3-2-1-147-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-147-06

Määruse kuupäev

Tartu, 14. veebruar 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Aktsiaseltsi V avaldus äriregistri kande tegemiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 13. septembri 2006. a määrus tsiviilasjas

nr 2-06-18028

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi V määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Aktsiaselts V (registrikood xxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

15. jaanuar 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Ennistada määruskaebuse esitamise tähtaeg.

2. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 13. septembri 2006. a määrus ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Tagastada Aktsiaseltsile V määruskaebuselt 13. oktoobril 2006. a tasutud kautsjon 400

(nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts V (avaldaja) esitas 31. mail 2006. a Viru Maakohtu registriosakonnale avalduse teha

registrikaardil järgmine muudatus: põhikirja redaktsioon on kinnitatud 22. märtsi 2006. a

üldkoosoleku otsusega.

2. Kohtunikuabi jättis 7. juuni 2006. a kandemäärusega avalduse äriseadustiku (ÄS) § 53 alusel

rahuldamata, tuginedes ÄS § 304 lg-le 6 ja § 301¹ lg 1 p-le 3. Kandemääruse põhjenduste kohaselt ei

saa teha äriregistrisse taotletud kannet, kuna 22. märtsil 2006. a toimunud avaldaja üldkoosoleku

protokolli kohaselt nõudis aktsionär A. Nurk, kellele kuulub 1/10 aktsiakapitalist, üldkoosoleku

otsuse notariaalset tõestamist.

Avaldaja esitas kohtunikuabi kandemääruse peale 7. juulil 2006. a määruskaebuse, milles palus

kandemääruse ÄS § 304 lg 6 ja § 301¹ lg 1 p 3 väära kohaldamise tõttu tühistada ja teha uue määruse,

millega kandeavaldus rahuldada. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis

määruskaebuse 11. juulil 2006. a tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel

läbivaatamiseks Viru Maakohtule.

Viru Maakohus jättis 20. juuli 2006. a määrusega avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja saatis

määruskaebuse TsMS § 663 lg 7 alusel läbivaatamiseks Viru Ringkonnakohtule.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esitas avaldaja registripidajale avalduse enda põhikirja

muutmiseks. ÄS § 298 lg 1 p 1 järgi on põhikirja muutmine aktsiaseltsi üldkoosoleku pädevuses. ÄS

§ 304 järgi aktsiaseltsi üldkoosolek protokollitakse ja ÄS § 304 lg 6 järgi peab üldkoosoleku

protokoll olema notariaalselt tõestatud, kui seda nõuab mh aktsionär, kelle aktsiatega on esindatud

vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Sellises vormis protokolli registriosakonnale ei esitatud, mistõttu ei

saadud kannet teha. See, et kandemääruses viidatakse ka avaldaja üldkoosoleku otsuse tühisusele, ei

ole vastuolus ÄS §-ga 301¹. Aktsionär teostab oma õigusi üldkoosolekul. Üldkoosoleku protokollist

järeldub, et A. Nurga kui avaldaja aktsionäri soov kasutada õigust nõuda üldkoosoleku protokolli

notariaalset tõestamist tekkis alles pärast üldkoosoleku esmaseid toiminguid. Aktsionäri õigusi ei ole

põhjendatud piirata ainuüksi seetõttu, et üldkoosoleku uuesti kokkukutsumine toob kaasa kulutusi.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Viru Ringkonnakohus jättis 13. septembri 2006. a määrusega kohtunikuabi kandemääruse

muutmata, nõustudes nii kandemääruses kui ka maakohtu määruses toodud põhjendustega.

Ringkonnakohus märkis, et tema määrus ei ole edasikaevatav.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Avaldaja esitas 16. oktoobril 2006. a Riigikohtule määruskaebuse, milles palus ennistada

määruskaebuse esitamise tähtaja, tühistada ringkonnakohtu määruse ja teha uue määruse, millega

kandeavaldus rahuldada.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oli ringkonnakohtu määrus eksitav edasikaebamise võimaluse

osas, sest selles oli märgitud, et määrus ei ole edasikaevatav, kuigi seaduse kohaselt oli avaldajal

õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Seetõttu

palub avaldaja ennistada määruskaebuse esitamise tähtaja TsMS § 67 lg 1 alusel.

Ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, sest maakohtu määruse peale esitatud

määruskaebuse vaatas läbi ringkonnakohtunik ainuisikuliselt, kuigi TsMS § 666 lg 3 järgi vaatab

ringkonnakohus hagita menetluses tehtud menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse

läbi ja lahendab kolmeliikmelises koosseisus. Samuti on ringkonnakohtu määrus põhjendamata.

Kohtud on vääralt tõlgendanud ÄS § 304 lg-t 6 ja § 301¹ lg 1 p 3. Kohtute tõlgenduse kohaselt on

aktsionäride üldkoosoleku otsused tühised ka juhul, kui aktsionär esitab nõude üldkoosoleku

protokolli notariaalseks tõestamiseks enne koosoleku lõppu, kuid pärast otsuse vastuvõtmist. Sellisel

juhul ei oleks võimalik ette näha, kas mõni aktsionär soovib protokolli notariaalset tõestamist või

mitte, ja aktsiaselts peaks igaks juhuks kutsuma alati notari üldkoosolekule, et vältida otsuse tühiseks

osutumist. Seega tuleb ÄS § 304 lg-t 6 tõlgendada selliselt, et aktsionär peab protokolli notariaalse

tõestamise nõude esitama igal juhul enne üldkoosoleku kokkukutsumist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada ja asi saata TsMS § 691 p 2 alusel uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule.

6. Esmalt lahendab kolleegium määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse.

Ringkonnakohus eksis, märkides oma määruses, et selle peale ei saa edasi kaevata. TsMS § 696 lg 3

esimese lause järgi võib hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud

määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle õigust

on määrusega kitsendatud, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Riigikohtu tsiviilkolleegium on

3. oktoobril 2006. a kohtuasjas nr 3-2-1-79-06 (RT III 2006, 34, 290) tehtud määruse punktis 10

leidnud, et edasikaebamise seisukohalt tuleb hagita menetluses menetlust lõpetava määrusena mõista

kõiki määrusi, millega asi lahendatakse, sh registriasjades kandeavalduste lahendamise määrusi.

Kuivõrd ringkonnakohus jättis oma määrusega muutmata äriregistrisse kande tegemisest keeldumise

määruse, siis on praegusel juhul ringkonnakohtu määruse näol tegemist menetlust lõpetava määruse

kohta tehtud määrusega, mis kitsendab hageja õigusi. Seega on ringkonnakohtu määrus edasikaevatav

TsMS § 696 lg 3 lause 1 järgi.

TsMS § 661 lg 2 järgi on hagita asjas tehtud menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse

esitamise üldine tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Kui menetlusosaline lasi mööda

seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus TsMS § 67 lg 1 kohaselt tähtaja menetlusosalise

avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja

möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse

tagajärje. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates

päevast, millal TsMS § 67 lg-s 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul,

alates möödalastud tähtaja lõppemisest.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt sai avaldaja ringkonnakohtu määruse kätte 15. septembril

2006. a ja oma kaebeõigusest teada 3. oktoobril 2006. a tehtud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

eelviidatud määrusest. Seejärel esitas avaldaja 16. oktoobril 2006. a, s.o TsMS § 67 lg-s 2 sätestatud

tähtaja jooksul määruskaebuse ja selle esitamise tähtaja ennistamise taotluse.

Kuna ringkonnakohus eksitas avaldajat määruskaebuse esitamise võimaluse osas, annab see

kolleegiumi arvates aluse lugeda ringkonnakohtu määrusele esitatud määruskaebuse kaebetähtaja

möödalaskmise põhjus mõjuvaks ning ennistada kaebetähtaeg TsMS § 67 lg 1 alusel. Seega tuleb

avaldaja määruskaebust menetleda.

7. TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695 järgi tühistab Riigikohus ringkonnakohtu määruse, kui

ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, mis võis tuua kaasa ebaõige määruse.

Menetlusõiguse normi olulise rikkumisena käsitatavad asjaolud on sätestatud TsMS § 669 lg 1

punktides 1!5. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võib Riigikohus lugeda menetlusõiguse normi

oluliseks rikkumiseks ka 1. lõikes nimetamata rikkumise. Kolleegium leiab, et menetlusõiguse normi

oluliseks rikkumiseks TsMS § 669 lg 2 mõttes on asja läbivaatamine ebaseadusliku kohtukoosseisu

poolt (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. detsembri 2006. a määrus kohtuasjas nr 3-2-1-130-06,

p 9).

Määruskaebuses leitakse põhjendatult, et ringkonnakohus rikkus TsMS § 666 lg-t 3, mille kohaselt

vaatab ringkonnakohus hagita menetluses tehtud menetlust lõpetava määruse peale esitatud

määruskaebuse läbi ja lahendab selle kolmeliikmelises koosseisus. Praegusel juhul vaatas avaldaja

määruskaebuse läbi ja lahendas selle üks ringkonnakohtu kohtunik. Seaduslik kohtukoosseis oleks

pidanud TsMS § 666 lõikest 3 tulenevalt koosnema kolmest ringkonnakohtu kohtunikust, kuna

tegemist oli kandeavaldust rahuldamata jätva, s.o menetlust lõpetava määrusega.

Seega rikkus ringkonnakohus oluliselt menetlusõiguse normi, mistõttu tuleb ringkonnakohtu määrus

TsMS § 692 lg 1 p 2 järgi tühistada ja saata TsMS § 691 p 2 alusel uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule.

8. Õige ei ole kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus jättis oma määruse põhjendamata.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt nõustus ringkonnakohus nii kohtunikuabi kandemääruse kui ka

maakohtu määruse põhjendustega ega pidanud TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Ehkki

maakohus ei pidanud TsMS § 663 lg 7 järgi määruskaebuse rahuldamata jätmist põhjendama (vt

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi viidatud kohtuasjas nr 3-2-1-130-06 tehtud määruse p 13), ei muuda see

asjaolu ringkonnakohtu määrust põhjendamatuks. Kuna maakohus põhjendas määruskaebuse

rahuldamata jätmist, nõustudes kohtunikuabi kandemääruse põhjendustega, võis ringkonnakohus

kohtunikuabi kandemääruse ja maakohtu määruse põhjendustega nõustuda ega pidanud neid

põhjendusi kordama oma määruses.

9. Kolleegium leiab, et kohtunikuabi ja kohtud kohaldasid õigesti ÄS § 304 lg-t 6 ja § 301¹ lg 1 p 3.

ÄS § 304 lg 6 järgi peab aktsionäride üldkoosoleku protokoll olema notariaalselt tõestatud, kui seda

nõuab mh aktsionär, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Asjas on tuvastatud,

et A. Nurk, kellele kuulus 1/10 avaldaja aktsiakapitalist, nõudis avaldaja üldkoosolekul üldkoosoleku

protokolli notariaalset tõestamist pärast üldkoosoleku esmaseid toiminguid, s.o enne põhikirja

muutmise otsustamist.

Seadusest ei tulene, et aktsionär peab nõudma üldkoosoleku protokolli notariaalset tõestamist enne

üldkoosoleku kokkukutsumist. ÄS § 304 lg 6 mõtteks on kaitsta aktsionäri tema õiguste ja huvide

võimaliku kahjustamise eest, mis võib tuleneda üldkoosolekul vastuvõetud otsuste puudulikust

protokollimisest. Aktsionäride üldkoosolekul võib aktsionäri jaoks ilmneda, et tema õigused ja huvid

võivad saada kahjustatud seeläbi, et aktsiaseltsi üldkoosoleku protokolli ei tõestata notariaalselt.

Seetõttu ei välista ÄS § 304 lg 6 aktsionäri, kellele kuulub vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, õigust

nõuda üldkoosoleku protokolli notariaalset tõestamist ka üldkoosoleku toimumise ajal.

Kui aktsionär, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiakapitalist, nõuab aktsiaseltsi üldkoosolekul

üldkoosoleku protokolli notariaalset tõestamist, kuid üldkoosolek eirab seda nõuet, siis on sellel

üldkoosokul vastu võetud otsused ÄS § 301¹ lg 1 p 3 järgi tühised. Kui aktsionäride üldkoosoleku

otsus omab tähtsust äriregistrisse kannete tegemisese jaoks, siis ei tohi ÄS § 304 lg 6 rikkumise

korral teha aktsionäride üldkoosoleku otsuse alusel kandeid äriregistrisse.

Ants Kull, Villu Kõve, Tambet Tampuu