3-2-1-127-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-127-06

Määruse kuupäev

Tartu, 14. veebruar 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks

Kohtuasi

U. V hagi H. T vastu mittevaralise ja varalise kahju

hüvitamiseks ning ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuli 2006. a määrus tsiviilasjas

nr 2-03-714

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

H. T määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja U. V (isikukood 34005020213), esindaja vandeadvokaat

Ingeri Luik.

Kostja H. T (isikukood 35405190249), esindaja vandeadvokaat

Arri Tooming.

Asja läbivaatamise kuupäev

22. jaanuar 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuli 2006. a määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Tagastada H. T Riigikohtule esitatud tõendid.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus rahuldas 19. juuni 2006. a otsusega osaliselt U. V hagi H. T vastu mittevaralise ja

varalise kahju hüvitamiseks ning ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kohustas kostjat esitama

valeandmete ümberlükkamiseks tema enda kulul AS-ile SL Õhtuleht avaldamiseks SL Õhtulehes

kuulutuse "Mina, H. T, teatan, et olen avaldanud pahatahtlikult teate U. V surmast SL Õhtuleht

21.10.2003 numbris." Kohus mõistis H. T U. V kasuks välja 37 470 krooni 40 senti, sh kohtukulude

katteks 5831 krooni 90 senti.

2. Hageja esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus hagi täies ulatuses rahuldada ning

mõista kostjalt välja varalise kahju hüvitamiseks täiendavalt 6638 krooni 50 senti ja mittevaralise

kahju hüvitamiseks täiendavalt 25 000 krooni ning kohtukulud.

Koos apellatsioonkaebusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks. Taotluse kohaselt rahuldas Harju

Maakohus 31. mai 2006. a määrusega hageja taotluse hagi tagamise korras kostja arvelduskontode

arestimiseks hagi summa ulatuses. Arvelduskontod on arestitud, kuid kostja Hansapanga kontol on 85

krooni ja Sampo Panga kontol 252 krooni. Kostja mõisteti Harju Maakohtu 30. mai 2006. a otsusega

3 aastaks ja 6 kuuks vangi, tal puudub võimalus oma pangakontosid kasutada ja käsutada. Kostja on

olnud vahi all alates 6. aprillist 2004. a.

16. veebruaril 2006. a müüs Arri Tooming kostja volituse alusel kostjale kuuluva Tallinnas Xxx xx-x

asuva korteri. Korteri müügilepingu kohaselt on müügisummaks 700 000 krooni. Hageja leiab, et

korteri müügist saadud raha on Arri Toominga valduses. Hageja palus keelata Arri Toomingal anda

kostjale üle 63 227 krooni ja kohustada Arri Toomingat kandma 63 227 krooni kohtu näidatud

pangakontole.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 27. juuli 2006. a määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks.

Ringkonnakohus keelas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 1 p 4 alusel Arri

Toomingal H. T üle anda 63 227 krooni ning kohustas Arri Toomingat korteri müügilepingu alusel

kostja esindajana saadud summast kandma 63 227 krooni rahandusministeeriumi arvelduskontole.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt nähtub täitemenetluse lõpetamise otsusest, et kostja pangakontol

Hansapangas on 85 krooni ning Sampo Pangas 252 krooni 24 senti. Kuna kostja on olnud vahi all

alates 6. aprillist 2004. a ning on mõistetud vangi 3 aastaks ja 6 kuuks, puudub kostjal võimalus enda

pangakontosid kasutada ja käsutada. Seega on hageja nõue tagamata. 16. veebruari 2006. a korteri

müügilepingu alusel on kostja müünud talle kuulunud korteri aadressil Xxx xx-x Tallinnas hinnaga

700 000 krooni. Kostjat esindas müügitehingus Arri Tooming. Ringkonnakohus leidis, et taotluse

asjaoludest tulenevalt on piisavalt alust arvata, et kostja korteri müügist saadud raha on Arri

Toominga valduses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada. Ringkonnakohus on

pannud rahalise kohustuse isikule, kes ei ole menetlusosaline. Sellega on rikutud põhiseaduse §-s 24

sätestatud igaühe õigust tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi

kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Ringkonnakohus ei ole TsMS § 378 lg 1 p-s 4 nimetatud hagi

tagamise abinõu rakendamiseks tuvastanud, kas kostja korteri müügist saadud raha on Arri Toominga

valduses. Määruskaebuse kohaselt korteri müügist saadud raha ei ole ega ole kunagi olnud kostja

esindaja valduses. Selle tõendamiseks palub kostja võtta vastu tõenditena kostja kirjad Arri

Toomingale. Vaatamata sellele, et seadus annab kohtule õiguse kostja enne hagi tagamist ära kuulata,

ringkonnakohus seda ei teinud. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta peab vajalikuks vara

üleandmise keelu sidumist vara ülekandmisega kohtu näidatud arvelduskontole.

5. Hageja ei nõustunud kirjalikus vastuses kostja määruskaebusega ning palus jätta selle rahuldamata

ja ringkonnakohtu määruse muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks.

Määruskaebus tuleb TsMS § 691 p 1 järgi jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.

7. TsMS § 696 lg 1 järgi võib ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule

määrusega puudutatud menetlusosaline. TsMS § 3 lg 1 järgi on igal isikul õigus pöörduda kohtusse

oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks ja sama paragrahvi 2. lõike järgi võib

isik teise isiku eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks pöörduda kohtusse üksnes

seaduses ettenähtud juhul. Kolleegium leiab, et kostja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna

kostja ei ole põhjendanud, kuidas hagi tagamine rikub tema õigusi. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei

sätesta võimalust esitada määruskaebust hagi tagamise määruse peale teise isiku õiguse või huvi

kaitseks.

8. Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et TsMS § 390 lg 1 kohaselt ei saa ringkonnakohtu määruse

peale, millega rahuldati hagi tagamise taotlus, esitada määruskaebust isik, kes ei ole asjas pooleks.

Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et kui menetlusosaliseks mitteolev isik leiab, et

temale kuuluv vara on arestitud, on tal õigus oma rikutud õiguste kaitseks esitada hagi temale

kuuluva vara arestist vabastamiseks (tsiviilkolleegiumi 24. oktoobri 1996. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-116-96 (RT III 1996, 30, 386)). Kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle

sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 222 lg-te 1 ja 3 kohaselt esitada sissenõudja ja võlgniku vastu hagi vara arestist

vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. Hagi rahuldamise korral

vabastab kohtutäitur vara aresti alt. Kui isikule kuuluv asi pole arestitud, kuid keelatud on sellega

toimingute ja tehingute tegemine, siis taotleb isik temale kuuluva asja vabastamist kasutus- ja

käsutuskeelu alt. Sellise hagi rahuldamisel tühistab kohus toimingute ja tehingute tegemise keelu

(tsiviilkolleegiumi 25. märtsi 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-04 (RT III 2004, 9, 113)).

9. Lisaks eeltoodule on kolleegium seisukohal, et olukorras, kus võlgniku arvelduskontol olevast

rahast ei piisa võlausaldaja nõude rahuldamiseks ning kolmas isik on võlgniku suhtes kohustatud

isikuks, on TsMS § 378 lg 1 p 4 alusel hagi tagamisel õigem lähtuda nõude arestimise sätetest. TMS

§ 111 järgi sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes

kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga

keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda.

10. Vastuseks kostja määruskaebusele märgib kolleegium järgmist. TsMS § 377 lg 1 järgi võib kohus

hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse

täitmist või selle võimatuks teha. Hagi tagamise abinõuna näeb TsMS § 378 lg 1 p 4 ette teisel isikul

kostjale vara üleandmise või kostja suhtes muude kohustuste täitmise keelamise, millega võib siduda

ka kohustuse anda vara üle kohtutäiturile või maksta raha kohtu ettenähtud pangakontole. Vastavalt

TsMS § 378 lg-le 4 tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat

üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades

põhjendatuks. Seega ei või hagi tagamise abinõu piirata kostjat rohkem, kui on vajalik hagi

rahuldamise ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks.

11. Tulenevalt TsMS § 384 lg-st 1 lahendab kohus hagi tagamise avalduse põhjendatud määrusega

hiljemalt avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval. Kohus võib hagi tagamise avalduse

lahendada hiljem, kui ta soovib kostja eelnevalt ära kuulata. TsMS § 384 lg 3 teise lause järgi võib

kohus kostja eelnevalt ära kuulata, eelkõige kui avalduses taotletakse vaidlusaluse õigussuhte

esialgset reguleerimist. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja ringkonnakohtule 17. juulil 2006. a

hagi tagamise taotluse. Kohus lahendas selle 27. juulil 2006. a. Toimikust ei nähtu, et ringkonnakohus

oleks kostja eelnevalt ära kuulanud. Kaebaja on määruskaebuses kostja ärakuulamata jätmist kohtule

ette heitnud. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei ole kostja ärakuulamata jätmisega rikkunud

menetlusõigusnorme. TsMS § 384 lg-st 1 ei tulene kohtu kohustust enne hagi tagamise avalduse

lahendamist kostja ära kuulata. Samuti ei sätesta seda kohustust kohtule TsMS § 384 lg 3, mis

sätestab kohtu õiguse ("kohus võib") kostja eelnevalt ära kuulata. Sellest tulenevalt leiab kolleegium,

et ringkonnakohus võis hagi tagamise lahendada kostjat eelnevalt ära kuulamata.

12. Ringkonnakohus leidis, et hagi tagamise taotluse asjaoludest tulenevalt on piisavalt alust arvata,

et H. T korteri müügist saadud raha on Arri Toominga valduses. TsMS § 688 lg 5 järgi Riigikohus ei

kogu ega uuri tõendeid, välja arvatud juhul, kui tõend esitatakse ringkonnakohtu menetlusõiguse

normi olulise rikkumise tõendamiseks. Samuti ei kogu ega uuri Riigikohus uuesti madalama astme

kohtutes kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid. Seega puudub Riigikohtul õigus tuvastada, kas kostja

korteri müügist saadud raha on Arri Toominga valduses. Selle asjaolu tõendamiseks Riigikohtule

esitatud tõendid tuleb kostjale tagastada.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks