3-2-1-24-07 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedYLIOPISTON APTEEKKI esitas 28. aprillil 2005. a Tallinna Linnakohtule hagi Ülikooli Apteegi "Ülikooli Apteek" ja sellega sarnaste tähiste kasutamise majandustegevuses.
Legislator headnote
AI generated3-2-1-24-07 · Riigikohus: YLIOPISTON APTEEKKI esitas 28. aprillil 2005. a Tallinna Linnakohtule hagi Ülikooli Apteegi "Ülikooli Apteek" ja sellega sarnaste tähiste kasutamise majandustegevuses.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-2-1-24-07
Määruse kuupäev
Tartu, 4. aprill 2007. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
YLIOPISTON APTEEKKI hagi Ülikooli Apteegi Osaühingu
vastu ärinime Ülikooli Apteegi OÜ ning tähise "Ülikooli
Apteek" ja sellega sarnaste tähiste kasutamise keelamiseks
majandustegevuses.
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 22. novembri 2006. a määrus
tsiviilasjas nr 2-05-1506
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ülikooli Apteegi Osaühingu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad Riigikohtus
Hageja YLIOPISTON APTEEKKI, esindaja vandeadvokaat
Toomas Taube
Kostja Ülikooli Apteegi Osaühing (registrikood xxxxxxxx),
esindaja vandeadvokaat Ants Mailend
Asja läbivaatamise kuupäev
5. märts 2007. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 22. novembri 2006. a määrus ning saata asi samale
ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks.
2. Määruskaebus rahuldada.
3. Tagastada AS-le Advokaadibüroo Paul Varul 6. detsembril 2006. a Ülikooli Apteegi
Osaühingu määruskaebuselt tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. YLIOPISTON APTEEKKI esitas 28. aprillil 2005. a Tallinna Linnakohtule hagi Ülikooli Apteegi
Osaühingu vastu, milles palus, et kohus keelaks kostjal ärinime Ülikooli Apteegi OÜ ning tähise
"Ülikooli Apteek" ja sellega sarnaste tähiste kasutamise majandustegevuses.
2. Harju Maakohtu 23. märtsi 2006. a otsusega jäeti hagi rahuldamata.
3. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada
ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
4. Ringkonnakohtu 20. novembri 2006. a istungil selgitas hageja esindaja, et hageja on 31. oktoobril
2006. a esitanud Harju Maakohtule hagi, millega ta vaidlustab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse kaubamärgi "ÜA
Ülikooli Apteegi + kuju" klassides 3, 5, 10, 21, 29, 30, 32, 35, 42 ja 44 kostja nimele registreerimise
kohta. Hageja esindaja märkis, et hageja on nõus asjas menetluse peatamisega, kui kohus peab seda
vajalikuks.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5. Tallinna Ringkonnakohtu 22. novembri 2006. a määrusega peatati tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 356 lg 1 alusel asja menetlus kuni menetluse lõppemiseni hagis, millega hageja on
vaidlustanud kostja nimele kaubamärgi "ÜA Ülikooli Apteegi + kuju" registreerimise (tsiviilasi 2-06-
31964).
Kohtumääruse põhjenduste kohaselt sõltub otsus menetletavas asjas sellest, kas kaubamärk, mida
kostja oma ärinimes on kasutanud, on registreeritud tema nimele õigesti. Pooltevaheline vaidlus
kaubamärgi kostja nimele registreerimise põhjendatuse üle on kohtumenetluses, seega on
vaidlusaluses asjas menetluse peatamise eeldused täidetud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada.
Määruskaebuse kohaselt peatas ringkonnakohus ekslikult menetluse, leides, et asjas tehtav lahend
sõltub kohtuvaidlusest kaubamärgi kostjale registreerimise õiguspärasuse üle. Praeguse vaidluse
sisuks on tähise "YLIOPISTON APTEEKKI" tuntus ning sarnasus tähisele "Ülikooli Apteek". Nende
asjaolude tõendamine ei sõltu kohtumenetlusest, milles samad pooled vaidlevad kaubamärgi
registreerimise õiguspärasuse üle. Ringkonnakohus ei põhjendanud menetluse peatamise vajadust.
Maakohus jättis hagi rahuldamata hageja nõude tõendamatuse tõttu. Kaubamärgi registreerimise
vaidlusest ei saa selguda asjaolusid ega ilmneda tõendeid, mida ei olnud hagi esitamise hetkel olemas
või mis muudavad vaadeldavas asjas menetluse jätkamise võimatuks. Ka ei ole pooled kohtult
menetluse peatamist taotlenud ning 20. novembri 2006. a kohtuistungil ei pidanud hageja
kohtumenetluse peatamist vajalikuks.
7. Vastuses määruskaebusele pidas hageja kaebust põhjendamatuks ja vaidles sellele vastu.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada
menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata samale ringkonnakohtule menetluse
jätkamiseks.
9. Ringkonnakohus peatas asja menetluse TsMS § 356 lg 1 alusel, leides, et kohtulahend selles asjas
sõltub teises asjas tehtavast kohtulahendist, kus otsustatakse, kas kaubamärk, mida kostja oma
ärinimes on kasutanud, on registreeritud tema nimele õigesti.
10. TsMS § 356 lg 1 sätestab, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust
või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama
haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse
lõppemiseni. Seega on menetluse peatamiseks alus juhul, kui teises asjas tehtavast kohtulahendist
oleneb arutatava asja tulemus. Vaid sellisel juhul on kohtul õigus asja menetlus peatada kas ühe või
mõlema poole taotlusel või ka omal algatusel.
11. Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, et ringkonnakohus peatas asja menetluse
põhjendamatult. Vaadeldavas tsiviilasjas vaidlevad pooled selle üle, kas kostjal on lubatud kasutada
ärinime Ülikooli Apteegi OÜ ning tähist "Ülikooli Apteek" ja sellega sarnaseid tähiseid. Teises
tsiviilasjas on hageja vaidlustanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööstusomandi
apellatsioonikomisjoni otsuse kaubamärgi "ÜA Ülikooli Apteegi + kuju" kostja nimele
registreerimise kohta. Seega vaidlevad pooled teises kohtuasjas kaubamärgi kostja nimele
registreerimise õiguspärasuse üle. Selle asja menetlust ei mõjuta kohtuvaidlus kostja kaubamärgi
registreerimise õiguspärasuse üle. Peatatud asjas tehtav kohtulahend ei sõltu õigussuhte olemasolust
või puudumisest, mis on teise tsiviilasja esemeks, s.o sellest, kas kaubamärk registreeritakse Eestis
kostja nimele või mitte (kas kostja kaubamärgil on Eestis õiguskaitse või mitte). Kolleegium nõustub
kostjaga ka selles, et ringkonnakohus on jätnud oma määruses menetluse peatamise vajaduse
sisuliselt motiveerimata. Seetõttu ei vasta ringkonnakohtu määrus TsMS §-s 465 esitatud nõuetele.
TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt märgitakse määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse,
põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus.
12. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et TsMS § 356 lg 1 järgi ei ole menetlemise peatamise
aluseks see, et teises tsiviilasjas võidakse tuvastada asjaolusid, mis võiksid omada tähtsust ka
menetletava asja lahendamiseks. TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus kohustuslik
menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud
nõue, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtuotsuse põhjendused, sh kohtuotsuse põhjendustes
tuvastatuks loetud asjaolud, ei ole viidatud sätte järgi tuvastatud samade poolte vahel hilisemat
vaidlust lahendava kohtu jaoks.
Lea Laarmaa, Jaak Luik, Tambet Tampuu