3-3-1-9-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-9-07

Otsuse kuupäev

12. aprill 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

Arnold Treiali kaebus Tartu Linnavalitsuse LMO

parkimisjärelevalve teostaja AS Falck Lõuna-Eesti viivistasu

otsuse tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 22. detsembri 2006. a otsus haldusasjas

nr 3-06-1250

Menetluse alus Riigikohtus

A. Treiali kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

15. märts 2007

Kohtuistungil osalenud isikud

Kassaator Arnold Treial

Vastustaja esindaja Martin Simmermann

RESOLUTSIOON

Rahuldada A. Treiali kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 22. detsembri 2006. a kohtuotsus haldusasjas nr 3-06-1250.

Jätta jõusse Tartu Halduskohtu 13. oktoobri 2006. a kohtuotsus haldusasjas nr 3-06-1250,

asendades selle põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.

Mõista välja Tartu Linnavalitsuselt A. Treiali kasuks tema poolt kantud kohtukulud 251

krooni.

Kautsjon tagastada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Falck Lõuna-Eesti parkimiskontrolöri 24. mai 2006. a viivistasu otsusega nr TA-028970

määrati sõiduauto AZLK riikliku registreerimismärgiga 778 AKX omanikule A. Treialile viivistasu

240 krooni tasutud parkimisaja ületamise eest kuni üks tund. Viivistasu otsusest nähtub, et sõiduk

parkis Tartus turuhoone parklas Vabaduse puiesteel ning rikkumise avastamise aeg oli 24. mail kell

10.54.

2. Allkirjastamata, kuid kohtuasja materjalides olevast parkimiskontrolöri seletusest nähtub, et

nimetatud sõidukil ei olnud märgitud parkimise algust, pilet oli lõppenud 10.34, samuti ei olnud

pargitud mobiiltelefoniga. Kohtuasja toimikus (lk 19) on koopia parkimiskontrolöri poolt tehtud

fotost, millest nähtub, et sõiduki armatuurlauale oli paigutatud parkimispilet, mille kohaselt tasutud

parkimisaeg algas kell 10.19 ning parkimisaja lõpp oli 10.34.

3. 24. mail 2006 esitas A. Treial nimetatud viivistasu otsusele vaide Tartu Linnavalitsuse

linnamajanduse osakonnale. Vaides A. Treial selgitab, et ta on alati oma parkimisaja algust tähistanud

sellega, et on ostnud 1-kroonise pileti. Ta ei pargi kauem, kui on vajalik turuhoones käimiseks. Antud

juhul määrati talle trahv 39 minutit väldanud parkimise eest, kuigi lubatud on tasuta parkida 1 tund.

Sõidukil olev parkimispilet tõendab, et ta alustas parkimist kell 10.19. Vaides taotleti viivistasu otsuse

tühistamist.

4. A. Treiali vaie lahendati Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna 2. juuni 2006. a

korraldusega nr 267. Vaideotsuse kohaselt on tasu maksmata võimalik parkida vaid siis, kui

parkimise alustamise aeg on kirjalikult või parkimiskellaga tähistatud. Parkimispiletil märgitud pileti

ostmise kellaaega ei saa lugeda parkimise algusaja märkimiseks, sest parkimispilet ei pruugi olla

ostetud parkimist alustades. A. Treiali vaie jäeti rahuldamata.

5. A. Treial esitas kaebuse Tartu Halduskohtusse, milles taotles AS Falk Lõuna-Eesti

parkimiskontrolöri viivistasu otsuse nr TA-028970 ning Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse

osakonna antud asjas tehtud vaideotsuse tühistamist. Kaebuse asjaolude kohaselt ei ole kehtestatud

parkimiskorda rikutud. Kaebaja ostis 1-kroonise pileti, et tõendada parkimisaja algust. Sellisel juhul

parkimispiletil märgitud lõppaeg pikeneb 60 minuti võrra. Antud asjaoludel ei ole toimunud mingit

parkimise tähtaja ületamist 39 minuti võrra.

6. Tartu Linnavalitsuse 19. juuli 2006. a vastuses A. Treiali kaebusele leitakse, et kaebus ei ole

põhjendatud. Vastuses selgitatakse, et Tartu Linnavolikogu 17. veebruari 2003. a määruse nr 17

(muudetud Tartu Linnavolikogu 5. juuni 2003. a määrusega, 19. veebruari 2004. a määrusega ning

1. jaanuari 2006. a määrusega) punkti 4.3 kohaselt peab mootorsõiduki juht parkimistasu maksma

enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja

kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti

möödumisel parkimise alustamise hetkest. Kirjalik teade peab olema vormistatud arusaadavalt,

väljast nähtavalt ja loetavalt. Kirjalik teade jäetakse mootorsõiduki sisse. Asetades armatuurlauale

samaaegse algusajaga parkimisautomaadi pileti ja kirjalikult või parkimiskellaga märgitud algusaja,

pikeneb parkimispiletil märgitud parkimise lõpuaeg 15 minuti võrra või parkides punktis 4.3.1

loetletud tänavalõikudel pikeneb lõpuaeg 60 minutit. Vastustaja leiab, et turuhoone parklas tekib

parkimistasu maksmise kohustus 60 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui

mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud. Asetades

armatuurlauale samaaegse algusajaga parkimisautomaadi pileti ja kirjalikult või parkimiskellaga

märgitud algusaja, pikeneb Turuhoone parklas parkimispiletil märgitud parkimise lõpuaeg 60 minuti

võrra. Vastustaja arvates ei saa parkimispiletil märgitud kellaaega lugeda parkimise algusaja

märkimiseks, sest see ei tõenda üheselt parkimise alustamise aega. Parkimispilet ei pruugi olla

ostetud parkimist alustades, sest ühe parkimise jooksul võib osta mitu parkimispiletit, samuti võib

parkimispileti osta alles pärast parkimise alguses tasuta parkimisaja kasutamist. Vastustaja palub jätta

kaebus rahuldamata.

7. A. Treiali 2. oktoobril 2006. a kohtule esitatud kaebuse täienduses leitakse, et parkimise algusaja

tähistamise kõige lihtsam võimalus on parkimisautomaadi poolt väljastatud parkimise algust tähistava

tasuta väljastatud piletiga (selline võimalus on nt Kaubamaja parklas). Turuhoone parklas puudub

sellekohane selgitus, et parkimisautomaadist väljastatud piletil märgitud kellaaeg ei kehti parkimise

algusaja tähistamisel. Kaebajal tekkis parkimispileti ostmisel kell 10.19 õigus 15-minutilisele

tasulisele parkimisele, millele lisandub 1 tunni võrra tasuta parkimisaega. Kaebaja leiab, et ta ei ole

ettenähtud parkimisaega ületanud.

8. Tartu Halduskohtu 13. oktoobri 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-06-1250 rahuldati A. Treiali

kaebus ning tühistati viivistasu otsus nr TA-028970. Kohtu põhjenduste kohaselt kaebaja ei ole

pahatahtlikult jätnud parkimistasu maksmata ning on arvestanud asjaoluga, et nimetatud parkimisalal

on 1-tunnine tasuta parkimisaeg ning sellele lisandub parkimistasu maksmise kohustus 60 minuti

möödumisel parkimise alustamise hetkest. Kuigi Tartu Linnavolikogu määrusega kehtestatud

parkimistasu p 4.3. kehtestab nõude, et parkimise algusaeg peab olema kirjalikult või parkimiskella

abil fikseeritud, ei ole see kord avalikult selgeks tehtud. Ei saa eeldada, et kõik Tartusse saabujad

oleksid eelnevalt teadlikud eelnimetatud määrusest. Turuhoone parkla parkimist korraldavalt tahvlilt

ei nähtu, kuidas tuleb parkimisaja algust tähistada. Kohtuistungil vastustaja möönis, et tasulistesse

parkimiskohtadesse on planeeritud paigutada täiendavad selgitavad infotahvlid. Kohus leidis, et kuna

pole avalikult fikseeritud, kuidas parkimise algusaega fikseerida, on loodud olukord, mis pole kaebaja

jaoks üheselt mõistetav. Kohus tühistas haldusakti täielikult.

9. Tartu Halduskohtu sellele otsusele esitas apellatsioonkaebuse Tartu Linnavalitsus. Kaebuses

vaidlustati Tartu Halduskohtu 13. oktoobri 2006. a otsus täies ulatuses. Kaebuse põhjenduste

kohaselt:

1) ei ole õige kohtuotsuse põhjendus, et isikule ei saa viivistasu otsust teha, kui pole avalikult

fikseeritud, kuidas parkimise algusaega fikseerida. Parkimise alustamise aja tähistamise nõuetega

kursis olemiseks piisab Liiklusseaduse tundmisest ning puudub vajadus märkide ülesseadmiseks, mis

kirjeldaksid, kuidas täpselt parkimisaja algusaega tähistada tuleb; parkimise algusaja tähistamise

viiside mittetundmist ei saa põhjendada määruse "Parkimistasu" mittetundmisega;

2) parkimispiletile trükitud parkimispileti ostmise kellaaega ei saa mõista parkimise algusaja kirjaliku

märkimisena, sest parkimispileti ostmise aeg ei tõenda üheselt parkimise alustamise aega. Piletile

trükitud parkimispileti ostmise aeg võib tõendada vaid pileti ostmise aega, parkimise alustamise ja

parkimispileti ostmise vahel puudub seos;

3) määruse "Parkimistasu" punktis 4.3 on täpsustatud, et parkimispiletil märgitud parkimise algusaeg

pikeneb vaid parkimise algusaja tähistamise korral parkimise alguses kasutamata jäänud parkimise

aja võrra;

4) käesolevas vaidluses ei oma tähendust, kas vastustaja eksis kellaaja märkimisel tahtlikult või

kogemata. Viivistasu otsuse näol ei ole tegemist karistusõigusliku trahvi määramisega ning seega ei

saa arvestada vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

Apellant taotles Tartu Halduskohtu 13. oktoobri 2006. a otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist,

millega jätta A. Treiali kaebus rahuldamata.

10. A. Treial ei nõustunud apellatsioonkaebusega ning leidis vastuses, et apellatsioonkaebuses toodud

väited on kohut eksitavad ja paljasõnalised. Kehtiva korra kohaselt lubatakse tasuta parkimist ka

parkimise alguses parkimispileti ostnud juhtidele. Parkimispiletile märgitud kellaaeg on

autoomanikule ainukeseks dokumentaalseks tõendiks parkimise algusaja tähistamisel, sellel märgitud

kellaaega ei saa parkimiskontrolör enam kohtus vaidlustada.

Kohtu ja advokaadi selgituste kohaselt on parkimiskell, pliiats ja paber laste mänguasjad, nendega ei

saa parkimise algusaega tõendada.

11. Tartu Ringkonnakohtu 22. detsembri 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-06-1250 rahuldati

apellatsioonkaebus. Kohus tühistas Tartu Halduskohtu 13. oktoobri 2006. a otsuse ja tegi uue otsuse,

millega jättis A. Treiali kaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt:

1) Liiklusseaduse § 501 lg 4 alusel peab mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult

pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimisaja algusaja kirjalikult või

parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel

parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat

tähtaega;

2) Tartu Linnavolikogu on Parkimistasu määruse p-ga 4.3.1 kehtestanud Vabaduse puiesteel pikema

tähtaja, mil tekib parkimistasu maksmise kohustus alates parkimise hetkest ja selleks on 60 minutit;

3) õige on apellandi seisukoht, et kuna parkimistähtaja alguse märkimine tuleneb Liiklusseadusest,

siis puudub vajadus täiendavate märkide ülesseadmiseks;

4) ei saa nõustuda vastustaja väitega, et parkimisaja algust saab tõendada ainult parkimispiletiga;

selline tõlgendus on vastuolus LS §-ga 501;

5) Parkimistasu määruse p. 4.3 rõhutab, et parkimispiletil märgitud parkimise lõpuaeg pikeneb

Vabaduse puiesteel vaid siis 60 minuti võrra, kui armatuurlauale on asetatud samaaegse algusajaga

parkimisautomaadi pilet ja kirjalikult või parkimiskellaga on märgitud parkimise algusaeg.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

12. Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusele esitas kassatsioonkaebuse A. Treial. Kassaator leiab, et

Tartus on Kaubamaja parklas võimalik tasuta parkimise õigust tõendav pilet saada

parkimisautomaadist tasuta. See on ainuke kirjalik tõend, mis on vajalik parkimise algusaja

tähistamiseks. Turuhoone parklas võib samuti 1 tund parkida tasuta, kuid parkimisautomaat ei

väljasta tasuta parkimisõigust tõendavaid pileteid. Sellega oli kassaator pandud tema arvates

sundseisu - tal tuli osta 1-kroonine pilet, et tõendada parkimise alguse aega. Selline tähistusviis on

kooskõlas Tartu Linnavolikogu määrusega, kuivõrd tasuta parkimist võimaldatakse ka parkimise

alguses parkimispileti ostnud juhtidele. Seisukoht, et parkimispiletiga ei saa tõendada parkimisaja

algust juhul, kui see pole omakorda märgitud kirjalikult ja parkimiskellaga, on vastuolus

Liiklusseaduse § 501 lg-ga 4. Ringkonnakohus on eksinud materiaalõiguse kohaldamisel.

Kassaator taotleb Tartu Ringkonnakohtu 22. detsembri 2006. a kohtuotsuse tühistamist, millega

tühistati Tartu Halduskohtu 13. oktoobri 2006. a otsus.

13. Tartu Linnavalitsuse vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kaebus tuleb jätta rahuldamata

ning Tartu Ringkonnakohtu vaidlustatud otsus muutmata. Vastustaja väitel ei ole kassaatori võrdlus

kahel erineval parkimisalal parkimise korra kohta asjakohane, sest antud juhul on avalik tasulise

parkimisalaga võrreldavaks alaks eraterritoorium, millel parkimise tingimused on kehtestanud

vastava maa-ala omanik oma äranägemise järgi. Linnavalitsus ei ole pidanud otstarbekaks sellise

võimaluse loomist, sest selline pilet ei kajastaks tegelikku parkimise algusaega ning parkimise

alguses tekib ajavahemik, kus sõiduki juht läheb tasuta piletit võtma ning parkimise algusaega ei ole

tähistatud. Vastustaja arvates parkimispileti ostmise aeg ei tõenda üheselt parkimise alustamise aega.

Piletile trükitud parkimispileti ostmise aeg võib tõendada vaid pileti ostmise kellaaega. Konkreetsel

juhul tulnuks parkimispileti lõppedes parkimine lõpetada või edasise parkimise eest tasu maksta.

Kontrolli teostamise hetkel ei olnud tasu makstud.

14. Kohtuistungil jäi kassaator oma varasemate põhjenduste juurde ning taotles kaevatava Tartu

Ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta jõusse Tartu Halduskohtu

13. oktoobri 2006. a otsus. Kassaator palus välja mõista kohtuistungile sõitmiseks kulutatud 10 liitri

bensiini väärtus 128 krooni. Vastustaja vaidles kassatsioonile vastu ning leidis, et kaebus tuleb jätta

rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

15. Liiklusseaduse § 501 lg 4 sätestab, et kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või

parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel

parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat

tähtaega.

Parkimistasu maksmist Tartu linna tasulistes parkimispiirkondades reguleerib Tartu Linnavolikogu

17. veebruari 2003. a määrus nr 17 "Parkimistasu", mida on muudetud Tartu Linnavolikogu 5. juuni

2003. a, 19. veebruari 2004. a ning 1. jaanuari 2006. a määrustega. Nimetatud määruse punkt 4.3

sätestab, et juhul, kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil

teada andnud, tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise

hetkest. Kirjalik teade peab olema vormistatud arusaadavalt, väljast nähtavalt ja loetavalt. Kirjalik

teade jäetakse mootorsõiduki sisse. Asetades armatuurlauale samaaegse algusajaga

parkimisautomaadi pileti ja kirjalikult või parkimiskellaga märgitud algusaja, pikeneb parkimispiletil

märgitud parkimise lõpuaeg 15 minuti võrra või parkides punktis 4.3.1 loetletud tänavalõikudel,

pikeneb lõpuaeg 60 minutit.

Käesoleval juhul parkis A. Treial sellises parklas, kus parkimise algusaja nõuetekohasel

teatavakstegemisel tekib parkimistasu maksmise kohustus 60 minuti möödumisel parkimise

alustamise hetkest.

16. Parkimise alustamise märkimiseks paigutas A. Treial sõidukile parkimispileti, mille eest oli

tasutud 1 kroon. Käesoleva asja lahendamiseks tuleb vastata küsimustele, kas parkimispiletil

märgitud kellaaega saab lugeda parkimise algusajaks ning kas üksnes parkimispileti paigutamisel

sõidukile tekib isikul õigus tasuta parkimiseks vastavalt 15 või 60 minuti ulatuses.

17. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et parkimisautomaadist väljastatud ja sõidukile paigaldatud

nõuetekohane parkimispilet on parkimismenetluses dokumendiks, millega tõendatakse parkimise

algust. Samal ajal on parkimispilet ka dokumendiks, millega isik tõendab parkimise eest nõutava tasu

maksmist. Kolleegium ei pea põhjendatuks ning kehtiva halduspraktikaga kooskõlas olevateks

vastustaja väiteid, et sõidukile paigaldatud parkimispiletil märgitud kellaaeg ei saa tõendada

parkimise alustamise aega, vaid osundab üksnes pileti ostmise ajale. Vastustajal on õigus, et sõiduki

parkimisalasse faktilise paigutamise, parkimispileti soetamise ja selle sõidukile paigutamise vahele

jääb reeglina teatud ajavahemik. Vaatamata sellele saab parkimise algusaega arvestada parkimispiletil

märgitud ajast, v.a nendel erandlikel juhtudel, kui faktilise parkimise ja pileti soetamise vaheline

ajavahemik ei ole mõistliku pikkusega.

18. Parkimise algusaega saab juhul, kui õiguslikult on ette nähtud tasuta parkimise periood, tähistada

ka muul viisil, s.o parkimiskellaga või kirjalikult. Liiklusseaduse parkimise korraldamisega

seonduvad sätted ega ka Tartu Linnavolikogu osundatud määruse sätted ei määratle, millise

dokumendiga saab parkimise algusaega fikseerida. Kolleegium peab aga ka tasuta parkimisõiguse

kasutamisel Liiklusseaduse § 501 lg 4 nõuetega kooskõlas olevaks mitte üksnes omakäelist parkimise

algusaja märkimist, vaid ka parkimispileti soetamist.

Kolleegium möönab eeltoodut arvestades, et praktikas võib parkimise alustamisel (mobiiltelefoni abil

parkimise erisusi mitte arvestades) kujuneda kolm erinevat situatsiooni:

1) isik ostab parkimispileti ning lisaks märgib eraldi paberile või parkimiskellale parkimise algusaja;

2) isik ostab üksnes parkimispileti, millelt nähtub tasulise parkimise aeg;

3) isik märgib üksnes eraldi paberile või parkimiskellale parkimisaja alguse.

Nimetatud viisidele on ühtne see, et isik on fikseerinud parkimise algusaja ning kolleegiumi arvates

saab isik seetõttu ka kasutada tasuta parkimise õigust seaduses või kohaliku omavalitsusorgani poolt

määratud ulatuses. Kolleegium leiab, et Liiklusseaduse § 501 lg 4 nõuetest ei tulene lisaks

parkimispiletile parkimise alustamise aja kohta täiendava tõendi esitamise kohustust. Parkimise

alguse teatavakstegemine parkimiskellaga või vastava kellaaja märkimisega paberil on vajalik üksnes

juhul, kui isik ei soovi parkida enam kui tasuta parkimisaja kestel, s.t ta ei ole kohustatud soetama

parkimispiletit.

Kolleegium möönab, et kõik eelnimetatud variandid võivad ühel või teisel määral kaasa tuua

parkimisaja alguse ebatäpse määramise. Kahjuks ei taga ka parkimiskell või parkimise alustamise aja

märkimine eraldi paberile iseendast nõutavat täpsust. Kolleegium leiab, et võimalikud probleemid

tegeliku parkimise alguse aja tuvastamisel on haldusorganil võimalik lahendada parkimisjärelevalve

parema korraldamise või täiendavate tehniliste lahenduste teel, koormamata sealjuures parkijat

ebamõistlikult.

Kolleegium peab õigeks Liiklusseaduse § 501 lg-t 4 tõlgendamist viisil, et ka siis, kui isik parkimise

alustamisel on ostnud üksnes parkimispileti, sisaldab tema õiguspärane parkimisaeg lubatud tasuta

parkimise aega. Õiguslikult ei oma tähendust, kas nimetatud tasuta parkimisaeg hakkab kulgema

parkimise algusest või järgneb see tasulisele parkimisajale. Tartu Linnavolikogu 17. veebruari 2003. a

parkimistasu määruse nr 17 punkti 4.3 kirjeldab situatsiooni, kus isik on ostnud parkimispileti ning

lisaks märgib parkimiskellaga või eraldi paberil parkimise algusaja. Vastustaja on oma vastuses

kassatsioonkaebusele nentinud, et Tartu Linnavolikogu ei ole sellega kehtestanud parkimise algusaja

tähistamisele uut või Liiklusseadusest erinevat korda, vaid määruse regulatsiooni eesmärk on

mitmetimõistetavuste vältimine. Nimetatud määruse põhiseaduspärasel tõlgendamisel tuleb eeldada,

et see määrus kooskõlas Liiklusseadusega ei välista tasuta parkimise õigust ka juhul, kui parkimise

algus on fikseeritud üksnes parkimispiletiga.

19. Eeltoodust lähtudes kuulub A. Treiali kassatsioonkaebus rahuldamisele. Halduskolleegium

tühistab Tartu Ringkonnakohtu 22. detsembri 2006. a otsuse. Kohus jätab jõusse Tartu Halduskohtu

13. oktoobri 2006. a otsuse, asendades selle põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega. Kautsjon

kuulub tagastamisele. Kassaator on esitanud taotluse hüvitada tema sõidukulud seoses osavõtuga

kohtuistungist Riigikohtus. Kassaator kasutas selleks isiklikku sõiduautot ning on esitanud bensiini

soetamise kuludokumendi summas 128 krooni. A. Treial esitas ka apellatsioonimenetluses taotluse

sõidukulude hüvitamiseks seoses osavõtuga kohtuistungist ringkonnakohtus summas 123 krooni.

Nimetatud kulutused kogusummas 251 krooni on põhjendatud ning kuuluvad kassaatori kasuks

väljamõistmisele vastustajalt.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld