3-2-1-15-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-15-07

Otsuse kuupäev

Tartu, 23. märts 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Lea Laarmaa

Kohtuasi

Eduard Kotenjovi hagi AS-i Sampo Pank vastu tehingu

tühisuse tunnustamiseks ja 661 525 krooni 20 sendi

saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 3. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas

nr 2-04-11

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eduard Kotenjovi kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Eduard Kotenjov, esindaja vandeadvokaat Veli Kraavi

Kostja AS Sampo Pank (registrikood xxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Ilmar Straus

Asja läbivaatamise kuupäev

26. veebruar 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 3. novembri 2006. a otsus õigusabikulude jaotuse osas

ning teha selles osas uus otsus, millega mõista Eduard Kotenjovilt AS-i Sampo Pank kasuks

välja õigusabikulude katteks esimeses ja teises kohtuastmes kokku 33 076 (kolmkümmend kolm

tuhat seitsekümmend kuus) krooni.

2. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

3. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Tagastada Advokaadibüroole Kraavi & Partnerid OÜ 4. detsembril 2006. a Eduard

Kotenjovi kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 6615 (kuus tuhat kuussada viisteist) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eduard Kotenjov esitas 6. juunil 2003. a Narva Linnakohtule hagi AS-i Sampo Pank vastu, milles

palus tuvastada kostja poolt hageja nimel arvelduskonto nr 334218600803 avamise tehingu tühisus,

samuti 25. veebruaril 1997. a sõlmitud väärtpaberitehingute finantseerimise lepingu tühisus ning

mõista kostjalt välja 661 525 krooni 20 senti.

Hagiavalduse kohaselt avas aktsiaselts Eesti Forekspank (kostja õiguseellane) 21. veebruaril 1997. a

hageja avalduse alusel tema nimele arvelduskonto nr 421860 (hiljem muudetud nr-ks

334218600007). 25. veebruaril 1997. a avas kostja õiguseellane hagejale tema avalduse alusel Eesti

Väärtpaberite Keskdepositooriumis (edaspidi EVK) väärtpaberikonto nr 73867 (hiljem muudetud nr-

ks 99000738671). Väärtpaberikontoga seotud arvelduskontoks märkis hageja oma avalduses konto

nr 421860.

25. veebruaril 1997. a sõlmisid hageja ja kostja tütarettevõtja AS FOREKSI VÄÄRTPABERID

(edaspidi haldaja) investeerimisvarade haldamise lepingu (edaspidi halduse leping). Selle lepingu

p 2.1 kohaselt volitas hageja haldajat tegema tema nimel ja arvel iseseisvalt tehinguid EVK-s

registreeritud ja/või Tallinna Väärtpaberibörsil kaubeldavate väärtpaberitega. Lepingu p 3.4 järgi oli

haldajal hageja volitus käsutada hageja nimel ja arvel väärtpaberitehingute tegemiseks piiranguteta

tema väärtpaberikontot ja arvelduskontot ning arvestada hageja arvelduskontolt maha ja kanda saajale

üle sooritatud väärtpaberitehingute maksumus. Lepingu p-s 3.5 volitas hageja haldajat võõrandama

hageja väärtpaberikontol olevaid väärtpabereid võlasumma katteks juhul, kui hageja arvelduskontol

pole piisavalt vahendeid halduse lepingu alusel haldajale tasutavate summade mahaarvestamiseks.

Lepingu p-des 6.1 ja 6.2 kinnitas hageja, et ta on teadlik väärtpaberitesse investeerimisega

kaasnevatest riskidest ning võtab enda kanda mh kahju, mis on hagejal tekkinud halduse lepingu

täitmise tõttu.

25. veebruaril 1997. a sõlmisid hageja ja kostja õiguseellane väärtpaberitehingute finantseerimise

lepingu (edaspidi arvelduskrediidileping). Lepingu p 2.1 kohaselt annab pank hagejale

arvelduskrediiti summas, mis ei ületa 50% panga halduses oleval hageja väärtpaberikontol olevate

väärtpaberite koguväärtusest panga aktsepteeritavates hindades. Lepingu p 3.1 järgi tagas hageja

arvelduskrediidi tagastamise kõigi oma väärtpaberikontol olevate väärtpaberitega. Lepingu p-s 4.1

volitas hageja panka käsutama omal äranägemisel hageja väärtpaberikontol olevaid väärtpabereid

juhul, kui hageja kasutatud arvelduskrediidi summa ületab arvelduskrediidilepingu järgse krediidi

limiiti, sh juhul, kui väärtpaberikontol olevate väärtpaberite turuväärtus langeb.

Vastavalt kostja raamatupidamise sise-eeskirjadele peeti hageja arvelduskonto suhtes

arvelduskrediidilepingu kehtivuse perioodil 25. veebruarist 1997 16. novembrini 1998 alakontot

nr 421860-080 (hiljem muudetud nr-ks 334218600803). Haldaja ostis hageja arvelduskontole ja

arvelduskonto alakontole laekunud raha eest hagejale väärtpabereid ja need laekusid hageja

väärtpaberikontole. Kõik väärtpaberid osteti ja müüdi turuhinnaga. 24. septembril 1998. a teatas

kostja hagejale, et talle väärtpaberite ostmiseks eraldatud krediidilimiit ületas väärtpaberiportfelli

väärtust ning hagejal tekkis kostja ees võlgnevus, mis pole väärtpaberitega tagatud. Hageja ei

likvideerinud võlgnevust talle antud täiendavaks tähtajaks, s.o 16. oktoobriks 1998. a. Kostja

realiseeris 16. novembril 1998. a arvelduskrediidilepingu järgse võlgnevuse kustutamiseks kõik

hageja väärtpaberid. Kuivõrd hageja kasutatud arvelduskrediidi summa ületas 126 589 krooni võrra

hageja väärtpaberite realiseerimisest saadud vahendeid, kandis kostja hageja võlgnevuse oma

kuludesse.

Hageja märkis väärtpaberikonto avamise avalduses sellega seotud arvelduskontoks konto nr 421860

(nr 334218600007). Eesti väärtpaberite keskregistri andmetel on aga hageja nimel avatud

väärtpaberikonto, mis on seotud arvelduskontoga nr 421860-080 (nr 334218600803). Hageja ei ole

taotlenud selle arvelduskonto Eesti väärtpaberite keskregistrisse sissekandmist väärtpaberikontoga

seotud kontoks. Väärtpaberitega tehtud tehingute aluseks olevate tehingukorralduste järgi märgiti

hageja väärtpaberikontoga seotud arvelduskontoks konto nr 1000421860080. Alates 25. veebruarist

1997 kuni 16. novembrini 1998 hoiti arvelduskontol nr 421860-080 (nr 334218600803) hageja raha.

Pooled ei ole sõlminud kirjalikku lepingut selle konto avamiseks ja kasutamiseks. Pole ka kokkulepet

hageja arvelduskonto jagamise kohta alakontodeks. Kõnealused kontod olid iseseisvad ja teineteisest

sõltumatud. Konto nr 421860-080 (nr 334218600803) avamise tehing on krediidiasutuste seaduse

(KAS) § 48 lg-s 1 sätestatud kirjaliku vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Seetõttu ei olnud

hagejale siduvad ka kostja konverteerimiskorralduste alusel hageja kontolt nr 421860

(nr 334218600007) alakontole nr 421860-080 (nr 334218600803) tehtud ülekanded kogusummas

661 525 krooni 20 senti (7. juuli 1997. a 20 000 USA dollari (278 560 krooni) ülekanne +

8. septembri 1997. a 20 000 USA dollari (286 900 krooni) ülekanne + 30. oktoobri 1997. a 7000 USA

dollari (96 065 krooni 20 senti) ülekanne) ja haldaja korralduste alusel kontol nr 421860-080

(nr 334218600803) deebet- ja kreeditkannete tegemine.

Samuti peab hageja tühiseks 25. veebruari 1997. a arvelduskrediidilepingut, mis ei vasta panganduse

headele kommetele. Lepingu järgi on pangal ühepoolselt õigus otsustada antava krediidi ülemmäära

üle. Ka on leping vastuolus KAS § 48 lg-ga 5. Väärtpaberitehingute tegemiseks ei ole hageja

esindajana tegutsev haldaja esitanud kostjale nõuetekohaselt vormistatud tehingukorraldusi. Kostja

väljastatud dokumentides puudub hageja allkiri ja nõutavad rekvisiidid. Samuti ei ole esitatud

dokumentides määratud väärtuspäeva ning tehingukorralduse andmise kellaaega. Alates

1. veebruarist 1998. a keelati pankadel vastu võtta maksekorraldusi, millele märgitud kontonumbrid

ei vastanud standardile. Seega ei tohtinud kostja sellest kuupäevast alates vastu võtta dokumente, kus

oli märgitud arvelduskonto nr-ks 1000421860080. Konverteerimiskorraldustel märgiti arvelduskonto

nr-ks 421860-080 (nr 334218600803), samas puuduvad neil maksja arvelduskonto nr ja saaja nimi.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata.

Vastuväidete kohaselt oli hagejal õigus käsutada alakontot nr 421860-080 (nr 334218600803)

kooskõlas halduse lepingu p-ga 5.3. Kontonumbri laiend 080 näitab, et tegemist on konto alakontoga

arvelduskrediidi kasutamiseks ja selle arvel väärtpaberitehingute tegemiseks. Alakonto avamise

eesmärgiks oli eristada kliendi enda poolt kontole kantud rahalisi vahendeid panga antud krediidist.

Alakonto avamine pidi ühtlasi tagama, et hagejale antud krediiti kasutatakse sihtotstarbeliselt ainult

tehingute tegemiseks väärtpaberitega, mitte aga muuks otstarbeks. Kõik alakontod on arvelduskonto

lahutamatud osad ja moodustavad kokku arvelduskonto. Kontole alakonto avamine pole vastuolus

ühegi õigusaktiga. Hageja andis haldajale õiguse kasutada vabalt kontot nr 421860

(nr 334218600007) (seega ka mis tahes alakontot) väärtpaberite ostmiseks hageja nimel ja arvel.

Hageja kontonumbreid muudeti Eesti Pangaliidu kehtestatud uue kontonumbrite standardi tõttu.

Hageja viitab ka kontole nr 1000421860080. See number on kasutusel pangasiseses

raamatupidamises, kus kontole nr 421860 lisati liide "1000", eristamaks Narva kontoris avatud kontot

teistes linnades avatud kontodest.

7. juulil 1997. a tegi hageja korralduse konverteerida 20 000 USA dollarit Eesti kroonideks ja kanda

see tema arvelduskonto alakontole nr 421860-080. Kostja kandis 278 560 krooni hageja näidatud

alakontole. 8. septembril 1997. a tegi hageja korralduse konverteerida 20 000 USA dollarit Eesti

kroonideks. Kostja konverteeris USA dollarid 286 900 krooniks. Kuna alakonto nr 421860-080

(nr 334218600803) saldo oli miinuses 178 456 krooni 18 sendiga, siis kanti 286 900 krooni

alakontole, mille tulemusel kustutati hageja võlgnevus kostja ees. Konverteerimiskorraldusele on

märgitud arvelduskontoks konto nr 421860-080. 30. oktoobril 1997. a tegi hageja konto suhtes

allkirjaõiguslik isik Eduard Samoljotov korralduse konverteerida 7000 USA dollarit ja kanda see

alakontole nr 421860-080. Kostja kandis 96 065 krooni 20 senti hageja näidatud alakontole.

Hagejale ei saanud kahju tekkida üksnes seetõttu, et haldajale tasuti väärtpaberite eest alakontolt

nr 421860-080 (nr 334218600803), mitte aga otse kontolt nr 421860 (nr 334218600007).

3. Harju Maakohus rahuldas 10. aprilli 2006. a otsusega hagi ja tuvastas kostja poolt hageja nimel

arvelduskonto alakonto nr 334218600803 avamise tehingu tühisuse ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 661 525 krooni 20 senti.

Maakohus tuvastas, et pooled ei ole sõlminud lepingut arvelduskonto alakonto nr 334218600803

avamiseks, sest hageja ei ole esitanud kostjale avaldust selle konto avamiseks. Kostja ei tõendanud,

millisel alusel oli ta õigustatud hageja nimel alakontot avama. KAS § 48 lg 1 (20. jaanuarist 1995. a

9. juulini 1998. a kehtinud sõnastuses) kohaselt reguleeritakse krediidiasutuse suhteid klientidega

kirjalike lepingutega. Ka AS-i Eesti Forekspank "Kontode üldtingimuste" (edaspidi kostja

üldtingimused) p 2.1.1 järgi avab pank konto kliendi avalduse alusel. Nõustuda ei saa kostjaga selles,

et alakonto on arvelduskonto osa. Sellist tingimust 25. veebruari 1997. a lepingus väärtpaberikonto

avamiseks (kontoleping) ei ole. Konto avamisel oli kostja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 58 lg 1 ja tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi kohustatud lähtuma kontolepingust ja

arvelduskrediidilepingust. Need lepingud ei sätestanud kostjale õigust avada kontot kliendi

korralduseta. Seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tõttu tühist tehingut ei muutnud

tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi kehtivaks ka tehingu heakskiitmine.

Konto nr 334218600803 avamise tehingu tühisuse tõttu ei olnud hagejale siduvad

konverteerimiskorralduste alusel kontolt nr 334218600007 kontole nr 334218600803 rahasumma

661 525 krooni 20 sendi ülekandmine ja haldaja korralduste alusel kontol nr 334218600803 deebet-

ja kreeditkannete tegemine. TsÜS § 66 lg 4 kohaselt ei pidanud tühist tehingut täitma.

Tulenevalt Tallinna Börsi reglemendist "Nõuded börsi liikmetele" (edaspidi börsi reglement)

kohustus kostja sõlmima hagejaga lepingu väärtpaberitehingute tegemiseks korralduste

vastuvõtmiseks ning edastamiseks lihtkirjalikus vormis. Kostja kandis konverteerimisest saadud

hageja raha 661 525 krooni 20 senti ning väärtpaberite müügist saadud raha oma raamatupidamise

kontole, mille käsutusõigust hagejal polnud. Kirjaliku kontolepingu (TsK § 394 järgi

käsunduslepingu) sõlmimata jätmisel ei tekkinud panga ja kliendi vahel seoses alakonto avamisega

õigussuhet. Hagiavalduses märgitud kahju poleks tekkinud, kui väärtpaberite müügist saadud raha

oleks laekunud hageja arveldusarvele nr 334218600007. Kostja tekitas hagejale kahju, sest hagejal ei

olnud võimalik väärtpaberitehingutest saadud raha käsutada. Kostjalt tuleb välja mõista 661 525

krooni 20 senti, mille hageja kaotas, sest tal ei olnud selle raha käsutusõigust.

Tõendamata on kostja väide, et konto nr 334218600803 on arvelduskonto nr 334218600007

lahutamatu osa. Kontolepingu kohaselt kasutas kontot nr 334218600007 hageja ja tema volitatud

esindaja E. Samoljotov. Kontolepingus ja arvelduskrediidilepingus ei ole kokkulepet hageja

arvelduskonto jagamise kohta erinevate numbritega alakontodeks. Ka halduse leping ei näinud ette

hageja nimel alakonto avamist. Arvelduskrediidilepingu p 5.3 järgi oli klient kohustatud kandma

kogu väärtpaberite ostu-müügitehingutest laekuva raha oma arvelduskontole ja väärtpaberikonto

avamise avalduses märgiti väärtpaberikontoga seotud arvelduskontoks konto nr 421860

(nr 334218600007). Eksperdi arvamust ei saa käsitada tõendina, sest seisukoht, et konto

nr 334218600803 oli oma olemuselt seotud väärtpaberikontoga, on väär. Vastava kande tegemisega

EVK-sse rikkus kostja hageja käsundit, EVK reeglite kogu p 3.4.10 ja börsi reglemendi p 9.3.9

nõudeid. Kui kostja tahe oli arvelduskrediidilepingu sõlmimisel kanda väärtpaberite tehingutest

saadud hageja raha kontole nr 334218600803 ning ta jättis lepingu sõlmimisel oma tahte tahtlikult

avaldamata, ei arvestata enne 1. juulit 2002. a kehtinud TsÜS § 61 lg 4 järgi kostja tahtlikult

avaldamata jäetud tahet. Tunnistaja A. Titov kinnitas, et ilma haldaja nõusolekuta ei olnud kliendil

konto nr 334218600803 kasutamise ja käsutamise õigust.

Arvelduskrediidileping ei vasta panganduse headele kommetele, mille järgi peavad lepingu

tingimustest selguma mõlema poole õigused ja kohustused. Seega on leping enne 1. juulit 2002. a

kehtinud TsÜS § 66 lg 1 järgi tühine. Arvelduskrediidilepingu järgi on pangal ühepoolne õigus

otsustada antava krediidi ülemmäära. Ka on leping vastuolus KAS § 48 lg-ga 5 (20. jaanuarist 1995. a

9. juulini 1998. a kehtinud sõnastuses), mille kohaselt oli krediidiasutustel keelatud sõlmida kliendiga

lepinguid, mis annavad krediidiasutustele õiguse ühepoolselt muuta lepingu tingimusi.

Väärtpaberitehingute tegemiseks ei ole hageja esindajana tegutsev haldaja esitanud kostjale

nõuetekohaselt vormistatud tehingukorraldusi. Kohtule esitatud kostja väljastatud dokumentides

puudub kliendi, s.o hageja allkiri, mis on vastuolus börsi reglemendi p-ga 9.3.1, lisa 2 p-ga 1 ja alap-

ga 1.4 ja kostja üldtingimuste (s.o kontolepingu) p-dega 4.1.1 ja 4.1.3.

Kostja väljastatud dokumentides puuduvad makse algataja maksejuhise number, rahaühik, kuupäev,

millal makse algataja krediidiasutus on kohustatud täitma maksejuhist, ja makse otstarbe sõnaline

selgitus, mis on vastuolus Eesti Panga presidendi 26. juuni 1996. a määrusega nr 20 kinnitatud

maksete arveldustähtaegade eeskirjaga (edaspidi maksete arveldustähtaegade eeskiri). Seega ei olnud

hageja tahe laenu saamiseks ja/või väärtpaberite tehingute tegemiseks selgelt väljendatud. Kohtule

esitatud kostja väljastatud dokumentides ei ole väärtuspäeva määratud ega kellaaega registreeritud,

mis on vastuolus börsi reglemendi p-ga 9.3.1 ja EVK reeglite kogu p-ga 6.2.1. Seega ei ole 7. juuli

1997. a, 8. septembri 1997. a ja 30. oktoobri 1997. a konverteerimiskorraldused kliendi

tehingukorraldused ega väärtpaberite tehingukorraldused. Maksete arveldustähtaegade eeskirjade

ning kostja üldtingimuste p 4.1.1 ja 4.1.3 järgi oli kostjal keelatud täita korraldusi, mis ei vastanud

nõuetele. Nõuetekohaste kirjalike korralduste puudumisel oli kostjal keelatud teha hageja rahaga

toiminguid kontol nr 334218600803.

Eesti Pangaliidu poolt kontonumbri uue standardi kehtestamise tõttu keelati pankadel alates

1. veebruarist 1998. a vastu võtta maksekorraldusi, millele märgitud kontonumbrid ei vastanud

standardile. Kohtule esitatud kostja väljastatud dokumentides märgiti arvelduskonto, mille kaudu

pidid rahalised arveldused toimuma, numbriks 1000421860080. Hageja võttis omaks, et

nr 1000421860080 standardile ei vastanud ning seda kasutati üksnes pangasiseselt.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja

teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 3. novembri 2006. a otsusega maakohtu otsuse ja jättis uue

otsusega hagi rahuldamata. Ringkonnakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulude

katteks esimeses ja teises kohtuastmes kokku 79 945 krooni.

Ringkonnakohus nõustus kostja väitega, et maakohtu otsus on vastuoluline ega vasta

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 1 nõuetele. Maakohus aktsepteeris hageja poolt

omavahendite ja talle antud krediidi arvel väärtpaberite ostu ja müüki, kuid ei aktsepteerinud

väärtpaberite müügist saadud raha laekumist alakontole. Kostja leidis õigesti, et hagejale ei saanud

kahju tekkida seetõttu, et hagejale osteti väärtpabereid raha eest, mida hoiustati põhikontol või

alakontol. Kahju ei saanud tekkida ka seetõttu, et hageja enda poolt põhikontole kantud raha kanti

alakontole, kust see kanti edasi hagejale ostetud väärtpaberite eest tasumiseks. Ei vaielda selle üle, et

hageja enda poolt arvelduskontole nr 33421860007 ja alakontole nr 334218600803 kantud raha eest

osteti hagejale väärtpabereid, mis laekusid hageja väärtpaberikontole. Samuti ei vaielda selle üle, et

hagejale oleks väärtpabereid ostetud üle turuhinna või hageja väärtpabereid oleks müüdud alla

turuhinna. Samuti ei ole hageja väitnud, et väärtpaberid oleksid jäänud tema väärtpaberikontole

laekumata või et kostjal ei oleks olnud õigust võõrandada hageja kontol olevad väärtpaberid

arvelduskrediidilepingu järgse võlgnevuse kustutamiseks kooskõlas sama lepingu p-ga 6.4.

Maakohus rikkus TsMS § 442 lg-t 8, kui ei põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja väidetega ja ei

arvesta kostja esitatud tõenditega. Kostja esitas tõendid selle kohta, et hageja alakontole laekunud

raha eest osteti talle väärtpabereid. Kostja väitis õigesti, et maakohtu osutatud väidetavate rikkumiste

ja hageja kahju vahel ei ole põhjuslikku seost. Hagejale ei tekkinud kahju, vaid hageja

väärtpaberikontol olnud väärtpaberite väärtus langes 1997. a septembris turu üldisest langusest

tingituna ja tekkis olukord, kus hagejale väärtpaberite ostmiseks eraldatud arvelduskrediit ületas tema

väärtpaberite väärtuse ning hagejal tekkis kostja ees väärtpaberitega tagamata võlgnevus. Kostja

juhtis sellele 24. septembri 1998. a kirjaga hageja tähelepanu. Kuna hageja ei likvideerinud kostja ees

tekkinud võlgnevust kostja määratud tähtajaks, s.o 16. oktoobriks 1998. a, kasutas kostja

arvelduskrediidilepingu p-dest 6.2 ja 6.4 tulenevat õigust ja realiseeris 24. novembril 1998. a hageja

väärtpaberikontol olnud väärtpaberid hageja võlgnevuse kustutamiseks. Halduse lepingu p 6 kohaselt

kinnitas hageja lepingu sõlmimisel, et ta on teadlik väärtpaberitesse investeerimisega kaasnevatest

riskidest ning võtab need täielikult enda kanda.

Maakohtu käsitus alakontost on ekslik, sest hageja arvelduskonto koos erinevate alakontodega

moodustab panga raamatupidamise sise-eeskirjade järgi ühtse terviku. Alakonto on seotud kliendi

põhikontoga ega ole käsitatav iseseisva kontona. Kostja pidas hageja arvelduskonto alakontol

arvestust hageja poolt väärtpaberitehinguteks kasutatud arvelduskrediidi üle. Hageja oli halduse

lepingu p 3.4 järgi andnud haldajale volituse arvelduskonto (sh alakontode) ja väärtpaberikonto

piiranguteta käsutamiseks. Seetõttu oli hageja arvelduskonto suhtes peetud alakontol hageja

väärtpaberikontoga seotud arvelduste üle arvestuse pidamine vajalik, et eristada hageja enda

hoiustatud rahalisi vahendeid ja kostja eraldatud krediidiliini. Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei

arvestanud kohtu määratud ekspertiisi tulemusi. Ekspert kinnitas eeltoodud seisukohta. Selle

seisukoha õigsust kinnitab ka kontoplaan.

Maakohus leidis ekslikult, et arvelduskrediidileping on vastuolus KAS § 48 lg-ga 5, TsÜS § 66 lg-

ga 1 ja panganduse heade kommetega, kuivõrd see võimaldas kostjal ühepoolselt muuta lepingu

tingimusi. Arvelduskrediidilepingu p 2.1 järgi võimaldas kostja hagejale arvelduskrediiti summas,

mis ei ületa 50% hageja väärtpaberikontol olevate väärtpaberite koguväärtusest. Seega oli

võimaldatava krediidi ülempiir kindlaksmääratav sõltuvalt laenu tagatiseks olnud väärtpaberite

väärtusest kogu lepingu kehtivuse perioodi jooksul. Tegemist ei olnud kostja poolt tema suva kohaselt

muudetava lepingutingimusega, vaid tingimusega, mis muutus väärtpaberite turuhinnaga seonduvalt.

Arvelduskrediidilepingu p 5.1 alusel oli hagejal võimalik arvelduskrediiti kasutada üksnes

väärtpaberite omandamiseks ja üksnes haldaja vahendusel. Asjaolu, et hagejale antav krediit oli

piiratud 50%-ga hageja väärtpaberikontol olevate väärtpaberite koguväärtusest, ei tähenda, et kostja

sai muuta ühepoolselt arvelduskrediidilepingu tingimusi või et krediiditingimused oleks olnud

määramata.

Maakohus rikkus TsMS § 232 lg-t 1, kui ei hinnanud halduse lepingu sisu ja eesmärki. Maakohus

leidis vääralt, et hagejal ei olnud võimalik käsutada alakontot nr 334218600803, mistõttu ei olnud see

arvelduskonto osa. Halduse lepingu p 5.3 sätestab, et hagejal on õigus teha korraldusi oma

arvelduskonto, sh selle lahutamatuteks osadeks olevate alakontode käsutamiseks tingimusel, et oleks

tagatud haldaja poolt juba sõlmitud väärtpaberitehingute täitmine. Konto piirangud olid tingitud

halduse lepingu p-st 5.3, mitte aga sellest, et raha kanti kõnealusele alakontole. Tõendamata on

hageja väide, et ta ei saanud käsutada alakontol olnud raha seetõttu, et hageja ei esitanud

ajavahemikul 25. veebruar 1997 kuni 16. november 1998 haldajale või kostjale tahteavaldusi halduse

lepingu või arvelduskrediidilepingu ühepoolseks lõpetamiseks ja/või väärtpaberiportfelli

võõrandamiseks.

Maakohus kohaldas asjas vääralt maksete arveldustähtaegade eeskirja ja kostja üldtingimusi, sest

need reguleerivad isikutevahelist arveldamist sularahas või kontorahas Eesti kroonides või

välisvaluutas maksekorralduste edastamisel ja täitmisel. EVK reeglite kogu ja börsi reglement

1997!1998 tehingukorraldustele kirjalikku vorminõuet ette ei näinud ning klientidelt ja volitatud

esindajatelt võeti väärtpaberitehingute korraldusi vastu nii kirjalikult, e-kirja, faksi kui ka telefoni

teel. Kõnealustel aastatel osutas kostja investeerimisteenust oma tütarettevõtjast haldaja kaudu, kellel

oli väärtpaberivahenduse tegevuslitsents. Kuivõrd haldaja ei olnud börsi liige, edastas ta oma

klientide nimel ja arvel tehtud tehingukorraldused Tallinna Väärtpaberibörsil kaubeldavate

väärtpaberite ostuks-müügiks kostjale kui börsi liikmele nii e-kirja, faksi kui ka telefoni teel. Vaidlust

ei ole selles, et halduse leping vastab börsi reglemendi lisades 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Halduse

lepingu p 3.2 kohaselt tehakse börsil kaubeldavate väärtpaberite ostu-müügitehingud vastavalt börsi

reglemendis sätestatud korrale.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule

uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus jättis kohaldamata KAS § 48 lg 1 ja TsÜS § 61 lg 4 ja leidis vääralt, et hagejale

alakonto nr 334218600803 avamise tehing ei ole tühine. Põhjendamatu ja vastuoluline on

ringkonnakohtu seisukoht, et hageja arvelduskonto koosnes erinevatest alakontodest, mis

moodustasid panga raamatupidamise sise-eeskirjade kohaselt ühtse terviku, ning alakonto puhul ei

olnud lihtkirjaliku vormi nõuded kohustuslikud. Sellise järelduse tegemisel ei analüüsinud

ringkonnakohus kostja kontoplaani ega põhjendanud, miks ta ei arvesta tunnistaja A. Titovi ütlusi

ning EVK vastust. Ringkonnakohus ei analüüsinud hageja väiteid 7. juuli 1997. a, 8. septembri

1997. a ja 30. oktoobri 1997. a konverteerimiskorralduste kohta. Ringkonnakohus käsitles vääralt

alakonto nr 334218600803 käsutamise eeldusi ja aluseid.

Ringkonnakohus leidis vääralt, et arvelduskrediidileping ei ole vastuolus panganduse heade

kommetega. Ringkonnakohus ei arvestanud selle järelduse tegemisel poolte õiguste ja kohustuste

ning lepingu sõlmimise ajendite ja eesmärkidega. Õige ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et kuigi

arvelduskrediidilepingu alusel võimaldatav krediidi ülempiir oli muutuv, ei järeldu sellest, et

krediiditingimusi kindlaks ei määratud. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et hageja on tarbija,

kellele osutatud teenus pidi tehingu tegemise ajal kehtinud tarbijakaitseseaduse (TKS) § 4 p 1 järgi

vastama vähemalt kohustuslikele nõuetele (sh nõudele, et kokku peab olema lepitud lepinguobjekti

maksumuses).

Ringkonnakohus leidis vääralt, et asjas ei tule kohaldada maksete arveldustähtaegade eeskirja,

sularahata arvelduste eeskirja ega kostja üldtingimusi. Viidatud eeskirjad kehtestati KAS § 45 lg 1

alusel ning olid kohaldatavad koos EVK reeglite kogu sätetega. Õige ei ole ringkonnakohtu

seisukoht, et EVK reeglite kogu ja börsi reglement ei näinud ette nõudeid tehingukorralduse vormi

suhtes ning neil aastatel sellekohased nõuded puudusid. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ta ei

arvesta 1997. a ja 1998. a kostja kasutuses olnud väärtpaberi börsitehingu taotluse vormi, mis nägi

ette nõuded väärtpaberitehingu taotluse esitamisele. Kohustusliku kirjaliku vormi nõue

investeerimisteenuse osutamiseks sõlmitavale lepingule tuleneb ka KAS § 48 lg-st 1 ja TKS § 5 lg-

st 1.

Ringkonnakohus leidis vääralt, et hagejale ei tekkinud kahju. Hageja põhjendas, et kostja rikkus

käsundit, kuna sidus hageja väärtpaberikonto oma raamatupidamise alakontoga. Sellega rikkus kostja

börsi reglemendi sätteid. Ringkonnakohus ei märkinud tõendeid, millele tema järeldus põhineb, ega

analüüsinud põhjuslikku seost kostja käitumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Kui kostja ei oleks

hageja väärtpaberikontot õigustamatult, s.o vastava tehingukorralduseta debiteerinud ja krediteerinud,

ei oleks hageja vara vähenenud. Tehes hageja nimel ja arvel väärtpaberitehinguid, milleks teda ei

olnud volitatud, võttis kostja endale sellega kaasneva kahju hüvitamise riski.

Ringkonnakohus jagas asjas vääralt menetluskulud. Hagejalt on välja mõistetud kostja õigusabikulu

79 945 krooni, mis on vastuolus enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 61 lg-ga 1.

7. Vastuses kassatsioonkaebusele vaidles kostja kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu õigusabikulu väljamõistmise osas ja selles osas saab

Riigikohus teha uue otsuse.

9. Põhjendatud on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus mõistis vastuolus enne 1. jaanuari

2006. a kehtinud TsMS § 61 lg-ga 1 hagejalt kostjale esimese ja teise kohtuastme õigusabikulude

katteks välja 79 945 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku

rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne 1. jaanuari 2006. a alustatud menetluse puhul

menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatut. Õigusabi eest tasumine sätestati enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS §-s

61. Poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistis kohus TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi teiselt poolelt välja

vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindajana asjast osavõtnud advokaadi abi eest hinnaga hagis

kuni viis protsenti hagi rahuldatud või rahuldamata jäetud osast. Ringkonnakohtu otsusega jäeti

hageja nõue kostja vastu 661 525 krooni 20 sendi saamiseks rahuldamata. Hagi hind on 661 525

krooni 20 senti ning seega saab hagejalt õigusabikulude eest TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel kostja kasuks

välja mõista mitte rohkem kui viis protsenti hagi rahuldamata osast, s.t 33 076 krooni.

10. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse teised väited ei anna alust muus osas ringkonnakohtu

otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu otsus on piisavalt põhjendatud ja kolleegium järgib

ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. Vastavalt TsMS § 689 lg-le 5 ei pea selles osas Riigikohus oma

otsust põhjendama.

Ants Kull, Henn Jõks, Lea Laarmaa