3-1-1-114-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-114-06

Otsuse kuupäev

14. veebruar 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi Sergei Kuznetsovi süüdistuses KarS § 114 p 1 ja

§ 121 järgi ning Deniss Suhhanovi süüdistuses KarS § 22 lg 3 ja

§ 114 p 1 ning § 121 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 27. septembri 2006. a otsus kriminaalasjas

nr 1-04-192-06

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sergei Kuznetsovi kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina ja

Deniss Suhhanovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor

Belugini kassatsioonid

Asja läbivaatamise kuupäev

17. jaanuar 2007. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Viru Maakohtu 28. aprilli 2006. a ja Viru Ringkonnakohtu 27. septembri 2006. a

otsused Deniss Suhhanovi KarS § 121 järgi süüditunnistamise ja karistamise ning talle

liitkaristuse mõistmise osas.

2. Mõista Deniss Suhhanov KarS § 121 järgi õigeks.

3. Teha Viru Maakohtu 28. aprilli 2006. a ja Viru Ringkonnakohtu 27. septembri 2006. a

otsustesse täpsustus ning jätta Sergei Kuznetsovi süüdimõistmisest KarS § 114 p 1 järgi ja

Deniss Suhhanovi süüdimõistmisest KarS § 22 lg 3 ja § 114 p 1 järgi välja tapmine piinaval

viisil.

4. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.

5. Deniss Suhhanovi kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.

6. Sergei Kuznetsovi kaitsja kassatsioon jätta rahuldamata.

7. Mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Narva Esimese Advokaadibüroo kasuks

välja 4248 (neli tuhat kakssada nelikümmend kaheksa krooni) riigi õigusabi tasu seoses

vandeadvokaat Tatjana Massalina poolt Sergei Kuznetsovi huvides kassatsiooni esitamisega.

Mõista Sergei Kuznetsovilt riigieelarve tuludesse välja 4248 (neli tuhat kakssada nelikümmend

kaheksa krooni) kaitsjatasu.

8. Mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Lillo ja Lõhmus kasuks

välja 4248 (neli tuhat kakssada nelikümmend kaheksa krooni) riigi õigusabi tasu seoses

vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugini poolt Deniss Suhhanovi huvides kassatsiooni

esitamisega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sergei Kuznetsovi süüdistati KarS § 114 p1 järgi selles, et 9. mail 2004. a, olles alkoholijoobes,

peksis ta Narva linna lähedasel metsateel A. K.-i kaikaga vastu pead, tekitades talle eluohtlikke kolju-

aju traumasid. Seejärel lohistas ta koos Deniss Suhhanoviga kannatanu metsa, kus temalt võeti seljast

riided ja ta seoti puu külge. Saadud traumade tagajärjel suri A. K. sündmuskohal. D. Suhhanovit

süüdistati KarS § 22 lg 3 ja § 114 p 1 järgi selles, et nähes A. K.-i jõhkrat peksmist S. Kuznetsovi

poolt, aitas ta kaassüüdistataval kannatanu metsa lohistada, lahti riietada ja puu külge siduda. Sellega

aitas D. Suhhanov kaasa kannatanu tapmisele.

Karistusseadustiku § 121 järgi süüdistati S. Kuznetsovi ja D. Suhhanovit selles, et pärast A. K.

tapmist peksid nad Narva linna lähistel karjääri kaldal magavat K. D.-d ja A. I.-d.

2. Viru Maakohtu 28. aprilli 2006. a otsusega tunnistati S. Kuznetsov KarS § 114 p 1 ja § 121 järgi

süüdi ja teda karistati vangistusega vastavalt kümneks ja üheks aastaks. Liitkaristuseks mõisteti

S. Kuznetsovile KarS § 64 lg 1 alusel vangistus kümneks aastaks.

Sama otsusega tunnistati D. Suhhanov süüdi KarS § 22 lg 3 ja § 114 p 1 ning § 121 järgi ja teda

karistati vangistusega vastavalt kaheksaks ja üheks aastaks. Liitkaristuseks mõisteti D. Suhhanovile

KarS § 64 lg 1 alusel vangistus kaheksaks aastaks.

3. Maakohus leidis, et S. Kuznetsovi ja D. Suhhanovi süü neile esitatud süüdistustes on tõendatud ja

nende kohtulikul arutamisel antud ennastõigustavad ütlused ei ole usaldusväärsed. D. Suhhanov andis

eeluurimisel teistsuguseid, teiste tõenditega haakuvaid ütlusi ja tema hilisemad ütlused on olnud

vastuolulised. A. K.-i ütlused, et ta peksis S. Kuznetsovi üksnes põhjusel, et see teda eelnevalt lõi,

pole maakohtu arvates usaldusväärsed, sest need on ebajärjekindlad ja vastuolulised.

Maakohtu hinnangul andis süüdistatavate tegevus - kannatanule kaikaga hulgaliste löökide andmine

pea pihta ja seda ka pärast kannatanu mahakukkumist - tunnistust tegutsemisest piinaval või julmal

viisil.

Kannatanute K. D. ja A. I. peksmist kinnitavad kannatanute ning tunnistajate A. A., M. P., E. T.,

A. R. ja J. P. ütlused. Süüdistatavate ütlusi ei lugenud maakohus ka selles episoodis tõesteks, sest

need ei olnud kooskõlas teiste tõenditega.

4. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni S. Kuznetsov, D. Suhhanov ja tema kaitsja.

S. Kuznetsov taotles tapmise ümberkvalifitseerimist KarS § 115 järgi, s.o provotseeritud tapmiseks

põhjendusega, et ta ei tegutsenud tahtlikult ja kannatanut lüües soovis ta hoiduda vaid teda ennast

ähvardanud ohust.

D. Suhhanov ja tema kaitsja leidsid, et D. Suhhanovi käitumine on ebaõigesti kvalifitseeritud mõrvale

kaasaaitamisena ja taotlesid selle teo ümberkvalifitseerimist esimese raskusastme kuriteo

toimepanemisest mitteteatamiseks KarS § 307 lg 1 järgi. A. I. ja K. D. peksmises taotlesid nad

D. Suhhanovi õigeksmõistmist, põhjendusega, et ta ei ole neid tegusid toime pannud.

D. Suhhanov leidis, et talle mõisteti liiga range karistus.

5. Viru Ringkonnakohtu 27. septembri 2006. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja

apellatsioonid rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtunud S. Kuznetsovi apellatsioonist mingeid uusi asjaolusid ning

tema taotlus tapmise osas tõendite ümberhindamiseks pole põhjendatud, sest maakohus on tõendeid

kogumis hinnates põhjendatult pidanud tema väiteid kallaletungist A. K. poolt paljasõnalisteks ja

ebaloogilisteks.

Seoses D. Suhhanovi kaitsja seisukohaga, nagu puuduks D. Suhhanovi käitumise ja A. K. surma

vahel põhjuslik seos, märkis ringkonnakohus, et maakohus käsitles seda väidet oma otsuses ja näitas,

miks seda süüdistatava versiooni tõepäraseks ei saa pidada. Ringkonnakohus märkis, et

kaasaaitamisena käsitatakse teise isiku õigusvastase teo soodustamist. Käesolevas kriminaalasjas

D. Suhhanov nägi S. Kuznetsovi poolt kannatanu kaikaga vastu pead peksmist ja selle asemel, et seda

tegu takistada, aitas ta S. Kuznetsovil kannatanu metsa lohistada ja puu külgse siduda. Põhjuslikkus

A. K.-i surma saabumise ja D. Suhhanovi tegude vahel seisnes selles, et D. Suhhanov võimaldas tema

surma põhjustamise.

Ringkonnakohus nõustus ka maakohtuga, et A. K. surm põhjustati eriti julmal ja piinaval viisil, sest

teda peksti puukurikaga pika aja jooksul elutähtsatesse organitesse.

Ringkonnakohtu hinnangul mõistis maakohus D. Suhhanovi õigesti ja põhjendatult talle KarS § 121

järgi esitatud süüdistuses süüdi.

POOLTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

6. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsiooni S. Kuznetsovi kaitsja vandeadvokaat Tatjana

Massalina ja D. Suhhanovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin.

6.1 S. Kuznetsovi kaitsja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist S. Kuznetsovi süüditunnistamise

osas KarS § 114 p1 järgi, tema tegevuse ümberkvalifitseerimist KarS § 113 järgi ja karistuse

kergendamist. Kaitsja leiab, et S. Kuznetsovi teos puuduvad julmuse ja piinava viisi tundemärgid,

sest kannatanu kaotas pärast esimest lööki teadvuse ja tema surm saabus lühikese aja jooksul.

6.2 D. Suhhanovi kaitsja taotleb maa- ja ringkonnakohtu otsuste tühistamist D. Suhhanovi

süüditunnistamises KarS § 22 lg 3 ja § 114 p 1 järgi ning täiendavaid tõendeid kogumata uue

kohtuotsuse tegemist, millega tunnistataks D. Suhhanov süüdi KarS § 307 lg 1 järgi ja karistataks

vangistusega kaheks aastaks. Kaitsja hinnangul ei põhjendanud maa- ja ringkonnakohus seda, milles

seisnes D. Suhhanovi poolt A. K. tapmisele kaasaaitamine. Sellega rikkusid kohtud oluliselt

kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Kaitsja leiab, et kaasaaitamiseks ei saa olla

üksnes see, et D. Suhhanov nägi, kuidas S. Kuznetsov kannatanut peksis. Kuna D. Suhhanov lähenes

kannatanule alles pärast seda, kui kõik surma saabumise põhjustanud vigastused olid talle juba

tekitatud, siis ilmnes tema suhtumine S. Kuznetsovi teosse ja selle tagajärjesse alles pärast

koosseisupärase teo toimepanemist, mistõttu tema käitumise kvalifitseerimine tapmisele

kaasaaitamisena on hinnatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena. Kaitsja arvates saanuks

ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaoludel D. Suhhanovi käitumise kvalifitseerida KarS § 307 lg 1

või KarS § 306 lg 1 järgi. Jättes selle tegemata rikkus ringkonnakohus tema hinnangul oluliselt

kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 8 mõttes.

Samuti taotleb kaitsja maa- ja ringkonnakohtu otsuse tühistamist D. Suhhanovi süüditunnistamises

KarS § 121 järgi ja tema õigeksmõistmist selles kuriteos. Kaitsja leiab, et kannatanuid I.-d ja D.-d lõi

üksnes S. Kuznetsov ja seega ei pannud D. Suhhanov toime talle KarS § 121 järgi süüks arvatud

kuritegu. Kuna maa- ja ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks nad ei võta sellekohaseid tõendeid

arvesse on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb kriminaalmenetlusõiguse

olulise rikkumise ja kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt tühistada.

I

8. Esmalt käsitleb kolleegium S. Kuznetsovi kaitsja kassatsiooni osas, milles ta vaidlustab kaitsealuse

süüditunnistamist mõrvas, leides, et S. Kuznetsovi tegu tuleks kvalifitseerida tapmisena KarS § 113

järgi. Kaitsja hinnangul ei ole Kuznetsovi tegu hinnatav ei piinava ega julmana. Kuna kannatanu

kaotas kohe pärast kaikaga löömist teadvuse, siis ei saanud järgnevad kaikahoobid talle mingeid

erilisi kannatusi või suurt valu tekitada.

8.1. Kaitsja arvamus väärib tähelepanu järgmises osas. Kriminaalasja uurimise käigus on tuvastatud,

et kannatanu suri lühikese ajavahemiku jooksul pärast kaikahoopidest saadud peatraumade tekitamist

ning et kannatanut löödi ka pärast tema maha kukkumist. Küll aga pole kriminaalasja uurimise käigus

millegagi ümber lükatud S. Kuznetsovi ütlused sellest, et juba pärast esimest hoopi kannatanu kukkus

ja kaotas ka teadvuse. Teadvuse kaotanuna ei võinud järgnevad kaikahoobid talle enam kestvat või

eriliselt suurt valu põhjustada.

8.2. Maakohus käsitles käesolevas kriminaalasjas julma ja piinavat viisi, neid omavahel eristamata.

Maakohtu põhjenduse kohaselt seisnes piinav ja julm viis selles, et juba abitus seisundis maas

lamavat kannatanut löödi veel korduvalt kaikaga elutähtsasse piirkonda. Ringkonnakohus nõustus

maakohtuga ja leidis, et käesolev tapmine on julma ja piinavana hinnatav seetõttu, et kannatanut

löödi elutähtsatesse organitesse pikema aja jooksul. Seda tõendavad löökide arv ning tekitatud

vigastuste hulk. Ringkonnakohus ei seo oma seisukohta aga konkreetse teo tehioludega. Niisugusest

motivatsioonist ei selgu, milles seisnes tapmise piinav ja/või julm viis.

8.3. Riigikohus leiab, et käesoleval juhul ei ole süüdistuses ega kohtuotsustes kirjeldatud asjaolusid,

mis annaksid alust hinnata tapmist piinavaks. Küll aga annavad süüdistuses ja kohtuotsustes

kirjeldatud asjaolud aluse hinnata tapmine julmaks. Sellisteks asjaoludeks on kannatanule

põhjendamatult jõhkrate ja moonutavate vigastuste tekitamine. Süüdistatavate julmusest annab

tunnistust ka pärast peksmist kannatanu puu külge sidumine, lahtiriietamine ja riiete

minemaviskamine, millest nähtub nende eriline põlgus oma ohvri vastu. Sellest lähtuvalt ja

juhindudes KrMS § 361 p-st 2 teeb kolleegium kohtuotsustesse täpsustuse ja jätab S. Kuznetsovi

süüdimõistmisest KarS § 114 p 1 järgi ja D. Suhhanovi süüdimõistmisest KarS § 22 lg 3 ja § 114 p 1

järgi välja tapmise piinaval viisil.

II

9. Käsitledes D. Suhhanovi kaitsja kassatsiooni mõrvale kaasaaitamise süüdistuses märgib

kolleegium järgmist.

D. Suhhanovi süü tõendamisel S. Kuznetsovi tapmisele kaasaaitamises on kohtud tuginenud tema

poolt eeluurimisel antud ütlustele, milles ta kinnitas enda osavõttu kannatanu puu juurde

lohistamisest, selle külge kinnisidumisest ja temalt riiete seljast võtmises. Kohus suhtus nende

tõendite valguses kriitiliselt D. Suhhanovi hilisematesse vastuolulistesse ennastõigustavatesse

ütlustesse.

9.1. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et A. K. surm saabus üksnes

S. Kuznetsovi tekitatud traumade tõttu ja D. Suhhanov sekkus sündmuste käiku alles pärast

kannatanule kõikide vigastuste tekitamist ning seetõttu polnud tema tegevus A. K. surmaga

põhjuslikus seoses. Kohtuliku uurimise käigus (vt maakohtu otsuse lk 11 ja ringkonnkohtu otsuse lk-

d 7-8) on tuvastatud, et D. Suhhanov aitas kannatanu esialgsest peksmise kohast eemale lohistada,

kus teda veel peksti. Seejärel aitas D. Suhhanov kannatanu puu külge siduda ja tema riided laiali

loopida. Kriminaalkolleegiumi hinnangul väljendub S. Kuznetsovi eelkirjeldatud viisil füüsilises

abistamises A. K. tapmisel D. Suhhanovi tahtlus kannatanu surma saabumisele kaasa aidata. Samas ei

saa ülalkirjeldatud asjaoludel rääkida tapmise kaastäideviimisest, sest pole tuvastatud, et

D. Suhhanov tekitanuks ise A. K.-le vigastusi või saanuks tema surmani viinud põhjuslikku ahelat

olulises osas juhtida.

Eelöeldu valguses pole õigustatud kaitsja taotlus tunnistada D. Suhhanov KarS § 307 lg 1 järgi süüdi

üksnes A. K. tapmisest teatamata jätmise eest.

10. Lisaks eelnevale taotleb kaitsja D. Suhhanovi õigeksmõistmist talle KarS § 121 järgi

inkrimineeritud kuriteos, märkides, et kriminaalasjas pole tõendamist leidnud tema osavõtt K. D. ja

A. I. peksmisest. Kolleegium nõustub selles osas kaitsjaga järgmistel põhjendustel.

Maakohtu istungi protokollist (2 kd t.l-d 136-145) nähtub kannatanute ja tunnistajate ütlustest, et

peksjaid oli kaks, kuid ei kannatanud ega ükski tunnistaja ei osundanud üheselt D. Suhhanovile kui

peksmisest osavõtjale. Küll aga väidab tunnistaja J. P. kohtuistungil antud ütlustes, et peksmises

osales koos S. Kuznetsoviga hoopis tema. Kohtuotsuste motiveerivas osas pole arusaadavalt ega

veenvalt selgitatud, miks tuleb D. Suhhanovi osalemine peksmises tõendatuks lugeda. Kolleegium ei

nõustu maa- ja ringkonnakohtu seisukohaga, et D. Suhhanovile tuleb peksmises osalemine süüks

arvata sellepärast, et ta viibis telgi juures, millest pekstavad välja tõmmati. Maakohtu otsuse

põhiosast ei nähtu, mille alusel tegi kohus järelduse, et D. Suhhanov tõepoolest peksmises osales.

Samuti on maakohus jätnud kõrvaldamata vastuolud süüdistatava, tunnistajate ja kannatanute ütluste

vahel. Neid puudusi ei ole kõrvaldanud ka ringkonnakohus. Seetõttu leiab Riigikohtu

kriminaalkolleegium, et D. Suhhanovi osalemise suhtes K. D. ja A. I. peksmises on kohtuliku

arutamise käigus jäänud kõrvaldamata kahtlused, mis KrMS § 7 lg-st 3 tulenevalt tuleb tõlgendada

süüdistatava kasuks. Seepärast tuleb tühistada nii Viru Maakohtu 28. aprilli 2006. a kui ka Viru

Ringkonnakohtu 27. septembri 2006. a otsused D. Suhhanovi süüditunnistamise ja karistamise osas

KarS § 121 järgi ning ta selles süüdistuses õigeks mõista.

11. S. Kuznetsovi ja D. Suhhanovi kaitsjad esitasid Riigikohtule taotluse riigi õigusabi osutamise eest

tasu maksmiseks. Nii S. Kuznetsovi kaitsja vandeadvokaat T. Massalina kui ka D. Suhhanovi kaitsja

vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin taotlevad 4248 krooni tasumist. Kriminaalkolleegium leiab,

et taotlused on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt tuleb

Narva Esimese Advokaadibüroo ja Advokaadibüroo Lillo ja Lõhmus kasuks välja mõista kummalegi

4248 krooni. KrMS § 186 lg 1 alusel kuulub S. Kuznetsovi kaitsjale tasutud summa väljamõistmisele

S. Kuznetsovilt riigi kasuks.

12. Tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 361 p-st 7 ja § 362 p-dest 1 ja 2 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Viru Maakohtu 28. aprilli 2006. a ja Viru Ringkonnakohtu 27. septembri 2006.

a otsused D. Suhhanovi KarS § 121 järgi süüditunnistamise ja karistamise osas ning teeb ise uue

otsuse, mõistes D. Suhhanovi KarS § 121 järgi õigeks. Seoses sellega tühistab Riigikohus

kohtuotsused ka D. Suhhanovile liitkaristuse mõistmise osas. Juhindudes KrMS § 361 p-st 2 teeb

kolleegium kohtuotsustesse täpsustuse ja jätab S. Kuznetsovi süüdimõistmisest KarS § 114 p 1 järgi

ja D. Suhhanovi süüdimõistmisest KarS § 22 lg 3 ja § 114 p 1 järgi välja tapmise piinaval viisil. Muus

osas jätab kolleegium kohtuotsused muutmata. D. Suhhanovi kaitsja kassatsioon rahuldatakse

osaliselt ja S. Kuznetsovi kaitsja kassatsioon jäetakse rahuldamata.

Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi