3-2-1-23-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-23-07 Määruse kuupäev Tartu, 2. aprill 2007. a Kohtukoosseis Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik Kohtuasi UJUKOMA OÜ-le rahatrahvi määramine majandusaasta aruande esitamata jätmise eest. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 28. detsembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-34295 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik UJUKOMA OÜ määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Avaldaja UJUKOMA OÜ (registrikood xxxxxxxx) Asja läbivaatamise kuupäev 5. märts 2007. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta määruskaebus läbi vaatamata. 2. Tagastada UJUKOMA OÜ-le määruskaebuselt 12. jaanuaril 2007. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu kohtunikuabi trahvis 16. oktoobri 2006. a trahvimäärusega UJUKOMA OÜ-d 2005. a majandusaasta aruande seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitamata jätmise eest 3500 krooniga. UJUKOMA OÜ esitas määruskaebuse trahvimääruse tühistamiseks. Majandusaasta aruande hilinenult esitamise põhjuseks oli majandustegevuse hooajalisus, väga tugev ülekoormatus aasta esimesel poolel, väga väikse äriühingu iseärasus ning rahaliste vahendite nappus. Määruskaebuse esitaja leidis, et registripidaja ei saa määrata trahvi isikut eelnevalt hoiatamata. Äriseadustiku (ÄS) § 71 rakendamisel on eelneva hoiatuse tegemine vajalik. Vastupidine tõlgendus on vastuolus põhiseadusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 46 lg-t 2 ja § 601 lg-t 1 tuleb tõlgendada selliselt, et kui trahvil on sunnivahendi iseloom, siis on eelneva hoiatuse tegemine kohustuslik. Majandusaasta aruande esitamata jätmise eest trahvimine eeldab kaalukat avalikku huvi ja olulist põhjust, mis praegusel juhul puudub. ÄS § 71 laiendamine mis tahes dokumentidele on vastuolus õigusselguse põhimõttega. Kui tõlgendada trahvi kui karistust, siis oleks pidanud registriosakond enne trahvi määramist tagama osaühingule sarnased menetlusõigused, nagu on sätestatud väärteomenetluse seadustiku § 19 lg-s 1. Trahvi määramisel oleks pidanud lähtuma karistusseadustiku §-st 56, tuvastama isiku süü, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Trahvimääruses on trahvisummana märgitud 3500 krooni, kuid ei ole täpsustatud, mitu miinimumpäevamäära see on ja kui suur on miinimumpäevamäär. Protsessitrahvi määrad peaksid olema sätestatud vastavas protsessiseaduses. Analoogia kohaldamine on isiku põhiõiguste riive puhul välistatud. 2. Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi võttis 9. novembri 2006. a määrusega

määruskaebuse menetlusse, jättis selle 10. novembri 2006. a määrusega rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 6 alusel kohtunikule. Harju Maakohus jättis 18. detsembri 2006. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 7 alusel Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 3. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28. detsembri 2006. a määrusega maakohtu määruse muutmata, leides, et trahvimääruse tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohtu määruse kohaselt oli UJUKOMA OÜ kohustatud ÄS § 179 lg 4 järgi esitama äriühingu kinnitatud majandusaasta aruande äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust. Määruskaebuses esile toodud põhjused, miks aruannet ei esitatud tähtaegselt, ei anna alust äriühingule määratud rahatrahvi tühistamiseks. Kuivõrd registripidajale ei esitatud 2005. a majandusaasta aruannet seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, oli kohtunikuabil õigus määrata ÄS § 71 alusel rahatrahv. Majandusaasta aruande tähtajaks esitamata jätmise eest määratav rahatrahv ei ole sunniraha ega karistus väärteo sooritamise eest, vaid trahvimine toimub äriseadustiku alusel tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. TsMS § 46 lg 2 järgi võib isikule määrata trahvi üksnes siis, kui talle on tehtud trahvihoiatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Trahvi määramist registriasjades reguleerib TsMS § 601, mille 1. lõike 2. lause kohaselt võib kohus trahvi määrata ka muul seaduses sätestatud juhul. Selleks on praegusel juhul ÄS § 71, mille 2. lõike kohaselt võib registripidaja trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata, kui seaduses ettenähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 10 ja § 477 lg-test 2 ja 4 võib kohus registriasjas trahvi määrata kohtuistungit pidamata ning kohus ei ole seotud menetlusosalise esitatud asjaoludega ega hinnanguga neile. Majandusaasta aruande tähtaegselt esitamata jätmise eest rahatrahvi määramine hoiatust tegemata ei ole vastuolus põhiseaduse §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Majandusaasta aruande esitamise tähtaeg on kõigile ettevõtjatele ühesugune ning piisavalt pikk aruande õigeaegseks esitamiseks. Pärast tähtaja möödumist on seadusandja andnud registripidajale õiguse rakendada sanktsioone nende suhtes, kes jätsid kohustuse täitmata. TsMS § 46 sätestab, et kui kohtul on tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud juhul õigus määrata rahatrahv, võib selle määrata kuni kahesaja miinimumpäevamäära ulatuses, kui samas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Kuna tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole miinimumpäevamäära suurust ette nähtud, tuleb analoogia alusel kohaldada karistusseadustiku § 44 lg-t 2, mille järgi on miinimumpäevamäära suuruseks viiskümmend krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette, et trahvimääruses tuleb märkida, mitme miinimumpäevamäära ulatuses trahv määratakse ja kui suur on miinimumpäevamäär. Kohtunikuabil oli tulenevalt TsMS § 46 lg-st 1 õigus määrata rahatrahv kuni kahesaja miinimumpäevamäära, s.o kuni 10 000 krooni ulatuses. Ringkonnakohus märkis määruse resolutsiooni juures, et määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. UJUKOMA OÜ esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse ning maakohtu trahvimääruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohus valesti leidnud, et ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Põhiseaduse § 15 lg-t 1 tuleb kohaldada koostoimes §-ga 14 ja § 24 lgga 5 ning määruskaebust menetleda kassatsiooniastmes, kuna maakohtu registriosakonna trahvimääruse menetluses ning selle peale esitatud määruskaebuse menetlemisel ringkonnakohtus ei ole sisuliselt isikule ärakuulamisja kaebeõigust tagatud. Kohtud oleks pidanud välja selgitama TsMS § 46 lg-s 1 sätestatud asjaolud, mitte lähtuma trahvi määramisel ainuüksi sellest, et majandusaasta aruanne esitati äriregistrile hilinenult. Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 666 lg-t 3 sellega, et määruskaebuse lahendas ringkonnakohtunik ainuisikuliselt. Määruskaebuse kohaselt eeldab ÄS § 71 rakendamine hoiatuse tegemist. TsMS § 46 lg-t 6 ja § 601 lg-t 1 tuleb tõlgendada selliselt, et kui trahvil on sunnivahendi iseloom, siis on eelneva hoiatuse tegemine kohustuslik. Juhul, kui trahv on karistava iseloomuga, ei ole hoiatust vaja. Majandusaasta aruande esitamata jätmise eest trahvimine eeldab kaalukat avalikku huvi ja olulist põhjust. ÄS § 71 laiendamine mis tahes dokumentidele on vastuolus õigusselguse põhimõttega. Selles paragrahvis sätestatud karistusliku iseloomuga trahvimine on vastuolus karistusõiguse üldpõhimõtetega. Trahvi määramisel oleks pidanud lähtuma karistusseadustiku §-st 56, tuvastama isiku süü ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta trahvimäärasid. Analoogia kohaldamine on isiku põhiõiguste riive puhul välistatud. Seega ei ole õige lähtuda karistusseadustikus sätestatud rahatrahvi määradest. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 5. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 682 lg 1 alusel läbi vaatamata. Tulenevalt TsMS § 682 lg-st 1 jätab kohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele või et kassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist, samuti juhul, kui hageja võtab kassatsioonimenetluses hagi tagasi. Nimetatud säte kehtib TsMS §-st 695 tulenevalt ka määruskaebuse menetlemisele Riigikohtus. 6. Vastavalt TsMS § 696 lg-le 3 võib hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul. TsMS § 601 lg 8 kohaselt võib trahvitud isik esitada trahvimääruse peale määruskaebuse ning ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Käesoleval juhul on määruskaebus esitatud ringkonnakohtu määruse peale, mis ei ole kassatsiooni korras edasi kaevatav. Riigikohus on määruskaebuse ekslikult menetlusse võtnud. Samas tuleneb TsMS § 682 lg-st 1 Riigikohtule ka pärast asja menetlusse võtmist kohustus kontrollida

määruskaebuse nõuetekohasust, sh õigust kaebus esitada (vt ka Riigikohtu 14. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06, p 11 (RT III 2007, 7, 59)). Kuna ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav, tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata. 7. Kolleegium peab õiguse ühetaolise kohaldamise huvides ning kohtupraktika ühtlustamiseks vajalikuks märkida, et asja lahendamine ühe ringkonnakohtu kohtuniku poolt juhul, kui TsMS § 666 lg 3 järgi peab asja lahendama kolmeliikmeline kohtukoosseis, on käsitatav menetlusõiguse normi olulise rikkumisena TsMS § 669 lg 2 mõttes (Riigikohtu 18. detsembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-06, p 9 (RT III 2007, 1, 3)). Selline menetlusõiguse normi rikkumine toob üldjuhul kaasa kohtulahendi tühistamise. Kuna aga TsMS § 601 lg 8 kohaselt ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta ei saa Riigikohtule edasi kaevata, siis ei ole käesoleval juhul võimalik ringkonnakohtu määrust tühistada. 8. TsMS § 149 lg 4 teise lause järgi arvatakse kautsjon riigituludesse vaid juhul, mil kaebust ei võeta menetlusse või see jäetakse rahuldamata. Praegusel juhul jääb määruskaebus läbi vaatamata ning seetõttu tuleb kautsjon tagastada. Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Jaak Luik