3-2-1-32-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-32-07

Otsuse kuupäev

Tartu, 10. aprill 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

OÜ Profit Pluss avaldus OÜ ALGEN pankroti

väljakuulutamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 4. detsembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 2-

06-12235

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Profit Pluss kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

OÜ Profit Pluss (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Anto Kasak.

OÜ ALGEN (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Heldur Otti.

Asja läbivaatamise kuupäev

26. märts 2007. a

Istungil osalenud isikud

OÜ Profit Pluss esindaja vandeadvokaat Anto Kasak, OÜ

ALGEN esindaja vandeadvokaat Heldur Otti. Istungit protokollis

Ragne Rebane.

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 4. detsembri 2006. a otsus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Advokaadibüroo Anto Kasak OÜ-le 4. jaanuaril 2007. a OÜ Profit Pluss

kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Profit Pluss (võlausaldaja) esitas 18. mail 2006 Tartu Maakohtule avalduse OÜ ALGEN

(võlgniku) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 31. augustil 2005

laenulepingu, millega võlausaldaja andis võlgnikule laenu 200 000 krooni intressiga 12% aastas.

Tagasimakse tähtaeg oli 2. jaanuar 2006. Võlausaldaja saatis 13. aprillil 2006 võlgnikule

pankrotihoiatuse, milles palus tasuda võla 15 päeva jooksul. Võlgnik sellele ei reageerinud.

2. Võlgnik vaidles nõudele vastu, leides, et pankrotiavalduse aluseks olev nõue on tõendamata.

Vaidlusaluse rahasumma sai võlgniku eelmine juhatuse liige. Seega ei ole võlgnikul kohustust seda

summat tagastada. Samuti ei ole võlgnik maksejõuetu.

3. Tartu Maakohus kuulutas 30. augusti 2006. a otsusega välja võlgniku pankroti. Maakohtu otsuse

kohaselt on võlgnik ajutise pankrotihalduri aruande ja seletuse järgi alaliselt maksejõuetu.

Pankrotiavalduse aluseks olev nõue on piisavalt selge. Üksnes asjaolu, et võlgnik on pärast viimast

kohtuistungit esitanud hagi nõude vaidlustamiseks, ei ole pankrotiavalduse rahuldamata jätmise

aluseks. Laenulepingu on sõlminud võlgniku juhatuse liige võlgniku nimel. Lepingus on laenusaajaks

märgitud võlgnik. Seetõttu ei pidanud kohus vajalikuks kohaldada pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 2

p 1.

4. Võlgnik esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse,

millega jätta pankrotiavaldus rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tartu Ringkonnakohus tühistas 4. detsembri 2006. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse,

millega jättis rahuldamata võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ning jättis

kõik menetluskulud võlausaldaja kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on võlgnik

pankrotiavalduse aluseks oleva nõude vaidlustanud Tartu Maakohtus hagi esitamisega. Maakohus on

hagi menetlusse võtnud. Hagi menetlusse võtmine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 372

sätestatud korras on piisav alus selleks, et kohaldada PankrS § 31 lg-t 1, mille kohaselt kohus ei

kuuluta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotti välja, kui esineb sama seaduse § 15 lg-s 2

nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Hagi menetlusse võtmisel ei tuvastanud

maakohus hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluste esinemist, sh TsMS § 371 lg 2 p-s 1

sätestatud aluse esinemist. Kuna võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu (PankrS § 15 lg 2 p 1),

siis PankrS § 31 lg 1 teise lause kohaselt ei saa kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel võlgniku

pankrotti välja kuulutada, samuti ei ole kohus õigustatud võlgniku maksejõulisust kontrollima.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Võlausaldaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata

asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus kohaldas valesti PankrS § 15

lg 2 punkti 1 ja § 31 lg 1 teist lauset. Üksnes asjaolu, et võlgnik on menetluse kestel esitanud hagi

nõude vaidlustamiseks, ei ole pankrotiavalduse rahuldamata jätmise aluseks. Võlgniku vastuväide

nõudele peab PankrS § 15 lg 2 p 1 mõttes olema põhjendatud. Pankrotiavalduse aluseks olev nõue on

selge ja põhjendatud. Ringkonnakohus, rikkudes kohtuotsuse põhjendamise nõuet, ei ole selgitanud,

milles seisneb võlgniku põhjendatud vastuvaidlemine nõudele.

7. Võlgnik ei vastanud kassatsioonkaebusele tähtaegselt.

8. Riigikohtu istungil avaldas võlgniku esindaja, et võlgnik võtab kassatsioonkaebuse õigeks.

Võlausaldaja esindaja palus Riigikohtul kuulutada välja võlgniku pankrot.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 692 lg 1 p 2

alusel pankrotiseaduse väära kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus kohaldas valesti PankrS

§ 31 lg-t 1 koostoimes PankrS § 15 lg 2 p-ga 1. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 järgi saata uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

10. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Sama lõike

teise lause järgi ei kuuluta kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotti välja, kui esineb

PankrS § 15 lg-s 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kohus jätab PankrS § 15

lg 2 p 1 järgi pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus

leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Eeltoodud sätetest

tulenevalt ei kuuluta kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel välja võlgniku pankrotti juhul, kui

võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada

väljaspool pankrotimenetlust.

11. Ringkonnakohus on leidnud, et võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks oleva nõude

vaidlustamiseks esitatud võlgniku hagi kohtu poolt menetlusse võtmine toob igal juhul kaasa

võlgniku pankroti väljakuulutamata jätmise PankrS § 31 lg 1 ja PankrS § 15 lg 2 punkti 1 alusel.

Sellise järelduse on ringkonnakohus rajanud TsMS § 371 lg 2 p-le 1, mille kohaselt kohus võib jätta

hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele

asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

Ringkonnakohtul on jäänud tähelepanuta, et TsMS § 371 lg 2 p-st 1 ei tulene kohtule kohustust jätta

selles sättes nimetatud tingimuste olemasolul hagiavaldus menetlusse võtmata. Seega ei saa üksnes

sellest, et pankrotiavalduse aluseks oleva nõude vaidlustamiseks esitatud hagi on võetud menetlusse,

teha järeldust nõudele vastuvaidlemise põhjendatuse kohta.

12. Kolleegium märgib, et enne 1. jaanuari 2004 kehtinud pankrotiseaduse järgi (§ 141 p 1, § 11 lg 2

p 1, § 11 lg 3 p 1) jättis kohus pankrotiavalduse rahuldamata pankrotiavalduse aluseks oleva nõude

ebaselguse tõttu, kui nõue oli kohtulikult vaidlustatud. See regulatsioon võimaldas võlgnikul nõude

vaidlustamiseks hagi esitamisega välistada tema suhtes pankroti väljakuulutamise, kuna nõude

kohtuliku vaidlustamise korral loeti nõue siis kehtinud pankrotiseaduse järgi ebaselgeks. Seadusandja

on praegu kehtivas pankrotiseaduses taolisest regulatsioonist loobunud. Kolleegium on seisukohal, et

kehtiva pankrotiseaduse järgi ei too pankrotiavalduse aluseks oleva nõude vaidlustamiseks esitatud

hagi menetlemine igal juhul kaasa võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata jätmist. PankrS § 31

lg 1 teise lause koostoimes PankrS § 15 lg 2 p-ga 1 kohaldamiseks peab kohus kontrollima

võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevale nõudele esitatud võlgniku vastuväidete põhjendatust ka

siis, kui selle nõude vaidlustamiseks on võlgnik esitanud hagi ja kohus on võtnud selle menetlusse.

Kui kohus leiab, et võlgniku vastuväited nõudele on põhjendatud ja vaidlus nõude üle tuleb

lahendada väljaspool pankrotimenetlust, jätab ta pankroti välja kuulutamata.

13. Kuna TsMS § 688 lg-test 3 ja 5 tulenevalt saab Riigikohtu otsus rajaneda vaid alama astme kohtu

otsusega tuvastatud asjaoludel, tuleb asi saata poolte esindajate Riigikohtu istungil avaldatust

hoolimata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ants Kull, Lea Laarmaa, Tambet Tampuu