3-3-1-4-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-4-07

Määruse kuupäev

12. aprill 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Oleg Bortniku kaebus Tallinna Vangla poolt tekitatud moraalse

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 9. novembri 2006. a määrus

haldusasjas nr 3-06-1073

Menetluse alus Riigikohtus

Oleg Bortniku määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Oleg Bortniku määruskaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. novembri 2006. a määrus ja Tallinna Halduskohtu

18. septembri 2006. a määrus haldusasjas nr 3-06-1073 ning saata asi ettevalmistava menetluse

jätkamiseks Tallinna Halduskohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Oleg Bortnik esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Vanglalt iga vanglas

veedetud kuu eest 20 000 krooni kompensatsiooni seoses inimväärikuse alandamisega eelkõige

seetõttu, et suhtlemine vangla administratsiooniga on ebamugav ja toimub läbi kambri luugi, mis

asetseb liiga madalal.

2. Tallinna Halduskohus jättis 19. juuli 2006. a määrusega haldusasjas nr 3-06-1073 kaebuse käiguta,

sest kaebuses ei olnud selgitatud, milles täpsemalt üleelamised seisnesid, milliseid norme on seoses

luugi kõrgusega rikutud, kuidas on etteheidetele reageerinud Tallinna Vangla, milles seisneb vangla

süü ning kas kaebuse esitaja on pöördunud vangla administratsiooni poole selle nõudega. Kaebust ei

ole esitatud vastavalt protsessiosaliste arvule ning tasumata on riigilõiv 3% taotletavalt summalt.

Väljastusteate kohaselt keeldus O. Bortnik määruse vastuvõtmisest ja allkirja andmisest.

3. 6. septembri 2006. a määrusega jättis Tallinna Halduskohus uuesti O. Bortniku kaebuse käiguta ja

nõudis riigilõivu tasumist ning viitas veelkord varasemas määruses nimetatud puudustele. Määruses

selgitati, et maksejõuetuse korral on võimalik taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist.

Tallinna Vangla tagastas 7. septembri 2006. a kirjaga Tallinna Halduskohtu 6. septembri 2006. a

määruse ja väljastusteate Tallinna Halduskohtule, sest O. Bortnik keeldus dokumente vastu võtmast

ning neile alla kirjutamast.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 18. septembri 2006. a määrusega kaebuse O. Bortnikule, sest

kaebaja ei ole soovinud kaebuse käiguta jätmise määrusele vastata, kaebuse puudused on tähtaegselt

kõrvaldamata, riigilõiv tasumata ning kaebust ei ole sellisel kujul võimalik menetleda.

5. Oleg Bortnik esitas halduskohtu määrusele määruskaebuse, milles palus uuesti tema kaebus läbi

vaadata. O. Bortnik selgitas, et halduskohus on tema kaebusele esitanud vastuse temale arusaamatus

keeles, tal ei olnud võimalik aru saada halduskohtu 18. septembri 2006. a lahendist. Kaebaja taotlust

vastata temale vene keeles on ignoreeritud. Kaebaja sai teistest halduskohtu otsustest teada, et ta peab

oma kaebust täiendama.

O. Bortnik esitas koos määruskaebusega taotluse saata temale kirjalik kvalifitseeritud tõlgi kinnitatud

tõlge ringkonnakohtu lahendist, taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest ja taotluse saata

kohtulahend kahes eksemplaris.

6. Tallinna Halduskohtu 18. oktoobri 2006. a määrusega ei peetud määruskaebuse rahuldamist

võimalikuks ning saadeti see läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 9. novembri 2006. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

halduskohtu määruse muutmata. Kuna ringkonnakohtu pädevuses on üksnes esimese astme kohtu

lahendite läbivaatamine, ei võtnud ringkonnakohus seisukohta nende taotluste kohta, mida

halduskohtule ei esitatud. Ringkonnakohus ei menetlenud riigilõivust vabastamise taotlust ega

kaebust sisuliselt. Ringkonnakohus hindas üksnes seda, kas kaebusel olid kõrvaldatavad puudused

ning kas kohus tagastas kaebuse põhjendatult nende kõrvaldamata jätmise tõttu.

Ringkonnakohus leidis, et esitatud kaebus oli puudustega, sest tasumata oli riigilõiv 3% kahju

hüvitamise nõudelt summas 20 000 krooni iga vanglas veedetud kuu eest, seega iga vanglas veedetud

kuu kohta 600 krooni. Samuti ei esitanud kaebuse esitaja halduskohtule tähtaegselt riigilõivu

tasumisest vabastamise taotlust. Kaebuse esitaja on keeldunud puuduste kõrvaldamise määruste

vastuvõtmisest kahel korral. Seega ei vasta tõele kaebuse esitaja väide, et enne kohtu 18. septembri

2006. a määruse saamist ta kohtust mingeid dokumente ei ole saanud. Vanglaametnik T. Vašeta e-

kirja kohaselt on vanglaametniku poolt kaebajale suuliselt tõlgitud kõik kohtu saadetud dokumendid,

kuid kaebaja nõuab ametlikku tõlget ja dokumentide vastuvõtmisest keeldus. Eeltoodu näitab, et

kaebaja pidi olema teadlik, millised puudused kaebusel on, kuid ei soovinud neid kõrvaldada. Seda

kinnitab ka asjaolu, et kaebaja on määruskaebusele lisanud taotluse riigilõivust vabastamiseks, mille

esitamise võimalusele kohus määruses viitas.

Tulenevalt TsMS § 32 lg-st 1 on kohtu töökeeleks eesti keel. Kohus tõlgib lahendeid võimaluse korral

menetlusosalise taotluse alusel, eriti kui vastasel korral oleks ebaproportsionaalselt piiratud isiku

kaebeõigus. Käesoleval juhul ei pidanud kohus puuduste kõrvaldamise määrusi vene keelde tõlkima

vaatamata kaebaja taotlusele, sest kohtule oli teada tõlke võimalus vanglas. Eestikeelse määruse

saatmine O. Bortnikule ei piiranud tema kaebeõigust, sest tõendatud on määruse tõlkimine vanglas

ning asjaolu, et kaebajale oli puuduste olemasolu ja kõrvaldamise võimalused teada. Seega sõltus

kaebeõiguse kasutamine ainult kaebaja suvast ning sellistel asjaoludel ei ole määruskaebuse

rahuldamiseks alust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Oleg Bortnik esitas määruskaebuse, milles palub halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused

tühistada ja anda asi läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule teises koosseisus. Määruskaebuse

esitaja märgib, et 12. septembril 2006 anti talle kätte mitme teise haldusasja materjalid, mis kõik olid

eesti keeles ja venekeelse tõlketa. Haldusasja nr 3-06-1073 dokumente talle ei antud, mistõttu ei

saanud vanglaametnikud neid ka temale tõlkida. Pealegi ei valda vanglaametnikud Sergei Bagdašov

ja Aleksandr Vlassov eesti keelt isegi vähesel määral. Kaebuse puuduste olemasolust teab

määruskaebuse esitaja teiste haldusasjade kaudu (kohtutes kokku 29 haldusasja). Tallinna

Ringkonnakohus ütles 31. jaanuari 2006. a määruses haldusasjas nr 3-05-1069, et vangla ei ole

kohustatud kohtudokumente tõlkima ja sellist võimalust vanglas ka ei ole. Kohtulahendi temale väära

tõlkimise tõttu esitas O. Bortnik juba alusetu edasikaebuse asjas nr 3-05-1069, mis kinnitab tõlkimise

ebakõlasid vanglas. T. Vašeta elektronkirjas väidetu ei vasta tegelikkusele, vanglaametnik püüab

lihtsalt saavutada kaebuse menetluse lõpetamist.

9. Tallinna Vangla vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ja palub selle jätta

rahuldamata. Väär on O. Bortniku väide nagu ei oleks Tallinna Vangla ametnikud mingil põhjusel

soovinud anda talle kohtu vastust eesti keeles. Tollal tegeles kinni peetavate isikutele dokumentide

kätteandmisega T. Vašeta, samuti kartseri kontaktisik. Teades O. Bortniku soovimatust võtta vastu

eestikeelseid kohtudokumente, on kohtu palvel temale kartseris käinud kohtudokumente üle andmas

ka Tallinna Vangla juristid. T. Vašeta kinnitusel on ta O. Bortnikule dokumentide üleandmisel

selgitanud, mida kohus temalt määrusega nõuab ning pakkunud määruste sisu suulist tõlkimist vene

keelde. O. Bortnik on aga järjekindlalt nõudnud kvalifitseeritud tõlgi poolt kinnitatud kirjalikku tõlget

kas kohtult või samaväärset tõlget vanglalt ning korduvalt keeldunud eestikeelseid dokumente vastu

võtmast. Mõningatel juhtudel on teda siiski suudetud veenda dokumendid vastu võtma, millisel juhul

on O. Bortnik väljastusteatele märkinud, et dokument on eesti keeles, mida ta ei valda.

TsMS § 32 lg 1 kohaselt on kohtu töökeel eesti keel. O. Bortnikule kui ühele isikule erandi tegemine

kohtupoolse määruste tõlkimisega ei ole põhjendatud, kuna vanglaametnikud on O. Bortnikule

kohtudokumentide sisu vene keelde tõlkimist võimaldanud. Professionaalse tõlgi koostatud tõlget ei

ole vanglal võimalik O. Bortnikule esitada ja vanglal puudub ka selleks kohustus. O. Bortniku

kaebeõigust ei ole eestikeelsete kohtudokumentide saatmisega piiratud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas halduskohus pidi vanglas kinni peetavale ja eesti keelt

mittevaldavale O. Bortnikule saatma tema kaebuse käiguta jätmise kohta tehtud kohtumääruse

venekeelse tõlke või mitte. Kohtud on asunud seisukohale, et kuna antud juhul oli O. Bortnikule

vanglas tagatud võimalus suuliselt kohtudokumentide tõlkimiseks vene keelde, siis polnud nende

kohtu poolt tõlkimine vajalik.

11. Riigikohtu halduskolleegium selgitas sama küsimust 12. aprilli 2007. a määruses haldusasjas nr 3-

3-1-3-07, asudes seisukohale, et O. Bortniku halduskohtule esitatud nõue saata temale kohtumääruse

tõlge vene keelde oli põhjendatud ning halduskohus oleks pidanud temale saadetava kohtumääruse

tõlkima vene keelde.

12. Kolleegium jääb oma varasema seisukohta juurde ega pea vajalikuks korrata haldusasjas nr 3-3-1-

3-07 tehtud määruses esitatud põhjendusi. Vaidlustatud kohtumäärused tuleb tühistada ja O. Bortniku

kaebus tuleb saata ettevalmistava menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule. Halduskohtul peab

O. Bortnikule saatma tema kaebuse käiguta jätmise kohta 6. septembril 2006 tehtud määruse

venekeelse tõlke.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann