3-2-1-14-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-14-07

Määruse kuupäev

Tartu, 13. märts 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

OY Palokatkomiehet hagi osaühingu Tefire Group vastu

234 699 krooni saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 29. novembri 2006. a määrus

tsiviilasjas nr 2-06-10402

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OY Palokatkomiehet määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja OY Palokatkomiehet (Kirsikkapolku 1, 21600, Parainen,

Soome), esindaja vandeadvokaat Andres Past.

Kostja osaühing Tefire Group (registrikood xxxxxxxx).

Asja läbivaatamise kuupäev

19. veebruar 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 29. novembri 2006. a määrus muutmata.

2. Saata asi Harju Maakohtule menetluse taastamise avalduse lahendamiseks.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Tagastada osaühingule Advokaadibüroo Concordia OY Palokatkomiehet määruskaebuselt

11. detsembril 2006. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 3. mail 2006. a esitas OY Palokatkomiehet (hageja) Harju Maakohtule hagi osaühingu Tefire

Group (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 234 699 krooni. 8. juuni 2006. a

vastuses hagile teatas kostja, et ta ei tunnista hagi. 14. juunil 2006. a saatis maakohus hagejale ja

kostjale tähitud väljastusteatega kutsed 4. oktoobril 2006. a toimuvale kohtuistungile. 4. oktoobri

2006. a kohtuistungil taotles kostja hagi läbivaatamata jätmist, kuna hageja ei ilmunud kohtuistungile.

2. 10. oktoobril 2006. a tegi maakohus määruse, millega jättis hagi läbi vaatamata. Maakohtu

määruse põhjenduste kohaselt ei teatanud hageja kohtule ilmumata jätmise põhjustest. TsMS § 409

lg 1 p 1 kohaselt, kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, jätab kohus kohale

ilmunud kostja taotlusel hagi läbi vaatamata.

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus menetluse taastada.

4. 20. novembri 2006. a määrusega edastas maakohus TsMS § 663 lg 5 alusel määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule. Maakohus ei pidanud määruskaebust põhjendatuks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. novembri 2006. a määrusega Harju Maakohtu 10. oktoobri

2006. a määruse muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et TsMS § 409 lg 1 p 1 järgi, kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud

kohtuistungile, jätab kohus kohale ilmunud kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. TsMS § 412 lõikes 1

on sätestatud alused, mil kohus ei või jätta hagi läbi vaatamata sõltumata sellest, et hageja on

kohtuistungile ilmumata jäänud. Sama paragrahvi lõike 1 punkti 2 kohaselt ei või jätta hagi läbi

vaatamata, kui kohtuistungile ilmumata jäänud hagejat ei kutsutud istungile õigel ajal, kutses ei ole

selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid.

Hageja väide talle kohtuistungist teatamata jätmise kohta ei ole tõendatud. TsMS § 321 lg 1 kohaselt,

kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas

menetlusdokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes menetlusosalise esindajale, kui kohus ei

pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Kohtutoimikust nähtub, et hageja

esindajale saadeti kohtukutse 14. juunil 2006. a ning allkiri selle kättesaamise kohta on antud

15. juunil 2006. a. Väljastusteatel (tlk 46) on näha, et allkiri anti selle kohta, et teatakse istungi

toimumisest Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas 4. oktoobril 2006. a kell 11.00. Kohtukutse

lisana on saadetud kostja vastus.

Hageja esindaja kinnitas, et sai Harju Maakohtu postitatud tähitud kirja kätte. Selle ümbrikul oli muu

hulgas ka märge "kohtukutse nr. 30". Sellise märke olemasolul peab kirja saaja kontrollima

kohtukutse sisaldumist talle saadetud dokumentide hulgas ning selle puudumisel võtma ühendust

kohtuga. Praegusel juhul hageja esindaja seda ei teinud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse

tühistada ja teha uue määruse, millega taastada tsiviilasja menetlus seisust, milles see oli enne hagi

läbivaatamata jätmist.

Määruskaebuse kohaselt jättis ringkonnakohus ebaõigesti kohaldamata põhiseaduse § 24 lg 2 ja on

oluliselt rikkunud TsMS § 412 lg 1 p 1 ja 2, § 669 lg 1 p 5 ning § 7.

Maakohtu postitatud ümbrikus ei olnud kohtukutset. Ringkonnakohus jättis analüüsimata hageja

argumendid tõendamiskoormise kohta. Hageja avaldas soovi tõendada negatiivset asjaolu

advokaadibüroo selle töötaja ütlustega, kes võttis postiljonilt ümbriku vastu. Ringkonnakohus selle

sooviga ei arvestanud.

Hageja ei pidanud kontrollima kohtukutse sisaldumist temale saadetud dokumentide hulgas. TsMS

§ 343 lg 1 järgi on kohtukutse kättetoimetamine avaliku võimu kohustus.

TsMS § 412 lg 1 p 1 kohaselt ei jäta kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja oli nõus kirjaliku

menetlusega. Hageja ei soovinud hagis asja läbivaatamist kohtuistungil. TsMS § 363 lg 1 p 4 kohaselt

peab ta sellisest soovist selgelt teatama. Seega tuleb ta lugeda nõustunuks kirjaliku menetlusega.

Seetõttu ei ilmunud hageja ka kohtuistungile. Ka kostja ei soovinud kohtuistungit.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ilmu

korraldavale kohtuistungile.

7. Kostja ei ole määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Asi tuleb saata Harju

Maakohtule menetluse taastamise avalduse lahendamiseks.

9. Kolleegium märgib esmalt, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, mis reguleerivad

TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel tehtud hagi läbivaatamata jätmise määruse peale edasikaebamist. Sellele

eksimusele ei ole tähelepanu pööranud ka ringkonnakohus.

TsMS § 412 lg 3 kohaselt võib hageja 14 päeva jooksul alates talle hagi läbivaatamata jätmise

määruse kättetoimetamisest taotleda, et sama kohus menetluse täielikult või osaliselt taastaks. Seega

on hagejal juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel, õigus esitada menetluse

taastamise avaldus, mitte määruskaebus hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale. Määruskaebuse

võib TsMS § 412 lg 5 esimese lause kohaselt esitada menetluse taastamata jätmise määruse peale.

Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse Riigikohtule TsMS

§ 412 lg 5 teises lauses sätestatud juhtudel. Seega ei saa selles asjas hagi läbi vaatamata jätmisel

TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel kohaldada TsMS § 427, mis näeb ette määruskaebuse esitamise õiguse

hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale muudel juhtudel.

Maakohus peab TsMS § 465 lg 2 p 8 nõuete kohaselt põhjendama määrust, millega ta lahendab

menetluse taastamise avalduse. Praegusel juhul ei ole aga maakohus menetluse taastamise avaldust

sisuliselt analüüsinud, vaid on selle TsMS § 663 lg-le 5 viidates edastanud ebaõigesti

ringkonnakohtule. Kuna määruskaebuse resolutsioonis on hageja maakohtult taotlenud ka menetluse

taastamist ning määruskaebuse esitamise õigus puudus (vt eespool), oleks maakohus pidanud

määruskaebust käsitama menetluse taastamise avaldusena.

Nagu eespool on leitud, on menetluse taastamise soovi korral õige õiguskaitsevahend menetluse

taastamise avaldus. Selle avaldusega ei vaidlustata hagi läbivaatamata jätmise määrust, vaid

soovitakse kas mõjuva põhjuse tõttu või muudel seaduses sätestatud alustel menetluse taastamist.

Maakohus on jätnud menetluse taastamise taotluse tähelepanuta. Seega jäävad maakohtu hagi

läbivaatamata jätmise määrus ning ringkonnakohtu määrus jõusse sõltumata menetluse taastamise

avalduse lahendamise tulemusest. Maakohtu määrus, millega maakohus edastas määruskaebuse

ringkonnakohtule, ei ole aga vaidlustatav (vt selle kohta Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06

(RT III 2006, 34, 290), p 14), kuid asi tuleb saata maakohtule menetluse taastamise avalduse

lahendamiseks.

10. Menetluse taastamise avalduse lahendamisel tuleb silmas pidada ka alljärgnevat.

Asja materjalide kohaselt on menetlusdokument kätte toimetatud advokaadibüroo sekretärile, kes ei

ole asja materjalide järgi hageja esindaja. Hageja esindajaks tsiviilasjas saab TsMS § 218 lg 1 p 1

kohaselt olla advokaat, mitte aga advokaadibüroo, kellel on küll advokatuuriseaduses ettenähtud

juhtudel õigus sõlmida kliendileping. TsMS § 412 lg 4 järgi ei ole menetluse taastamiseks vaja

esitada ega põhistada mõjuvat põhjust muu hulgas siis, kui kohtukutse toimetati hagejale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kuna praegusel juhul ei ole

kohtukutse kätte toimetatud hagejale või tema esindajale isiklikult allkirja vastu, siis ei ole vaja

menetluse taastamiseks esitada ega põhistada kohtuistungile ilmumata jätmise mõjuvat põhjust.

Kolleegium on seisukohal, et TsMS § 412 lg 4 kohaldamise eeldusi peab kohus kontrollima esitatud

menetluse taastamise avalduse alusel ka siis, kui avalduses on tuginetud üksnes mõjuva põhjuse

olemasolule. Eelöeldu kehtib ka kassatsioonimenetluses. Praegusel juhul ei ole kohtud TsMS § 412

lg 4 kohaldamise eeldusi kontrollinud.

11. Kolleegium peab vajalikuks märkida ka seda, et ringkonnakohus on hinnanud hageja väidet, et

talle ei teatatud kohtuistungist, ebaõigesti tõendatuse/tõendamise kontekstis. TsMS § 412 lg 3

kohaselt ei pea hageja oma väiteid tõendama, vaid põhistama. Põhistamine tähendab TsMS § 235

kohaselt kohtule väite usutavaks tegemist. Selleks saab kasutada kõiki seadusega lubatud tõendeid,

samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud

protsessuaalses vormis. Seega ei esitata väite põhistamisele samasuguseid formaalseid ja sisulisi

nõudmisi nagu faktiliste asjaolude tõendamisele hagimenetluses. Põhistamisnõuet kasutatakse

tsiviilkohtumenetluse seadustikus eelkõige nn menetluslike taotluste korral.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et praegustel asjaoludel oleks hageja pidanud võtma

ümbrikus kohtukutse puudumisel kohtuga asjaolude selgitamiseks ühendust. Selline kohustus tuleneb

menetlusosalisele TsMS § 200 lg-st 1, mille kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma

menetlusõigusi heauskselt.

12. Vastuseks määruskaebuse väitele, et korraldaval istungil ei tohi jätta hagi läbi vaatamata, märgib

kolleegium järgmist. TsMS § 409 lg 1 p 1 järgi võib kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätta hagi

läbi vaatamata, kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. Asja arutamiseks

määratud kohtuistung tähendab tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes kõiki neid kohtuistungeid,

millel lahendatakse pooltevahelist sisulist vaidlust kogumis, pidades silmas kõiki esitatud asjaolusid.

Asja arutamiseks määratud kohtuistung TsMS § 409 lg 1 p 1 tähenduses ei ole seega nt istung, mis

korraldatakse ainult mõne spetsiifilise tõendi uurimiseks, või otsuses vigade parandamise arutamiseks

määratud istung, kui kohus peab vajalikuks sellise istungi korraldamist (TsMS § 447 lg 2).

TsMS § 392 lg 2 kohaselt, kui asi tuleb läbi vaadata kohtuistungil, valmistab kohus asja arutamise

ette niisuguse põhjalikkusega, et asja saaks katkematult lahendada ühel kohtuistungil. TsMS § 398

lg 2 kohaselt peab kohus asja arutamise istungi eelistungi jätkuna ja lahendab asja sisuliselt, välja

arvatud juhul, kui kohus leiab, et asjas tähendust omavad asjaolud ei ole piisavalt välja selgitatud.

Seega võib asja lõplik lahendamine sel juhul toimuda sõltumata poolte seisukohtadest istungi

jätkamise kohta. Nimetatud normidest tuleneb üldine põhimõte, et asja sisuline arutamine toimub

eelduslikult ainult ühel kohtuistungil. Üksnes juhul, mil esimesel istungil selgub, et asjaolud ei ole

piisavalt välja selgitatud, toimub asjas mitu istungit.

13. Kolleegium peab vajalikuks lisada, et TsMS § 363 lg 1 p 4 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida,

kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. TsMS

§ 341 lg 1 kohaselt vaadatakse tsiviilasi läbi ja lahendatakse kohtuistungil, kui seadusega ei ole

sätestatud teisiti. TsMS § 412 lg 1 p 1 kohaselt ei jäta kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja oli nõus

kirjaliku menetlusega. Seega tuleb neid norme koostoimes kohaldada selliselt, et hageja peab

hagiavalduses märkima, kas ta soovib asja lahendamist kohtuistungil või on ta nõus kirjaliku

menetlusega. Kui hageja ei ole hagis selgelt märkinud kumbagi soovi, ei tähenda see automaatselt

nõustumist kirjaliku menetlusega.

Lea Laarmaa, Jaak Luik, Tambet Tampuu