3-4-1-8-07 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedPiiratud juhtimisõigusega Henry Paala juhtis 19. veebruaril 2005 Valga linnas sõiduautot, ilma et selleks volitatud isikut. Kohtuvälise menetleja 17. märtsi 2005. a otsusega karistati H. Paalat
Legislator headnote
AI generated3-4-1-8-07 · Riigikohus: veebruaril 2005 Valga linnas sõiduautot, ilma et selleks volitatud isikut. Kohtuvälise menetleja 17. märtsi 2005. a otsusega karistati H. Paalat
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-4-1-8-07
Otsuse kuupäev
4. aprill 2007
Kohtukoosseis
Eesistuja Märt Rask ning liikmed Eerik Kergandberg, Hannes
Kiris, Ants Kull ja Priit Pikamäe
Kohtuasi
Henry Paala taotlus tunnistada täitemenetluse seadustiku § 201
lõige 1 põhiseaduse ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste
kaitse konventsiooniga vastuolus olevaks või anda juhis, kuidas
on võimalik tagada taotleja põhiõiguste ja vabaduste tõhus kaitse
Eesti kohtusüsteemis.
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Henry Paala taotlus läbi vaatamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Piiratud juhtimisõigusega Henry Paala juhtis 19. veebruaril 2005 Valga linnas sõiduautot, ilma et
mootorsõidukis oleks tema kõrval olnud lapsevanemat või seaduslikku eestkostjat või nende poolt
selleks volitatud isikut. Kohtuvälise menetleja 17. märtsi 2005. a otsusega karistati H. Paalat
mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest liiklusseaduse § 741 lõike 1 alusel rahatrahviga 50
trahviühikut, s.o 3000 krooni.
2. H. Paala kohtuvälise menetleja otsust ei vaidlustanud ja see jõustus 7. aprillil 2005. Määratud
rahatrahvi ei ole H. Paala tasunud.
3. Tartu kohtutäitur Ave Kolsar taotles 1. veebruaril 2007 Tartu Maakohtult rahatrahvi asendamist
arestiga täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 lõike 1 alusel.
4. H. Paala esitas 8. märtsil 2007 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile taotluse
tunnistada TMS § 201 lõige 1 põhiseaduse ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse
konventsiooniga (konventsioon) vastuolus olevaks või anda juhis, kuidas on võimalik tagada taotleja
põhiõiguste ja vabaduste tõhus kaitse Eesti kohtusüsteemis.
H. Paala leiab, et kuna tal pole alternatiivseid võimalusi oma põhiõiguste kaitseks, peab ta pöörduma
Riigikohtu poole.
Taotluse esitaja oli väärteo toimepanemise ajal alaealine. Ta soovib trahvisummat tasuda, kuid tema
vanemad ei tasunud talle mõistetud rahatrahvi ning tal endal puuduvad gümnaasiumi lõpetamiseni
vahendid rahatrahvi tasumiseks. Täitemenetluse seadustiku § 201 lõige 1, mis ei diferentseeri
õigussubjekte lähtuvalt nende vanusest ja võimaldab rahatrahvi asendamist arestiga, on vastuolus
põhiseaduse § 27 lõikes 4 sätestatud vanemate ja laste kaitse põhimõttega koosmõjus
perekonnaseaduse § 60 lõigetega 1 ja 2.
Täitemenetluse seadustiku § 201 lõige 1 on vastuolus ka konventsiooni 4. lisaprotokolli artikliga 1,
sest see ei keela vabaduse võtmist isikutelt, kes ei suuda täita ükskõik missuguseid rahalisi kohustusi
ja kelle ülalpidamise kohustus on seadusega pandud kolmandatele isikutele või riigile.
Alternatiivselt taotleb H. Paala, et Riigikohus annaks juhul, kui tema taotlus jäetakse
põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse korras läbi vaatamata, talle juhise, kuidas tal on võimalik
saavutada Eesti kohtusüsteemis oma põhiõiguste efektiivne kaitse ja taotluse sisuline läbivaatamine
kooskõlas konventsiooni artikliga 13.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Kolleegium märgib, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) järgi on
võimalus esitada Riigikohtule individuaalkaebus piiratud. Nii võib isik, kelle õigusi rikub Riigikogu,
Riigikogu juhatuse või Vabariigi Presidendi otsus, vaidlustada selle otsuse Riigikohtus (PSJKS §-d
16-18). Kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale võib esitada erakond, valimisliit või
üksikisik (PSJKS § 37). Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei sätesta otsesõnu
võimalust esitada individuaalkaebust õigustloova akti põhiseaduslikkuse kontrollimiseks.
6. Tuginedes põhiseaduse §-dele 13, 14 ja 15 ning konventsiooni kohaldamispraktikale, on
Riigikohutu üldkogu märkinud, et Riigikohus saab jätta isiku kaebuse menetlemata üksnes siis, kui
isikul on muul tõhusal viisil võimalik kasutada talle põhiseaduse §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule
kaitsele (vt Riigikohtu üldkogu 17. märtsi 2003. a otsus asjas nr 3-1-3-10-02 - RT III 2003, 10, 95,
p 17; 6. jaanuari 2004. a otsus asjas nr 3-1-3-13-03 - RT III 2004, 4, 36, p 32; 6. jaanuari 2004. a
otsus asjas nr 3-3-2-1-04 - RT III 2004, 4, 37, p 26).
Põhiseaduse §-des 13, 14 ja 15 ette nähtud õigus kohtulikule kaitsele hõlmab nii isiku õigust esitada
õiguste ja vabaduste rikkumise korral kaebus kohtule kui ka riigi kohustust luua põhiõiguste kaitseks
kohane kohtumenetlus, mis on õiglane ja tagab isiku õiguste tõhusa kaitse (vt nt Riigikohtu
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 14. aprilli 2003. a otsus asjas nr 3-4-1-4-03 - RT III 2003,
13, 125, p 16). Sarnase õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile näeb ette ka kaebuse esitaja viidatud
konventsiooni artikkel 13.
7. Tulenevalt eeltoodust saaks Riigikohus H. Paala taotlust menetleda üksnes juhul, kui tal puuduks
muu tõhus viis talle põhiseaduse §-ga 15 tagatud kohtuliku kaitse õiguse kasutamiseks.
8. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 11 järgi lahendab maakohus rahatrahvi asendamise
arestiga süüdimõistetu osavõtul. Süüdimõistetu taotlusel kutsutakse sama sätte kohaselt kohtusse ka
kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus. Seega tagatakse süüdimõistetule võimalus esitada oma
vastuväited kohtutäituri taotlusele. Maakohtul on võimalik H. Paala kohtuasja läbi vaadates hinnata
kõiki olulisi asjaolusid ning otsustada, kas asendada rahatrahv arestiga või mitte. Kui asja läbi
vaataval kohtul tekib kahtlus, et TMS § 201 lg 1 ei ole kooskõlas põhiseadusega, võib kohus jätta
selle sätte kohaldamata ning algatada selle sätte põhiseaduspärasuse kontrollimiseks
põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse.
Kolleegium märgib ühtlasi, et kui H. Paala ei nõustu määrusega, mille maakohus teeb rahatrahvi
arestiga asendamise küsimuses, on tal tulenevalt VTMS §-dest 189 ja 191 õigus seda määrust
määruskaebemenetluse korras ringkonnakohtus vaidlustada.
9. Kolleegiumi hinnangul tagab kirjeldatud menetluskord H. Paalale piisavalt tõhusad võimalused
põhiõiguste väidetava rikkumise kohtulikuks kontrollimiseks. Eeltoodust tulenevalt on ekslik taotluse
esitaja seisukoht, et tal ei ole teisi võimalusi oma põhiõiguste kaitseks kui pöörduda Riigikohtusse.
Seega ei ole H. Paala taotlus lubatav ja Riigikohtul puudub alus selle sisuliseks menetlemiseks. Sel
põhjusel tuleb H. Paala taotlus jätta läbi vaatamata.
Märt Rask, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris
Ants Kull, Priit Pikamäe