Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-18-07 AI generated

3-2-1-18-07 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-18-07
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Viru Ringkonnakohtu 22. novembri 2006. a otsus osas, millega jäeti muutmata Viru Maakohtu 15. mai 2006. a otsus OÜ Alavest hagi rahuldamise osas ja OÜ-lt Narsil OÜ

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-18-07 · Riigikohus: novembri 2006. a otsus osas, millega jäeti muutmata Viru Maakohtu 15. mai 2006. a otsus OÜ Alavest hagi rahuldamise osas ja OÜ-lt Narsil OÜ

Keywords

AI generated
cessation of operations exhaustion of resources abandonment of expropriation action for abatement of nuisance business interruption non-implementation of the offending agreements
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-18-07

Otsuse kuupäev

Tartu, 27. märts 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Ants Kull ja Lea Laarmaa

Kohtuasi

OÜ Alavest hagi OÜ Narsil vastu 817 212 krooni saamiseks

ning OÜ Narsil vastuhagi OÜ Alavest vastu 545 867 krooni

saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 22. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 2-

04-1138

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Narsil kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja OÜ Alavest (registrikood xxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Jekaterina Jevðina.

Kostja OÜ Narsil (registrikood xxxxxxxx), esindaja vande-

advokaat Kalev Saare.

Asja läbivaatamise kuupäev

26. veebruar 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 22. novembri 2006. a otsus osas, millega jäeti muutmata

Viru Maakohtu 15. mai 2006. a otsus OÜ Alavest hagi rahuldamise osas ja OÜ-lt Narsil OÜ

Alavest kasuks 817 212 krooni võlgnevuse ning kohtukulude katteks 50 000 krooni

väljamõistmise osas. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

2. Tühistada Viru Maakohtu 15. mai 2006. a otsus osas, millega OÜ Alavest hagi rahuldati ja

OÜ-lt Narsil mõisteti OÜ Alavest kasuks välja 817 212 krooni ning kohtukulude katteks 50 000

krooni.

3. Saata asi Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

4. Kassatsioonkaebus rahuldada.

5. Tagastada OÜ-le Narsil 5. detsembril 2006. a tasutud kautsjon 5458 (viis tuhat nelisada

viiskümmend kaheksa) krooni 67 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Alavest esitas 13. septembril 2004. a hagi OÜ Narsil vastu 696 287 krooni saamiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 1. märtsil 2004. a töövõtulepingu (leping), mille järgi hageja

töövõtjana tegi kostja tellimusel kaubanduskeskuse ehitustöid. Lepingu p 3.2.2 kohaselt tuli tööd

lõpetada 1. juuniks 2004. a. Tööd lõpetati 28. juulil 2004. a. Kostja tasus tööde eest hageja esitatud

arvete alusel. 10. augusti 2004. a arvet nr 68, mille alusel tuli maksta 681 299 krooni, keeldus kostja

tasumast, märkides, et objekt anti ekspluatatsiooni 57 päeva hiljem ning arve esitamisel oleks tulnud

arvestada viivist. Selline tasaarveldus ei ole seadusekohane. Objekti üleandmisega viivitamise

põhjused olid mõjuvad. Kostja ei kasutanud õigust lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks. Hageja

palus kostjalt välja mõista lepingu p 10.1 alusel viivise 0,2% iga viivitatud päeva eest, s.o 30. augusti

2004. a seisuga 14 988 krooni. Pärast haginõude suurendamist jäi hageja nõudeks 817 212 krooni.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et ta on oma kohustused seoses arvega nr 68 täitnud.

Kuna objekti valmimine hilines, tõi see kaasa kostjale olulise kahju. 11. augustil 2004. a esitas kostja

hagejale avalduse, et viimasel esitatud arvel oleks ära näidatud ka viivis. Hageja tunnistas õigust

arvestada lepingu järgi viivist 545 867 krooni. Kostja tasus hagejale ära 135 432 krooni.

3. Kostja esitas 14. märtsil 2005. a vastuhagi hagejalt viivisena 545 867 krooni saamiseks. Hageja

hilines tööde valmimisega 57 päeva. Lepingu p 10.2 alusel on tellijal õigus nõuda viivist 0,2%

lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest.

4. Hageja vaidles vastuhagile vastu. Kooskõlastatult kostjaga tegi hageja täiendavaid töid, milleks

kulus 60 päeva. Hageja ei viivitanud tööde tegemisega.

5. Viru Maakohus rahuldas 15. mai 2006. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

võlgnevuse 545 867 krooni ja viivise 271 345 krooni. Vastuhagi jättis maakohus rahuldamata.

Pooled ei vaidle selle üle, et tööd lõpetati 28. juulil 2004 ja et kostja ei tasunud hagejale arve nr 68

alusel 545 867 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 ja § 101 lg 1 p 1 kohaselt on hageja nõue

põhjendatud. Kuna pooled vaidlevad selle üle, kas tööde tähtajaks lõpetamata jätmises oli süüdi

hageja või kostja, siis vastavalt VÕS § 200 lg-le 4 ei olnud kostjal õigus enda nõuet hageja vastu

tasaarvestada. Kohtule ei esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks hagejale esitanud viivisenõude

ja arve töövõtja süül tööde mitteõigeaegse lõpetamise kohta. Hageja ei nõustunud sellega, et ta on

süüdi tööde õigeks ajaks lõpetamata jäämises. Kuna kostja rikkus lepingut, jättes tasumata

kokkulepitud summa tehtud töö eest, siis tuleb kostjalt välja mõista ka viivis.

Ei ole tõendatud, et seoses täiendavate tööde tegemisega oleksid pooled kokkuleppeliselt muutnud

tööde lõpetamise tähtpäeva. Tööde tegemise tähtaeg ei pikenenud vääramatu jõu, s.o

ilmastikutingimuste tõttu automaatselt. Hageja ei taotlenud tööde lõpetamiseks ettenähtud tähtaja

pikendamist. Samas leppisid pooled lepingu punktis 10.2 kokku viivise tasumises vaid siis, kui

töövõtja süüliselt jätab töö õigeks ajaks tegemata. Hageja põhjendas veenvalt, et ta tegi täiendavaid

töid kostja teadmisel ja nõusolekul. Ilmastikutingimustest tingitud töödega viivituses olemist ei saa

lugeda hageja süüliseks käitumiseks. Lepingus on tööde lõpetamise tähtpäev lisaks kuupäevale

kindlaks määratud ka hoone ekspluatatsiooni andmisega. Ehitisele anti kasutusluba 28. juulil 2004.

Hoone anti ekspluatatsiooni 10. augustil 2004. Seega ei ole tõendatud, et hageja on süüliselt rikkunud

lepingujärgsete tööde õigeaegse tegemise kohustust, st et ta ei ole töid lõpetanud hoone

ekspluatatsiooni andmise ajaks. Kostja esitas hagejale vastuväiteid tööde õigeks ajaks tegemata

jätmise kohta alles 11. augusti 2004. a kirjas. Seega ei pidanud kostja vajalikuks viivitamatult teatada

hagejale, et ta peab hageja käitumist süüliseks ja kasutab oma õigust nõuda lepingu õigeaegse

täitmata jätmise eest viivist.

6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse,

millega hagi jätta rahuldamata ja rahuldada vastuhagi.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse vastuhagi rahuldamata jätmise osas ja saatis asja selles

osas Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse

muutmata.

Maakohtu otsus vastuhagi rahuldamata jätmise osas on jäänud olulises osas põhjendamata. Kohus ei

selgitanud välja asja lahendamiseks kõiki vajalikke asjaolusid. Kostja esitas vastuhagi, milles palus

lepingu p 10.2 alusel hagejalt välja mõista viivise 0,2% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva

eest, kuna objekti käikuandmine viibis 57 päeva. Hageja leidis, et vajadus teha täiendavaid töid tekkis

ehitamise käigus. Hageja märkis vastuses vastuhagile, et täiendavate tööde tegemine, milleks kulus

60 päeva, kooskõlastati kostjaga, mistõttu viivitust lepingujärgsete tööde tegemisel ei olnud.

Maakohus ei analüüsinud otsuse tegemisel kõiki väiteid ja tõendeid. Maakohtu otsus ei vasta

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 8 nõuetele. Selleks, et kindlaks teha, kas, kui kaua

ja mis põhjustel viivitati tööde tegemisega, tuleb esmalt välja selgitada, missugune oli tööde tegemise

eelarve, tööde tegemise graafik, samuti lepingu täitmise tähtaeg. Maakohus ei selgitanud välja, kas ja

milliste tööde tegemisega viivitati. Kindlaks on tegemata, milline oli tööde lõpetamise tähtpäev.

Lepingus on nimetatud kahte erinevat tähtpäeva - 1. juuni 2004. a ning objekti ekspluatatsiooni

andmine. Terminit "ekspluatatsiooni andmine" ehitusseadus ei tunne, küll aga on selles seaduses

kasutatud mõistet "kasutusloa väljastamine". Vastavalt ehitusseaduse § 33 lg-le 6 väljastab kohalik

omavalitsus kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks

vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates. Seega ei ole üheselt tuvastatav, kas tööde

lõpetamise tähtpäev oli 1. juuni 2004. a või 20 päeva enne seda. Asja uuel läbivaatamisel peab

esimese astme kohus eelmenetluses välja selgitama vastuhagi tegeliku nõude, selle aluse, poolte

faktilised ja õiguslikud väited ning tõendid vastuhagi osas (TsMS § 392 lg 1 p-d 1-4). Otsuse

tegemisel tuleb hinnata kõiki poolte esitatud tõendeid. TsMS § 351 kohaselt peab kohus arutama

menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka

õiguslikust küljest ning võimaldama pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal

ja täielikult oma seisukoha.

Hagi rahuldamise osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata, kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna

alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti

muutmata maakohtu otsus hagi rahuldamise osas. Tühistatud osas palus kostja saata asi uueks

läbivaatamiseks Viru Maakohtule.

Ringkonnakohus rikkus TsMS § 654 lg-t 5, sest otsus on kaevatavas osas täielikult põhjendamata. Ka

on ringkonnakohtu otsus vastuoluline, millega on rikutud kohtuotsuse seaduslikkuse nõuet (TsMS

§ 436 lg 1 ja § 654 lg 1). Ringkonnakohus on ühelt poolt tühistanud maakohtu otsuse osas, millega

kostja vastuhagi jäeti rahuldamata, ning teiselt poolt jätnud muutmata maakohtu otsuse osas, millega

rahuldati hagi. Võttes arvesse ringkonnakohtu poolt õigesti tuvastatud maakohtu otsuse puudusi, on

ringkonnakohtu otsus ilmselgelt vastuoluline. Ringkonnakohus arvestas puudusi asja menetlemisel

vastuhagi rahuldamata jätmise osas, kuid pole neid arvestanud hagi rahuldamise osas.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei analüüsinud kõiki tõendeid ning ei ole otsuses põhjendanud,

miks ta ei nõustu poolte esitatud faktiliste väidetega ning on jätnud kindlaks tegemata, kas hageja oli

viivituses tööde tegemisega, ning saatis asja vastuhagi rahuldamata jätmise osas uueks

läbivaatamiseks maakohtusse. Samas leidis ringkonnakohus, et hageja nõue kostja vastu muutus täies

ulatuses sissenõutavaks ning kostja väited leppetrahvi nõude esitamise ja leppetrahvi tasaarvestamise

kohta ei oma tähendust. Ringkonnakohtu otsuse kaevatavas osas on vääralt kohaldatud

materiaalõiguse norme (VÕS § 104 ja § 200 lg 4). Vääralt on kohaldamata jäetud VÕS § 103 lg 1 ja

§ 197. Kohtud on jätnud täielikult põhjendamata, miks kostja nõudel ei ole materiaalõiguslikku alust

ja miks kostjal ei olnud õigus oma nõuet hageja nõudega tasaarvestada. Olukorras, kus

ringkonnakohus on leidnud, et maakohus jättis välja selgitamata, kas, kui kaua ja milliste tööde

tegemisega viivitati, ei saanud maakohus ega ka ringkonnakohus teha otsust selle kohta, et tööde

valmimisega viivituse tõttu oleks kostja esitatud leppetrahvi nõue alusetu. Ringkonnakohus on valesti

nõustunud maakohtu järeldusega, mille kohaselt hageja ei rikkunud lepingulise töö tähtaegse

valmimise kohustust süüliselt. Pooled olid lepingu sõlmimise ja täitmise ajal seisukohal, et hageja

vastutusest vabanemine tööde tähtajaks tegemata jätmise eest põhineb vabandatavuse põhimõttel

(VÕS § 103 lg 1), mitte aga süü põhimõttel (VÕS § 104). See tuleneb lepingu p-st 15.1, mille

kohaselt ei loeta lepingu rikkumiseks lepingust tulenevate kohustuste täitmisega hilinemist, kui

vastav hilinemine on tingitud vääramatust jõust.

9. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohus nõustus maakohtu motiividega ega

pidanud oma otsust põhjendama. Hageja täitis oma kohustused heauskselt.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti muutmata maakohtu

otsus OÜ-lt Narsil OÜ Alavest kasuks 817 212 krooni võlgnevuse ja kohtukulude katteks 50 000

krooni väljamõistmise osas. Tühistada tuleb ka maakohtu otsus osas, millega mõisteti OÜ-lt Narsil

OÜ Alavest kasuks välja 817 212 krooni võlgnevuse ja 50 000 krooni kohtukulude katteks ning asi

tuleb tühistatud osas saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus

muutmata.

11. Hageja nõue kostja vastu tugineb asjaolule, et kostja keeldus põhjendamatult hagejale tasumast

lepingujärgset tasu. Kostja vastuväited hagile tuginevad asjaolule, et hageja ei täitnud lepinguga

võetud kohustusi tähtaegselt, millest tulenevalt tekkis kostjal hageja vastu lepingu alusel leppetrahvi

nõue. Kostja esitas vastuhagi, milles palus hagejalt töödega viivitamise eest välja mõista viivise.

Maakohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse

osas, millega kostja vastuhagi jäeti rahuldamata, ja saatis selles osas asja uueks läbivaatamiseks

maakohtule. Maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas jättis ringkonnakohus muutmata.

12. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Nimetatu kehtib

TsMS § 654 lg 1 teise lause järgi ka ringkonnakohtu otsuse kohta. Kolleegium jääb oma varem

esitatud seisukoha juurde, et kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus tähendab ka seda, et kohtuotsus

ei või olla vastuoluline (vt nt Riigikohtu 14. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-06 (RT III

2006, 25, 227)). Praegusel kujul on ringkonnakohtu otsus vastuoluline.

13. Ringkonnakohus on oma otsuses leidnud, et maakohtu otsus ei ole osaliselt seaduslik, kuna see on

vastuhagi rahuldamata jätmise osas jäänud olulises osas põhjendamata. Samuti märkis

ringkonnakohus, et maakohus ei selgitanud välja asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid nagu tööde

tegemise eelarve, tööde tegemise graafik, lepingu täitmise tähtaeg, tööde lõpetamise tähtpäev. Nende

asjaolude väljaselgitamine on ringkonnakohtu hinnangul vajalik selleks, et kindlaks teha, kas hageja

oli tööde tegemisega viivituses, milliste tööde tegemisega viivitati ja kui kaua viivitamine kestis.

Ringkonnakohus nõustus oma otsuses kostja apellatsioonkaebuse seisukohaga, et maakohus ei ole

otsuse tegemisel analüüsinud kõiki väiteid ja tõendeid. Sellele vaatamata tühistas apellatsioonikohus

maakohtu otsuse ainult vastuhagi rahuldamata jätmise osas, kuigi eelnimetatud asjaoludega on kostja

sidunud ka oma vastuväited hagile. Kolleegium on seisukohal, et ringkonnakohus ei arvestanud

maakohtu otsuse osalisel tühistamisel asjaoluga, et poolte nõuded tulenevad ühest ja samast

lepingust, mida poolte väidete kohaselt rikkus nii hageja kui kostja. Otsuses jääb ebaselgeks

ringkonnakohtu seisukoht, millises ulatuses saab maakohus asja uuel läbivaatamisel välja selgitada

vastuhagi tegeliku nõude, nõude aluse, poolte faktilised ja õiguslikud väited ning tõendid vastuhagi

osas, samal ajal kui oma otsust hagi rahuldamise osas ei ole maakohus õigustatud ümber vaatama.

14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 654 lg 6 järgi ei pea ringkonnakohus oma otsust põhjendama,

kui ta jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu otsuse põhjendusi.

Sama sätte kohaselt peab ringkonnakohus sel juhul märkima, et ta nõustub esimese astme kohtu

otsuse põhjendustega. Kuna ringkonnakohtu otsuses ei ole märgitud, et ringkonnakohus nõustub hagi

rahuldamise osas esimese astme kohtu otsuse põhjendustega, siis pidi ringkonnakohus järgima TsMS

§ 654 lg-te 4 ja 5 nõudeid. TsMS § 654 lg 4 sätestab, et ringkonnakohtu otsuse põhjendavas osas

tuleb märkida ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on

rajatud ringkonnakohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. TsMS § 654 lg 5

kohustab ringkonnakohut võtma oma otsuses põhjendatud seisukoht poolte kõigi esitatud faktiliste ja

õiguslike väidete kohta, muu hulgas seletama lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja

lahendamisel tähendust. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus ei ole oma otsust osas,

millega maakohtu otsus jäeti tühistamata, seaduse nõuete kohaselt põhjendanud. Apellatsioonikohtu

otsuses on vaid märgitud, mida maakohus hagi osas leidis ja seda, et apellatsioonkaebuse väited ei

anna alust hagi rahuldamise osas maakohtu otsuse tühistamiseks. Seega on ringkonnakohus hagi

rahuldamise peale esitatud apellatsioonkaebuse suhtes otsust tehes rikkunud TsMS § 654 lõikeid 4 ja

5. TsMS § 669 lg 1 p 5 järgi on ringkonnakohus otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse

normi, kui otsus on olulises ulatuses jäetud põhjendamata.

15. Kolleegium leiab, et praegusel juhul tuleb TsMS § 692 lg 5 alusel tühistada nii maakohtu kui

ringkonnakohtu hagi rahuldamise kohta käivad otsused. Kassatsioonkaebuses ei vaidlusta kostja

ringkonnakohtu otsust osas, millega tühistati maakohtu otsus vastuhagi rahuldamata jätmise osas ja

asi saadeti selles osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. TsMS § 692 lg 5 teise lause

alusel tühistab Riigikohus koos ringkonnakohtu otsusega maakohtu otsuse sellisel juhul, kui on

ilmne, et ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel saatma tagasi maakohtusse või kui see on

muul põhjusel asja kiiremaks lahendamiseks vajalik. Asja uuel läbivaatamisel maakohtus saavad

pooled võimaluse põhjendada esitatud nõudeid ja tõendada asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Kuna

vastavalt TsMS §-le 2 tuleb kohtul tsiviilasi lahendada õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult

väheste kuludega, on asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmine seetõttu põhjendatud.

16. Muud kassatsioonkaebuse väited ei ole ringkonnakohtu otsuse tühistamise aluseks.

17. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-

st 3, jaotatakse kohtukulud poolte vahel asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt läbivaatamise tulemustest.

Jaak Luik, Ants Kull, Lea Laarmaa