3-2-2-1-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-2-1-07

Otsuse kuupäev

Tartu, 27. märts 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Tallinna linna hagi Karin Elisabeth Adelheid Edenbergi

(Trepp) vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja vara

üleandmise akti tühisuse tunnustamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 13. veebruari 2003. a otsus tsiviilasjas

nr 2/3/25-4960/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Karin Elisabeth Adelheid Edenbergi (Trepp) teistmisavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Karin Elisabeth Adelheid Edenberg (Trepp) (isikukood

xxxxxx-xxxx), esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik

Vastustaja Tallinna linn

Asja läbivaatamise kuupäev

26. veebruar 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Karin Elisabeth Adelheid Edenbergi (Trepp) avaldus Tallinna Linnakohtu 13. veebruari

2003. a otsuse teistmiseks rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna linn esitas 17. juunil 2002. a Tallinna Linnakohtule hagi Karin Elisabeth Adelheid

Edenbergi (Trepp) vastu omandiõiguse tunnustamiseks Tallinnas Kentmanni tn 17 asuvale elamule

(edaspidi elamu) ning selle elamu suhtes 1. oktoobril 1995. a sõlmitud üleandmise akti tühisuse

tunnustamiseks.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt loeti õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja

kompenseerimise (ÕVVTK) Tallinna linnakomisjoni 24. oktoobri 1994. a otsusega nr 4032

Kaupmehe tn 10/Kentmanni tn 17 asunud ehitised ja krunt omandireformi objektideks ja

omandireformi õigustatud subjektiks kostja. Tallinna Linnavalitsuse 25. mai 1995. a korraldusega

nr 1669-k tagastati elamu kostjale ja anti see talle 1. oktoobril 1995. a koostatud vara üleandmise

aktiga üle. Elamu on praeguse ajani käibes vallasasjana.

Riigikohtu halduskolleegiumi 22. märtsi 1999. a määrusega haldusasjas nr 3-3-1-6-99 ja Tallinna

Ringkonnakohtu 10. mai 1999. a otsusega haldusasjas nr II-3/148/99 on tuvastatud, et Max Edenberg,

kellele elamu kuulus selle õigusvastase võõrandamise ajal, oli Saksamaale ümberasuja. Kostjat kui

M. Edenbergi pärijat ei saa tunnistada omandireformi aluste seaduse (ORAS) alusel omandireformi

õigustatud subjektiks ega tagastada talle vaidlusalust elamut. Viidatud Tallinna Ringkonnakohtu

otsusega tunnistati ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 24. oktoobri 1994. a otsus nr 4032 täielikult

seadusvastaseks. ÕVVTK Tallinna linnakomisjon tühistas seejärel 24. mai 1999. a otsusega nr 10788

oma 24. oktoobri 1994. a otsuse nr 4032 ja jättis rahuldamata kostja taotluse tunnistada teda

omandireformi õigustatud subjektiks. Tallinna Linnavalitsus tühistas 9. juuni 1999. a korraldusega

nr 4531-k oma 25. mai 1995. a korralduse nr 1669-k kostjale elamu tagastamise kohta. Kostja

vaidlustas ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 24. mai 1999. a otsuse ja Tallinna Linnavalitsuse 9. juuni

1999. a korralduse Tallinna Halduskohtus, kuid loobus hiljem kaebusest.

ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 24. mai 1999. a viidatud otsuse kohaselt lahendatakse ORAS § 7

lg 3 järgi Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunud isikute omandis olnud ja Eesti

Vabariigis asunud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise taotlused

riikidevahelise kokkuleppega. Sellist kokkulepet sõlmitud ei ole. Kuna elamu anti kostjale üle

vastuolus ORAS § 7 lg-ga 3, on elamu üleandmine 1. oktoobril 1995. a enne 1. juulit 2002. a

kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66 lg-te 2 ja 3 järgi tühine ja kehtetu algusest

peale. Seega ei ole kostja elamu omanik.

2. Kostja ei tunnistanud hagi. Tema vastuväidete kohaselt puudub hagil õiguslik alus ja see tuleb jätta

rahuldamata. Tulenevalt Riigikohtu üldkogu 28. oktoobri 2002. a otsusest kohtuasjas nr 3-4-1-5-02

(RT III 2002, 28, 308) on ORAS § 7 lg 3, millele hageja oma nõudes tugineb, vastuolus

põhiseadusega. Põhiseaduse (PS) § 152 sätestab, et kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata

mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega.

3. Tallinna Linnakohus rahuldas 13. veebruari 2003. a otsusega hagi, tunnustades elamu üleandmise

akti tühisust ja hageja omandiõigust elamule.

Linnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt esitas hageja enne 1. juulit 2002. a kehtinud TsÜS § 112 lg 2

p 1 kohaselt hagi oma õiguste kaitseks. Hagi tuleb sama seaduse § 66 lg 2 järgi rahuldada. Kostjal

puudub õiguslik alust elamu omandamiseks, sest Tallinna Linnavalitsus tunnistas 9. juunil 1999. a

elamu tagastamise korralduse kehtetuks. ORAS § 7 lg 3 kohaselt lahendatakse Saksa riigiga sõlmitud

lepingute alusel Eestist lahkunud isikute omandis olnud ja Eesti Vabariigis asunud õigusvastaselt

võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise taotlused riikidevahelise kokkuleppega. Kuna

elamu anti kostjale üle vastuolus ORAS § 7 lg-ga 3, siis on elamu üleandmise akt tühine ja TsÜS § 66

lg 3 järgi kehtetu algusest peale. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 81 sätestab, et omandiõiguse

tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul alusel. AÕS § 83

lg 1 kohaselt peab kostja sellise nõude vaidlustamiseks tõendama, et hageja ei ole omanik või et asja

omanik on kostja. Kostja ei ole seda teinud. Kostja ei ole omandireformi õigustatud subjekt ja

vaidlusaluse elamu omanik. Seega tuleb tunnustada hageja omandiõigust vaidlusalusele elamule.

Riigikohtu üldkogu tunnistas 28. oktoobri 2002. a viidatud otsusega ORAS § 7 lg 3 vastuolus olevaks

PS § 13 lõikega 2 ja §-ga 14 nende koostoimes ning kohustas seadusandjat viima sätte kooskõlla

õigusselguse põhimõttega. Üldkogu möönis samas järgmist: "ORAS § 7 lg 3 põhiseadusevastasuse

konstateering tähendab ebamäärase olukorra jätkumist. Seadusandja peab selle ületamiseks andma

asjakohase õigusliku regulatsiooni. Kuni seadust ei viida kooskõlla õigusselguse põhimõttega, ei saa

otsustada ümberasunutele kuulunud vara tagastamist või kompenseerimist ega erastada seda vara".

Seega ei tunnistanud Riigikohtu üldkogu kõnealust sätet kehtetuks. Riigikohtu halduskolleegiumi

22. märtsi 1999. a määrusega haldusasjas nr 3-3-1-6-99 ja Tallinna Ringkonnakohtu 10. mai 1999. a

otsusega haldusasjas nr II-3/148/99 on tuvastatud, et M. Edenberg oli Saksamaale ümberasuja ORAS

§ 7 lg 3 tähenduses. Seega ei saa kostjat M. Edenbergi pärijana tunnistada omandireformi aluste

seaduse alusel omandireformi õigustatud subjektiks ja tagastada talle elamut.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas 12. detsembril 2006. a Riigikohtule teistmisavalduse, milles taotleb linnakohtu otsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Ta taotleb juhul, kui Riigikohus ei

pea võimalikuks uut otsust teha, saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.

Teistmisavalduse kohaselt tunnistati Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2006. a otsuses tehtud osaotsusega

haldusasjas nr 3-3-1-63-05 (RT III 2006, 13, 123) ORAS § 7 lg 3 kehtetuks. Hageja nõude aluseks

oleva sätte kehtetuks tunnistamine on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 702 lg 2 p 7 järgi

asjaoluks, mis annab aluse asja teistmise korras uuesti läbi vaadata. Riigikohtu üldkogu märkis, et

osaotsus ORAS § 7 lg 3 kehtetuks tunnistamiseks jõustub 12. oktoobril 2006. a tingimusel, et ei ole

jõustunud kõnealust sätet muutev või kehtetuks tunnistav seadus. Avaldaja esitas teistmisavalduse

tähtaegselt, sest selle aluseks olev asjaolu ilmnes 12. oktoobril 2006. a.

5. Hageja ei pea teistmisavaldust õigeks ja palub selle jätta rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus tuleb jätta rahuldamata.

7. TsMS § 702 lg 1 kohaselt võib hagimenetluses poole avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul

jõustunud kohtulahendi teistmise korras uuesti läbi vaadata.

Avaldaja on teistmise alusena esile toonud asjaolu, et Tallinna Linnakohus rahuldas 13. veebruari

2003. a otsusega tema vastu esitatud hagi ORAS § 7 lg 3 alusel ning et see säte tunnistati Riigikohtu

üldkogu 12. aprilli 2006. a otsusega kehtetuks alates 12. oktoobrist 2006. a. Avaldaja viitab TsMS

§ 702 lg 2 p-le 7, mille kohaselt on teistmise aluseks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse korras selle õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks

tunnistamine, millele tugines kohtulahend teistetavas tsiviilasjas.

Tulenevalt TsMS § 702 lg-st 3 ei ole teistmiseks alust, kui avaldaja esitatud asjaolu ei mõjutanud

kohtulahendi tegemist tema kasuks või kahjuks.

8. Tallinna Linnakohus ei tuginenud otsuse tegemisel ORAS § 7 lg-le 3. Kuigi linnakohus käsitles

ORAS § 7 lg 3 vastavust põhiseadusele, rahuldas ta hagi õigesti, tuginedes Tallinna Linnavalitsuse

9. juuni 1999. a korraldusele nr 4531-k, millega Tallinna Linnavalitsus oli tühistanud oma 25. mai

1995. a korralduse nr 1669-k avaldajale elamu tagastamise kohta. Kuna Tallinna Linnavalitsuse

9. juuni 1999. a korraldus nr 4531-k kehtib, siis oleks linnakohus pidanud hagi rahuldama ka juhul,

kui ORAS § 7 lg 3 oleks olnud tunnistatud kehtetuks enne linnakohtu otsuse tegemist. Seega ei

saanud Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2006. a otsus mõjutada linnakohtu otsuse tegemist.

9. Kolleegium märgib, et avaldaja ei kaotanud linnakohtu otsuse alusel elamu suhtes omandiõigust,

vaid linnakohus hindas haldusaktide alusel tekkinud olukorda, tuvastades, et avaldaja ei saanud

elamu omanikuks. Riigikohus on oma 23. oktoobri 2001. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-108-01 (RT

III 2001, 29, 314) selgitanud, et Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määrusega nr 36 kinnitatud

"Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra" p 48 järgi läheb vara saajale omandiõigus

üleantavale varale üle siis, kui vara tagastamine ei ole vastuolus omandireformi aluste seadusega.

Tallinna Linnavalitsuse korraldus avaldajale elamu tagastamise kohta tunnistati hilisema korraldusega

kehtetuks seetõttu, et avaldaja ei kuulunud ORAS §-s 8 märgitud omandireformi õigustatud

subjektide ringi. Kuna avaldaja ei olnud elamu suhtes omandireformi õigustatud subjekt, siis ei olnud

lubatud talle ka elamu tagastamine omandireformi aluste seaduse järgi. Järelikult oli elamu avaldajale

üleandmise kohta koostatud akt enne 1. juulit 2002. a kehtinud TsÜS § 66 lg-te 2 ja 3 järgi seadusega

vastuolu tõttu tühine ning kehtetu algusest peale.

Lea Laarmaa, Henn Jõks, Tambet Tampuu