3-3-1-93-06 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedPõllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) peadirektori 9. jaanuari 2006. a käskkirjaga nr 1-3.12/76 jäeti rahaliste vahendite puudumise tõttu rahuldamata OÜ Reinu
Legislator headnote
AI generatedArt. 37 lg, Art. 46 lg, Art. 27 ei; 3-3-1-93-06 · Riigikohus: jaanuari 2006. a käskkirjaga nr 1-3.12/76 jäeti rahaliste vahendite puudumise tõttu rahuldamata OÜ Reinu
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-3-1-93-06
Otsuse kuupäev
27. veebruar 2007
Kohtukoosseis
Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia
Laffranque
Kohtuasi
OÜ Reinu Toidukaubad kaebus Põllumajanduse Registrite ja
Informatsiooni Ameti peadirektori 9. jaanuari 2006. a käskkirja
nr 1-3.12/76 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 7. septembri 2006. a otsus haldusasjas
nr 3-06-291
Menetluse alus Riigikohtus
OÜ Reinu Toidukaubad kassatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada OÜ Reinu Toidukaubad kassatsioonkaebus.
Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 7. septembri 2006. a otsus haldusasjas nr 3-06-291.
Jätta jõusse Tartu Halduskohtu 11. aprilli 2006. a otsus haldusasjas nr 3-06-291, täiendades
selle põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
Tagastada kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) peadirektori 9. jaanuari
2006. a käskkirjaga nr 1-3.12/76 jäeti rahaliste vahendite puudumise tõttu rahuldamata OÜ Reinu
Toidukaubad taotlus nr 0205780012 põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise parandamise
investeeringu toetuseks. Taotlusega sooviti saada 348 000 krooni toetust liha ja lihatoodete käitlemise
seadmete ja tehnoloogiliste liinide, sh külmatootmisseadmete ja paiksete kütteseadmete ostmiseks ja
paigaldamiseks. Taotlusele olid lisatud kõik vajalikud dokumendid. PRIA tegi analüütikute abil OÜ
Reinu Toidukaubad ja teiste taotlejate kohta hindepunktide tabeli, mida kontrollisid autoriseerijad.
Selle alusel koostati taotluste eraldamiseks paremusjärjestuse tabel. PRIA peadirektori käskkiri OÜ
Reinu Toidukaubad taotluse rahuldamata jätmise kohta tugines Struktuuritoetuse seaduse (STS) § 20
lg-le 3 ja põllumajandusministri 16. aprilli 2004. a määruse nr 39 ""Eesti riikliku arengukava Euroopa
Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004 - 2006" meetme
3.2 "Põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise parandamise investeeringutoetus" tingimused"
(edaspidi põllumajandusministri määrus nr 39) § 14 lg-le 5. Peale rahaliste vahendite puudumise
nentimise haldusakt täiendavaid põhjendusi ei sisaldanud.
2. OÜ Reinu Toidukaubad esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus PRIA
peadirektori 9. jaanuari 2006. a käskkiri nr 1-3.12/76 tühistada ja kohustada PRIA-t uuesti läbi
vaatama OÜ Reinu Toidukaubad taotluse nr 0205780012. Kaebaja leidis, et vaidlustatav käskkiri on
motiveerimata, kuna selle alusel ei ole võimalik tuvastada ei faktilisi ega õiguslikke taotluse
rahuldamata jätmise aluseid ja nende omavahelist seost. Käskkiri on seega ebaseaduslik ja rikub
kaebaja subjektiivseid õigusi.
3. Tartu Halduskohus rahuldas 11. aprilli 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-06-291 OÜ Reinu
Toidukaubad kaebuse ja tühistas PRIA peadirektori 9. jaanuari 2006. a käskkirja nr 1-3.12/76 ning
tegi PRIA-le ettekirjutuse vaadata OÜ Reinu Toidukaubad taotlus nr 0205780012 uuesti läbi ja teha
uus otsus 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus mõistis OÜ Reinu Toidukaubad
kasuks PRIA-lt välja menetluskulud - riigilõivu 10 krooni ja õigusabikulu 18 880 krooni.
Tartu Halduskohus leidis, et Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 kohaselt peavad kirjalik
haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud, ning viitas
seejuures Riigikohtu halduskolleegiumi 19. märtsi 2002. a otsusele asjas nr 3-3-1-13-02. Halduskohtu
arvates puuduvad vaidlustatavas käskkirjas taotluse rahuldamata jätmist tinginud faktilised asjaolud
ja asjaolude ning õigusliku aluse vaheline seos. Seega on haldusakt motiveerimata; ei ole selge, kas
taotlus jäeti rahuldamata põhjusel, et taotleja ei saavutanud paremusjärjestuses toetuse otsustamiseks
vajalikku järjekohta või esines muu põhjus. Rikutud on kaebaja subjektiivset õigust seaduspärasele ja
kontrollitavale haldusmenetlusele. Kaebajal ei olnud võimalik veenduda, kas punktide andmine oli
objektiivne. Haldusakti mõistetamatuse tõttu ei olnud kaebajal võimalik formaalse loogika reegleid
kasutades järgida haldusaktis kajastatud tulemi saavutamise käiku. Asjakohane ei ole vastustaja
seisukoht, et kui OÜ Reinu Toidukaubad oleks pöördunud PRIA poole haldusakti selgitamiseks,
oleks seda tehtud. Ei ole õigustatud haldusakti motiveerimata jätmine seetõttu, et keerulises asjas on
võimatu põhjendusi tuua, kuna selleks oleks vaja analüüsida kõiki taotluse esitajate toimikuid.
Vastustaja ise otsustab, kas motivatsioon tuua käskkirjas või käskkirja lisades.
4. PRIA esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotles halduskohtu otsuse
tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta OÜ Reinu Toidukaubad kaebus rahuldamata ja
vaidlustatud käskkiri jõusse. Apellandi arvates vastas toetuse taotlus küll nõuetele, kuid jäi
rahuldamata seetõttu, et puudusid rahalised vahendid, ja see on ka käskkirjas ainsa põhjusena ära
toodud. Käskkirjas nimetatud õiguslikust alusest ei saagi tuleneda muid põhjuseid taotluse
rahuldamata jätmiseks kui rahaliste vahendite puudumine. Investeeringutoetuse meetme 3.2 eelarve
kokku (liha, piim, teravili, marjad) oli 57 972 644 krooni. Sellest oli liha töötlemise ja turustamise
parandamiseks ette nähtud 36%. Liha töötlemise ja turustamise alajaotusest taotles toetust 18
taotlejat. Rahuldati vaid 5 taotlust, sest rohkem eelarvevahendeid ei jätkunud. OÜ Reinu
Toidukaubad oli paremusjärjestuselt 12. kohal hindepunktidega 14,994. Selleks, et teada saada, kas
tema suhtes on tehtud õige otsus, tulnuks taotlejal teada ka hindepunktide arvestust kõigi taotlejate
osas lihasektoris või vähemalt temale paremuselt eelnenud 11 taotleja osas. On mõeldamatu sellist
analüüsi teha taotluse rahuldamata jätmise käskkirjas. See eeldaks taotleja tutvumist ka kõigi teiste
toimikutega, et võrrelda oma hindepunkte teiste omadega. Pelgalt hindepunktide sissekirjutamine
taotluse rahuldamata jätmise käskkirja ei oleks aga lahendus. Punktide arvu märkimata jätmine ei
mõjutanud asja otsustamist, oluline on käskkirja sisuline õiguspärasus. Hindepunktide andmist
reguleerib põllumajandusministri määruse nr 39 lisa 7. Viimane välistab hindamise subjektiivsuse.
Seega on taotlejal võimalik hindepunktide summa oma majandustegevuse alusel ise välja arvutada.
Punktide andmise üksikasjalik kirjeldus on avaldatud ka PRIA kodulehel. HMS § 37 annab taotlejale
õiguse dokumentide ja toimikuga tutvumiseks; kui taotleja ka seejärel leiab, et tema suhtes on tehtud
ebaõiglane otsus, alles siis on põhjendatud kohtusse pöördumine. PRIA leidis, et halduskohtu
resolutsioon oli segane, sest sellest ei selgunud, miks ja kuidas peaks PRIA OÜ Reinu Toidukaubad
taotluse uuesti läbi vaatama, kui lõppotsus jääks ikka sisuliselt samaks. Samuti arvas PRIA, et temalt
OÜ Reinu Toidukaubad kasuks välja mõistetud õigusabikulud on ebamõistlikult suured.
5. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 7. septembri 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-06-291 PRIA
apellatsioonkaebuse ja tühistas Tartu Halduskohtu otsuse täies ulatuses. Ringkonnakohus võttis oma
otsuse aluseks HMS § 58, mille kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes
põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui
eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ringkonnakohtu arvates on praegusel
juhul tegemist just sellise olukorraga ja kohaldada tuleb HMS § 58. Ringkonnakohus leidis, et PRIA
peadirektori käskkirjas oli märgitud nii faktiline kui ka õiguslik alus. STS § 20 lg 3 alusel hinnatakse
juhul, kui rahuldatakse parimad taotlused, nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi
hindamiskriteeriumide alusel. Hindamise tulemuste põhjal koostatakse vajaduse korral taotluste
paremusjärjestus. Rahuldatakse parimad taotlused tingimusel, et taotluste rahuldamisel ei ületata
meetme või meetme osa taotluste rahastamise eelarvet. Ringkonnakohus oli seisukohal, et PRIA
tegevus vastab põllumajandusministri määruse nr 39 § 14 nõuetele. Haldustoimikus on PRIA
paremusjärjestus taotlejatest, samuti on olemas tabel, mille alusel jaotatav toetus jagati.
Põllumajandusministri määruse nr 39 § 14 lg 1 ei nõua, et see paremusjärjestus peaks kindlasti
sisalduma ka taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuses. Põllumajandusministri määruse
nr 39 § 14 lg 5 kohaselt, kui paremusjärjestuses eespool olevatele taotlejatele toetuste andmise järel
puuduvad rahalised vahendid, siis jäetakse taotlus rahuldamata, kuigi taotleja vastab kõigile toetuse
saamiseks esitatud nõuetele. Täiendavalt märkis ringkonnakohus, et HMS § 37 alusel on igas
menetlusstaadiumis võimalik tutvuda dokumentidega. Seega oli ka OÜ-l Reinu Toidukaubad
võimalik tutvuda materjalidega, et selgitada, miks jäeti tema taotlus rahuldamata. Vaidlustatud
käskkirja motiveerimatus ei ole takistanud OÜ-d Reinu Toidukaubad esitamast kaebust
halduskohtule, kohtutel oli võimalik kohtuliku uurimise käigus kontrollida haldusakti põhjendatust ja
halduskohus on seda ka teinud. Puudub vajadus kohustada haldusorganit andma välja uus akt, sest
esitatud materjalide alusel on juba selge, et haldusakti sisu ei muutuks. Ringkonnakohus jättis OÜ
Reinu Toidukaubad menetluskulud tema enda kanda.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
6. Kassaator OÜ Reinu Toidukaubad palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,
millega jätta halduskohtu otsus jõusse ning mõista OÜ Reinu Toidukaubad kasuks välja kantud
menetluskulud. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, sest
kohaldada ei tule HMS § 58. OÜ Reinu Toidukaubad arvates on PRIA peadirektori vaidlusalune
käskkiri motiveerimata ja seega vastuolus HMS §-s 56 sisalduvate haldusakti põhjendamise
nõuetega. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt rõhutanud haldusakti põhjendamise kohustust.
Riigikohtu halduskolleegium on 30. mai 1997. a määruses asjas nr 3-3-1-14-97 mh märkinud, et
motiveerimata haldusakt on seadusevastane, sest pole võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul
alusel see on antud. Samale seisukohale asus halduskolleegium ka 3. aprilli 2000. a otsuses asjas nr 3-
3-1-4-00. Haldusakti motiveeritust kui haldusaktile esitatavat üldist nõuet ja viimase seotust
Põhiseadusest tuleneva kaebeõiguse reaalse teostamise võimalikkusega on Riigikohtu
halduskolleegium toonitanud 7. novembri 1997. a määruses asjas nr 3-3-1-30-97 ja 22. mai 2000. a
otsuses asjas nr 3-3-1-14-00. Praegusel juhul on vaidlusaluse haldusakti ainukeseks põhjenduseks
märgitud rahaliste vahendite puudumine. Samas ei sisalda vaidlustatud haldusakt
põllumajandusministri määruse nr 39 §-s 14 sätestatud kohustuslikku nõuet - vähimatki viidet PRIA
tehtud paremusjärjestusele ja taotleja kohale selles. Kassaator rõhutab, et vaidlustatud käskkirjas
esinevad puudused sellises mahus, mis ei võimaldagi käskkirja sisuliselt kontrollida, kuid ilma
kontrollimata ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et hoolimata formaalsetest puudustest oleks
haldusakti lõppjäreldus OÜ Reinu Toidukaubad osas olnud sama. Käskkirjas ei sisaldu faktilist alust,
millest juhindudes jäeti taotlus rahuldamata. PRIA väited on suusõnalised ja kõik põhjendused on
esitatud alles kohtumenetluse ajal. Kaebajal ja kohtul puudub igasugune võimalus kontrollida
taotlejate algandmete, arvutuskäigu ja lõpptulemi seaduslikkust. PRIA menetlus taotluste
läbivaatamisel ei ole erinevalt nt planeerimismenetlusest avatud menetlus, vaid toimub "kabineti
vaikuses", mistõttu saab taotleja oma seisukoha kujundada pärast haldusakti saamist. Seejuures pole
aga haldusakti adressaadile esitatud kõrgendatud teadmiste nõuet akti mõistmiseks. Kassaator leiab
samuti, et haldusorgani "külastamine" ei ole haldusmenetluse toiminguks. Halduskohtumenetluse
seadustik ei reguleeri, et haldusakti adressaadil oleks õigus või kohustus haldusaktist
mittearusaamisel pöörduda selle andnud haldusorgani poole. HMS § 37 ei ole konkreetse kaebuse
pinnalt immanentselt kohaldatav. Vaidlustatav käskkiri on adressaadile arusaamatu, mistõttu on
mõistetamatu ringkonnakohtu seisukoht, et adressaadi pöördumine haldusorgani poole pärast
motiveerimata ja ebaseadusliku haldusakti kättesaamist saaks kõrvaldada aktis esinevad puudused.
Kohtusse pöördus kassaator sellepärast, et ei saanud käskkirjast aru, seega vastupidiselt
ringkonnakohtu seisukohale ei tõenda kohtusse pöördumine käskkirja piisavat motiveeritust. Lisaks
leiab kassaator, et ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, sest ka kohtuotsus on
motiveerimispuudustega eelkõige selles osas, mis puudutab kohtu seisukohta, et käskkirja
põhjendamata jätmine ei mõjuta selle lõpptulemust.
7. Vastustaja PRIA palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu otsuse
muutmata. Vastustaja leiab järgmist. PRIA hindas liha töötlemise ja turustamise parandamiseks
esitatud investeeringutoetuse taotlusi vastavalt põllumajandusministri määrusele nr 39 ja selle lisale
7. Eelnimetatud määruse § 14 lg 1 näeb ette, et otsuse tegemisel arvestatakse paremusjärjestust ja
taotluste rahastamise eelarvet. Kohustuslikuks nõudeks ei ole viitamine paremusjärjestusele ja
taotleja kohale selles, sest ainuüksi nende teadmine ei võimalda taotlejal aru saada, miks on tema
koht paremusjärjestuses just selline. Vaidlustatud haldusakti faktiline alus on rahaliste vahendite
puudumine, haldusakt on selge ja üheselt mõistetav, samuti oli see kohtumenetluse käigus esitatud
materjalide põhjal sisuliselt kontrollitav. On mõeldamatu, et PRIA teeks taotluse rahuldamata jätmise
otsuses põhjaliku analüüsi taotlejate hindepunktide arvestuse kohta. Taotluse rahuldamata jätmise
tingis just rahaliste vahendite puudumine. Asjaolu, et PRIA ei ole märkinud käskkirja hindepunkte, ei
anna alust nõuda selle kehtetuks tunnistamist, ka põllumajandusministri määrusega nr 39 ei
kehtestata, millistest hindepunktidest alates taotlus rahuldada või rahuldamata jätta. Taotluse
rahuldamata jätmine rahaliste vahendite puudumisel ei eeldagi pikka ja põhjalikku motivatsiooni,
ilmselge on, et kui rahalised vahendid puuduvad, siis ei ole võimalik toetust määrata, olgugi et
taotleja ja taotlus on vastavaks tunnistatud. Isegi kui motivatsioonis esines puudusi, on lubatud need
kõrvaldada nii kohtumenetluse käigus kui ka selle väliselt selgitusi andes. Vorminõude rikkumine ei
mõjutanud otsuse sisu. Haldusmenetluse seaduse kohaselt ei olene haldusakti kehtivus selle
põhjenduse olemasolust, seetõttu on põhjendus võimalik teatavaks teha ka pärast haldusakti kehtima
hakkamist. Seda on PRIA ka teinud. Haldusakti vormiline puudus ei too kaasa tingimata selle
tühistamist kohtu poolt, akti sisulist õiguspärasust on võimalik kontrollida ja kohus peab seda
tulenevalt uurimisprintsiibist tegema, nõudes vajadusel põhjendusi tagantjärele. Selleks, et kohus
saanuks otsustada, kas kaebaja taotlusele olid hindepunktid antud õigesti, oleks kohtule tulnud esitada
kõigi paremusjärjestuses eespool asuvate taotlejate toimikud. Vaidlustatud haldusakti mõistmine ei
eelda kõrgendatud teadmisi. HMS § 37 annab taotlejale õiguse tutvuda dokumentide ja toimikuga,
selle õiguse kasutamine kaebaja poolt oleks võinud välistada kohtusse pöördumise. PRIA ei ole
kunagi nõudnud, et taotlejad peaksid PRIA-t "külastama", kuid teistmoodi ei oleks olnud võimalik 11
toimikuga tutvuda, seega oleks PRIA-ga suhtlemine vastupidiselt kassaatori väidetele toonud endaga
kaasa parema arusaamise haldusaktist. PRIA leiab, et ringkonnakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse
norme, kohtuotsus on arusaadav, seaduslik ja põhjendatud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8. Riigikohtu halduskolleegium käsitleb esmalt seda, millised on põllumajandussaaduste töötlemise ja
turustamise parandamise investeeringutoetuse nõuetekohase taotluse rahuldamise tingimused ja kas
eelarvevahendite puudumine saab olla ainukeseks põhjuseks taotluse rahuldamata jätmisel. Seejärel
vaatleb kolleegium, mida kujutab endast paremusjärjestuse aluseks olev taotluse hindamine ja kas see
põhineb kaalutlusotsusel. Edasi analüüsib kolleegium, millised põhjendused tuleb toetustaotluse
rahuldamata jätmise otsuses õiguse üldpõhimõtete, haldusmenetluse seaduse ja
põllumajandusministri määruse nr 39 kohaselt välja tuua. Lõpetuseks võtab kolleegium seisukoha,
kas haldusakt oli piisavalt motiveeritud ja kui see nii ei olnud, siis kas põhjendamisnõude täitmata
jätmine oli selline vormiviga, mis välistas akti sisulise kontrolli.
9. Riigikohtu halduskolleegium märgib, et kolleegiumi arvates ei anna PRIA peadirektori 9. jaanuari
2006. a käskkirjas nr 1-3.12/76 põhjendusena toodud rahaliste vahendite puudumine kassaatorile
selgitust selle kohta, miks just tema taotlus rahuldamata jäi. OÜ Reinu Toidukaubad taotlus vastas
taotlustele esitatud nõuetele ning selle üle menetlusosalised ka ei vaidle. Kuna viis nõuetele vastanud
taotlust on rahuldatud, siis ei saa rahaliste vahendite puudumine olla põhjenduseks taotluse
rahuldamata jätmisel.
10. "Eesti riikliku arengukava (RAK) Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne
programmdokument 2004-2006" programmitäiendiga, mille RAK-i seirekomisjon kiitis heaks
2. detsembril 2004, jagatakse avaliku sektori toetus meetmele 3.2 "Põllumajandussaaduste töötlemise
ja turustamise parandamise investeeringutoetus" Eesti ja Euroopa Liidu vahel järgnevalt: Eesti riigi
osalus 30% avaliku sektori kogutoetusest ja Euroopa Liidu osalus 70%.
EL-i õigusest otseselt ei tulene, kuidas toimida juhul, kui nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks
ei ole piisavalt eelarvevahendeid. EL Nõukogu määruse nr 1257/1999 "Euroopa Põllumajanduse
Arendus- ja Tagatisfondi toetuse kohta maaelu arendamiseks" art 37 lg 4 kohaselt võivad
liikmesriigid sätestada maaelu arenguks ettenähtud toetuse saamisele täiendavaid või piiravaid
tingimusi, mis peavad olema kooskõlas samas määruses sätestatud eesmärkide ja nõuetega. EL
Nõukogu määruse nr 1260/1999/EÜ, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta,
preambuli p 55 kohaselt peaks eraldiste andmine põhinema objektiivsetel, lihtsatel ja arusaadavatel
kriteeriumidel. EL Nõukogu määruse nr 1257/1999/EÜ art 46 lg 3 annab võimaluse vahendite
jaotamiseks vastavalt tegelikele kulutustele ja liikmesriigi esitatavatele muudetud kuluprognoosidele.
Eesti riigi osaluse planeerimine toetustesse toimub iga-aastases riigieelarve koostamise protsessis,
kusjuures lähtutakse mitmeaastasest strateegilisest järjepidevusest ja tegelike väljamaksete
prognoosist. Kõik struktuurifondidest tehtavad kulud planeeritakse arvestuslikena (võivad perioodil
suureneda) ning ülekantavatena (saab kasutada kahe eelarveaasta jooksul). Toetuse väljamaksete
õigeaegsuse kindlustamiseks on loodud kassareserv, mis peab võimaldama projektide
sildfinantseerimist vahendite laekumise ettenägematute viivituste korral.
11. Struktuuritoetuse seaduse § 20 kohaselt liigitatakse toetusi sellisteks, mille korral rahuldatakse
kõik nõuetele vastavad taotlused, kusjuures kui eelarvevahendeid ei ole piisavalt, siis võrdsete
näitajatega taotluste puhul eelistatakse varem esitatud taotlust, ja sellisteks, mille puhul nõuetele
vastavaid taotlusi hinnatakse ja rahuldatakse kas parim või parimad taotlused, kusjuures mingit
miinimumpunktisummat, millest alates taotlus rahuldatakse, ette nähtud ei ole ja kui
eelarvevahendeid ei jätku, siis jagatakse toetus paremusjärjestuses eespool olevate taotlejate vahel.
Põllumajandusministri määruse nr 39 § 13 lg 1 järgi meetme 3.2 nõuetele vastavaks tunnistatud
taotlusi hinnatakse ja vastavalt sama määruse § 14 lg-le 5 antakse toetuseid vastavalt
paremusjärjestusele ning kui rahalised vahendid lõpevad, jäetakse taotlus rahuldamata, kuigi see
vastab nõuetele.
Seega ei olnud OÜ-l Reinu Toidukaubad alust eeldada, et tema toetustaotluse nõuetele vastavuse
korral see ka igal juhul rahuldatakse.
12. PRIA seisukoha järgi on taotluste hindamise mõtteks see, et toetuse saaksid parimad taotlused,
seega eelistatakse kvaliteeti kvantiteedile. Meetme eesmärgid on EL-i õiguses sätestatud küllaltki
üldsõnaliselt. Nendeks on suurendada põllumajandustoodete konkurentsivõimet sise- ja välismaal
ning leida normaalseid turuväljundeid (vt RAK meede 3.2 ja Euroopa Komisjoni määruse
nr 817/2004/EÜ, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EL Nõukogu määruse
nr 1257/1999/EÜ kohaldamiseks, preambuli p 6). Eeltoodu ei välista lähenemist, mille kohaselt
saavad toetust vaid parimad nõuetele vastavad taotlused. EL Nõukogu määruse nr 1257/1999/EÜ art-
d 25-28 ning Euroopa Komisjoni määruse nr 817/2004/EÜ art 27 ei näe siiski ette taotluste
diferentseerimist hindepunktide alusel. Nendes sätetes antakse vaid eesmärgid, mida toetusega tuleks
saavutada. Samu eesmärke kajastavad põllumajandusministri määruse nr 39 lisas 7 toodud
hindamiskriteeriumid.
Need kriteeriumid on avalikud, mistõttu PRIA leiab, et taotlejal oli endal võimalik saadav
punktisumma välja arvutada ja seepärast ei olnud seda vaja taotluse rahuldamata jätmise käskkirjas
eraldi välja tuua.
Kolleegium leiab, et kui taotlejal olekski võimalik ligikaudne punktisumma välja arvutada, ei teaks ta
ikkagi, millised on teiste taotlejate tulemused, mitmendal kohal tema taotlus paremusjärjestuses asub
ja alates mitmendast paremusjärjestuse kohast jääb taotlus rahuldamata.
13. Vastavalt HMS § 56 lg-tele 1 ja 2 peavad kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest
keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise
faktiline ja õiguslik alus.
Haldusakti põhjendamine peab tagama õige ja õiglase otsuse ning olema seotud akti
kontrollitavusega. Haldusakti motiveerimisel tuleb lähtuda otstarbekusest, kuid kui põhjendust ei ole
ratsionaalne tuua ära haldusaktis endas, siis peab seda vastavalt HMS § 56 lg 1 teisele lausele tegema
menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Seega, kui
vaidlusaluses käskkirjas motivatsiooni esitamine tervikuna oleks olnudki ebaproportsionaalne,
tulnuks haldusaktis vähemalt ära tuua põhimotiivid ja teha viide dokumendile, mis sisaldab täpsemat
motivatsiooni (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 24. oktoobri 2003. a otsus asjas nr 3-3-1-54-03).
14. Nii Riigikohus kui ka Euroopa Kohus peavad väljakujunenud kohtupraktikas haldusakti
põhjendamiskohustust oluliseks ja leiavad, et soovitavalt tuleb otsuses endas esitada põhjendused ja
olulised asjaolud.
Kolleegium on seisukohal, et kuivõrd taotluste paremusjärjestus koostatakse PRIA-s taotluste
hindamise tulemusel, siis on asjas kohaldatav ka HMS § 56 lg 3, mille järgi tuleb kaalutlusõiguse
alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel
lähtunud. Põllumajandusministri määruse nr 39 § 13 lg 1 kohaselt hinnatakse vastavaks tunnistatud
taotlusi, arvestades analüüsi tulemusi, investeeringu sisu eesmärki ja taotleja õiguslikku vormi.
PRIA kodulehel avaldatud materjalis "Abiks taotlejale. Põllumajandussaaduste töötlemise ja
turustamise parandamise investeeringutoetus. Riikliku arengukava meede 3.2" selgitatakse
põllumajandusministri määruses nr 39 sätestatud nõuetele vastavate taotluste hindamist ja selle alusel
otsustamist. Selgituse kohaselt analüüsivad taotlusi majandusanalüütik ja erialaanalüütik vastavalt
põllumajandusministri määruse nr 39 lisas 7 toodud kriteeriumidele. Kui taotluses esineb ebatäpsusi,
saadetakse taotlejale järelepärimine. Nii finantsmajanduslike kui ka investeeringu hindamise
kriteeriumide alusel on võimalik saada punkte. Seega toimub hindamine.
Lisaks on taotluse esitajal võimalik nimetatud abimaterjalist järeldada, et tema taotluse rahuldamata
jätmise korral esitatakse talle arusaadav põhjendus ning et taotluse rahuldamata jätmist on võimalik
vaidlustada.
15. Erinevalt ringkonnakohtust leiab Riigikohtu halduskolleegium, et lisaks eeltoodud haldusakti
üldisele põhjendamiskohustusele tuleneb praegusel juhul toetuse määramisel paremusjärjestuse
äranäitamise kohustus toetuse rahuldamata jätmise käskkirjas ka põllumajandusministri määruse
nr 39 § 14 lg-st 1. PRIA käskkiri on seda nõuet eiranud. PRIA oleks pidanud lisaks rahaliste
vahendite puudumisele märkima põhjusena OÜ-le Reinu Toidukaubad taotluse analüüsi tulemusena
määratud punktide summa, koha paremusjärjestuses ja mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati.
Sellisel juhul oleks OÜ-l Reinu Toidukaubad olnud võimalik taotleda PRIA-lt materjalidega
tutvumist ning tal oleks olnud võimalik otsust sisuliselt vaidlustada. Praegusel juhul see
informatsioon OÜ-l Reinu Toidukaubad puudus.
Kolleegium ei saa soostuda ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt asjaolu, et OÜ Reinu
Toidukaubad vaidlustas PRIA peadirektori 9. jaanuari 2006. a käskkirja kohtus, näitab, et ta sai
piisavalt haldusaktist aru. Kaebaja pöördus kohtusse just seetõttu, et ta ei saanud vaidlusalusest
käskkirjast aru.
Riigikohtu halduskolleegiumi arvates on PRIA peadirektori 9. jaanuari 2006. a käskkiri nr 1-3.12/76
sisuliselt motiveerimata ja see haldusakt pole kontrollitav.
16. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu PRIA seisukohaga, et kuna PRIA on pärast haldusakti
andmist seda põhjendanud, siis pole tegemist õigusvastase haldusaktiga.
Riigikohtu arvates pole endiselt võimalik kontrollida taotluste hindamise arvutuskäiku ning saadud
lõpptulemust. Haldusakti põhjendamist kohtumenetluses ei saa üldjuhul pidada piisavaks. Seda on
Riigikohtu halduskolleegium leidnud ka varem (vt 28. oktoobri 2003. a otsus asjas nr 3-3-1-66-03).
17. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu sellega, et ringkonnakohus kohaldas HMS § 58. Praegusel
juhul ei võimaldanud vaidlustatud käskkirja puudulik motivatsioon kohtul kindlaks teha, kas tegemist
oli toetustaotluse seadusliku rahuldamata jätmisega või mitte. Selles asjas ei ole kohtud taotluse
rahuldamata jätmist sisuliselt kontrollinud. OÜ Reinu Toidukaubad ei saanudki PRIA peadirektori
9. jaanuari 2006. a käskkirja nr 1-3.12/76 sisulisest aspektist vaidlustada, vaid on leidnud, et kuivõrd
käskkirja motivatsioonis esinesid olulised puudused, siis ei olnud kaebajal võimalik otsustada, kas
käskkiri oli ka sisult õigusvastane. Kuna kohtud ei ole kontrollinud, kas otsus oli ka sisult õige, ei
olnud ringkonnakohtul alust järeldada, et PRIA uus otsus oleks tulnud sisuliselt täpselt sama.
18. Lähtudes eeltoodust, leiab Riigikohtu halduskolleegium, et rikutud on kassaatori õigust
seaduspärasele ja kontrollitavale haldusmenetlusele. OÜ Reinu Toidukaubad kassatsioonkaebus tuleb
rahuldada ja Tartu Ringkonnakohtu 7. septembri 2006. a otsus haldusasjas nr 3-06-291 tühistada.
Jõusse jääb Tartu Halduskohtu 11. aprilli 2006. a otsus haldusasjas nr 3-06-291, mille põhjendusi
täiendatakse käesoleva otsuse motiividega. Kautsjon tuleb tagastada.
Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque