3-2-1-38-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-38-07

Otsuse kuupäev

Tartu, 18. aprill 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

D. L hagi O. E vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara

jagamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas

nr 2-03-599

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

D. L kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja D. L (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Andres Past.

Kostja O. E (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Annemarie Kunila.

Asja läbivaatamise kuupäev

19. märts 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2006. a otsus Tallinnas Xxxxxxxx xx!xx

asuva korteriomandi jagamise ja D. L O. E kasuks hüvitise 562 500 krooni väljamõistmise osas

ja saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada D. L kassatsioonkaebuselt 4. jaanuaril 2007. a tasutud kautsjon 5262 (viis tuhat

kakssada kuuskümmend kaks) krooni 45 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D. L esitas 22. oktoobril 2003. a Tallinna Linnakohtule hagi O. E vastu abielu lahutamiseks ja

ühisvara jagamiseks.

Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu 11. juunil 1999. a. Lapsi pooltel ei ole. Kostja lahkus

kodust 1. augustil 2003. a. Abielusuhete jätkamine on võimatu.

Hageja ostis enne abielu sõlmimist 27. aprillil 1998. a Tallinnas Xxxxxx xx!xx asuva korteri.

26. juulil 2000. a müüs hageja selle korteri ja ostis 4. augustil 2000. a 255 000 krooni eest Tallinnas

Xxxxxxxx xx!xx asuva korteriomandi. Seega omandati Xxxxxxxx tn korteriomand hageja

lahusvara arvel. Korter remonditi hagejale kingitud garaaþiboksi müügist saadud raha eest. Praegu on

korteri turuhind 685 000 krooni. Turuväärtus võrreldes ostuhinnaga on tõusnud tänu

sanitaarremondile ja hinnatõusule kinnisvaraturul. Kostja ei ole selle väärtuse tõusus osalenud,

mistõttu tuleb ühisvara jagamisel kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsuse põhimõttest.

Lisaks soetasid pooled abielu kestel 4 punutud tooli (3200 krooni) ja diivanilaua (2000 krooni),

nahkdiivani (6000 krooni), kummuti (6600 krooni), voodi (3000 krooni), vannitoakapi (500 krooni),

laelambi (900 krooni), kohvimasina (1000 krooni), kuldsõrmuse (2650 krooni), kuldkõrvarõngad

(5398 krooni). Kokku on pooltel ühisvara 716 248 krooni väärtuses. Hageja palus jätta endale korteri,

nahkdiivani, voodi, toolid, laua ja laelambi, seega kokku vara 700 100 krooni eest. Kostjale palus

hageja jätta ülejäänud asjad maksumusega 16 148 krooni.

2. Kostja tunnistas hagi osaliselt ja nõustus abielu lahutamisega. Ühisvara jagamisele hageja soovitud

viisil vaidles kostja vastu.

Tallinnas Xxxxxxxx tn asuv korter soetati suuremalt jaolt kostja lahusvara arvel. Tallinnas Xxxxxx tn

asuva korteri soetamise ajal olid pooled tuttavad ja kostja andis hagejale raha selle korteri ostmiseks.

Laenu saamist ja kohustust laen tagastada kinnitas kostja kirjalikult. 26. juulil 2000. a müüs hageja

Xxxxxx tn korteri ja tagastas kostjale laenu. Kostja tagastas hagejale võlakirja. Laenu andmist ja

tagastamist tõendavad kohtule esitatud korteri müügileping, mille p-st 4.1.2 nähtub, et ostja kannab

osa korteri ostusummast ! 250 000 krooni ! kostja pangaarvele, ning kostja pangaväljavõte, millest

nähtub, et ülekanne ka tehti.

Kostja maksis Xxxxxxxx tn korteri ostmisel tagastatud laenuraha arvel 230 000 krooni (90,2%

ostuhinnast), seega osteti korter tema lahusvara arvel. Seda tõendab 4. augustil 2000. a sõlmitud ostu-

müügileping, mille p 2.2 järgi kohustub ostja kandma 230 000 krooni kolmanda isiku Imbi Sarve

pangaarvele, samuti väljavõte kostja pangaarvest ning Hansapanga 4. augusti 2005. a

maksekorraldus, millest nähtub, et eelnimetatud summa on tasunud kostja. Kostja pangaarve

väljavõttest nähtub samuti asjaolu, et kostja tasus korteri eest talle hageja tagastatud laenusummast

250 000 krooni, kuna teisi laekumisi arvelt ei nähtu. 25 000 krooni korteri ülejäänud hinnast tasuti

poolte ühisvara arvel (9,8% korteri hinnast). Kostja osa korteri turuhinnast moodustab seega 95,1%

(90,2% + 9,8% : 2).

Kostja nõustus, et ühisvara jagamisel jääb korter hagejale, ja palus hagejal enam saadud ühisvara

arvel tasuda 684 720 krooni. Korteriomandi turuhind on vastavalt ekspertiisile 720 000 krooni.

Turuhind on tõusnud eelkõige turukonjunktuuri muutumise ning teatud määral ka korteri remondi

tõttu. Remondi tegid pooled abieluliste suhete kestel ühisvara arvel.

3. Tallinna Linnakohus rahuldas 18. mai 2005. a otsusega hagi osaliselt, lahutas poolte abielu ja jagas

ühisvara. Kohus jättis hagejale Xxxxxxxx tn korteriomandi ja abielu kestel ostetud esemeid väärtuses

23 480 krooni. Kostjale jättis kohus abielu kestel ostetud esemed väärtuses 22 100 krooni ja mõistis

hagejalt kostja kasuks enam saadud ühisvara arvel välja 36 255 krooni.

Pooled ei vaidle selle üle, et nende abielusuhted lõppesid 2003. aasta augustis, mil kostja lahkus

poolte ühisest kodust. Pooled vaidlevad selle üle, kas 4. augustil 2000. a ostetud korter Tallinnas

Xxxxxxxx tn on soetatud hageja või kostja lahusvara arvel, millest tulenevalt tuleks

perekonnaseaduse (PKS) § 19 lg 2 p 3 alusel kõrvale kalduda osade võrdsuse põhimõttest.

Tõendatud ei ole, et kostja andis hagejale 1998. a laenu Xxxxxx tn korteri ostuks, mille müügist

26. juulil 2000. a saadud raha eest osteti 4. augustil 2000. a Xxxxxxxx tn korter. Kostja seletus raha

laenamise kohta on vastuoluline ja ebausaldusväärne, mistõttu kohus ei saa sellega arvestada. Laenu

andmist ja tagastamist ei tõenda ka kohtule esitatud leping Xxxxxx tn korteri müügi kohta ega kostja

pangaarve väljavõte selle kohta, et kostjale kanti üle korteri müügihind. Kuna hagejale laenu andmise

fakt ei ole tõendatud, siis ei oma tähtsust põhjus, miks müügisumma kanti kostja arvele. Hinnates

kogumis kõiki asjaolusid, sh poolte käitumist enne ja pärast vaidlusaluse korteri ostu-müügitehingu

tegemist, ei saanud poolte tahe olla suunatud laenusumma tagastamisele. Laenu andmise kohta kostja

dokumentaalseid tõendeid esitanud ei ole.

Xxxxxxxx tn korter omandati hageja lahusvara arvel, mistõttu tuleb selles osas ühisvara jagamisel

kalduda kõrvale poolte võrdsuse põhimõttest.

Pooled ei vaidle selle üle, et korterit on abielu kestel parendatud. Hageja ei ole tõendanud, et korterit

parendati üksnes tema vahenditest, seega on korteri väärtus suurenenud poolte ühisvara arvel.

Vestman Kinnisvara 17. septembri 2004. a analüüsist Lasnamäe 3-toaliste korterite hinnamuutuste

kohta 2000. a II poolaastast 2004. a I poolaastani nähtub, et nimetatud ajavahemikul on Lasnamäe

tüüpkorterite hinnad tõusnud 140!170%, s.o keskmiselt 155%. Lähtudes keskmisest

hinnamuutusest, oleks vaidlusaluse korteri turuhind renoveerimata kujul 650 250 krooni.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 29 lg 2 alusel on asja harilik väärtus selle kohalik keskmine müügihind

(turuhind). Kohtu määratud ekspertiisi tulemusena on korteri turuväärtuseks hinnatud 720 000 krooni.

Eeltoodu põhjal võib järeldada, et poolte ühistest vahenditest toimunud renoveerimise tulemusena

suurenes korteri turuväärtus 69 750 krooni ja kostjal on õigus saada sellest 34 875 krooni.

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, millega palus linnakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus

leidis, et Xxxxxxxx tn korteriomand on omandatud hageja lahusvara arvel. Nimetatud osas palus

kostja teha uue otsuse, millega mõista hagejalt kostja kasuks korteriomandi arvel välja 684 720

krooni, s.o 95,1% turuhinnast.

5. Tallinna Ringkonnakohus muutis 28. novembri 2005. a otsusega linnakohtu otsust, jättes

Xxxxxxxx tn korteriomandi väärtusega 720 000 krooni ja abielu ajal ostetud esemed väärtusega

23 480 krooni hageja omandisse ning ülejäänud ühisvarasse kuuluvad esemed väärtusega 22 100

krooni kostja omandisse. Samuti mõistis ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks enam saadud

ühisvara arvel välja hüvitise 360 690 krooni. Muus osas jättis ringkonnakohus linnakohtu otsuse

muutmata.

6. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse osas, millega kohus mõistis temalt

hageja kasuks välja rahalise hüvitise 360 690 krooni. Hageja leidis, et linnakohus tegi õige järelduse,

et vaidlusalune korter omandati hageja lahusvara arvel, sest vastupidine on tõendamata.

7. Riigikohus tühistas 7. juuni 2006. a otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel pidi ringkonnakohus jagama

poolte ühisvaraks oleva Xxxxxxxx tn korteri, arvestades tuvastatud asjaoluga, et raha selleks saadi

hagejale lahusvarana kuulunud Xxxxxx tn korteri müügist. Muu hulgas tuli arvestada ka asjaoluga, et

korteri väärtus suurenes poolte ühisvara arvel tehtud renoveerimise tulemusena.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Asja uuel läbivaatamisel muutis ringkonnakohus esimese astme kohtu otsust korteriomandi

jagamise osas.

Järgides Riigikohtu juhiseid, asus ringkonnakohus seisukohale, et perekonna rahalised vahendid

suurenesid Xxxxxx tn korteri, s.o hageja lahusvara arvel 255 000 krooni võrra, kuid Xxxxxxxx tn

korteriomand osteti ühisvaraks oleva raha eest. Kuna korteriomand kuulub ühisvara hulka, siis

kuulub turusituatsioonist tingitud väärtuse tõus pooltele võrdsetes osades. Väärtuse tõusu osas

puudub alus poolte võrdsusest kõrvale kalduda.

Pooled ostsid Xxxxxxxx tn korteri 4. augustil 2000. a 255 000 krooni eest. AT Kinnisvarabüroo OÜ

hindas korteri turuväärtuseks 30. aprillil 2004. a 720 000 krooni ja 4. septembril 2006. a 1 380 000

krooni. Kuna ühisvara jagamisel peab arvestama vara väärtust, mis on võimlikult lähedane ajale, mil

toimub ühisvara jagamine, tuleb korteri väärtus määrata kindlaks viimase ekspertiisiakti alusel ja

lugeda korteri väärtuseks 1 380 000 krooni.

Korteriomandi hinnatõusu ei ole mõjutanud korterile pärast abielusuhete lõppemist, 2005. a tehtud

parendused. Hageja ei ole tõendanud, et korterit parendati abielu ajal hageja lahusvara arvel, seega

tehti seda ühisvara arvel.

Ühisvara jagamisel tuleb PKS § 19 lg 2 p 3 alusel kalduda hageja kasuks kõrvale abikaasade osade

võrdsuse põhimõttest hageja lahusvara müügist saadud 255 000 krooni ulatuses. Arvates korteri

väärtusest maha hageja lahusvara osa 255 000 krooni, on vara väärtuse tõus 1 125 000 krooni, mis

kuulub abikaasadele võrdsetes osades. Seega on kostja osa 562 500 krooni ja hageja osa 817 500

krooni.

Kuna korteriomand jääb hageja ainuomandisse, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 562 500

krooni.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta muutmata

linnakohtu otsuse.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei järginud ringkonnakohus TsMS §-s 2 sätestatud

põhimõtet, et kohtuasi tuleb lahendada õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.

Asja menetlemine pika ajaperioodi jooksul viis olukorrani, kus hageja varasem kassatsioonkaebus

rahuldati ja tühistati ringkonnakohtu otsus, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks enam saadud vara

arvel välja hüvitis 360 690 krooni, kuid tulenevalt kinnisvaraturul toimunud hinnatõusust mõistis

ringkonnakohus hagejalt uue otsusega kostja kasuks välja suurema summa, s.o 562 500 krooni.

Õige ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et Xxxxxxxx tn korteriomandi väärtuse tõus kuulub poolte

ühisvara hulka. Kuna Xxxxxxxx tn korteriomand osteti hageja lahusvara müügist saadud raha eest,

saab kostja kinnisvara hinnatõusu tõttu põhjendamatult kasu ja hageja kannab kahju.

Põhjendatud on linnakohtu seisukoht, et ühisvarana tuleb käsitada remondist tingitud korteriomandi

väärtuse tõusu 69 750 krooni, millest kostjal on õigus poolele.

10. Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu korteriomandi jagamise ja hüvitise väljamõistmise

osas ja asi tuleb saata tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

12. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et poolte ühisvarasse kuuluva korteriomandi

turusituatsioonist tingitud väärtuse kasvu osa kuulub tingimusteta pooltele võrdsetes osades ka siis,

kui jagatav ühisvara, s.o korteriomand on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel.

Asja materjalide kohaselt esitas hageja hagi ühisvara jagamiseks 22. oktoobril 2003. Ringkonnakohus

tegi korteriomandi jagamise kohta otsuse 24. novembril 2006. Asjas tuvastatud asjaolude kohaselt

omandati korteriomand 4. augustil 2000. a hageja lahusvara arvel. 4. septembri 2006. a seisuga oli

korteriomandi turuväärtuseks 1 380 000 krooni. Ringkonnakohus leidis, et korteriomandi väärtus

kasvas nii turusituatsiooni kui ka selle parendamise tõttu. Korterit parendati poolte ühisvara arvel.

Vaidlust ei ole selles, et korteriomand on ühisvara, mis AÕS § 70 lg-st 4 tulenevalt kuulub pooltele

üheaegselt kindlaksmääramata osades. Üldjuhul kannavad ühisomandisse kuuluva asja väärtuse

muutumise riski AÕS § 68 ja § 71 lg-te 3 ja 4 mõtte kohaselt omanikud ühiselt. PKS § 19 lg 1 p 3

võimaldab kohtul abikaasade ühisvara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kui

ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. PS § 32 lg-s 1 sätestatud omandi kaotanud

poolele õiglase hüvitise maksmise põhimõtte tähendus ei väljendu mitte ainult selles, et omandi

väärtus oleks võimalikult täpselt määratud omandi kaotamise aja seisuga, vaid ka selles, et hüvitise

suurus oleks ligilähedaselt korrelatsioonis jagatava ühisvara omandamiseks kasutatud abikaasa

lahusvara ja ühisvara või lahusvara arvel tehtud parendamise osa suurusega ning nende osade

proportsiooniga muutunud väärtuses. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et lahusvara arvel

omandatud ühisvara turusituatsioonist tingitud väärtuse (keskmise turuhinna) oluline kasv või langus

(majanduslikus tähenduses kasum või kahjum) on PKS § 19 lg 1 p 3 järgi aluseks, et vara jagamisel

kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest.

13. Ühisvarana jagatava asja väärtuse muutumise tõttu poolte osade võrdsusest kõrvalekaldumisel

arvestab kohus ühisvara omandamisse või parendamisse paigutatud lahusvara osa suurusele vastava

tulemi suurust. Kui abikaasade ühisvarasse kuuluv asi on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel

ning abielu kestel ei ole seda ühisvara arvel parendatud, siis peaks selle asja jagamisel väärtuse

muutumise riski kandma see abikaasa, kelle lahusvara arvel asi omandati. Kui asi on omandatud nii

ühe abikaasa lahusvara kui ka poolte ühisvara arvel, tuleb see jagada jagamise aja väärtuses, võttes

aluseks ühe abikaasa lahusvara ja abikaasade ühisvara osale vastava suhte ühisvara omandamisel. Nt

kui lahusvara osa ühisvara omandamisel oli 50%, siis tuleb ühisvara jagamisel arvestada, et ka teisest

50%-st kuulub pool sellele abikaasale, ning põhjendatud on kalduda osade võrdsusest kõrvale

proportsioonis 75 : 25.

Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Jaak Luik