Legislator Case Law & Legislation
3-3-1-93-06 AI generated

3-3-1-93-06 · Riigikohus

Case Number 3-3-1-93-06
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) peadirektori 9. jaanuari 2006. a käskkirjaga nr 1-3.12/76 jäeti rahaliste vahendite puudumise tõttu rahuldamata OÜ Reinu

Legislator headnote

AI generated

Art. 37 lg, Art. 46 lg, Art. 27 ei; 3-3-1-93-06 · Riigikohus: jaanuari 2006. a käskkirjaga nr 1-3.12/76 jäeti rahaliste vahendite puudumise tõttu rahuldamata OÜ Reinu

Keywords

AI generated
undue insurance benefit lack of substantive requirements consumer credit revocation defect of the goods unsuccessful tender procedure fraudulent concealment of defects
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-93-06

Otsuse kuupäev

27. veebruar 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia

Laffranque

Kohtuasi

OÜ Reinu Toidukaubad kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti peadirektori 9. jaanuari 2006. a käskkirja

nr 1-3.12/76 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 7. septembri 2006. a otsus haldusasjas

nr 3-06-291

Menetluse alus Riigikohtus

OÜ Reinu Toidukaubad kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada OÜ Reinu Toidukaubad kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 7. septembri 2006. a otsus haldusasjas nr 3-06-291.

Jätta jõusse Tartu Halduskohtu 11. aprilli 2006. a otsus haldusasjas nr 3-06-291, täiendades

selle põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) peadirektori 9. jaanuari

2006. a käskkirjaga nr 1-3.12/76 jäeti rahaliste vahendite puudumise tõttu rahuldamata OÜ Reinu

Toidukaubad taotlus nr 0205780012 põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise parandamise

investeeringu toetuseks. Taotlusega sooviti saada 348 000 krooni toetust liha ja lihatoodete käitlemise

seadmete ja tehnoloogiliste liinide, sh külmatootmisseadmete ja paiksete kütteseadmete ostmiseks ja

paigaldamiseks. Taotlusele olid lisatud kõik vajalikud dokumendid. PRIA tegi analüütikute abil OÜ

Reinu Toidukaubad ja teiste taotlejate kohta hindepunktide tabeli, mida kontrollisid autoriseerijad.

Selle alusel koostati taotluste eraldamiseks paremusjärjestuse tabel. PRIA peadirektori käskkiri OÜ

Reinu Toidukaubad taotluse rahuldamata jätmise kohta tugines Struktuuritoetuse seaduse (STS) § 20

lg-le 3 ja põllumajandusministri 16. aprilli 2004. a määruse nr 39 ""Eesti riikliku arengukava Euroopa

Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004 - 2006" meetme

3.2 "Põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise parandamise investeeringutoetus" tingimused"

(edaspidi põllumajandusministri määrus nr 39) § 14 lg-le 5. Peale rahaliste vahendite puudumise

nentimise haldusakt täiendavaid põhjendusi ei sisaldanud.

2. OÜ Reinu Toidukaubad esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus PRIA

peadirektori 9. jaanuari 2006. a käskkiri nr 1-3.12/76 tühistada ja kohustada PRIA-t uuesti läbi

vaatama OÜ Reinu Toidukaubad taotluse nr 0205780012. Kaebaja leidis, et vaidlustatav käskkiri on

motiveerimata, kuna selle alusel ei ole võimalik tuvastada ei faktilisi ega õiguslikke taotluse

rahuldamata jätmise aluseid ja nende omavahelist seost. Käskkiri on seega ebaseaduslik ja rikub

kaebaja subjektiivseid õigusi.

3. Tartu Halduskohus rahuldas 11. aprilli 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-06-291 OÜ Reinu

Toidukaubad kaebuse ja tühistas PRIA peadirektori 9. jaanuari 2006. a käskkirja nr 1-3.12/76 ning

tegi PRIA-le ettekirjutuse vaadata OÜ Reinu Toidukaubad taotlus nr 0205780012 uuesti läbi ja teha

uus otsus 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus mõistis OÜ Reinu Toidukaubad

kasuks PRIA-lt välja menetluskulud - riigilõivu 10 krooni ja õigusabikulu 18 880 krooni.

Tartu Halduskohus leidis, et Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 kohaselt peavad kirjalik

haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud, ning viitas

seejuures Riigikohtu halduskolleegiumi 19. märtsi 2002. a otsusele asjas nr 3-3-1-13-02. Halduskohtu

arvates puuduvad vaidlustatavas käskkirjas taotluse rahuldamata jätmist tinginud faktilised asjaolud

ja asjaolude ning õigusliku aluse vaheline seos. Seega on haldusakt motiveerimata; ei ole selge, kas

taotlus jäeti rahuldamata põhjusel, et taotleja ei saavutanud paremusjärjestuses toetuse otsustamiseks

vajalikku järjekohta või esines muu põhjus. Rikutud on kaebaja subjektiivset õigust seaduspärasele ja

kontrollitavale haldusmenetlusele. Kaebajal ei olnud võimalik veenduda, kas punktide andmine oli

objektiivne. Haldusakti mõistetamatuse tõttu ei olnud kaebajal võimalik formaalse loogika reegleid

kasutades järgida haldusaktis kajastatud tulemi saavutamise käiku. Asjakohane ei ole vastustaja

seisukoht, et kui OÜ Reinu Toidukaubad oleks pöördunud PRIA poole haldusakti selgitamiseks,

oleks seda tehtud. Ei ole õigustatud haldusakti motiveerimata jätmine seetõttu, et keerulises asjas on

võimatu põhjendusi tuua, kuna selleks oleks vaja analüüsida kõiki taotluse esitajate toimikuid.

Vastustaja ise otsustab, kas motivatsioon tuua käskkirjas või käskkirja lisades.

4. PRIA esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotles halduskohtu otsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta OÜ Reinu Toidukaubad kaebus rahuldamata ja

vaidlustatud käskkiri jõusse. Apellandi arvates vastas toetuse taotlus küll nõuetele, kuid jäi

rahuldamata seetõttu, et puudusid rahalised vahendid, ja see on ka käskkirjas ainsa põhjusena ära

toodud. Käskkirjas nimetatud õiguslikust alusest ei saagi tuleneda muid põhjuseid taotluse

rahuldamata jätmiseks kui rahaliste vahendite puudumine. Investeeringutoetuse meetme 3.2 eelarve

kokku (liha, piim, teravili, marjad) oli 57 972 644 krooni. Sellest oli liha töötlemise ja turustamise

parandamiseks ette nähtud 36%. Liha töötlemise ja turustamise alajaotusest taotles toetust 18

taotlejat. Rahuldati vaid 5 taotlust, sest rohkem eelarvevahendeid ei jätkunud. OÜ Reinu

Toidukaubad oli paremusjärjestuselt 12. kohal hindepunktidega 14,994. Selleks, et teada saada, kas

tema suhtes on tehtud õige otsus, tulnuks taotlejal teada ka hindepunktide arvestust kõigi taotlejate

osas lihasektoris või vähemalt temale paremuselt eelnenud 11 taotleja osas. On mõeldamatu sellist

analüüsi teha taotluse rahuldamata jätmise käskkirjas. See eeldaks taotleja tutvumist ka kõigi teiste

toimikutega, et võrrelda oma hindepunkte teiste omadega. Pelgalt hindepunktide sissekirjutamine

taotluse rahuldamata jätmise käskkirja ei oleks aga lahendus. Punktide arvu märkimata jätmine ei

mõjutanud asja otsustamist, oluline on käskkirja sisuline õiguspärasus. Hindepunktide andmist

reguleerib põllumajandusministri määruse nr 39 lisa 7. Viimane välistab hindamise subjektiivsuse.

Seega on taotlejal võimalik hindepunktide summa oma majandustegevuse alusel ise välja arvutada.

Punktide andmise üksikasjalik kirjeldus on avaldatud ka PRIA kodulehel. HMS § 37 annab taotlejale

õiguse dokumentide ja toimikuga tutvumiseks; kui taotleja ka seejärel leiab, et tema suhtes on tehtud

ebaõiglane otsus, alles siis on põhjendatud kohtusse pöördumine. PRIA leidis, et halduskohtu

resolutsioon oli segane, sest sellest ei selgunud, miks ja kuidas peaks PRIA OÜ Reinu Toidukaubad

taotluse uuesti läbi vaatama, kui lõppotsus jääks ikka sisuliselt samaks. Samuti arvas PRIA, et temalt

OÜ Reinu Toidukaubad kasuks välja mõistetud õigusabikulud on ebamõistlikult suured.

5. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 7. septembri 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-06-291 PRIA

apellatsioonkaebuse ja tühistas Tartu Halduskohtu otsuse täies ulatuses. Ringkonnakohus võttis oma

otsuse aluseks HMS § 58, mille kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes

põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ringkonnakohtu arvates on praegusel

juhul tegemist just sellise olukorraga ja kohaldada tuleb HMS § 58. Ringkonnakohus leidis, et PRIA

peadirektori käskkirjas oli märgitud nii faktiline kui ka õiguslik alus. STS § 20 lg 3 alusel hinnatakse

juhul, kui rahuldatakse parimad taotlused, nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi

hindamiskriteeriumide alusel. Hindamise tulemuste põhjal koostatakse vajaduse korral taotluste

paremusjärjestus. Rahuldatakse parimad taotlused tingimusel, et taotluste rahuldamisel ei ületata

meetme või meetme osa taotluste rahastamise eelarvet. Ringkonnakohus oli seisukohal, et PRIA

tegevus vastab põllumajandusministri määruse nr 39 § 14 nõuetele. Haldustoimikus on PRIA

paremusjärjestus taotlejatest, samuti on olemas tabel, mille alusel jaotatav toetus jagati.

Põllumajandusministri määruse nr 39 § 14 lg 1 ei nõua, et see paremusjärjestus peaks kindlasti

sisalduma ka taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuses. Põllumajandusministri määruse

nr 39 § 14 lg 5 kohaselt, kui paremusjärjestuses eespool olevatele taotlejatele toetuste andmise järel

puuduvad rahalised vahendid, siis jäetakse taotlus rahuldamata, kuigi taotleja vastab kõigile toetuse

saamiseks esitatud nõuetele. Täiendavalt märkis ringkonnakohus, et HMS § 37 alusel on igas

menetlusstaadiumis võimalik tutvuda dokumentidega. Seega oli ka OÜ-l Reinu Toidukaubad

võimalik tutvuda materjalidega, et selgitada, miks jäeti tema taotlus rahuldamata. Vaidlustatud

käskkirja motiveerimatus ei ole takistanud OÜ-d Reinu Toidukaubad esitamast kaebust

halduskohtule, kohtutel oli võimalik kohtuliku uurimise käigus kontrollida haldusakti põhjendatust ja

halduskohus on seda ka teinud. Puudub vajadus kohustada haldusorganit andma välja uus akt, sest

esitatud materjalide alusel on juba selge, et haldusakti sisu ei muutuks. Ringkonnakohus jättis OÜ

Reinu Toidukaubad menetluskulud tema enda kanda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. Kassaator OÜ Reinu Toidukaubad palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega jätta halduskohtu otsus jõusse ning mõista OÜ Reinu Toidukaubad kasuks välja kantud

menetluskulud. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, sest

kohaldada ei tule HMS § 58. OÜ Reinu Toidukaubad arvates on PRIA peadirektori vaidlusalune

käskkiri motiveerimata ja seega vastuolus HMS §-s 56 sisalduvate haldusakti põhjendamise

nõuetega. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt rõhutanud haldusakti põhjendamise kohustust.

Riigikohtu halduskolleegium on 30. mai 1997. a määruses asjas nr 3-3-1-14-97 mh märkinud, et

motiveerimata haldusakt on seadusevastane, sest pole võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul

alusel see on antud. Samale seisukohale asus halduskolleegium ka 3. aprilli 2000. a otsuses asjas nr 3-

3-1-4-00. Haldusakti motiveeritust kui haldusaktile esitatavat üldist nõuet ja viimase seotust

Põhiseadusest tuleneva kaebeõiguse reaalse teostamise võimalikkusega on Riigikohtu

halduskolleegium toonitanud 7. novembri 1997. a määruses asjas nr 3-3-1-30-97 ja 22. mai 2000. a

otsuses asjas nr 3-3-1-14-00. Praegusel juhul on vaidlusaluse haldusakti ainukeseks põhjenduseks

märgitud rahaliste vahendite puudumine. Samas ei sisalda vaidlustatud haldusakt

põllumajandusministri määruse nr 39 §-s 14 sätestatud kohustuslikku nõuet - vähimatki viidet PRIA

tehtud paremusjärjestusele ja taotleja kohale selles. Kassaator rõhutab, et vaidlustatud käskkirjas

esinevad puudused sellises mahus, mis ei võimaldagi käskkirja sisuliselt kontrollida, kuid ilma

kontrollimata ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et hoolimata formaalsetest puudustest oleks

haldusakti lõppjäreldus OÜ Reinu Toidukaubad osas olnud sama. Käskkirjas ei sisaldu faktilist alust,

millest juhindudes jäeti taotlus rahuldamata. PRIA väited on suusõnalised ja kõik põhjendused on

esitatud alles kohtumenetluse ajal. Kaebajal ja kohtul puudub igasugune võimalus kontrollida

taotlejate algandmete, arvutuskäigu ja lõpptulemi seaduslikkust. PRIA menetlus taotluste

läbivaatamisel ei ole erinevalt nt planeerimismenetlusest avatud menetlus, vaid toimub "kabineti

vaikuses", mistõttu saab taotleja oma seisukoha kujundada pärast haldusakti saamist. Seejuures pole

aga haldusakti adressaadile esitatud kõrgendatud teadmiste nõuet akti mõistmiseks. Kassaator leiab

samuti, et haldusorgani "külastamine" ei ole haldusmenetluse toiminguks. Halduskohtumenetluse

seadustik ei reguleeri, et haldusakti adressaadil oleks õigus või kohustus haldusaktist

mittearusaamisel pöörduda selle andnud haldusorgani poole. HMS § 37 ei ole konkreetse kaebuse

pinnalt immanentselt kohaldatav. Vaidlustatav käskkiri on adressaadile arusaamatu, mistõttu on

mõistetamatu ringkonnakohtu seisukoht, et adressaadi pöördumine haldusorgani poole pärast

motiveerimata ja ebaseadusliku haldusakti kättesaamist saaks kõrvaldada aktis esinevad puudused.

Kohtusse pöördus kassaator sellepärast, et ei saanud käskkirjast aru, seega vastupidiselt

ringkonnakohtu seisukohale ei tõenda kohtusse pöördumine käskkirja piisavat motiveeritust. Lisaks

leiab kassaator, et ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, sest ka kohtuotsus on

motiveerimispuudustega eelkõige selles osas, mis puudutab kohtu seisukohta, et käskkirja

põhjendamata jätmine ei mõjuta selle lõpptulemust.

7. Vastustaja PRIA palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu otsuse

muutmata. Vastustaja leiab järgmist. PRIA hindas liha töötlemise ja turustamise parandamiseks

esitatud investeeringutoetuse taotlusi vastavalt põllumajandusministri määrusele nr 39 ja selle lisale

7. Eelnimetatud määruse § 14 lg 1 näeb ette, et otsuse tegemisel arvestatakse paremusjärjestust ja

taotluste rahastamise eelarvet. Kohustuslikuks nõudeks ei ole viitamine paremusjärjestusele ja

taotleja kohale selles, sest ainuüksi nende teadmine ei võimalda taotlejal aru saada, miks on tema

koht paremusjärjestuses just selline. Vaidlustatud haldusakti faktiline alus on rahaliste vahendite

puudumine, haldusakt on selge ja üheselt mõistetav, samuti oli see kohtumenetluse käigus esitatud

materjalide põhjal sisuliselt kontrollitav. On mõeldamatu, et PRIA teeks taotluse rahuldamata jätmise

otsuses põhjaliku analüüsi taotlejate hindepunktide arvestuse kohta. Taotluse rahuldamata jätmise

tingis just rahaliste vahendite puudumine. Asjaolu, et PRIA ei ole märkinud käskkirja hindepunkte, ei

anna alust nõuda selle kehtetuks tunnistamist, ka põllumajandusministri määrusega nr 39 ei

kehtestata, millistest hindepunktidest alates taotlus rahuldada või rahuldamata jätta. Taotluse

rahuldamata jätmine rahaliste vahendite puudumisel ei eeldagi pikka ja põhjalikku motivatsiooni,

ilmselge on, et kui rahalised vahendid puuduvad, siis ei ole võimalik toetust määrata, olgugi et

taotleja ja taotlus on vastavaks tunnistatud. Isegi kui motivatsioonis esines puudusi, on lubatud need

kõrvaldada nii kohtumenetluse käigus kui ka selle väliselt selgitusi andes. Vorminõude rikkumine ei

mõjutanud otsuse sisu. Haldusmenetluse seaduse kohaselt ei olene haldusakti kehtivus selle

põhjenduse olemasolust, seetõttu on põhjendus võimalik teatavaks teha ka pärast haldusakti kehtima

hakkamist. Seda on PRIA ka teinud. Haldusakti vormiline puudus ei too kaasa tingimata selle

tühistamist kohtu poolt, akti sisulist õiguspärasust on võimalik kontrollida ja kohus peab seda

tulenevalt uurimisprintsiibist tegema, nõudes vajadusel põhjendusi tagantjärele. Selleks, et kohus

saanuks otsustada, kas kaebaja taotlusele olid hindepunktid antud õigesti, oleks kohtule tulnud esitada

kõigi paremusjärjestuses eespool asuvate taotlejate toimikud. Vaidlustatud haldusakti mõistmine ei

eelda kõrgendatud teadmisi. HMS § 37 annab taotlejale õiguse tutvuda dokumentide ja toimikuga,

selle õiguse kasutamine kaebaja poolt oleks võinud välistada kohtusse pöördumise. PRIA ei ole

kunagi nõudnud, et taotlejad peaksid PRIA-t "külastama", kuid teistmoodi ei oleks olnud võimalik 11

toimikuga tutvuda, seega oleks PRIA-ga suhtlemine vastupidiselt kassaatori väidetele toonud endaga

kaasa parema arusaamise haldusaktist. PRIA leiab, et ringkonnakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse

norme, kohtuotsus on arusaadav, seaduslik ja põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Riigikohtu halduskolleegium käsitleb esmalt seda, millised on põllumajandussaaduste töötlemise ja

turustamise parandamise investeeringutoetuse nõuetekohase taotluse rahuldamise tingimused ja kas

eelarvevahendite puudumine saab olla ainukeseks põhjuseks taotluse rahuldamata jätmisel. Seejärel

vaatleb kolleegium, mida kujutab endast paremusjärjestuse aluseks olev taotluse hindamine ja kas see

põhineb kaalutlusotsusel. Edasi analüüsib kolleegium, millised põhjendused tuleb toetustaotluse

rahuldamata jätmise otsuses õiguse üldpõhimõtete, haldusmenetluse seaduse ja

põllumajandusministri määruse nr 39 kohaselt välja tuua. Lõpetuseks võtab kolleegium seisukoha,

kas haldusakt oli piisavalt motiveeritud ja kui see nii ei olnud, siis kas põhjendamisnõude täitmata

jätmine oli selline vormiviga, mis välistas akti sisulise kontrolli.

9. Riigikohtu halduskolleegium märgib, et kolleegiumi arvates ei anna PRIA peadirektori 9. jaanuari

2006. a käskkirjas nr 1-3.12/76 põhjendusena toodud rahaliste vahendite puudumine kassaatorile

selgitust selle kohta, miks just tema taotlus rahuldamata jäi. OÜ Reinu Toidukaubad taotlus vastas

taotlustele esitatud nõuetele ning selle üle menetlusosalised ka ei vaidle. Kuna viis nõuetele vastanud

taotlust on rahuldatud, siis ei saa rahaliste vahendite puudumine olla põhjenduseks taotluse

rahuldamata jätmisel.

10. "Eesti riikliku arengukava (RAK) Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne

programmdokument 2004-2006" programmitäiendiga, mille RAK-i seirekomisjon kiitis heaks

2. detsembril 2004, jagatakse avaliku sektori toetus meetmele 3.2 "Põllumajandussaaduste töötlemise

ja turustamise parandamise investeeringutoetus" Eesti ja Euroopa Liidu vahel järgnevalt: Eesti riigi

osalus 30% avaliku sektori kogutoetusest ja Euroopa Liidu osalus 70%.

EL-i õigusest otseselt ei tulene, kuidas toimida juhul, kui nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks

ei ole piisavalt eelarvevahendeid. EL Nõukogu määruse nr 1257/1999 "Euroopa Põllumajanduse

Arendus- ja Tagatisfondi toetuse kohta maaelu arendamiseks" art 37 lg 4 kohaselt võivad

liikmesriigid sätestada maaelu arenguks ettenähtud toetuse saamisele täiendavaid või piiravaid

tingimusi, mis peavad olema kooskõlas samas määruses sätestatud eesmärkide ja nõuetega. EL

Nõukogu määruse nr 1260/1999/EÜ, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta,

preambuli p 55 kohaselt peaks eraldiste andmine põhinema objektiivsetel, lihtsatel ja arusaadavatel

kriteeriumidel. EL Nõukogu määruse nr 1257/1999/EÜ art 46 lg 3 annab võimaluse vahendite

jaotamiseks vastavalt tegelikele kulutustele ja liikmesriigi esitatavatele muudetud kuluprognoosidele.

Eesti riigi osaluse planeerimine toetustesse toimub iga-aastases riigieelarve koostamise protsessis,

kusjuures lähtutakse mitmeaastasest strateegilisest järjepidevusest ja tegelike väljamaksete

prognoosist. Kõik struktuurifondidest tehtavad kulud planeeritakse arvestuslikena (võivad perioodil

suureneda) ning ülekantavatena (saab kasutada kahe eelarveaasta jooksul). Toetuse väljamaksete

õigeaegsuse kindlustamiseks on loodud kassareserv, mis peab võimaldama projektide

sildfinantseerimist vahendite laekumise ettenägematute viivituste korral.

11. Struktuuritoetuse seaduse § 20 kohaselt liigitatakse toetusi sellisteks, mille korral rahuldatakse

kõik nõuetele vastavad taotlused, kusjuures kui eelarvevahendeid ei ole piisavalt, siis võrdsete

näitajatega taotluste puhul eelistatakse varem esitatud taotlust, ja sellisteks, mille puhul nõuetele

vastavaid taotlusi hinnatakse ja rahuldatakse kas parim või parimad taotlused, kusjuures mingit

miinimumpunktisummat, millest alates taotlus rahuldatakse, ette nähtud ei ole ja kui

eelarvevahendeid ei jätku, siis jagatakse toetus paremusjärjestuses eespool olevate taotlejate vahel.

Põllumajandusministri määruse nr 39 § 13 lg 1 järgi meetme 3.2 nõuetele vastavaks tunnistatud

taotlusi hinnatakse ja vastavalt sama määruse § 14 lg-le 5 antakse toetuseid vastavalt

paremusjärjestusele ning kui rahalised vahendid lõpevad, jäetakse taotlus rahuldamata, kuigi see

vastab nõuetele.

Seega ei olnud OÜ-l Reinu Toidukaubad alust eeldada, et tema toetustaotluse nõuetele vastavuse

korral see ka igal juhul rahuldatakse.

12. PRIA seisukoha järgi on taotluste hindamise mõtteks see, et toetuse saaksid parimad taotlused,

seega eelistatakse kvaliteeti kvantiteedile. Meetme eesmärgid on EL-i õiguses sätestatud küllaltki

üldsõnaliselt. Nendeks on suurendada põllumajandustoodete konkurentsivõimet sise- ja välismaal

ning leida normaalseid turuväljundeid (vt RAK meede 3.2 ja Euroopa Komisjoni määruse

nr 817/2004/EÜ, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EL Nõukogu määruse

nr 1257/1999/EÜ kohaldamiseks, preambuli p 6). Eeltoodu ei välista lähenemist, mille kohaselt

saavad toetust vaid parimad nõuetele vastavad taotlused. EL Nõukogu määruse nr 1257/1999/EÜ art-

d 25-28 ning Euroopa Komisjoni määruse nr 817/2004/EÜ art 27 ei näe siiski ette taotluste

diferentseerimist hindepunktide alusel. Nendes sätetes antakse vaid eesmärgid, mida toetusega tuleks

saavutada. Samu eesmärke kajastavad põllumajandusministri määruse nr 39 lisas 7 toodud

hindamiskriteeriumid.

Need kriteeriumid on avalikud, mistõttu PRIA leiab, et taotlejal oli endal võimalik saadav

punktisumma välja arvutada ja seepärast ei olnud seda vaja taotluse rahuldamata jätmise käskkirjas

eraldi välja tuua.

Kolleegium leiab, et kui taotlejal olekski võimalik ligikaudne punktisumma välja arvutada, ei teaks ta

ikkagi, millised on teiste taotlejate tulemused, mitmendal kohal tema taotlus paremusjärjestuses asub

ja alates mitmendast paremusjärjestuse kohast jääb taotlus rahuldamata.

13. Vastavalt HMS § 56 lg-tele 1 ja 2 peavad kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest

keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise

faktiline ja õiguslik alus.

Haldusakti põhjendamine peab tagama õige ja õiglase otsuse ning olema seotud akti

kontrollitavusega. Haldusakti motiveerimisel tuleb lähtuda otstarbekusest, kuid kui põhjendust ei ole

ratsionaalne tuua ära haldusaktis endas, siis peab seda vastavalt HMS § 56 lg 1 teisele lausele tegema

menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Seega, kui

vaidlusaluses käskkirjas motivatsiooni esitamine tervikuna oleks olnudki ebaproportsionaalne,

tulnuks haldusaktis vähemalt ära tuua põhimotiivid ja teha viide dokumendile, mis sisaldab täpsemat

motivatsiooni (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 24. oktoobri 2003. a otsus asjas nr 3-3-1-54-03).

14. Nii Riigikohus kui ka Euroopa Kohus peavad väljakujunenud kohtupraktikas haldusakti

põhjendamiskohustust oluliseks ja leiavad, et soovitavalt tuleb otsuses endas esitada põhjendused ja

olulised asjaolud.

Kolleegium on seisukohal, et kuivõrd taotluste paremusjärjestus koostatakse PRIA-s taotluste

hindamise tulemusel, siis on asjas kohaldatav ka HMS § 56 lg 3, mille järgi tuleb kaalutlusõiguse

alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel

lähtunud. Põllumajandusministri määruse nr 39 § 13 lg 1 kohaselt hinnatakse vastavaks tunnistatud

taotlusi, arvestades analüüsi tulemusi, investeeringu sisu eesmärki ja taotleja õiguslikku vormi.

PRIA kodulehel avaldatud materjalis "Abiks taotlejale. Põllumajandussaaduste töötlemise ja

turustamise parandamise investeeringutoetus. Riikliku arengukava meede 3.2" selgitatakse

põllumajandusministri määruses nr 39 sätestatud nõuetele vastavate taotluste hindamist ja selle alusel

otsustamist. Selgituse kohaselt analüüsivad taotlusi majandusanalüütik ja erialaanalüütik vastavalt

põllumajandusministri määruse nr 39 lisas 7 toodud kriteeriumidele. Kui taotluses esineb ebatäpsusi,

saadetakse taotlejale järelepärimine. Nii finantsmajanduslike kui ka investeeringu hindamise

kriteeriumide alusel on võimalik saada punkte. Seega toimub hindamine.

Lisaks on taotluse esitajal võimalik nimetatud abimaterjalist järeldada, et tema taotluse rahuldamata

jätmise korral esitatakse talle arusaadav põhjendus ning et taotluse rahuldamata jätmist on võimalik

vaidlustada.

15. Erinevalt ringkonnakohtust leiab Riigikohtu halduskolleegium, et lisaks eeltoodud haldusakti

üldisele põhjendamiskohustusele tuleneb praegusel juhul toetuse määramisel paremusjärjestuse

äranäitamise kohustus toetuse rahuldamata jätmise käskkirjas ka põllumajandusministri määruse

nr 39 § 14 lg-st 1. PRIA käskkiri on seda nõuet eiranud. PRIA oleks pidanud lisaks rahaliste

vahendite puudumisele märkima põhjusena OÜ-le Reinu Toidukaubad taotluse analüüsi tulemusena

määratud punktide summa, koha paremusjärjestuses ja mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati.

Sellisel juhul oleks OÜ-l Reinu Toidukaubad olnud võimalik taotleda PRIA-lt materjalidega

tutvumist ning tal oleks olnud võimalik otsust sisuliselt vaidlustada. Praegusel juhul see

informatsioon OÜ-l Reinu Toidukaubad puudus.

Kolleegium ei saa soostuda ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt asjaolu, et OÜ Reinu

Toidukaubad vaidlustas PRIA peadirektori 9. jaanuari 2006. a käskkirja kohtus, näitab, et ta sai

piisavalt haldusaktist aru. Kaebaja pöördus kohtusse just seetõttu, et ta ei saanud vaidlusalusest

käskkirjast aru.

Riigikohtu halduskolleegiumi arvates on PRIA peadirektori 9. jaanuari 2006. a käskkiri nr 1-3.12/76

sisuliselt motiveerimata ja see haldusakt pole kontrollitav.

16. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu PRIA seisukohaga, et kuna PRIA on pärast haldusakti

andmist seda põhjendanud, siis pole tegemist õigusvastase haldusaktiga.

Riigikohtu arvates pole endiselt võimalik kontrollida taotluste hindamise arvutuskäiku ning saadud

lõpptulemust. Haldusakti põhjendamist kohtumenetluses ei saa üldjuhul pidada piisavaks. Seda on

Riigikohtu halduskolleegium leidnud ka varem (vt 28. oktoobri 2003. a otsus asjas nr 3-3-1-66-03).

17. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu sellega, et ringkonnakohus kohaldas HMS § 58. Praegusel

juhul ei võimaldanud vaidlustatud käskkirja puudulik motivatsioon kohtul kindlaks teha, kas tegemist

oli toetustaotluse seadusliku rahuldamata jätmisega või mitte. Selles asjas ei ole kohtud taotluse

rahuldamata jätmist sisuliselt kontrollinud. OÜ Reinu Toidukaubad ei saanudki PRIA peadirektori

9. jaanuari 2006. a käskkirja nr 1-3.12/76 sisulisest aspektist vaidlustada, vaid on leidnud, et kuivõrd

käskkirja motivatsioonis esinesid olulised puudused, siis ei olnud kaebajal võimalik otsustada, kas

käskkiri oli ka sisult õigusvastane. Kuna kohtud ei ole kontrollinud, kas otsus oli ka sisult õige, ei

olnud ringkonnakohtul alust järeldada, et PRIA uus otsus oleks tulnud sisuliselt täpselt sama.

18. Lähtudes eeltoodust, leiab Riigikohtu halduskolleegium, et rikutud on kassaatori õigust

seaduspärasele ja kontrollitavale haldusmenetlusele. OÜ Reinu Toidukaubad kassatsioonkaebus tuleb

rahuldada ja Tartu Ringkonnakohtu 7. septembri 2006. a otsus haldusasjas nr 3-06-291 tühistada.

Jõusse jääb Tartu Halduskohtu 11. aprilli 2006. a otsus haldusasjas nr 3-06-291, mille põhjendusi

täiendatakse käesoleva otsuse motiividega. Kautsjon tuleb tagastada.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque