3-2-1-29-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-29-07

Määruse kuupäev

Tartu, 11. aprill 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

Georgi Ðubini hagi aktsiaseltsi Pärnu Postimees vastu

ajaleheartiklis esitatud faktide õigusvastaseks tunnistamiseks

ja moraalse kahju 100 000 krooni väljamõistmiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 14. septembri 2006. a määrus

tsiviilasjas nr 2-05-12770

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Georgi Ðubini määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Georgi Ðubin (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Triinu Vernik

Kostja aktsiaselts Pärnu Postimees (registrikood xxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

12. märts 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Georgi Ðubini määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 14. septembri

2006. a määrus muutmata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Georgi Ðubin esitas 29. juunil 2005. a Pärnu Maakohtule hagi aktsiaseltsi Pärnu Postimees vastu

ajaleheartiklis esitatud faktide õigusvastaseks tunnistamiseks ja moraalse kahju 100 000 krooni

väljamõistmiseks.

2. Pärnu Maakohtu 2. mai 2006. a otsusega jäeti hagi rahuldamata.

3. Hageja esitas 17. mail 2006. a maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

4. Kuna hageja apellatsioonkaebus ja riigilõivust vabastamise taotlus ei olnud eestikeelsed, andis

ringkonnakohus hagejale 24. mai 2006. a määrusega tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, kohustades

teda esitama nõuetekohased dokumendid hiljemalt 14. juuniks 2006. a. Ringkonnakohus hoiatas

hagejat, et puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib kohus jätta apellatsioonkaebuse tähelepanuta.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14. septembri 2006. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 638 lg 2 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja tagastas selle hagejale.

Määruse kohaselt jättis hageja kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata. TsMS § 32 lg 1 järgi toimub

kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. TsMS § 33 sätestab, et kui menetlusosalise kohtule

esitatud avaldus, kaebus või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, võib kohus määratud

tähtpäevaks nõuda esitajalt avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi tõlget. Kui tõlget ei esitata,

võib kohus jätta avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi tähelepanuta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Riigikohtule esitatud määruskaebuses palub hageja ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Ringkonnakohus kohaldas vääralt TsMS § 638 lg-t 2 ja § 33, kui jättis apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmata üksnes põhjusel, et hageja ei esitanud kohtu määratud tähtpäevaks

apellatsioonkaebuse eestikeelset tõlget. TsMS §-st 33, samuti § 34 lg-st 1 tuleneb, et kohus võib

nõuda võõrkeelse avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi eestikeelset tõlget üksnes siis, kui

esitatud avaldus, kaebus või dokumentaalne tõend on kohtule ja teistele menetlusosalistele

arusaamatu. Ringkonnakohtu määrusest ei nähtu, et apellatsioonkaebus oli kohtule ja teistele

menetlusosalistele arusaamatu või et kohtul ei olnud võimalust kaasata omal algatusel menetlusse

tõlki.

Kohtu nõue apellatsioonkaebuse eestikeelse tõlke esitamiseks rikub hageja põhiseaduse § 15 lg-s 1

sätestatud õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Hageja kannab

vangistust kinnises Murru Vanglas. Hageja ei saanud kohtu nõudmist tähtpäevaks täita, sest temal kui

vene keelt valdaval kinnipeetaval ei olnud võimalik saada tasuta või ülemääraste raskusteta vene-

eesti tõlketeenust.

7. Kostja ei ole hageja määruskaebusele vastust esitanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 691 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja

ringkonnakohtu määruse resolutsioon muutmata. Kolleegium täiendab TsMS § 692 lg 2 alusel

ringkonnakohtu määruse põhjendusi.

9. Ringkonnakohus jättis hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, tuginedes põhjendusele, et

tulenevalt TsMS §-dest 32 ja 33 oli kohtul õigus nõuda kaebuse tõlget eesti keelde, kuid hageja jättis

selle kohtu nõudmise määratud tähtpäevaks täitmata.

10. Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, et ringkonnakohus jättis põhjendamatult tema

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kolleegium leiab, et hageja kaebeõigust ei ole

ebaproportsionaalselt kitsendatud.

Hageja venekeelne apellatsioonkaebus saabus ringkonnakohtusse 17. mail 2006. a.

Apellatsioonkaebusest nähtus, et hageja viibib kinnipidamisasutuses. Ringkonnakohus andis hagejale

24. mai 2006. a määrusega tähtaja apellatsioonkaebuse puuduse kõrvaldamiseks (eestikeelse tõlke

esitamiseks). 1. juunil 2006. a saabus ringkonnakohtusse hageja protest, millele olid lisatud tema

maksejõuetusele viitavad dokumendid. Eeltoodut arvestades saatis ringkonnakohus hagejale 5. juunil

2006. a (dokumendis on ilmselt ekslikult märgitud kuupäevaks 5. juuni 2005. a) kirja selgitusega, et

hagejal on võimalik taotleda riigilt menetlusabi, kui tal ei ole vahendeid eestikeelse

apellatsioonkaebuse esitamiseks. Kuigi eeltoodud dokument on vormistatud kirjana, on see käsitatav

TsMS § 463 järgi kohtumäärusena. Viidatud sätte kohaselt lahendab kohus menetlusosaliste

menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust määrusega.

Seega hindas ringkonnakohus konkreetset olukorda ja juhtis hageja tähelepanu sellele, et riigilt

menetlusabi taotledes on hagejal võimalus kohtu nõue tõlke esitamiseks täita. Ringkonnakohtu

määrusele vastas hageja 12. juuni 2006. a avaldusega, millest ei selgu, miks tal ei ole võimalik kohtu

ettepanekut järgida. Samuti ei ole taotletud kaebuse puuduse kõrvaldamiseks antud tähtaja

pikendamist.

11. Kolleegium ei nõustu hageja avalduse väitega, et ringkonnakohtu 5. juuni 2006. a kirjast jääb

arusaamatuks, millist riigiabi taotlemist kohus silmas peab. 5. juuni 2006. a määrusest nähtub, et

ringkonnkohus selgitas riigilt õigusabi (riigi arvel advokaadi) taotlemise võimalust juhuks, kui

hagejal puuduvad vahendid eestikeelse apellatsioonkaebuse esitamiseks. Viidatud kiri ei ole ebaselge.

Iseenesest õige on hageja viide sellele, et ringkonnakohtu kiri kannab ekslikku kuupäeva. Eeltoodu ei

ole aga aluseks lugeda kohtumäärus ebaseaduslikuks. Hageja kirjavahetus ringkonnakohtuga on

toimunud 2006. aastal, mistõttu on ilmne, et ringkonnakohtu kõnealuses määruses on dateering

"25.06.2005. a" ekslik. Hageja avalduse kohaselt sai ta aru, et tegemist on eksitusega, ning märkis, et

käsitas valesti märgitud aastaarvu "näpuveana". Tulenevalt TsMS § 463 lg-st 2 ja § 447 lg-st 2 saab

kohus parandada oma määruses esinevad kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei

mõjuta määruse sisu. Vead parandab kohus määrusega.

12. Kolleegium märgib täiendavalt, et seadusest ei järeldu kohtule kohustust nõuda igal juhul

apellatsioonkaebuse tõlget eesti keelde ja selle nõudmise täitmisest keeldumisel jätta dokument

tähelepanuta.

TsMS § 32 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Kolleegium jääb

tsiviilasjas nr 3-2-1-139-06 (RT III 2007, 5, 40) 1. veebruaril 2006. a tehtud määruse p-s 13

väljendatud seisukoha juurde, et viidatud sättest tulenevalt tuleb kohtutel tagada, et toimikus ei oleks

tõlketa dokumente. TsMS § 33 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, kaebus

või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, võib kohus määratud tähtpäevaks nõuda esitajalt

avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi tõlget. Kohus võib nõuda, et tõlke kinnitaks vandetõlk

või notar või hoiatada ise tõlki, et teadvalt valesti tõlkimise eest kannab ta vastutust. Kui tõlget

tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi tähelepanuta.

TsMS § 33 lg-st 1 järeldub, et võõrkeelse kaebuse tõlke nõudmine ega ka selle nõudmise täitmata

jätmisel dokumendi tähelepanuta jätmine ei ole kohtu kohustuseks.

Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Jaak Luik