastu. Hagis nõudis hageja 30. augustil 2002. a toimunud enampakkumise

kehtetuks tunnistamist, hageja omandiõiguse tunnustamist Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti

Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxx all sisse kantud

korteriomandile ja korteriomandi väljanõudmist kostja III ebaseaduslikust valdusest hageja

valdusesse. Samuti nõudis hageja kinnistusraamatus kostja III nimele kantud omanikukande

kustutamist ning hageja kandmist kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna. Nimetatud kannete

tegemiseks nõudis hageja kostja III kohustamist nende kannete tegemiseks nõusolekut andma ja

kostja III nõusoleku kohtuotsusega antuks lugemist. Hagiavalduses esitas hageja ka taotluse enne

1. jaanuari 2006. a kehtinud täitemenetluse seadustiku (edaspidi varasem TMS) §-s 647 ettenähtud

tähtaja ennistamiseks. Kui kohus peaks leidma, et ennistamine ei ole võimalik, palus hageja

tunnistada TMS § 647 põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta selle kohaldamata.

Hagiavalduse kohaselt on hageja Austraalia kodanik, kellele kuulub alates 24. septembrist 1996. a

Tallinnas Xxxx xx-xx asuv korter kui vallasasi. Hageja lahkus Eestist 28. juunil 2001. a ja saabus

tagasi 28. aprillil 2004. a. Saabudes selgus, et korter on hagejat teavitamata müüdud 30. augustil

2002. a täitemenetluses enampakkumisel.

Kostja II avalduse alusel oli kohtutäitur Marek Laanemets algatanud täitemenetluse 20. juunil

2002. a. Vaatamata sellele, et kostjale II oli teada hageja aadress Austraalias, märgiti tema elukohaks

täitemenetluse algatamisel Xxxx xx-xx, Tallinn. 28. augustil 2002. a edastas kohtutäitur

M. Laanemets täitetoimiku kostjale I, kes müüs korteri 30. augustil 2002. a toimunud

enampakkumisel hinnaga 800 000 krooni. Korteri omanikuks on kostja III. Hagejat täitetoimingutest

teavitada ei üritatudki.

Varasema TMS § 647 kohaselt, kui rikuti enampakkumise olulisi tingimusi, tunnistab kohus

enampakkumise kehtetuks ühe aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast. Praegusel juhul on

enampakkumise olulisi tingimusi rikutud. Varasema TMS §-s 647 sätestatud tähtaeg on

menetlustähtaeg. Lisaks tuleb varasema TMS § 647 tõlgendada koosmõjus põhiseaduse (PS) § 15 ja

Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) artiklitega 6 ja 13, mis nõuavad, et nõude esitamisel

kehtestatud tähtajad ei oleks sellised, mis muudaksid nõude esitamise praktiliselt võimatuks või

ülemäära raskeks. Olukorras, kus isik on välisriigi kodanik, ei viibi Eestis ning teda ei teavitata tema

suhtes toimuvast menetlusest või vastuvõetud otsustest, on isiku poolt otsuste tähtaegne

vaidlustamine objektiivselt takistatud. Selline objektiivne takistus on aga aluseks nõude esitamise

tähtaja ennistamiseks. TsMS § 45 lõike 1 järgi võib kohus seaduses kindlaksmääratud

protsessitähtaega ennistada, kui see on mööda lastud kaalukatel põhjustel.

17. juunil 2003. a kinnistati korter kostja III nimele.

2. 1. aprillil 2005. a kaasas Tallinna Linnakohus menetlusse iseseisva nõudeta kolmandate isikutena

kostjate poolel kohtutäitur M. Laanemetsa ja ERGO Kindlustuse AS-i.

3. Kostja I hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et hagi on aegunud, ja esitas taotluse aegumise

kohaldamiseks.

Kostja II hagi ei tunnistanud. Kostja väitis, et hagi on aegunud, ja esitas taotluse aegumise

kohaldamiseks.

Kostja III hagi ei tunnistanud. Kostja omandas korteri heauskselt. Taotlus tähtaja ennistamiseks tuleb

jätta rahuldamata, TMS § 647 tähtaeg on mõistlik.

Iseseisva nõudeta kolmas isik ERGO Kindlustuse AS taotles aegumise kohaldamist.

Iseseisva nõudeta kolmas isik kohtutäitur M. Laanemets taotles enda kõrvaldamist menetlusest

kolmanda isikuna ja hagiavalduse rahuldamata jätmist.

4. 22. mai 2006. a määrusega ennistas Harju Maakohus hagejale hagi esitamise tähtaja

sundenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

Maakohtu määruse kohaselt sätestas hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 45 lõige 1, et kohus võib

seaduses kindlaksmääratud protsessitähtaja ennistada, kui see on kaalukatel põhjustel mööda lastud.

Sama põhimõtte sätestab ka 1. jaanuaril 2006. a jõustunud TsMS § 67 lõige 1, mille kohaselt juhul,

kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja

menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja

tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse

tagajärje. Hageja on menetlustähtaja mööda lasknud mõjuvatel põhjustel. Ta on Austraalia kodanik,

passi väljavõttest nähtuvalt lahkus ta Eestist 28. juunil 2001. a ja saabus tagasi Eestisse 28. aprillil

2004. a. Täitemenetlusest hagejat ei teavitatud. Tähtaja ennistamata jätmine tooks kaasa hageja jaoks

negatiivsed tagajärjed, sest ta ei saaks kaitsta oma õigusi.

5. Kostja II esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse ja palus maakohtu määruse tühistada.

Kostja III esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse ja palus maakohtu määruse tühistada ning

jätta hageja taotlus hagi esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

Kostja I nõustus määruskaebustes esitatud seisukohtadega ja palus maakohtu määruse tühistada.

Kolmas isik kohtutäitur M. Laanemets esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus

maakohtu määruse tühistada. Kolmas isik ERGO Kindlustuse AS toetas M. Laanemetsa

määruskaebust.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 12. detsembri 2006. a määrusega maakohtu määruse.

Ringkonnakohus märkis määruse resolutsioonis, et määruse peale ei saa edasi kaevata.

Ringkonnakohus leidis, et hagi esitamise tähtaeg on materiaalõiguslik tähtaeg ja selle ennistamine ei

ole TsMS §-des 67 ja 68 sätestatud menetlustähtaegade ennistamiseks ettenähtud korras võimalik.

Kuna materiaalõiguslike tähtaegade ennistamiseks ei ole võimalik kohaldada sätteid, mis

reguleerivad menetlustähtaegade ennistamist, siis puudub vaidlustatud määruse peale esitatud

määruskaebuste lahendamisel vajadus hinnata seda, kas asja sisu seisukohalt tähtsust omav

materiaalõiguslik tähtaeg on mõistlik, kooskõlas põhiseaduse ja EIÕK sätetega ja võimaldab

kahjustatud isikul oma huve kaitsta või mitte.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse

tühistada ja teha uue määruse, millega jätta jõusse maakohtu määrus.

Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohtu määrus edasikaevatav TsMS § 68 lg 4 esimese lause

alusel.

Varasema TMS § 647 sätestas, et kohus tunnistab enampakkumise kehtetuks ühe aasta jooksul,

arvates enampakkumise päevast, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või rikuti teisi

enampakkumise olulisi tingimusi. Tegemist oli menetlustähtajaga, kuna tähtaeg asus

menetlusseadustikus, mitte materiaalõigusaktis. Asjaolule, et tegemist oli menetlustähtajaga, viitab ka

sätte grammatiline ülesehitus. Aastase tähtajaga polnud seotud kohtusse pöördumine, vaid tähtaeg oli

antud kohtule otsuse tegemiseks. Sätte tõlgendamine menetlustähtajana on ka loogiline, kuna

vastupidine tõlgendus viiks ebamõistliku tagajärjeni. Kui lugeda sätet aegumistähtajaks, piisaks

sellest, et kohtutäitur hoiaks enampakkumisakti salajas kuni tähtaja lõpuni ning esitaks selle alles siis

registrile. Selliselt oleks võetud igasugune teoreetilinegi võimalus enampakkumise kohtulikuks

vaidlustamiseks ning ebaseaduslikult võetud omandiõiguse taastamiseks.

8. Kostja I leiab, et määruskaebus on ekslikult menetlusse võetud. Määruskaebus tuleb jätta läbi

vaatamata. Vastasel korral tuleb kaebus aga jätta rahuldamata.

Kostja II määruskaebusega ei nõustu. Kostja leiab, et hagejal puudub õigus ringkonnakohtu määruse

edasikaebamiseks. Määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Vastasel korral tuleb kaebus aga jätta

rahuldamata.

Kostja III määruskaebusega ei nõustu. Kostja leiab, et ringkonnakohtu määrus ei ole edasikaevatav ja

tuleb jätta läbi vaatamata. Selle läbivaatamisel tuleb kaebus aga jätta rahuldamata.

Iseseisva nõudeta kolmandad isikud ei ole oma seisukohti määruskaebuse kohta esitanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust ringkonnakohtu määruse

tühistamiseks ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Asi tuleb saata Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks.

10. Esmalt peab kolleegium vajalikuks käsitleda ringkonnakohtu määruse peale edasikaebamise

võimalikkust. Kolleegiumi arvates ei ole praegusel juhul õige kohaldada TsMS § 68 lg-s 4 sätestatut.

Nimetatud lõike esimese lause kohaselt võib esitada määruskaebuse maakohtu või ringkonnakohtu

menetlustähtaja ennistamise või ennistamata jätmise määruse peale. Sama lõike teise lause kohaselt ei

saa Riigikohtule edasi kaevata maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud

ringkonnakohtu määruse peale.

Kolleegiumi arvates on TsMS § 68 lg 4 kohaldatav ainult neil juhtudel, mil kohtud on analüüsinud

tsiviilkohtumenetluse seadustikus või muudes õigusaktides ettenähtud menetlustähtaja ennistamise

küsimust ja menetlustähtaja ennistanud või ennistamata jätnud (TsMS § 67 lg 1). Praegusel juhul on

ringkonnakohus aga õigesti leidnud, et tegemist ei ole menetlustähtajaga, vaid hagi aegumise

tähtajaga. Seetõttu tuleb määruskaebuse esitamise võimalikkust kontrollides lähtuda TsMS §-st 696.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 696 lg 1 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määrusega

puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse

esitamine on seadusega lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Kuna ringkonnakohtu

määrusest (resolutsioonist ega ka määruse põhjendustest) ei selgu asja menetluse jätkumine, samuti

seetõttu, et vaieldakse selle üle, kas seaduses sätestatud sundenampakkumise vaidlustamise tähtaeg

on menetlusõiguslik tähtaeg või on see nõude aegumistähtaeg, s.o materiaalõiguslik tähtaeg, on

määrus edasikaevatav. TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha aegumise kohaldamise taotluse

suhtes ka vaheotsuse, mille peale oleks menetlusosaline saanud esitada kaebuse ka Riigikohtule.

11. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et varasema TMS §-s 647 oli sätestatud hagi

aegumistähtaeg vallasasja enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamiseks. Küll on

ringkonnakohtu määruses seda tähtaega eksitavalt nimetatud hagi esitamise tähtajaks.

Hagi esitamise ajal oli varasema TMS § 647 sõnastatud järgmiselt: "Kohus tunnistab enampakkumise

kehtetuks ühe aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud

õigust seda osta, või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi." Kolleegium ei nõustu

määruskaebuse väitega, et nimetatud sättes viidatud üheaastane tähtaeg oli kehtestatud kohtule

enampakkumise hagi menetlemise ajalise piirina. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et varasem

täitemenetluse seadustik sätestas enne 19. detsembrit 1994. a kolmeaastase tähtaja enampakkumise

kehtetuks tunnistamiseks (§ 61), 19. detsembrist 1994. a kuni 1. märtsini 2001. a aga isegi viieaastase

tähtaja (§ 647). Nimetatud tähtaegade korral on raske leida mõistlikku põhjendust seadusandja poolt

kohtutele nii pika menetlusaja andmiseks enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

läbivaatamiseks.

12. 19. detsembril 1994. a jõustunud täitemenetluse seadustiku muudatuste kohaselt sätestas

varasema TMS § 6444 järgmist: "Võlgnik, sissenõudja, isik, kelle kasuks oli sundtäitmise märke

sissekandmise hetkel sissekantud õigus või õigust tagav kanne, ostja, maksmiseks kohustatud kolmas

isik ja enampakkumisel hinnapakkumisi teinud isikud võivad esitada kohtule kahe nädala jooksul,

arvates enampakkumise päevast, avalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks käesoleva

seadustiku §-s 647 nimetatud põhjustel."

Riigikohus on oma 22. veebruari 2007. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-8-07 (RT III 2007, 8, 69)

leidnud, et TMS §-s 6444 oli kinnisasja enampakkumise vaidlustamiseks sätestatud hagi

aegumistähtaeg. Kolleegiumi arvates puudub mõistlik põhjendus, leidmaks, et vallasasjade

enampakkumise korral ei olnud üheaastane tähtaeg hagi aegumistähtaeg, kui kinnisasjade

enampakkumise korral oli kahenädalane tähtaeg hagi aegumistähtaeg. Teistsuguseks järelduseks ei

anna kolleegiumi arvates alust ka normide osaliselt erinev sõnastus. Olemuselt on mõlemad normid

suunatud reguleerima sama küsimust - hagi esitamise õigust enampakkumise kehtetuks tunnistamise

nõudes ning selle hagi aegumistähtaega. Puudub mõistlik seletus sellele, miks seadusandja oleks

pidanud vallasasjade enampakkumise korral kohtutele ette nägema hagi üheaastase menetlemise aja,

kui kinnisasjade korral sellist tähtaega ei oleks ette nähtud või see oleks üksnes kaks nädalat.

13. Määruskaebuses viidatud analoogia varasema TMS §-ga 77 ei ole kolleegiumi arvates

asjakohane, sest TMS § 77 lõigetes 1 ja 2 ei reguleeritud hagi esitamise tähtaegu, vaid kaebuse

esitamist kohtutäituri tegevuse peale ja kohtutäituri tehtud otsuse peale kaebuse esitamist kohtule.

Varasema TMS § 77 lõikes 3 sätestatud kahenädalane tähtaeg oli tõesti ette nähtud kohtutele kaebuse

menetlemise ajana ja sellena ka selgelt eristatav TMS § 77 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohtutäituri ja

kohtu poole pöördumise tähtaegadest. Seadusandja on pidanud TMS § 77 lg 3 järgi vajalikuks

kaebuse kiiremat kohtulikku menetlemist, kuna kaebuse esitamine ei peatanud varasema TMS § 34

lg 2 p 5 kohaselt automaatselt täitemenetlust.

1. jaanuarist 2006. a kehtiva TMS § 223 lg 1 sätestab samuti enampakkumise kehtetuks tunnistamise

hagi aegumistähtaja. Vastavalt 1. juulist 2002. a kehtiva TsÜS § 142 lg-le 1 aegub õigus nõuda teiselt

isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul.

14. Kuna ringkonnakohus menetles kostjate määruskaebusi maakohtu hagi esitamise tähtaja

ennistamise määruse peale, siis oleks kolleegiumi arvates tulnud TsMS § 667 lg 2 teise lause alusel ja

menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt asi saata maakohtule menetluse jätkamiseks. Seda isegi

juhul, kui määruskaebustes ei taotletud asja tagasisaatmist maakohtule. Kuigi ringkonnakohus ei ole

andnud esimese astme kohtule juhiseid analüüsida hagi aegumise küsimust, on kostjad toimiku

materjalide põhjal toetunud hagi aegumisele ning esimese astme kohus peab hagi ja aegumise

küsimuse lahendama kohtuotsusega. Riigikohus saadab asja tagasi Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks.

15. Kolleegium ei näe varasema TMS § 647 vastuolu põhiseaduse §-ga 10, § 13 lg-ga 2, §-ga 15 ja §-

ga 32, millele on viidatud määruskaebuse esitaja täiendavates õiguslikes seisukohtades.

Põhiseaduse §-st 10 on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium oma 15. detsembri

2005. a otsuses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-16-05 tuletanud õiguskindluse

põhimõtte, mille üks komponent omakorda on õigusselguse põhimõte (PS § 13 lg 2). Viidatud

lahendi kohaselt peab õigusselguse põhimõtte järgi isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha,

missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegu kaasa toob. Selgemad ja täpsemad peavad olema

normid, mis võimaldavad isiku õigusi piirata.

Kolleegium leiab, et praegusel juhul on võimalik seaduse tõlgendamise teel järeldada, et varasema

TMS §-s 647 sätestati hagi aegumise tähtaeg. Normi võimalik sõnastuslik ebaselgus ei tähenda

tingimata põhiseaduse vastasust. Eespool viidatud põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

lahendis viitas kolleegium ka sellele, et normi tagajärgede ettenägemisel tuleb vajadusel kasutada ka

asjakohase nõustamise abi.

Põhiseaduse § 15 kehtestab igaühele õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral

kohtusse. See õigus on praegusel juhul tagatud - varasema TMS § 647 kohaselt oli õigus kohtus

vallasasja enampakkumine vaidlustada. Samas on see õigus nagu enamik nõudeõigustest

õiguskindluse põhimõttest lähtuvalt piiratud nõude aegumistähtajaga. Ka õigussuhte teisel osalisel

(praegusel juhul eelkõige ostjal) on õiguspärane ootus, et tema enampakkumise teel omandatud

omandiõigusse pärast seadusega sätestatud ajavahemiku möödumist enam ei sekkutaks. Hagejal on

aga õigus nõuda kohtutäiturilt või kahju tekitanud isikult kahju hüvitamist, kui tema õigusi on

enampakkumise käigus või muul viisil rikutud.

Põhiseaduse § 32 lg 1 kohaselt kaitstakse igaühe omandiõigust, sh ka enampakkumisel asja ostnud

isiku omandiõigust. See aga ei tähenda, et ka täitemenetluse käigus müüdava võlgniku vara eest tuleb

võlgnikule tagada õiglane ja kohene hüvitis. Täitemenetluses prevaleerib sissenõudja õigustatud huvi

saada võlgniku omandisse kuuluva vara müümise arvel rahuldatud oma täitedokumendis väljendatud

nõue võlgniku vastu.

16. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause kohaselt

määruskaebuselt tasutud kautsjon arvata riigituludesse.

Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Lea Laarmaa