3-4-1-10-07 · Riigikohus

Riigikohtunik Lea Kivi eriarvamus Riigikohtu üldkogu otsuse nr 3-4-1-10-07 juurde

1. Põhiseaduse § 61 järgi algavad Riigikogu liikmete volitused valimistulemuste väljakuulutamise

päevast. 24. märtsil 2007 registreeris Vabariigi Valimiskomisjon Riigikogu XI koosseisu liikmetena

Siiri Oviiri, Katrin Saksa ja Andres Tarandi. 26. märtsil 2007 esitasid Riigikogu liikmed Siiri Oviir,

Katrin Saks ja Andres Tarand Riigikogu juhatusele järgmised avaldused.

S. Oviir ja K. Saks avaldasid, et töö jätkamise tõttu saadikuna Euroopa Parlamendis loobuvad nad

Riigikogu XI koosseisu liikme ametikohast. A. Tarand avaldas, et ei kavatse osa võtta Riigikogu XI

koosseisu tööst, et ta on seda avalikult teatanud ka enne 4. märtsil 2007 toimunud valimisi ning et ta

ei ilmu ametivande andmisele. Riigikogu juhatus käsitas kõiki neid avaldusi kui Riigikogu liikmete

keeldumist anda ametivanne ja esitas 3. aprillil 2007 Riigikogu töökorra seaduse § 6 alusel

Riigikohtule taotluse S. Oviiri, K. Saksa ja A. Tarandi Riigikogu liikme volituste ennetähtaegseks

lõpetamiseks.

2. Minu arvates on nii Riigikogu töökorra seaduse § 6 lg-s 3 ja kui ka Põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse seaduse § 26 lg-s 1 sätestatud Riigikohtu pädevus lõpetada enne tähtaega selle

Riigikogu liikme volitused, kes keeldub ametivannet andmast, vastuolus Põhiseaduse § 64 lg 2 p-

ga 4. Põhiseaduse selle paragrahvi kohaselt piirduvad Riigikohtu volitused Riigikogu liikmete

volituste ennetähtaegseks lõpetamiseks juhtudega, mil Riigikogu liige on kestvalt võimetu oma

ülesandeid täitma. Riigikohtu üldkogu 6. veebruari 2002. a otsuses asjas nr 3-5-0-1-02, asuti

motiveerimatult seisukohale, et "olukorra, mida Põhiseadus ei ole ette näinud, reguleerimine

Riigikogu töökorra seaduses pole vastuolus Põhiseaduse mõttega". Kuna otsusest ei nähtu, miks peeti

seadusega Riigikohtule täiendavate volituste andmist Põhiseadusega kooskõlas olevaks, saab

järeldada, et ametivande andmisest keeldumine mahutati Põhiseaduse § 64 lg 2 p-s 4 nimetatud

Riigikogu liikme kestva võimetuse alla täita oma ülesandeid. Olen nõus kolleeg Eerik Kergandbergi

eriarvamuses väljendatuga, et "kestev võimetus" on määratlemata õigusmõiste, kuid tema liiga avar

sisustamine on vastuolus põhiseaduse mõttega. Lõpetades ennetähtaegselt Riigikogu liikme volitused,

kontrollib ja hindab Riigikohus tõendeid ning kaalub, kas isik, kes omaalgatuslikult Riigikogust ei

lahku, tuleb oma ülesannete täitmisega toime või on kestvalt võimetu neid täitma. Riigikohtul lasub

siin kohustus kaitsta Riigikogu liiget tema volituste põhjendamatu lõpetamise eest.

3. Käesolevas asjas puudus aga igasugune õiguslik vaidlus. Nii Riigikogu juhatusele kui ka

Riigikohtule täiendavalt esitatud avaldustes märkisid Riigikogu liikmed S. Oviir, K. Saks ja

A. Tarand, et nad soovivad edasi töötada Euroopa Parlamendis. Seetõttu on tegemist sisuliselt nende

omaalgatusliku lahkumisega Riigikogust - tagasiastumisega ja vastavalt Riigikogu töökorra seaduse

§-le 8 lõpevad sellisel juhul Riigikogu liikme volitused päeval, mil Riigikogu juhatus teeb otsuse

asendusliikme asumise kohta.

Lea Kivi