3-3-1-3-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-3-07

Määruse kuupäev

12. aprill 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Oleg Bortniku kaebus Tallinna Vangla 10. mai 2006. a kirja

peale ja 7000 krooni kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 25. oktoobri 2006. a määrus

haldusasjas nr 3-06-1132

Menetluse alus Riigikohtus

Oleg Bortniku määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Oleg Bortniku määruskaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 25. oktoobri 2006. a määrus ja Tallinna Halduskohtu

25. septembri 2006. a määrus haldusasjas nr 3-06-1132 ning saata asi ettevalmistava menetluse

jätkamiseks Tallinna Halduskohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Oleg Bortnik esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Vanglalt 7000 krooni

väljamõistmist seoses sellega, et Tallinna Vangla keeldus rahuldamast tema 6. aprillil 2006 esitatud

avaldust taimetoidu saamiseks õigeusklike paastu ajal (6. märts - 22. aprill; 19. juuni -11. juuli;

14. august - 27. august; 28. november - 6. jaanuar 2006).

2. Tallinna Halduskohus jättis 25. juuli 2006. a määrusega kaebuse käiguta, sest kaebusele ei olnud

lisatud riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti. Samuti tehti kaebajale ettepanek esitada oma väiteid

kinnitavad tõendid, näiteks vastus 6. aprilli 2006. a avaldusele.

Väljastusteate kohaselt keeldus O. Bortnik määruse vastuvõtmisest ja allkirja andmisest.

3. 7. septembri 2006. a määrusega jättis Tallinna Halduskohus uuesti O. Bortniku kaebuse käiguta ja

nõudis riigilõivu tasumist. Kohus selgitas, et kaebusele tuleb lisada Tallinna Vangla vaidlustatud kiri

või põhjendada, miks seda ei ole võimalik teha. Määruses selgitati, et maksejõuetuse korral on

võimalik taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist.

Tallinna Vangla 15. septembri 2006. a kirjaga tagastati Tallinna Halduskohtu 7. septembri 2006. a

määrus Tallinna Halduskohtule, sest O. Bortnik keeldus dokumente vastu võtmast ning neile alla

kirjutamast.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 25. septembri 2006. a määrusega haldusasjas nr 3-06-1132

kaebuse O. Bortnikule, sest kaebaja ei ole soovinud kaebuse käiguta jätmise määrusele vastata,

kaebuse puudused on tähtaegselt kõrvaldamata, riigilõiv tasumata ning kaebust ei ole sellisel kujul

võimalik menetleda.

5. O. Bortnik esitas määruskaebuse, milles palus uuesti tema kaebus läbi vaadata. O. Bortnik

selgitas, et halduskohus on tema kaebusele esitanud vastuse temale arusaamatus keeles, tal ei olnud

võimalik aru saada halduskohtu 25. septembri 2006. a lahendist. Kaebuse esitaja taotlust vastata

temale vene keeles on ignoreeritud. Kaebaja sai teistest halduskohtu otsustest teada, et ta peab tegema

oma kaebusesse täiendusi.

O. Bortnik esitas koos määruskaebusega kaebuse täidendused ning taotlused teha kaebusest koopiad

ja saata temale kirjalik kvalifitseeritud tõlgi kinnitatud tõlge kohtulahendist. Samuti esitas O. Bortnik

taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

6. Tallinna Halduskohtu 12. oktoobri 2006. a määrusega ei peetud määruskaebuse rahuldamist

võimalikuks ning saadeti see läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 25. oktoobri 2006. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus ei menetlenud riigilõivust vabastamise taotlust ega

kaebust sisuliselt, sest selle kohta pole esimese astme kohus lahendit teinud. Ringkonnakohus hindas

määruskaebuse lahendamisel üksnes seda, kas kaebusel olid kõrvaldatavad puudused ning kas kohus

tagastas kaebuse põhjendatult nende kõrvaldamata jätmise tõttu. Seetõttu jäi tähelepanuta kaebaja

taotlus riigilõivust vabastamiseks ning ringkonnakohus ei võtnud seisukohta kaebuse täiendamise

võimaluse, koopiate tegemise või kaebuse sisu kohta.

Ringkonnakohus leidis, et esitatud kaebus oli puudustega, sest tasumata oli riigilõiv 7000 krooni

suuruselt nõudelt summas 210 krooni. Kaebaja keeldus puuduste kõrvaldamise määruste

vastuvõtmisest kahel korral. Tõele ei vasta kaebaja väide, et enne kohtu 25. septembri 2006. a

määruse saamist ta kohtust mingeid dokumente ei ole saanud. Vanglaametnik Tatjana Vašeta e-kirjast

kohtule nähtub, et vanglaametniku poolt on kaebajale suuliselt tõlgitud kõik kohtu saadetud

dokumendid, kuid kaebaja nõudis ametlikku tõlget ja keeldus dokumentide vastuvõtmisest. Seetõttu

pidi kaebaja olema teadlik, millised puudused kaebusel on, kuid ei soovinud neid kõrvaldada. Seda

kinnitab ka asjaolu, et kaebaja on määruskaebusele lisanud taotluse riigilõivust vabastamiseks, mille

esitamise võimalusele kohus määruses viitas.

TsMS § 32 lg 1 kohaselt on kohtu töökeeleks eesti keel. Kohus tõlgib lahendeid võimaluse korral

menetlusosalise taotluse alusel, eriti kui vastasel korral oleks ebaproportsionaalselt piiratud isiku

kaebeõigus. Käesoleval juhul ei pidanud kohus puuduste kõrvaldamise määrusi vene keelde tõlkima

vaatamata kaebaja taotlusele, sest kohtule oli teada tõlke võimalus vanglas. Kaebajale eestikeelse

määruse saatmine ei piiranud tema kaebeõigust, sest tõendatud on määruse tõlkimine vanglas ja

asjaolu, et kaebajale oli puuduste olemasolu ja kõrvaldamise võimalused teada. Seega sõltus

kaebeõiguse kasutamine ainult kaebaja suvast ning sellistel asjaoludel ei ole määruskaebuse

rahuldamiseks alust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Oleg Bortnik esitas määruskaebuse, milles palub halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused

tühistada ja anda asi läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Määruskaebuse esitaja märgib, et

12. septembril 2006 anti talle kätte mitme teise haldusasja materjalid, mis kõik olid eesti keeles ja

venekeelse tõlketa. Haldusasja nr 3-06-1132 dokumente talle ei antud, mistõttu ei saanud

vanglaametnikud neid ka temale tõlkida. Pealegi ei valda vanglaametnikud Sergei Bagdašov ja

Aleksandr Vlassov eesti keelt isegi vähesel määral. Kaebuse puuduste olemasolust teab

määruskaebuse esitaja teiste haldusasjade kaudu (kohtutes kokku 29 haldusasja). Tallinna

Ringkonnakohus ütles 31. jaanuari 2006. a määruses haldusasjas nr 3-05-1069, et vangla ei ole

kohustatud kohtudokumente tõlkima ja sellist võimalust vanglas ka ei ole. Kohtulahendi temale väära

tõlkimise tõttu esitas O. Bortnik juba alusetu edasikaebuse asjas nr 3-05-1069, mis kinnitab tõlkimise

ebakõlasid vanglas. T. Vašeta elektronkirjas väidetu ei vasta tegelikkusele, vanglaametnik püüab

lihtsalt saavutada kaebuse menetluse lõpetamist.

9. Tallinna Vangla vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ja palub selle jätta

rahuldamata. Väär on O. Bortniku väide nagu ei oleks Tallinna Vangla ametnikud mingil põhjusel

soovinud anda talle kohtu vastust eesti keeles. Tollal tegeles kinni peetavate isikutele dokumentide

kätteandmisega T. Vašeta, samuti kartseri kontaktisik. Teades O. Bortniku soovimatust võtta vastu

eestikeelseid kohtudokumente, on kohtu palvel temale kartseris käinud kohtudokumente üle andmas

ka Tallinna Vangla juristid. T. Vašeta kinnitusel on ta O. Bortnikule dokumentide üleandmisel

selgitanud, mida kohus temalt määrusega nõuab ning pakkunud määruste sisu suulist tõlkimist vene

keelde. O. Bortnik on aga järjekindlalt nõudnud kvalifitseeritud tõlgi poolt kinnitatud kirjalikku tõlget

kas kohtult või samaväärset tõlget vanglalt ning korduvalt keeldunud eestikeelseid dokumente vastu

võtmast. Mõningatel juhtudel on teda siiski suudetud veenda dokumendid vastu võtma, millisel juhul

on O. Bortnik väljastusteatele märkinud, et dokument on eesti keeles, mida ta ei valda.

TsMS § 32 lg 1 kohaselt on kohtu töökeel eesti keel. O. Bortnikule kui ühele isikule erandi tegemine

kohtupoolse määruste tõlkimisega ei ole põhjendatud, kuna vanglaametnikud on O. Bortnikule

kohtudokumentide sisu vene keelde tõlkimist võimaldanud. Professionaalse tõlgi koostatud tõlget ei

ole vanglal võimalik O. Bortnikule esitada ja vanglal puudub ka selleks kohustus. O. Bortniku

kaebeõigust ei ole eestikeelsete kohtudokumentide saatmisega piiratud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas halduskohus pidi vanglas kinni peetavale ja eesti keelt

mittevaldavale O. Bortnikule saatma tema kaebuse käiguta jätmise kohta tehtud kohtumääruse

venekeelse tõlke või mitte. Kohtud on asunud seisukohale, et kuna antud juhul oli O. Bortnikule

vanglas tagatud võimalus suuliselt kohtudokumentide tõlkimiseks vene keelde, siis polnud nende

kohtu poolt tõlkimine vajalik.

11. Riigikohtu halduskolleegium selle kohtute lähenemisega ei nõustu. Iseenesest õige on viide, et

kohtu töökeel on eesti keel. Selle põhimõtte sätestavad nii Kohtute seaduse § 5 lg 1 kui ka TsMS § 32

lg 1. TsMS § 441 lg 1 kohaselt vormistatakse kohtuotsus kirjalikult eesti keeles. Sama nõude näeb

TsMS § 464 lg 2 ette seaduse kohaselt edasikaevatavate kohtumääruste suhtes. TsMS § 34 lg 1 näeb

ette, et kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus tema taotlusel või omal algatusel

menetlusse võimaluse korral tõlgi. Tõlki ei pea kaasama, kui menetlusosalise avaldused on kohtule ja

teistele menetlusosalistele arusaadavad. TsMS § 33 lg 2 kohaselt võib võõrkeelseid dokumente

menetlusosalisele anda üksnes tema nõusolekul.

Siiski tuleb käesoleval juhul märkida, et Tallinna Ringkonnakohus täheldas juba 31. jaanuari 2006. a

ja 21. augusti 2006. a määrustes haldusasjas nr 3-05-1069 (O. Bortniku kaebus Tallinna Vangla

tegevuse peale), et kinni peetaval isikul on dokumentide tõlkimise korraldamine oluliselt

raskendatud, arvestades muu hulgas Tallinna Vangla seisukohta, et seadusest ei tulene vangla

kohustust kinnipeetavatele tõlketeenust osutada. Eestikeelsete kohtudokumentide tõlkimisega vanglas

kaebajal seonduvaid raskusi näitab ka asjaolu, et O. Bortnik esitas selles haldusasjas tema jaoks

soodsa Tallinna Ringkonnakohtu lahendi peale määruskaebuse, millest ta hiljem loobus, selgitades, et

temale tõlgiti lahendit valesti. Seda arvestades ennistas ringkonnakohus 21. augusti 2006. a

määrusega O. Bortniku määruskaebuse esitamise tähtaja, mille O. Bortnik laskis mööda põhjusel, et

taotles Tallinna Halduskohtult kohtumääruse venekeelset tõlget ning sai selle kätte alles pärast

määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist.

12. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus asus viidatud haldusasjas põhjendatult seisukohale, et

vanglas kinni peetavatel isikutel on dokumentide tõlkimise korraldamise võimalused väga piiratud.

Käesolevas asjas leidis ringkonnakohus aga, et kuna määruskaebuse esitaja tegelikult teadis, milles

tema kaebuse puudused seisnesid, oli talle järelikult vanglas kohtumääruse tõlkimine objektiivselt

tagatud. O. Bortnik oleks seetõttu pidanud kohtumääruses väljatoodud puudused kõrvaldama.

Riigikohtu halduskolleegium möönab, et asjaoludest nähtuvalt oli O. Bortnik antud juhul tõepoolest

teadlik, milliste puuduste kõrvaldamist halduskohus temalt nõudis. Vanglaametnikud selgitasid talle

kohtumääruse sisu ammendavalt.

Samas on kolleegiumi arvates asjas otsustava tähtsusega küsimus, kas O. Bortnik võis eeldada ja pidi

eeldama, et temale on kohtumäärus tõlgitud õigesti või oli tal põhjust selles kahelda. Arvestades, et

varasemas haldusasjas oli O. Bortnik kohtumääruse vanglaametniku poolse ebaõige tõlke tõttu korra

juba ekslikult vaidlustanud tema jaoks soodsa kohtulahendi, võis O. Bortnikul tekkida põhjendatud

kahtlus vanglaametnike pädevuses kohtudokumente temale õigesti tõlkida. Seetõttu peab kolleegium

põhjendatuks O. Bortniku halduskohtule esitatud nõuet saata temale kohtumääruse tõlge vene keelde.

Halduskohus oleks pidanud kohtumääruse vene keelde tõlkima.

13. Eeltoodust lähtudes tuleb kohtumäärused tühistada ja saata O. Bortniku kaebus ettevalmistava

menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule. Halduskohtul tuleb O. Bortnikule saata tema kaebuse

käiguta jätmise kohta 7. septembril 2006 tehtud määruse venekeelne tõlge.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann