3-3-1-4-07 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedOleg Bortnik esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Vanglalt iga vanglas Tallinna Halduskohus jättis 19. juuli 2006. a määrusega haldusasjas nr 3-06-1073 kaebuse käiguta,
Legislator headnote
AI generated3-3-1-4-07 · Riigikohus: juuli 2006. a määrusega haldusasjas nr 3-06-1073 kaebuse käiguta,
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-3-1-4-07
Määruse kuupäev
12. aprill 2007
Kohtukoosseis
Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann
Kohtuasi
Oleg Bortniku kaebus Tallinna Vangla poolt tekitatud moraalse
kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 9. novembri 2006. a määrus
haldusasjas nr 3-06-1073
Menetluse alus Riigikohtus
Oleg Bortniku määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Oleg Bortniku määruskaebus.
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. novembri 2006. a määrus ja Tallinna Halduskohtu
18. septembri 2006. a määrus haldusasjas nr 3-06-1073 ning saata asi ettevalmistava menetluse
jätkamiseks Tallinna Halduskohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Oleg Bortnik esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Vanglalt iga vanglas
veedetud kuu eest 20 000 krooni kompensatsiooni seoses inimväärikuse alandamisega eelkõige
seetõttu, et suhtlemine vangla administratsiooniga on ebamugav ja toimub läbi kambri luugi, mis
asetseb liiga madalal.
2. Tallinna Halduskohus jättis 19. juuli 2006. a määrusega haldusasjas nr 3-06-1073 kaebuse käiguta,
sest kaebuses ei olnud selgitatud, milles täpsemalt üleelamised seisnesid, milliseid norme on seoses
luugi kõrgusega rikutud, kuidas on etteheidetele reageerinud Tallinna Vangla, milles seisneb vangla
süü ning kas kaebuse esitaja on pöördunud vangla administratsiooni poole selle nõudega. Kaebust ei
ole esitatud vastavalt protsessiosaliste arvule ning tasumata on riigilõiv 3% taotletavalt summalt.
Väljastusteate kohaselt keeldus O. Bortnik määruse vastuvõtmisest ja allkirja andmisest.
3. 6. septembri 2006. a määrusega jättis Tallinna Halduskohus uuesti O. Bortniku kaebuse käiguta ja
nõudis riigilõivu tasumist ning viitas veelkord varasemas määruses nimetatud puudustele. Määruses
selgitati, et maksejõuetuse korral on võimalik taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist.
Tallinna Vangla tagastas 7. septembri 2006. a kirjaga Tallinna Halduskohtu 6. septembri 2006. a
määruse ja väljastusteate Tallinna Halduskohtule, sest O. Bortnik keeldus dokumente vastu võtmast
ning neile alla kirjutamast.
4. Tallinna Halduskohus tagastas 18. septembri 2006. a määrusega kaebuse O. Bortnikule, sest
kaebaja ei ole soovinud kaebuse käiguta jätmise määrusele vastata, kaebuse puudused on tähtaegselt
kõrvaldamata, riigilõiv tasumata ning kaebust ei ole sellisel kujul võimalik menetleda.
5. Oleg Bortnik esitas halduskohtu määrusele määruskaebuse, milles palus uuesti tema kaebus läbi
vaadata. O. Bortnik selgitas, et halduskohus on tema kaebusele esitanud vastuse temale arusaamatus
keeles, tal ei olnud võimalik aru saada halduskohtu 18. septembri 2006. a lahendist. Kaebaja taotlust
vastata temale vene keeles on ignoreeritud. Kaebaja sai teistest halduskohtu otsustest teada, et ta peab
oma kaebust täiendama.
O. Bortnik esitas koos määruskaebusega taotluse saata temale kirjalik kvalifitseeritud tõlgi kinnitatud
tõlge ringkonnakohtu lahendist, taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest ja taotluse saata
kohtulahend kahes eksemplaris.
6. Tallinna Halduskohtu 18. oktoobri 2006. a määrusega ei peetud määruskaebuse rahuldamist
võimalikuks ning saadeti see läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 9. novembri 2006. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja
halduskohtu määruse muutmata. Kuna ringkonnakohtu pädevuses on üksnes esimese astme kohtu
lahendite läbivaatamine, ei võtnud ringkonnakohus seisukohta nende taotluste kohta, mida
halduskohtule ei esitatud. Ringkonnakohus ei menetlenud riigilõivust vabastamise taotlust ega
kaebust sisuliselt. Ringkonnakohus hindas üksnes seda, kas kaebusel olid kõrvaldatavad puudused
ning kas kohus tagastas kaebuse põhjendatult nende kõrvaldamata jätmise tõttu.
Ringkonnakohus leidis, et esitatud kaebus oli puudustega, sest tasumata oli riigilõiv 3% kahju
hüvitamise nõudelt summas 20 000 krooni iga vanglas veedetud kuu eest, seega iga vanglas veedetud
kuu kohta 600 krooni. Samuti ei esitanud kaebuse esitaja halduskohtule tähtaegselt riigilõivu
tasumisest vabastamise taotlust. Kaebuse esitaja on keeldunud puuduste kõrvaldamise määruste
vastuvõtmisest kahel korral. Seega ei vasta tõele kaebuse esitaja väide, et enne kohtu 18. septembri
2006. a määruse saamist ta kohtust mingeid dokumente ei ole saanud. Vanglaametnik T. Vašeta e-
kirja kohaselt on vanglaametniku poolt kaebajale suuliselt tõlgitud kõik kohtu saadetud dokumendid,
kuid kaebaja nõuab ametlikku tõlget ja dokumentide vastuvõtmisest keeldus. Eeltoodu näitab, et
kaebaja pidi olema teadlik, millised puudused kaebusel on, kuid ei soovinud neid kõrvaldada. Seda
kinnitab ka asjaolu, et kaebaja on määruskaebusele lisanud taotluse riigilõivust vabastamiseks, mille
esitamise võimalusele kohus määruses viitas.
Tulenevalt TsMS § 32 lg-st 1 on kohtu töökeeleks eesti keel. Kohus tõlgib lahendeid võimaluse korral
menetlusosalise taotluse alusel, eriti kui vastasel korral oleks ebaproportsionaalselt piiratud isiku
kaebeõigus. Käesoleval juhul ei pidanud kohus puuduste kõrvaldamise määrusi vene keelde tõlkima
vaatamata kaebaja taotlusele, sest kohtule oli teada tõlke võimalus vanglas. Eestikeelse määruse
saatmine O. Bortnikule ei piiranud tema kaebeõigust, sest tõendatud on määruse tõlkimine vanglas
ning asjaolu, et kaebajale oli puuduste olemasolu ja kõrvaldamise võimalused teada. Seega sõltus
kaebeõiguse kasutamine ainult kaebaja suvast ning sellistel asjaoludel ei ole määruskaebuse
rahuldamiseks alust.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8. Oleg Bortnik esitas määruskaebuse, milles palub halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused
tühistada ja anda asi läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule teises koosseisus. Määruskaebuse
esitaja märgib, et 12. septembril 2006 anti talle kätte mitme teise haldusasja materjalid, mis kõik olid
eesti keeles ja venekeelse tõlketa. Haldusasja nr 3-06-1073 dokumente talle ei antud, mistõttu ei
saanud vanglaametnikud neid ka temale tõlkida. Pealegi ei valda vanglaametnikud Sergei Bagdašov
ja Aleksandr Vlassov eesti keelt isegi vähesel määral. Kaebuse puuduste olemasolust teab
määruskaebuse esitaja teiste haldusasjade kaudu (kohtutes kokku 29 haldusasja). Tallinna
Ringkonnakohus ütles 31. jaanuari 2006. a määruses haldusasjas nr 3-05-1069, et vangla ei ole
kohustatud kohtudokumente tõlkima ja sellist võimalust vanglas ka ei ole. Kohtulahendi temale väära
tõlkimise tõttu esitas O. Bortnik juba alusetu edasikaebuse asjas nr 3-05-1069, mis kinnitab tõlkimise
ebakõlasid vanglas. T. Vašeta elektronkirjas väidetu ei vasta tegelikkusele, vanglaametnik püüab
lihtsalt saavutada kaebuse menetluse lõpetamist.
9. Tallinna Vangla vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ja palub selle jätta
rahuldamata. Väär on O. Bortniku väide nagu ei oleks Tallinna Vangla ametnikud mingil põhjusel
soovinud anda talle kohtu vastust eesti keeles. Tollal tegeles kinni peetavate isikutele dokumentide
kätteandmisega T. Vašeta, samuti kartseri kontaktisik. Teades O. Bortniku soovimatust võtta vastu
eestikeelseid kohtudokumente, on kohtu palvel temale kartseris käinud kohtudokumente üle andmas
ka Tallinna Vangla juristid. T. Vašeta kinnitusel on ta O. Bortnikule dokumentide üleandmisel
selgitanud, mida kohus temalt määrusega nõuab ning pakkunud määruste sisu suulist tõlkimist vene
keelde. O. Bortnik on aga järjekindlalt nõudnud kvalifitseeritud tõlgi poolt kinnitatud kirjalikku tõlget
kas kohtult või samaväärset tõlget vanglalt ning korduvalt keeldunud eestikeelseid dokumente vastu
võtmast. Mõningatel juhtudel on teda siiski suudetud veenda dokumendid vastu võtma, millisel juhul
on O. Bortnik väljastusteatele märkinud, et dokument on eesti keeles, mida ta ei valda.
TsMS § 32 lg 1 kohaselt on kohtu töökeel eesti keel. O. Bortnikule kui ühele isikule erandi tegemine
kohtupoolse määruste tõlkimisega ei ole põhjendatud, kuna vanglaametnikud on O. Bortnikule
kohtudokumentide sisu vene keelde tõlkimist võimaldanud. Professionaalse tõlgi koostatud tõlget ei
ole vanglal võimalik O. Bortnikule esitada ja vanglal puudub ka selleks kohustus. O. Bortniku
kaebeõigust ei ole eestikeelsete kohtudokumentide saatmisega piiratud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas halduskohus pidi vanglas kinni peetavale ja eesti keelt
mittevaldavale O. Bortnikule saatma tema kaebuse käiguta jätmise kohta tehtud kohtumääruse
venekeelse tõlke või mitte. Kohtud on asunud seisukohale, et kuna antud juhul oli O. Bortnikule
vanglas tagatud võimalus suuliselt kohtudokumentide tõlkimiseks vene keelde, siis polnud nende
kohtu poolt tõlkimine vajalik.
11. Riigikohtu halduskolleegium selgitas sama küsimust 12. aprilli 2007. a määruses haldusasjas nr 3-
3-1-3-07, asudes seisukohale, et O. Bortniku halduskohtule esitatud nõue saata temale kohtumääruse
tõlge vene keelde oli põhjendatud ning halduskohus oleks pidanud temale saadetava kohtumääruse
tõlkima vene keelde.
12. Kolleegium jääb oma varasema seisukohta juurde ega pea vajalikuks korrata haldusasjas nr 3-3-1-
3-07 tehtud määruses esitatud põhjendusi. Vaidlustatud kohtumäärused tuleb tühistada ja O. Bortniku
kaebus tuleb saata ettevalmistava menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule. Halduskohtul peab
O. Bortnikule saatma tema kaebuse käiguta jätmise kohta 6. septembril 2006 tehtud määruse
venekeelse tõlke.
Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann