3-2-2-2-07 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedM. M esitas 21. veebruaril 2003. a hagi D. A vastu x. xxxxxx xxxx. a sündinud poja ülalpidamiseks elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt elasid pooled koos alates 1. jaanuarist 1999. a ja poeg
Legislator headnote
AI generated3-2-2-2-07 · Riigikohus: M. M esitas 21. veebruaril 2003. a hagi D. A vastu x. xxxxxx xxxx. a sündinud poja ülalpidamiseks elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt elasid pooled koos alates 1. jaanuarist 1999. a ja poeg
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-2-2-2-07
Määruse kuupäev
Tartu, 7. märts 2007. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Lea Laarmaa
Kohtuasi
M. M hagi D. A vastu lapsele elatise nõudes.
Vaidlustatud kohtulahend
Ida-Viru Maakohtu 11. novembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 2-
2154/03
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
D. A teistmisavaldus
Menetlusosalised ja nende
esindajad Riigikohtus
Avaldaja D. A (isikukood xxxxxxxxxxx) ja tema esindaja
vandeadvokaat Raul Ainla
Vastustaja M. M (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamise kuupäev
12. veebruar 2007. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta D. A avaldus Ida-Viru Maakohtu 11. novembri 2004. a otsuse teistmiseks rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. M. M esitas 21. veebruaril 2003. a hagi D. A vastu x. xxxxxx xxxx. a sündinud poja ülalpidamiseks
elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt elasid pooled koos alates 1. jaanuarist 1999. a ja poeg
Xxxxxxx isana on poolte ühise avalduse alusel lapse sünniakti kantud kostja. Kohtuistungil vaidles
kostja hagile vastu põhjusel, et ta ei soovi elatist maksta, kuna hageja ei lase temal lapsega kohtuda.
2. Ida-Viru Maakohus rahuldas hagi 11. novembri 2004. a otsusega ja mõistis lapse ülalpidamiseks
elatise välja kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja kohtuotsust ei vaidlustanud ja see on
24. novembrist 2004. a seadusjõus.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. 13. detsembril 2006. a esitas D. A Riigikohtule teistmisavalduse, milles palus tühistada Ida-Viru
Maakohtu 11. novembri 2004. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 702 lg 1 kohaselt võib jõustunud kohtulahendi
hagimenetluses poole avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi
vaadata. TsMS § 702 lg 2 p 9 järgi on teistmise aluseks muu oluline asjaolu või tõend, mis
kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla poolele teada ja mille esitamisel
või millele tuginemisel menetluses oleks ilmselt tehtud teistsugune kohtulahend.
Elatishagi menetluse ajal kohtus ei olnud avaldajal alust kahelda oma isaduses poja suhtes eelkõige
seetõttu, et poeg sündis poolte kooselu ajal. Põhjendatud kahtlus oma isaduses tekkis avaldajal pärast
seda, kui lapse ema takistas tal lapsega kohtuda ja põhjendas seda sellega, et avaldaja ei ole lapse isa.
Kahtluse hajutamiseks esitas avaldaja 17. augustil 2005. a Ida-Viru Maakohtule hagi isaduse
tuvastamiseks ning taotles DNA ekspertiisi määramist. Kohus määras molekulaargeneetilise
ekspertiisi. Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo 13. oktoobri 2006. a akti kohaselt ei saa avaldaja olla
Xxxxxxx bioloogiline isa. Avaldaja leiab, et eksperdi arvamus, millega on tuvastatud asjaolu, et
avaldaja ei ole lapse isa, on uus asjaolu ja oleks kaasa toonud elatishagis teistsuguse kohtulahendi
tegemise. Teistmisavaldus on esitatud TsMS § 704 lg-s 1 märgitud 2-kuulise tähtaja jooksul.
4. Hageja teistmisavaldusele vastanud ei ole.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna puudub TsMS § 702 lg 2 p-s 9
nimetatud teistmise alus.
6. Jõustunud kohtuotsuse teistmise alused on sätestatud TsMS §-s 702. Vastavalt TsMS § 702 lg-le 1
võib jõustunud kohtulahendi hagimenetluses poole avalduse alusel, hagita menetluses
menetlusosalise või muu isiku, kelle kohus oleks pidanud asja lahendamisel kaasama, avalduse alusel
uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata. See säte annab jõustunud
kohtuotsuse uueks läbivaatamiseks aluse juhul, kui on tulnud ilmsiks uued asjaolud. Sama
paragrahvi 2. lõike p 9 kohaselt on teistmise alus muu oluline asjaolu või tõend, mis kohtulahendi
tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla poolele teada ja mille esitamisel või millele
tuginemisel menetluses oleks ilmselt tehtud teistsugune kohtulahend.
Kohtuotsuse teistmise alusena on avaldaja esitanud molekulaargeneetilise ekspertiisi akti nr 060372
ja uue asjaoluna selle, et avaldaja ei saa olla Xxxxxxx bioloogiline isa.
7. Perekonnaseaduse (PKS) § 38 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja
kohustused lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Lapse põlvnemine isast,
kes ei ole lapse emaga abielus, tehakse PKS § 41 lg 1 järgi kindlaks lapse isa ja ema ühise kirjaliku
avalduse alusel, mille nad isiklikult esitavad perekonnaseisuasutusele. Kuna avaldaja ei olnud lapse
emaga abielus, siis sai lapse põlvnemist temast kindlaks teha üksnes tema ja ema ühise avalduse
alusel. Teistmisavalduses on avaldaja märkinud, et ta on lapse sünniakti kantud lapse isana lapse ema
ja tema enda ühise avalduse alusel. Lapse ema ja avaldaja ühise avalduse esitamisega oli avaldaja
lapse enda omaks tunnistanud, ükskõik mis motiivil see toimus. Seega on lapse põlvnemine
avaldajast tehtud kindlaks PKS § 41 lg-s 1 sätestatud korras.
Isaduse omaksvõtt võib olla ebaõige, kuid see ei mõjutanud ega mõjuta elatishagi menetluses
põlvnemise kindlakstegemise kehtivust. Vastavalt PKS §-le 38 on avaldajal ja lapsel vastastikused
õigused ja kohustused tekkinud seaduses sätestatud korras põlvnemise kindlakstegemisest. Avaldaja
oli elatishagi menetlemise ajal lapse vanemana kantud lapse sünniakti ja on seda jätkuvalt ning PKS
§ 60 lg 1 järgi on tal lapse vanemana kohustus anda lapsele ülalpidamist.
Kuna esitatud asjaolu ja tõend ei oleks mõjutanud kohtulahendi tegemist menetlusosalise kasuks või
kahjuks, siis ei ole ka TsMS § 702 lg 2 p 9 järgi kohtuotsuse teistmiseks alust. Vastavalt TsMS § 702
lg-le 3 ei ole sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolu teistmise alus, kui see ei ole mõjutanud
kohtulahendi tegemist menetlusosalise kasuks või kahjuks.
8. Perekonnaseadus annab võimaluse lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kannet kohtus
vaidlustada. Nii võib PKS § 44 lg 2 p 1 järgi vanema kohta tehtud kannet vaidlustada isik, kes on
lapse sünniakti kantud lapse isana. Kohus võib PKS § 44 lg 1 kohaselt tunnistada lapse sünniaktis
vanema kohta tehtud kande valeks, kui ta tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Vanema kande
vaidlustamise menetluses on kohane tõend ka teistmisavaldusele lisatud eksperdiarvamus.
Perekonnaseaduse § 44 lg 3 järgi on kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaeg üks aasta
päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest. Isik, kes on sünniakti lapse isana
kantud tema enda või tema ja lapse ema ühise avalduse alusel, ei või PKS § 44 lg 5 järgi kannet
vaidlustada, kui ta avalduse esitamise ajal teadis, et ta ei ole lapse isa. Seega sõltub kande
vaidlustamise õigus isiku, kes on isana lapse sünniakti kantud, kande ebaõigsusest teada saamisest
või teadma pidamisest ja selle õiguse kasutamine on seotud tähtajaga. Kui aga vanem avalduse
esitamisel teadis, et ta pole lapse isa, siis perekonnaseadus talle vanema kande vaidlustamist ei
võimalda. (Vt ka Riigikohtu 4. märtsi 1999. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-99 (RT III 1999, 9, 100).)
9. Teistmisavalduse kohaselt ei ole avaldaja vanema kannet vaidlustanud, vaid on esitanud Ida-Viru
Maakohtule 17. augustil 2005. a hagi isaduse tuvastamiseks. Lapse põlvnemine avaldajast on aga
seaduse kohaselt kindlaks tehtud ja avaldajal selle hagi esitamiseks vajadust ei olnud. Kui avaldaja on
eelnimetatud hagis vaidlustanud enda kui lapse vanema kohta tehtud kande lapse sünniaktis, siis
võiks seda hagiavaldust käsitada ka vanema kande vaidlustamise hagina.
10. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kui kohtuotsusega tuvastatakse, et laps ei põlvne isaduse
omaksvõtnud vanemast, on see tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Samas ei saa vanema õiguste faktilist
teostamist olematuks teha ja ka lapse sünniakti kannet ei saa muuta tagasiulatuvalt. Selle kohtuotsuse
jõustumisel ei ole isikul, kelle kohta tehtud vanema kanne tunnistati ebaõigeks, kohustust lapsele
elatist maksta. Perekonnaseadus sätestab elatise tasaarvestuse ja tagasinõude lubamatuse. Vastavalt
PKS § 72 lg-le 2 ei või väljamakstud elatist tagasi nõuda.
Vastavalt PKS § 110 lg-le 1 muudab perekonnaseisuasutus jõustunud kohtuotsuse alusel sünniaktis
vanema kande. Perekonnaseisuaktide koostamise, muutmise, parandamise, taastamise ja tühistamise
ning perekonnaseisutunnistuste väljaandmise korra p 91 alapunkti 6 järgi tehakse perekonnaseisuakti
kannetes muudatusi, kui perekonnaseisuakti kande ebaõigsus on tuvastatud kohtu korras. Sama korra
p 93 alapunkti 5 järgi on perekonnaseisuakti kannete muutmise aluseks kohtuotsus lapse sünniaktis
isa või ema andmete kustutamise või perekonnaseisuakti kande ebaõigsuse tuvastamise kohta.
Jaak Luik, Peeter Jerofejev, L. Laarmaa