3-3-1-92-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-92-06

Määruse kuupäev

9. aprill 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia

Laffranque

Kohtuasi

AS Eesti Raudtee kaebus tühistada Raudteeinspektsiooni

21. veebruari 2005. a ettepanek nr 10-1/393 osas, millega

Raudteeinspektsioon tuvastas läbilaskevõime ammendumise

puudumise raudteeinfrastruktuuri lõikudes Lagedi-Maardu,

Maardu-Muuga, Tapa-Narva ja Orava-Tartu; kohustada

Raudteeinspektsiooni tunnistama raudteeinfrastruktuuri

läbilaskevõime raudteeinfrastruktuuri lõikudes Lagedi-Maardu,

Maardu-Muuga, Tapa-Narva ja Orava-Tartu ammendunuks;

tühistada Raudteeinspektsiooni peadirektori 3. märtsi 2005. a

käskkiri nr 31ü

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuni 2006. a otsus haldusasjas

nr 3-05-123

Menetluse alus Riigikohtus

AS Eesti Raudtee kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Lõpetada kassatsioonimenetlus asjas nr 3-3-1-92-06.

Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Liiklusgraafikuperioodiks kestusega 29. mai 2005 kuni 27. mai 2006 esitasid

Raudteeinspektsioonile taotlused läbilaskevõime saamiseks AS Eesti Raudtee, AS Estonian Rail

Services (RERS), OÜ Westgate Transport ja AS Spacecom. Raudteeinspektsioon tegi 19. jaanuari

2005. a kirjaga nr 10-1/148 läbilaskevõime taotlejatele läbilaskevõime jaotamise ettepaneku.

21. veebruari 2005. a kirjaga nr 10-1/393 tegi Raudteeinspektsioon "Mõistlike piirangutega

läbilaskevõime jaotamise kirjaliku ettepaneku." Raudteeinspektsiooni peadirektori 3. märtsi 2005. a

käskkirjaga nr 31ü (koordineerimisotsus) määrati taotlejatele kindlaks raudtee läbilaskevõime osad.

2. AS Eesti Raudtee esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada

Raudteeinspektsiooni 21. veebruari 2005. a ettepanek nr 10-1/393 osas, millega Raudteeinspektsioon

tuvastas läbilaskevõime ammendumise puudumise raudteeinfrastruktuuri lõikudes Lagedi-Maardu,

Maardu-Muuga, Tapa-Narva ja Orava-Tartu; kohustada Raudteeinspektsiooni tunnistama

raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime lõikudes Lagedi-Maardu, Maardu-Muuga, Tapa-Narva ja

Orava-Tartu ammendunuks (kaebus 28. veebruarist 2005, millele oli lisatud esialgse õiguskaitse

taotlus); tühistada Raudteeinspektsiooni peadirektori 3. märtsi 2005. a käskkiri nr 31ü (kaebus

9. märtsist 2005) ning välja mõista vastustajalt kaebaja menetluskulud.

3. Tallinna Halduskohtu 28. detsembri 2005. a otsusega haldusasjas nr 3-248/2005 jäeti AS Eesti

raudtee kaebus rahuldamata ja mõisteti kaebajalt vastustaja kasuks välja õigusabikulud 30 000

krooni.

4. AS Eesti Raudtee esitatud apellatsioonkaebuses Tallinna Ringkonnakohtule palus apellant

halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada.

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. juuni 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-05-123 AS Eesti

Raudtee apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata ning mõistis AS-lt Eesti

Raudtee Raudteeinspektsiooni kasuks välja 20 000 krooni kantud õigusabikulud.

6. AS Eesti Raudtee esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks ja

uue otsuse tegemiseks, millega rahuldataks AS Eesti Raudtee kaebus sh Raudteeinspektsiooni

peadirektori 3. märtsi 2005. a käskkirja nr 31ü tühistamiseks. Kassatsioonkaebuses leidis AS Eesti

Raudtee muuhulgas, et asjakohane oleks küsida Euroopa Kohtult eelotsust vaidluses asjassepuutuva

Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu 26. jaanuari 2001. a direktiivi nr 2001/14/EÜ:

"Direktiiv raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise, raudteeinfrastruktuuri kasutustasude

kehtestamise ja ohutustunnistuste andmise kohta" tõlgendamiseks.

7. Riigikohus võttis 23. novembri 2006. a määrusega AS Eesti Raudtee kassatsioonkaebuse

menetlusse.

8. AS Eesti Raudtee esitas 22. jaanuaril 2007 Riigikohtule kirjaliku avalduse kassatsioonkaebusest

loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Kassaator teatas nimetatud kirjas, et AS Eesti Raudtee on

otsustanud vastavalt eelnevale kokkuleppele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

õigusosakonna juhatajaga - AS Eesti Raudtee nõukogu esimehega - kassatsioonkaebusest loobuda

ning on teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest.

9. Kolmas isik AS Spacecom teatas Riigikohtule, et tal ei ole vastuväiteid menetluse lõpetamisele.

10. Vastustaja Raudteeinspektsioon teatas Riigikohtule, et temal puuduvad vastuväited menetluse

lõpetamiseks, kuid taotles seoses võimaliku menetluse lõpetamisega menetluskulude väljamõistmist

summas 40 621,50 krooni.

11. AS Eesti Raudtee vaidles Raudteeinspektsioonile vastu ja leidis, et haldusvõimu teostamise

ülesannetega on hõlmatud valmisolek ja oskus ise ennast oma otsuste kohtulikul vaidlustamisel

esindada ning seetõttu on advokaadi osutatud õigusabi kulude väljamõistmine kassaatorilt

põhjendamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 60² kohaldatakse kassatsioonkaebusest

loobumisele ja kompromissile tsiviilkohtumenetluse sätteid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 683 lg 1 kohaselt võib kassaator kassatsioonkaebusest loobuda asja arutamise lõpetamiseni,

kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni, esitades

Riigikohtule kirjalikult kassatsioonkaebusest loobumise avalduse.

TsMS § 683 lg 4 alusel teeb Riigikohus kassatsioonkaebusest loobumise korral määruse, millega

lõpetab menetluse, kui teine pool ei ole ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevanud või kui

vastukassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist.

Käesoleval juhtumil ei ole teised menetlusosalised kassatsioonkaebust esitanud ega ole menetluse

lõpetamisele vastu vaielnud. Seepärast kuulub kassatsioonimenetlus lõpetamisele.

13. Riigikohtu halduskolleegium märgib, et vastavalt TsMS § 683 lg-le 3 ei saa kassatsioonkaebusest

loobumise korral kassaator esitada enam uut kassatsioonkaebust sama kassatsioonieseme kohta ja

kannab kassatsioonkaebusega seotud menetluskulud.

HKMS § 83 uue sõnastuse kohaselt, mis kehtestati 1. septembril 2006. a jõustunud

Halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusega, jagunevad

menetluskulud kohtukuludeks ja kohtuvälisteks kuludeks, kusjuures viimased hõlmavad muuhulgas

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulusid. Kuigi HKMS § 92 lg 6 kasutab mõistet

"kohtukulud", leiab Riigikohtu halduskolleegium, et see ei välista kohtumenetluse lõpetamisel ka

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulude väljamõistmist. Kolleegiumi arvates on väheusutav,

et seadusandja oleks taotluslikult soovinud silmas pidada kohtukulusid uues, kitsamas tähenduses,

vaid mõistis selle all menetluskulusid laiemalt. Seda kinnitab ka Halduskohtumenetluse seadustiku ja

sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse seletuskiri, mistõttu tuleb HKMS § 92 lg-s 6

kasutatud mõiste "kohtukulud" sisu ja maht samastada HKMS § 83 lg-s 1 defineeritava mõiste

"menetluskulud" omadega.

Seega peab Riigikohtu halduskolleegium menetluse lõpetamisel juhul, kui see on ajendatud

kassaatori algatatud kassatsioonkaebusest loobumisest, vastustaja kasuks menetluskulude

väljamõistmist põhimõtteliselt võimalikuks.

Praegusel juhul on Raudteeinspektsioon taotlenud menetluskulude vastustajalt väljamõistmist

summas 40 621,50 krooni. AS Eesti Raudtee on pidanud temalt menetluskulude väljamõistmist

põhjendamatuks seoses sellega, et Raudteeinspektsioon peab olema tema otsuste vaidlustamisel

võimeline end ise esindama. Riigikohtu halduskolleegium nõustub AS Eesti Raudtee seisukohaga

õigusabikulude väljamõistmise küsimuses ja leiab, et kuigi tegemist on keerulise kohtuasjaga, on

praegusel juhul advokaadi osutatud õigusabi kulude väljamõistmine põhjendamatu. Seda ka seetõttu,

et menetlus ei jõudnud Riigikohtus istungi staadiumini, kusjuures eelmistes astmetes on

Raudteeinspektsiooni kantud õigusabikulud tema kasuks juba välja mõistetud.

Seetõttu jätab Riigikohtu halduskolleegium kassatsioonimenetlusega seotud kulud menetlusosaliste

endi kanda.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque