3-4-1-5-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-5-07

Otsuse kuupäev

21. märts 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris ja liikmed Ants Kull ning Jüri Põld

Kohtuasi

Konstitutsioonierakonna kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 9. märtsi

2007. a otsuse nr 79 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Konstitutsioonierakonna kaebus rahuldamata ja Vabariigi Valimiskomisjoni 9. märtsi

2007. a otsus nr 79 muutmata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Konstitutsioonierakonna volitatud esindaja Andrei Zarenkov esitas 7. märtsil 2007. a Vabariigi

Valimiskomisjonile kaebuse. Kaebaja vaidlustas hääletamistulemuste kindlakstegemise kehtetuks

tunnistatud hääletamissedelite osas ning taotles kehtetute sedelite ülelugemist.

Kaebuse kohaselt oli Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehe andmetel 4. märtsi 2007. a Riigikogu

valimistel tunnistatud kehtetuks 5236 hääletamissedelit. Samas ei olnud Vabariigi Valimiskomisjoni

veebilehel avalikustatud andmeid, mis põhjusel olid hääletamissedelid kehtetuks tunnistatud.

Kaebuse kohaselt pöördusid Konstitutsioonierakonna poole isikud (eriti Ida-Virumaal ja Tallinnas),

kes väidetavalt olid kirjutanud hääletamissedelile kandidaadi nime, samas kandidaadi

hääletamistulemuses nende antud hääl ei kajastunud. Kuna nime kirjutamisega hääletamissedelile on

valija tahe üheselt arusaadavaks tehtud, isegi kui nime kirjutamisel on kasutatud kirillitsat, leidis

Konstitutsioonierakond, et õige ja moonutamata valimistulemuse kindlakstegemiseks on vajalik

kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite ülelugemine ja ülevaatamine vaatlejate juuresolekul. Samuti

leidis Konstitutsioonierakond, et valimistulemuste kindlakstegemisel tuleb eraldi kindlaks teha

kehtetud sedelid vastavalt kehtetuks tunnistamise alusele (koos viitega seaduse paragrahvile, lõikele

ja punktile), mis muudaks tulemuste kontrollimise oluliselt läbipaistvamaks.

2. Vabariigi Valimiskomisjon tegi 9. märtsil 2007. a otsuse nr 79, millega jättis

Konstitutsioonierakonna kaebuse rahuldamata.

Vabariigi Valimiskomisjon leidis otsuses järgmist:

1) kaebusega on vaidlustatud hääletamistulemuste kindlakstegemist. Riigikogu valimise

seaduse (RKVS) § 57 lg 7 kohaselt loeb hääletamissedelid üle kõigepealt jaoskonnakomisjon,

seejärel RKVS § 60 lg 1 kohaselt teistkordselt maakonna valimiskomisjon. Riigikogu valimise

seaduse § 60 lg 2 näeb ette, et kui hääletamistulemuste ülelugemise teel saadud arvud erinevad

jaoskonnakomisjoni protokollis olevatest, märgib maakonna valimiskomisjon protokolli lisas

erinevused ning neid tinginud asjaolud. Sama lõike kohaselt teeb lõplike hääletamistulemuste kohta

otsuse maakonna valimiskomisjon;

2) kuna Vabariigi Valimiskomisjon vaatab läbi kaebusi maakonna valimiskomisjoni otsuste ja

toimingute peale, saab Konstitutsioonierakonna kaebusega vaidlustatavaks toiminguks olla

hääletamistulemuste kontroll hääletamissedelite ülelugemise teel maakonna valimiskomisjonis.

Täpsemalt taotleb kaebaja kehtetute hääletamissedelite veelkordset ülelugemist põhjendusel, et

maakonna valimiskomisjonid ei ole õigesti järginud RKVS § 57 lg-s 9 sätestatud nõuet, et kui valija

tahe on üheselt arusaadav, loetakse sedel kehtivaks. Samas on kaebaja väited valijate

hääletamissedelite mittenõuetekohase lugemise kohta üldsõnalised. Ka ei ole esitatud konkreetseid

fakte, millistes valimisjaoskondades või maakonna valimiskomisjonides tehti lugemisel väidetavaid

vigu. Ülaltoodust tulenevalt ei ole võimalik kaebust rahuldada.

Lisaks märkis Vabariigi Valimiskomisjon, et valimiskomisjone on eelnevalt juhendatud

hääletamissedelite kehtetuks tunnistamise ning kehtivaks lugemise nõuete kohta.

Hääletamistulemuste kindlakstegemine on RKVS § 57 lg 13 ning RKVS § 60 lg 4 kohaselt avalik,

hääletamissedelite lugemise juures võivad viibida nii vaatlejad kui ka muud isikud. Teadaolevalt ei

ole ühelegi valimiskomisjonile laekunud ühtegi konkretiseeritud kaebust või protesti

hääletamissedelite kehtetuks tunnistamise kohta, sealhulgas RKVS § 57 lg 9 rakendamise kohta.

3. Konstitutsioonierakonna volitatud esindaja A. Zarenkov esitas 12. märtsil 2007. a Vabariigi

Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni 9. märtsi 2007. a otsuse

nr 79 peale. Kaebus laekus Riigikohtusse 14. märtsil 2007. a.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Konstitutsioonierakonna kaebuses palutakse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

seaduse § 46 lg 1 p 1 alusel tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni otsus ja kohustada komisjoni vastu

võtma uut otsust, millega kohustataks kõiki ringkonna valimiskomisjone eemaldama RKVS § 57 lg 9

rikkumised ja Konstitutsioonierakonna esindajate juuresolekul läbi vaatama ning üle lugema kõik

kehtetuks tunnistatud hääletamissedelid ja kehtivaks tunnistama kõik need, millele on selgelt

kirjutatud kandidaadi nimi.

Konstitutsioonierakond leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsus nr 79 on alusetu, kuna vastavalt

RKVS § 57 lg-le 9 tunnistatakse kehtivateks valimissedelid, millest on selgelt näha, millise

kandidaadi poolt valija on hääletanud, sh ka juhul, kui kandidaadi nimi on kirjutatud kirillitsas. Kuna

paljud Konstitutsioonierakonna poole pöördunud valijad väidavad, et toimisid vastavalt seadusele,

kahtleb kaebaja, kas ringkonna valimiskomisjonides on eespool kirjeldatud hääletamissedelitega

toimitud vastavalt RKVS § 57 lg-le 9. Selle väidetava seaduserikkumise tõttu jäid

Konstitutsioonierakonna poolt antud hääled arvestamata. Tegemist on Riigikogu valimiste seaduse

jõhkra rikkumisega, mis võib oluliselt mõjutada valimiste tulemust ning erakonna õigust saada

vastavalt erakonnaseadusele riigieelarvest rahastamist.

Seega oleks Vabariigi Valimiskomisjon pidanud tunnistama ringkonna valimiskomisjonide otsused

hääletussedelite kehtetuks tunnistamise kohta kehtetuks ja kohustama komisjone hääletussedeleid läbi

vaatama ning üle lugema.

5. Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu, jääb oma otsuses toodud seisukohtade juurde

ning selgitab täiendavalt järgmist:

1) Vabariigi Valimiskomisjon nõustub kaebuses esitatud seisukohaga, et Riigikogu valimise seaduse

§ 57 lg 9 kohaselt on kehtiv ka hääletamissedel, millel puudub kandidaadi number, kuid sellele on

kirjutatud kandidaadi nimi, ja selliselt on kõikidel valimistel juhendatud ka hääletamissedeleid

lugevaid valimiskomisjone;

2) kõiki hääletamissedeleid loetakse Riigikogu valimistel avalikult kaks korda - kõigepealt

jaoskonnakomisjoni poolt ning seejärel maakonna valimiskomisjonis. Konkretiseeritud ja põhistatud

taotluse alusel kontrollitakse vajadusel hääletamistulemusi veel kord ning sedelid loetakse täiendavalt

üle. Praegustel valimistel on Konstitutsioonierakond esitanud Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile

ühe sellise taotluse, milles vaidlustati hääletamistulemusi ühe kandidaadi osas Kohtla-Järve

valimisjaoskonnas nr 4. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon kontrollis 8. märtsil 2007. a

Konstitutsioonierakonna esindaja juuresolekul uuesti üle sellele kandidaadile antud häälte arvu ja

kehtetud hääletamissedelid ning eksimusi ei tuvastanud. Seda maakonna valimiskomisjoni toimingut

ja vastavat otsust vaidlustatud ei ole;

3) kaebused on Konstitutsioonierakonna nimel esitanud erakonna volitatud esindaja A. Zarenkov, kes

oli teadlik Vabariigi Valimiskomisjoni koosoleku toimumise ajast ning kohast, kuid ei osalenud

valimiskomisjoni koosolekul, kus kaebust arutati. Samuti ei ole kaebaja esitanud Vabariigi

Valimiskomisjonile kirjalikult mingeid fakte selle kohta, et hääletamissedeleid on tunnistatud

kehtetuks mittenõuetekohaselt. Seetõttu puudub põhjus ning vajadus hääletamissedelite veelkordseks

ülelugemiseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

I

6. Konstitutsioonierakonna volitatud esindaja A. Zarenkov väidab Riigikohtule esitatud kaebuses, et

RKVS § 57 lg 9 rikkumise tõttu jäid Konstitutsioonierakonnale antud hääled arvestamata ja see võib

mõjutada valimiste tulemust ning erakonna õigust saada finantseerimist riigieelarvest.

7. Erakonnaseaduse § 125 lg 2 järgi saab Riigikogu valimistel osalenud erakond, mis ei ületanud

valimiskünnist, kuid kogus vähemalt ühe protsendi häältest, riigieelarvest eraldist 150 000 krooni

aastas, ning Riigikogu valimistel osalenud erakond, mis ei ületanud valimiskünnist, kuid kogus

vähemalt neli protsenti häältest, 250 000 krooni aastas.

8. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 37 lg 1 järgi saab Riigikohtule esitada

kaebuse erakond, kes leiab, et valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi.

Konstitutsioonierakonna kaebus vastab sellele nõudele ja tuleb läbi vaadata, sest kaebus on esitatud

Konstitutsioonierakonna õiguste kaitseks.

II

9. Asja materjalidest nähtuvalt on Konstitutsioonierakond Riigikogu 2007. aasta valimistega

seonduvalt esitanud valimiskomisjonidele kaks menetlusõiguslikult omavahel mitteseotud kaebust,

milles väidetakse RKVS § 57 lg 9 rikkumist. 7. märtsil 2007. a esitas Konstitutsioonierakond

Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, mille Vabariigi Valimiskomisjon lahendas 9. märtsi 2007. a

otsusega nr 79. 8. märtsil 2007. a esitas Konstitutsioonierakond Ida-Viru Maakonna

Valimiskomisjonile Kohtla-Järve valimisjaoskonna nr 4 toimingu peale kaebuse, mida Ida-Viru

Maakonna Valimiskomisjon 8. märtsi 2007. a otsusega nr 6 ei rahuldanud.

10. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni 8. märtsi 2007. a otsusest nr 6 nähtuvalt pöördus

Konstitutsioonierakonna juhatuse poole Kohtla-Järve valimisjaoskonnas nr 4 hääletanud Margarita

Veselova, kes väitis, et eelhääletusel andsid hääle kandidaadile nr 679 peale Margarita Veselova veel

Maksim Veselov ja Natalja Veselova ning valimispäeval Stanislav Veselov. Eelhääletamisel antud

häälte ülelugemisel, mille juures vaatlejana viibis ka Margarita Veselova, leiti üksnes kaks kandidaadi

nr 679 poolt antud häält. Kokku oli kandidaadile nr 679 antud kolm häält.

Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon vaatas 8. märtsil 2007. a läbi Konstitutsioonierakonna volitatud

esindaja A. Zarenkovi esitatud kaebuse ja luges Konstitutsioonierakonna vaatleja Margarita Veselova

juuresolekul teist korda üle kandidaadile nr 679 antud häälte arvu ja kehtetud hääletamissedelid ning

leidis, et andmed kattuvad Kohtla-Järve linna valimisjaoskonna nr 4 poolt 4. märtsil 2007. a Ida-Viru

Maakonna Valimiskomisjonile esitatud hääletamistulemuste protokolli andmetega. Maakonna

valimiskomisjon tegi samas Margarita Veselovale ettepaneku osaleda ka sama jaoskonna teiste

hääletamissedelite kontrollimise juures, kuid Margarita Veselova loobus sellest.

Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon luges 8. märtsi 2007. a otsusega nr 6 Kohtla-Järve linna

valimisjaoskonna nr 4 hääletamistulemused vastavaks 4. märtsi 2007. a hääletamistulemuste

protokollis sisalduvatele andmetele.

11. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni 8. märtsi 2007. a otsus nr 6 ei ole Riigikohtus vaidluse

objektiks. Nimetatud otsust pole Vabariigi Valimiskomisjonile edasi kaevatud. Samuti pole Vabariigi

Valimiskomisjon 9. märtsi 2007. a otsuses nr 79 Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni seda otsust

käsitlenud.

12. Menetletavas asjas lahendab Riigikohus Konstitutsioonierakonna kaebust Vabariigi

Valimiskomisjon 9. märtsi 2007. a otsuse nr 79 peale.

III

13. Riigikohtule kaebuse esitanud Konstitutsioonierakonnal on õigus selles, et RKVS § 57 lg 9 järgi

loetakse hääletamissedel kehtivaks, kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi

registreerimisnumbrit, ent valija tahe on üheselt arusaadav.

14. Riigikohtule esitatud kaebuses sisalduvad väited RKVS § 57 lg 9 rikkumiste kohta on aga

paljasõnalised ja umbmäärased. Samasugused olid ka Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuse

väited. Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuse kohaselt pöördusid Konstitutsioonierakonna

poole isikud (eriti Ida-Virumaal ja Tallinnas), kes väitsid, et kirjutasid hääletamissedelile kandidaadi

nime, kuid selle kandidaadi hääletamistulemuses nende antud hääl ei kajastunud.

15. Hääletamissedelid loetakse üle kaks korda, kõigepealt jaoskonnakomisjonis ja seejärel maakonna

valimiskomisjonis (RKVS § 57 lg 7 ja § 60 lg 1). Riigikogu valimise seaduse § 57 lg 13 ja § 60 lg 4

järgi tehakse hääletamistulemused jaoskonnakomisjonides ja maakonnakomisjonides kindlaks

avalikult. Riigikogu valimise seaduse § 70 lg 1 ja § 71 lg 1 annavad võimaluse vaidlustada

jaoskonnakomisjoni ja maakonnakomisjoni toimingu vastavalt maakonna valimiskomisjonis ja

Vabariigi Valimiskomisjonis. Seega oli Konstitutsioonierakonnal võimalus jälgida

hääletamistulemuste kindlakstegemist nii jaoskonnakomisjonides kui ka maakondade

valimiskomisjonides ning rikkumise ilmnemisel seda vaidlustada.

Konstitutsioonierakond pole vaidlustanud ühegi jaoskonnakomisjoni toimingut peale Kohtla-Järve

neljanda valimisjaoskonna komisjoni toimingu, mille kohta tehtud Ida-Viru Maakonna

Valimiskomisjoni 8. märtsi 2007. a otsusega nr 6 ta nõustus, jättes viimase Vabariigi

Valimiskomisjonis vaidlustamata. Samuti pole Konstitutsioonierakond vaidlustanud

hääletamissedelite ülelugemist maakondade valimiskomisjonides ega ole esitanud Vabariigi

Valimiskomisjonile ühtegi tõendit selle kohta, et mõni maakonna valimiskomisjon on

hääletamistulemuste kindlakstegemisel rikkunud RKVS § 57 lg-t 9.

Riigikohtul pole võimalik teha otsust, millest tuleneks kõigi maakondade valimiskomisjonide

kohustus üle lugeda kõik kehtetuks tunnistatud hääletamissedelid, tuginedes pelgalt paljasõnalisele ja

umbmäärasele väitele, et Konstitutsioonierakonna poole on pöördunud isikuid (eriti Ida-Virumaal ja

Tallinnas), kes endi väitel kirjutasid hääletamissedelile kandidaadi nime, kuid kelle kandidaadi

hääletamistulemuses nende antud hääl ei kajastunud.

16. Konstitutsioonierakonna kaebus jääb eeltoodud põhjendustel rahuldamata.

Hannes Kiris, Ants Kull, Jüri Põld