3-2-2-2-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-2-2-07

Määruse kuupäev

Tartu, 7. märts 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Lea Laarmaa

Kohtuasi

M. M hagi D. A vastu lapsele elatise nõudes.

Vaidlustatud kohtulahend

Ida-Viru Maakohtu 11. novembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 2-

2154/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

D. A teistmisavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja D. A (isikukood xxxxxxxxxxx) ja tema esindaja

vandeadvokaat Raul Ainla

Vastustaja M. M (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

12. veebruar 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta D. A avaldus Ida-Viru Maakohtu 11. novembri 2004. a otsuse teistmiseks rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M. M esitas 21. veebruaril 2003. a hagi D. A vastu x. xxxxxx xxxx. a sündinud poja ülalpidamiseks

elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt elasid pooled koos alates 1. jaanuarist 1999. a ja poeg

Xxxxxxx isana on poolte ühise avalduse alusel lapse sünniakti kantud kostja. Kohtuistungil vaidles

kostja hagile vastu põhjusel, et ta ei soovi elatist maksta, kuna hageja ei lase temal lapsega kohtuda.

2. Ida-Viru Maakohus rahuldas hagi 11. novembri 2004. a otsusega ja mõistis lapse ülalpidamiseks

elatise välja kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja kohtuotsust ei vaidlustanud ja see on

24. novembrist 2004. a seadusjõus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. 13. detsembril 2006. a esitas D. A Riigikohtule teistmisavalduse, milles palus tühistada Ida-Viru

Maakohtu 11. novembri 2004. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 702 lg 1 kohaselt võib jõustunud kohtulahendi

hagimenetluses poole avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi

vaadata. TsMS § 702 lg 2 p 9 järgi on teistmise aluseks muu oluline asjaolu või tõend, mis

kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla poolele teada ja mille esitamisel

või millele tuginemisel menetluses oleks ilmselt tehtud teistsugune kohtulahend.

Elatishagi menetluse ajal kohtus ei olnud avaldajal alust kahelda oma isaduses poja suhtes eelkõige

seetõttu, et poeg sündis poolte kooselu ajal. Põhjendatud kahtlus oma isaduses tekkis avaldajal pärast

seda, kui lapse ema takistas tal lapsega kohtuda ja põhjendas seda sellega, et avaldaja ei ole lapse isa.

Kahtluse hajutamiseks esitas avaldaja 17. augustil 2005. a Ida-Viru Maakohtule hagi isaduse

tuvastamiseks ning taotles DNA ekspertiisi määramist. Kohus määras molekulaargeneetilise

ekspertiisi. Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo 13. oktoobri 2006. a akti kohaselt ei saa avaldaja olla

Xxxxxxx bioloogiline isa. Avaldaja leiab, et eksperdi arvamus, millega on tuvastatud asjaolu, et

avaldaja ei ole lapse isa, on uus asjaolu ja oleks kaasa toonud elatishagis teistsuguse kohtulahendi

tegemise. Teistmisavaldus on esitatud TsMS § 704 lg-s 1 märgitud 2-kuulise tähtaja jooksul.

4. Hageja teistmisavaldusele vastanud ei ole.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna puudub TsMS § 702 lg 2 p-s 9

nimetatud teistmise alus.

6. Jõustunud kohtuotsuse teistmise alused on sätestatud TsMS §-s 702. Vastavalt TsMS § 702 lg-le 1

võib jõustunud kohtulahendi hagimenetluses poole avalduse alusel, hagita menetluses

menetlusosalise või muu isiku, kelle kohus oleks pidanud asja lahendamisel kaasama, avalduse alusel

uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata. See säte annab jõustunud

kohtuotsuse uueks läbivaatamiseks aluse juhul, kui on tulnud ilmsiks uued asjaolud. Sama

paragrahvi 2. lõike p 9 kohaselt on teistmise alus muu oluline asjaolu või tõend, mis kohtulahendi

tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla poolele teada ja mille esitamisel või millele

tuginemisel menetluses oleks ilmselt tehtud teistsugune kohtulahend.

Kohtuotsuse teistmise alusena on avaldaja esitanud molekulaargeneetilise ekspertiisi akti nr 060372

ja uue asjaoluna selle, et avaldaja ei saa olla Xxxxxxx bioloogiline isa.

7. Perekonnaseaduse (PKS) § 38 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja

kohustused lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Lapse põlvnemine isast,

kes ei ole lapse emaga abielus, tehakse PKS § 41 lg 1 järgi kindlaks lapse isa ja ema ühise kirjaliku

avalduse alusel, mille nad isiklikult esitavad perekonnaseisuasutusele. Kuna avaldaja ei olnud lapse

emaga abielus, siis sai lapse põlvnemist temast kindlaks teha üksnes tema ja ema ühise avalduse

alusel. Teistmisavalduses on avaldaja märkinud, et ta on lapse sünniakti kantud lapse isana lapse ema

ja tema enda ühise avalduse alusel. Lapse ema ja avaldaja ühise avalduse esitamisega oli avaldaja

lapse enda omaks tunnistanud, ükskõik mis motiivil see toimus. Seega on lapse põlvnemine

avaldajast tehtud kindlaks PKS § 41 lg-s 1 sätestatud korras.

Isaduse omaksvõtt võib olla ebaõige, kuid see ei mõjutanud ega mõjuta elatishagi menetluses

põlvnemise kindlakstegemise kehtivust. Vastavalt PKS §-le 38 on avaldajal ja lapsel vastastikused

õigused ja kohustused tekkinud seaduses sätestatud korras põlvnemise kindlakstegemisest. Avaldaja

oli elatishagi menetlemise ajal lapse vanemana kantud lapse sünniakti ja on seda jätkuvalt ning PKS

§ 60 lg 1 järgi on tal lapse vanemana kohustus anda lapsele ülalpidamist.

Kuna esitatud asjaolu ja tõend ei oleks mõjutanud kohtulahendi tegemist menetlusosalise kasuks või

kahjuks, siis ei ole ka TsMS § 702 lg 2 p 9 järgi kohtuotsuse teistmiseks alust. Vastavalt TsMS § 702

lg-le 3 ei ole sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolu teistmise alus, kui see ei ole mõjutanud

kohtulahendi tegemist menetlusosalise kasuks või kahjuks.

8. Perekonnaseadus annab võimaluse lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kannet kohtus

vaidlustada. Nii võib PKS § 44 lg 2 p 1 järgi vanema kohta tehtud kannet vaidlustada isik, kes on

lapse sünniakti kantud lapse isana. Kohus võib PKS § 44 lg 1 kohaselt tunnistada lapse sünniaktis

vanema kohta tehtud kande valeks, kui ta tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Vanema kande

vaidlustamise menetluses on kohane tõend ka teistmisavaldusele lisatud eksperdiarvamus.

Perekonnaseaduse § 44 lg 3 järgi on kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaeg üks aasta

päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest. Isik, kes on sünniakti lapse isana

kantud tema enda või tema ja lapse ema ühise avalduse alusel, ei või PKS § 44 lg 5 järgi kannet

vaidlustada, kui ta avalduse esitamise ajal teadis, et ta ei ole lapse isa. Seega sõltub kande

vaidlustamise õigus isiku, kes on isana lapse sünniakti kantud, kande ebaõigsusest teada saamisest

või teadma pidamisest ja selle õiguse kasutamine on seotud tähtajaga. Kui aga vanem avalduse

esitamisel teadis, et ta pole lapse isa, siis perekonnaseadus talle vanema kande vaidlustamist ei

võimalda. (Vt ka Riigikohtu 4. märtsi 1999. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-99 (RT III 1999, 9, 100).)

9. Teistmisavalduse kohaselt ei ole avaldaja vanema kannet vaidlustanud, vaid on esitanud Ida-Viru

Maakohtule 17. augustil 2005. a hagi isaduse tuvastamiseks. Lapse põlvnemine avaldajast on aga

seaduse kohaselt kindlaks tehtud ja avaldajal selle hagi esitamiseks vajadust ei olnud. Kui avaldaja on

eelnimetatud hagis vaidlustanud enda kui lapse vanema kohta tehtud kande lapse sünniaktis, siis

võiks seda hagiavaldust käsitada ka vanema kande vaidlustamise hagina.

10. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kui kohtuotsusega tuvastatakse, et laps ei põlvne isaduse

omaksvõtnud vanemast, on see tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Samas ei saa vanema õiguste faktilist

teostamist olematuks teha ja ka lapse sünniakti kannet ei saa muuta tagasiulatuvalt. Selle kohtuotsuse

jõustumisel ei ole isikul, kelle kohta tehtud vanema kanne tunnistati ebaõigeks, kohustust lapsele

elatist maksta. Perekonnaseadus sätestab elatise tasaarvestuse ja tagasinõude lubamatuse. Vastavalt

PKS § 72 lg-le 2 ei või väljamakstud elatist tagasi nõuda.

Vastavalt PKS § 110 lg-le 1 muudab perekonnaseisuasutus jõustunud kohtuotsuse alusel sünniaktis

vanema kande. Perekonnaseisuaktide koostamise, muutmise, parandamise, taastamise ja tühistamise

ning perekonnaseisutunnistuste väljaandmise korra p 91 alapunkti 6 järgi tehakse perekonnaseisuakti

kannetes muudatusi, kui perekonnaseisuakti kande ebaõigsus on tuvastatud kohtu korras. Sama korra

p 93 alapunkti 5 järgi on perekonnaseisuakti kannete muutmise aluseks kohtuotsus lapse sünniaktis

isa või ema andmete kustutamise või perekonnaseisuakti kande ebaõigsuse tuvastamise kohta.

Jaak Luik, Peeter Jerofejev, L. Laarmaa