3-4-1-16-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-16-06

Otsuse kuupäev

13. veebruar 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask ning liikmed Ants Kull, Julia Laffranque, Priit Pikamäe

ja Jüri Põld

Kohtuasi

Tallinna Halduskohtu taotlus tunnistada Vabariigi Valitsuse 18. juuni 1996. a

määrusega nr 175 kinnitatud "Mitteeluruumide erastamise korra" punkt 6

tervikuna ja punkt 9 alapunkt 2 osas, mis kohustab enampakkumisest

osavõtmiseks esitama enampakkumiskomisjonile maksedokumendi koopia

enampakkumisest osavõtu tasu maksmise kohta, kehtetuks

Menetluse alus

Tallinna Halduskohtu 29. novembri 2006. a otsus haldusasjas nr 3-05-922

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinna Halduskohtu taotlus osaliselt.

2. Tunnistada "Mitteeluruumide erastamise korra" punkt 6 osas, mis näeb ette osavõtutasu

maksmise kohustuse, punkt 7 alapunkt 2 osas, mis sätestab avaliku enampakkumise kuulutuse

kohustusliku tingimusena informatsiooni enampakkumisest osavõtu tasu suuruse ja tasumise

korra kohta, ja punkt 9 alapunkt 2 osas, mis kohustab enampakkumisest osavõtmiseks esitama

enampakkumiskomisjonile maksedokumendi koopia enampakkumisest osavõtu tasu tasumise

kohta, põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 22. septembril 2005. a toimus avalik suuline enampakkumine Tallinnas Raua tn 14/Kreutzwaldi tn

8 asuvate mitteeluruumide erastamiseks. Giggs Kaubanduse OÜ-l ei lubatud nimetatud avalikul

suulisel enampakkumisel osaleda, kuna tal oli maksmata osavõtutasu 1000 krooni. Enampakkumisest

osavõtu tasu maksmise kohustuse nägi ette Vabariigi Valitsuse 18. juuni 1996. a määrusega nr 175

kinnitatud "Mitteeluruumide erastamise kord" (MEEK).

2. Giggs Kaubanduse OÜ esitas enampakkumisele mittelubamise ja enampakkumise korraldamise

kohta Tallinna Kesklinna vanemale kaebuse, milles palus jätta kinnitamata ja tunnistada nurjunuks

22. septembril 2005. a toimunud mitteeluruumide enampakkumise ning kuulutada välja uus

enampakkumine. Tallinna Kesklinna Valitsus leidis, et kaebus on põhjendamatu.

3. Tallinna Kesklinna Valitsuse 29. septembri 2005. a korraldusega nr 1105 "Enampakkumise

tulemuste kinnitamine (Raua tn 14/F. R. Kreutzwaldi tn 8, Osaühing Graland)" kinnitati

22. septembril 2005. a toimunud avaliku enampakkumise tulemus Raua tn 14/F. R. Kreutzwaldi tn 8

asuvate mitteeluruumide erastamiseks. Ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse omandas OÜ Graland.

4. Giggs Kaubanduse OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse enampakkumise tulemuste

kinnitamise tühistamiseks, uue enampakkumise väljakuulutamiseks ning MEEK p-de 6, 7 ja 9

põhiseadusevastaseks tunnistamiseks ja kohaldamata jätmiseks osas, milles need kehtestavad

osavõtutasu maksmise kohustuse.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 29. novembri 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-05-922 Giggs

Kaubanduse OÜ kaebuse osaliselt, tühistades Tallinna Kesklinna Valitsuse 29. septembri 2005. a

korralduse nr 1105 ja tehes Tallinna Kesklinna Valitsusele ettekirjutuse tunnistada 22. septembril

2005. a toimunud mitteeluruumide enampakkumise nurjunuks. Halduskohus jättis rahuldamata Giggs

Kaubanduse OÜ taotluse Tallinna Kesklinna Valitsusele ettekirjutuse tegemiseks otsustada

vaidlusaluses asjas mitteeluruumide erastamiseks uue enampakkumise väljakuulutamine. Tallinna

Halduskohus tunnistas põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks ning jättis seetõttu kohaldamata MEEK

p 6 tervikuna ja p 9 alapunkti 2 osas, mis kohustab enampakkumisest osavõtmiseks esitama

enampakkumise komisjonile maksedokumendi koopia enampakkumisest osavõtu tasu maksmise

kohta, ja edastas kohtuotsuse halduskohtumenetluse seadustiku § 25 lg 10 ja põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse seaduse § 4 lg 3 alusel põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

algatamiseks Riigikohtule.

HALDUSKOHTU JA MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Halduskohus leidis, et MEEK p 6 tervikuna ja p 9 alapunkti 2 osas, mis kehtestab osavõtutasu

tasumise kohustuse, on vastuolus PS § 3 lg-ga 1, § 87 p-ga 6 ning §-ga 113.

Halduskohtu arvates on Vabariigi Valitsus mitteeluruumide erastamisel avalikul enampakkumisel

osalejale osavõtutasu maksmise kohustuse kehtestamisega väljunud talle seadusandja poolt antud

volituse piiridest, rikkudes sellega PS § 3. Samuti on "Mitteeluruumide erastamise korra" viidatud

sätted vastuolus PS § 87 p-ga 6, kuna delegatsiooninormina vaadeldav mitteeluruumide erastamise

seaduse (MEES) § 5 lg 6 annab Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada mitteeluruumide erastamise

ja alghinna määramise ning alghinna muutmise kord, kuid ei MEES § 5 lg 6 ega sama seaduse muu

säte anna Vabariigi Valitsusele volitust kehtestada osavõtutasu.

Kuna Vabariigi Valitsus on osavõtutasu tasumise kohustuse kehtestanud ilma sellekohase

delegatsioonita, ei pidanud kohus vajalikuks käsitleda kaebuse väiteid, mille kohaselt osavõtutasu

kehtestamine on vastuolus ka PS §-ga 113.

7. Vabariigi Valitsuse nimel arvamust avaldanud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium toob

oma seisukohas välja, et PS § 3 ja § 87 p 6 alusel on Eesti õiguskorras lubatud ainult intra legem

määrused, mis on kooskõlas delegatsiooninormis sisalduva eesmärgi, sisu ja ulatusega. Seadusandja

delegeeris mitteeluruumide erastamist üksikasjalikumalt reguleeriva korra kehtestamise Vabariigi

Valitsusele, kuna erastamise detailse regulatsiooni sätestamine seaduses ei oleks kooskõlas seaduse

optimaalse abstraktsuse põhimõttega. Põhiseaduse § 113 kohaselt võib täitevvõim rahalisi kohustusi

kehtestada seadusandja vastava volituse alusel. Riigikohtu praktikast lähtudes tuleb rahaliste

kohustuste sätestamisel seadusest madalamat õigusjõudu omava õigusaktiga näha seaduses ette

vähemalt rahalise kohustuse ülem- ja alammäär. "Mitteeluruumide erastamise korra" p-s 6 nähakse

ette osavõtutasu ülemmäär (kuni 2% alghinnast, kuid mitte rohkem kui 1000 krooni), konkreetse tasu

määrab erastamist korraldav kohustatud subjekt. Kuna osavõtutasu kasutatakse enampakkumise

kulude katteks, ei saa seda käsitada sisuliselt maksuna.

8. Giggs Kaubanduse OÜ leiab, et MEEK p-d 6, 7 ja 9 ei ole osavõtutasu osas kooskõlas

"Mitteeluruumide erastamise korra" andmise aluseks oleva MEES § 5 lg-ga 6 kui volitusnormiga,

olles seega vastuolus PS § 3 lg-ga 1, § 87 p-ga 6 ja §-ga 113. Riigikohtu praktika kohaselt kehtestab

PS § 113 kõikide avalik-õiguslike rahaliste kohustuste suhtes parlamendireservatsiooni.

9. Tallinna Linnavalitsuse ja Tallinna Kesklinna Valitsuse arvamuse kohaselt on MEEK p 6 ja

p 9 alapunkti 2 põhiseadusega kooskõlas, kuna Vabariigi Valitsus on need kehtestanud seaduses

sisalduva volitusnormi alusel.

Vabariigi Valitsusel on lähtuvalt PS § 3 lg-st 1 ja § 87 p-st 6 õigus anda seaduse alusel ja täitmiseks

määrusi. Mitteeluruumide erastamise seaduse § 5 lg 1 kohaselt erastatakse mitteeluruume avalikul

enampakkumisel, mille korraldab erastamise kohustatud subjekt. Kuulutus, milles sisalduvad andmed

erastatava mitteeluruumi, selle alghinna, enampakkumise toimumise aja ja koha ning

enampakkumises osalemiseks nõutavate garantiide kohta, tuleb avaldada ajakirjanduses ja vähemalt

ühes üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt üks kuu enne enampakkumise toimumist. Sätet

täpsustab MEEK p 6, sätestades, et mitteeluruumide enampakkumisega erastamisel määrab

osavõtutasu ja tagatise suuruse erastamise kohustatud subjekt. Seega on Vabariigi Valitsus andnud

volituse kehtestada enampakkumises osalemiseks nõutavad garantiid, millest üks võib olla ka

osavõtutasu.

10. Õiguskantsleri arvates on MEEK p 6 ja p 9 alapunkt 2 osas, milles nimetatud normid kehtestavad

enampakkumisest osavõtu tasu maksmise kohustuse, vastuolus PS § 87 p-s 6, § 3 lg-s 1 ja §-s 113

ning MEES § 5 lg-s 6 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 90 lg-s 1 ning § 5 lg-s 3 sätestatuga.

Vabariigi Valitsus saab anda määrusi seaduse alusel ja täitmiseks täpses vastavuses seadusandja

sisustatud volitustega, kus on toodud ära volituse sisu, eesmärk ja õiguslikud piirid. Mitteeluruumide

erastamise seaduse § 5 lg 6 sätestab Vabariigi Valitsusele antud volituse mitteeluruumide erastamise

korra kehtestamiseks, mis aga ei hõlma õigust enampakkumisest osavõtu tasu kehtestamiseks.

"Mitteeluruumide erastamise kord" kuulub p-s 6 ja p 9 alapunktis 2 sätestatu osas praeter legem

määruste hulka, sest see on antud suhete reguleerimiseks, mida mitteeluruumide erastamise seadus ei

reguleeri. Seega ei ole määrus kooskõlas PS § 87 p-ga 6, § 3 lg-ga 1 ja HMS § 90 lg-ga 1.

"Mitteeluruumide erastamise korra" p-s 6 ja p 9 alapunktis 2 ette nähtud enampakkumise

korraldamise kulude katmisega seotud enampakkumisest osavõtu tasu kuulub PS §-s 113 otseselt

loetlemata avalik-õiguslike rahaliste kohustuste hulka, mis tohivad olla kehtestatud üksnes Riigikogu

poolt vastu võetud, seadusena vormistatud õigusaktiga, st praegusel juhul mitteeluruumide erastamise

seadusega. Tasu enampakkumise korraldamise kulude katteks ei vasta ka HMS § 5 lg-le 3, sest

haldusorgan võib menetlustoimingute sooritamise eest tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel

ja suuruses.

Õiguskantsleri arvates tuleks õigusselguse huvides tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja

kehtetuks ka MEEK p 7 alapunkti 2 osas, mis sätestab avaliku enampakkumise kuulutuse

kohustusliku tingimusena informatsiooni enampakkumisest osavõtu tasu suuruse ja tasumise korra

kohta.

11. Justiitsminister leiab, et MEEK p 6 osas, millega antakse erastamise kohustatud subjektile õigus

määrata enampakkumisest osavõtu tasu, ja p 9 alapunkti 2 osas, mis kohustab enampakkumisest

osavõtmiseks esitama maksedokumendi koopia enampakkumisest osavõtu tasu maksmise kohta, on

vastuolus PS § 3 lg-ga 1 ja § 87 p-ga 6. Põhiseaduse § 3 lg-st 1 ja § 87 p-st 6 tulenevalt võib

täidesaatev võim tegutseda ainult siis, kui talle on selleks antud seaduslik volitus. Mitteeluruumide

erastamise seadusega ei ole antud Vabariigi Valitsusele õigust kehtestada enampakkumisest osavõtu

tasu ega selle määramise korda, mistõttu on mainitud osavõtutasu põhiseadusega vastuolus.

Kuna "Mitteeluruumide erastamise korra" sätted on volitusnormi puudumise tõttu põhiseadusega

formaalselt vastuolus, ei pidanud justiitsminister vajalikuks analüüsida nende materiaalset

põhiseaduspärasust PS § 113 osas.

VAIDLUSTATUD SÄTTED

12. Vabariigi Valitsuse 18. juuni 1996. a määrusega nr 175 kinnitatud "Mitteeluruumide erastamise

kord" sätestab:

"Punkt 6 Kohustatud subjekt määrab enampakkumisest osavõtu tasu ja tagatisraha suuruse.

Osavõtutasu suurus võib olla kuni 2 protsenti alghinnast, kuid mitte rohkem kui 1000 krooni,

tagatisraha suurus võib olla kuni 10 protsenti alghinnast. Enampakkumisest osavõtu tasu ja

tagatisraha tasutakse rahas. Enampakkumisest osavõtu tasu kuulub kohustatud subjektile ja seda

kasutatakse enampakkumise läbiviimise kulude katmiseks.

Punkt 7 alapunkt 2 Kuulutus peab sisaldama järgmist informatsiooni:

[...]

3) enampakkumisest osavõtu tasu ja tagatisraha suurus ning nende tasumise kord;

[...]

Punkt 9 alapunkt 2 Enampakkumisest osavõtmiseks on vaja esitada enampakkumiskomisjonile:

[...]

2) maksedokumentide koopiad enampakkumisest osavõtu tasu ja tagatisraha tasumise kohta;

[...]"

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Asja lahendamiseks analüüsib põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kõigepealt, kas Tallinna

Halduskohtu vaidlustatud normid on asjassepuutuvad (I), hinnates ühtlasi, kas asjassepuutuvad on

"Mitteeluruumide erastamise korra" punkt 6 tervikuna ja punkt 7 alapunkt 2. Seejärel lahendab

kolleegium Tallinna Halduskohtu taotluse "Mitteeluruumide erastamise korra" punkti 6 tervikuna ja

punkt 9 alapunkti 2 osaliselt põhiseadusevastaseks ja kehtetuks tunnistamise kohta, andes hinnangu

ka MEEK punkt 7 alapunktile 2 (II).

I

14. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lg 2 esimese lause kohaselt peab säte,

mille põhiseaduspärasust Riigikohus konkreetse normikontrolli vormis hindab, olema asjassepuutuv.

Vastavalt Riigikohtu praktikale on asjassepuutuv norm, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava

tähtsusega. Norm on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja lahendades normi põhiseadusele

mittevastavuse korral otsustama teisiti kui selle põhiseadusele vastavuse korral (vt Riigikohtu

üldkogu 4. novembri 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-24-05 - RT III 2005, 39, 379, p 16; 27. juuni 2005. a

otsus asjas nr 3-4-1-2-05 - RT III 2005, 24, 248, p 25). Asjassepuutuvaks saab lugeda üksnes isiku

suhtes kohaldatud normi, mis tegelikult reguleerib vaatlusalust suhet või olukorda (vt Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2. novembri 2006. a otsus asjas nr 3-4-1-8-06 - RT III

2006, 40, 337, p 17).

15. Tallinna Kesklinna Valitsus kuulutas välja avaliku suulise enampakkumise ning määras selles

osalemiseks osavõtutasu 1000 krooni, mille kaebaja jättis tasumata. Kuna osavõtutasu maksmine ja

selle kohta tõendi esitamine oli eelduseks enampakkumisel osalemiseks, ei lubatud Giggs

Kaubanduse OÜ-l 22. septembril 2005. a toimunud enampakkumisel osaleda.

Kui "Mitteeluruumide erastamise korra" vaidlustatud sätted oleksid põhiseadusega vastuolus ja

kehtetud, oleks Tallinna Kesklinna Valitsuse 29. septembri 2005. a korraldus nr 1105 tehtud

enampakkumise korda rikkudes. "Mitteeluruumide erastamise korra" vastavate sätete kehtetuse korral

oleks olnud võimalik Giggs Kaubanduse OÜ osavõtt avalikust suulisest enampakkumisest, mistõttu

enampakkumise tulemus oleks võinud olla teistsugune.

16. "Mitteeluruumide erastamise korra" p-s 6 on reguleeritud enampakkumisel osaleja poolt kahe

erineva makse - osavõtutasu ja tagatisraha - tasumist. Nendest on kaebaja vaidlustanud osavõtutasu

maksmise kohustuse. Giggs Kaubanduse OÜ-l ei lubatud avalikul suulisel enampakkumisel osaleda,

kuna osavõtutasu ei olnud makstud. Samas oli tasutud tagatisraha, mille osas Giggs Kaubanduse OÜ

"Mitteeluruumide erastamise korra" vastavat regulatsiooni vaidlustanud pole. Seetõttu ei ole MEEK

p 6 asjassepuutuv osas, mis reguleerib tagatisraha maksmise kohustust ja selle suurust. Seega ei

nõustu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium Tallinna Halduskohtu arvamusega MEEK p 6

tervikuna asjassepuutuvuse osas.

17. "Mitteeluruumide erastamise korra" p 6 on asjassepuutuv osas, millega antakse kohustatud

subjektile õigus määrata enampakkumisest osavõtu tasu, ning p 9 alapunkt 2 osas, mis kohustab

enampakkumisest osavõtmiseks esitama enampakkumiskomisjonile maksedokumendi koopia

enampakkumisest osavõtu tasu tasumise kohta.

18. Kuigi halduskohus ei ole Riigikohtult taotlenud MEEK p 7 alapunkti 2 kehtetuks tunnistamist,

sisaldus selline taotlus Giggs Kaubanduse OÜ kaebuses halduskohtule. Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegium leiab, et MEEK p 6, p 7 alapunkt 2 ja p 9 alapunkt 2 tuleb osas, milles nad

kehtestavad nõude mitteeluruumi avalikust suulisest enampakkumisest osavõtu tasu maksmiseks,

vaadelda tervikliku regulatsioonina, mis näeb ette nii erastamise kohustatud subjekti õiguse määrata

osavõtutasu suurus ning kohustuse tasu suurusest ja maksmise korrast enampakkumise kuulutuses

teada anda kui ka enampakkumisel osaleja kohustuse osavõtutasu maksta ning tasumist

dokumentaalselt tõendada. Seega tuleb praegusel juhul lugeda asjassepuutuvaks nii osavõtutasu

maksmist reguleerivad "Mitteeluruumide erastamise korra" p 6 ning p 9 alapunkt 2 kui ka

osavõtutasu suuruse ja maksmise korra enampakkumise kuulutuses teada andmist reguleeriv

p 7 alapunkt 2.

"Mitteeluruumide erastamise korra" p 7 alapunkti 2 kehtetuks tunnistamise vajadusele on viidanud ka

õiguskantsler, põhjendades seda õigusselguse põhimõttega (vt ka Riigikohtu 15. detsembri 2005. a

otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-16-05 - RT III 2006, 1, 2, p-d 22-24). Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi arvates on õiguskantsler õigesti sedastanud, et kui

Riigikohus leiab, et kehtivas õiguses puudub mitteeluruumide avalikust enampakkumisest osavõtu

tasu kehtestamiseks piisav alus, võib MEEK p 7 alapunkt 2 osutuda praktikas enampakkumisest

osavõtu tasu suuruse ja selle tasumise korra osas mitmeti tõlgendatavaks, sh selliselt, et seda asutaks

kohaldama kui osavõtutasu kehtestamise alust. Kõnealune norm ei loo kindlust kehtiva õiguskorra

suhtes ja oleks eksitav, sest kuigi osavõtutasu tunnistataks kehtetuks, võiks "Mitteeluruumide

erastamise korra" lugemisel jääda mulje, et osavõtutasu maksmine on siiski mingi õigusaktiga

kehtestatud ning selle suurus ja tasumise kord tuleb enampakkumise kuulutuses ära näidata. Seega

tuleb praegusel juhul õigusselguse huvides käsitleda ka MEEK p 7 alapunkti 2.

II

19. Põhiseaduse § 3 lg-s 1 on sätestatud põhimõte, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes

põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Põhiseaduse § 87 p-st 6 tuleneb, et Vabariigi

Valitsus tohib anda määrusi seaduse alusel ja täitmiseks, st seaduses sätestatud volitusnormi alusel.

Haldusmenetluse seaduse § 90 lg 1 kohaselt võib määruse anda ainult seaduses sisalduva

volitusnormi olemasolul ning kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga.

20. Mitteeluruumide erastamise seaduse § 5 sätestab erastamise korraldamise. Mitteeluruumide

erastamise, alghinna määramise ja alghinna muutmise korra sätestab mitteeluruumide erastamise

seaduse alusel Vabariigi Valitsus (§ 5 lg 6). Seega sisaldub MEES § 5 lg-s 6 volitus Vabariigi

Valitsusele mitteeluruumide erastamise korra kehtestamiseks.

"Mitteeluruumide erastamise korra" p-st 6, p 7 alapunktist 2 ja p 9 alapunktist 2 tuleneb erastamise

kohustatud subjekti poolt mitteeluruumide erastamiseks korraldatava enampakkumise tasulisus,

millest tulenevalt on osavõtjad kohustatud katma enampakkumise korraldamise kulud.

21. Põhiseaduse kohaselt on täidesaatev võim volitatud andma üksnes seadust täpsustavaid ehk intra

legem määrusi. Täitevvõimu üldakti andmiseks peab seaduses olema vastavasisuline volitusnorm,

milles täpsustatakse akti andmiseks pädev haldusorgan ning talle antava määrusandliku volituse selge

eesmärk, sisu ja ulatus (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20. detsembri 1996. a

otsus asjas nr 3-4-1-3-96 - RT I 1997, 4, 28, otsuse III osa). Määruse andmisel on eriti oluline

volitusnormist kinnipidamine juhul, kui õiguste teostama asumise tingimuseks on rahalise kohustuse

eelnev täitmine (Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a otsus asjas nr 3-4-1-10-2000 - RT III

2001, 1, 1, p 30).

22. Kuigi seadusandja on MEES § 5 lg-s 6 andnud Vabariigi Valitsusele volituse mitteeluruumide

erastamise korra kehtestamiseks, ei hõlma see volitus õigust enampakkumisest osavõtu tasu

kehtestamiseks. "Mitteeluruumide erastamise kord" kuulub oma olemuselt p-s 6, p 7 alapunktis 2 ja

p 9 alapunktis 2 sisalduva regulatsiooni osas praeter legem määruste hulka ning on antud suhete

reguleerimiseks, mida mitteeluruumide erastamise seadus ette ei näe. Tegemist on iseseisva

regulatsiooniga, mille kehtestamisel on Vabariigi Valitsus väljunud MEES § 5 lg-s 6 sätestatud

delegatsiooninormi õiguslikest piiridest.

Mitteeluruumide erastamise seadus, nähes § 5 lg-s 1 ette, et erastamise kohustatud subjekt korraldab

mitteeluruumide erastamise avalikul enampakkumisel, mille kuulutus sisaldab muu hulgas andmeid

enampakkumises osalemiseks nõutavate garantiide kohta, ei pea silmas erastamise kohustatud

subjekti piiramatut vabadust erastamiseks nõutavate garantiide loomisel. Erastamiseks kohustatud

subjekt on piiratud MEES § 5 lg 6 delegatsiooninormiga.

23. Seetõttu on MEEK p 6 osas, millega antakse kohustatud subjektile õigus määrata

enampakkumisest osavõtu tasu, p 7 alapunkt 2 osas, mis sätestab avaliku enampakkumise kuulutuse

kohustusliku tingimusena informatsiooni enampakkumisest osavõtu tasu suuruse ja tasumise korra

kohta, ning p 9 alapunkt 2 osas, mis kohustab enampakkumisest osavõtmiseks esitama

enampakkumiskomisjonile maksedokumendi koopia enampakkumisest osavõtu tasu tasumise kohta,

vastuolus PS § 3 lg-ga 1 ja § 87 p-ga 6.

24. Põhiseaduse § 113 sätestab, et riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse

maksed sätestab seadus. Samas on Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a otsuses asjas

nr 3-4-1-10-2000 (RT III 2001, 1, 1, p 20) leidnud: "Sõnastuselt hõlmab § 113 kaitseala riiklikke

makse, koormisi, lõive, trahve ja sundkindlustuse makseid. Tegelikult on selle sätte kaitseala laiem.

Selles sättes on püütud võimalikult täielikult loetleda kõiki avalik-õiguslikke rahalisi kohustusi.

Üldkogu on seisukohal, et § 113 kaitsealas on kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused, sõltumata

sellest, kuidas neid ühes või teises õigusaktis nimetatakse. Paragrahvi 113 eesmärgiks on saavutada

olukord, kus kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused kehtestatakse üksnes Riigikogu poolt vastu

võetud ja seadusena vormistatud õigusaktiga."

25. "Mitteeluruumide erastamise korra" p-s 6 ja p 9 alapunktis 2 märgitud enampakkumise

korraldamise kulude katmisega seotud enampakkumisest osavõtu tasu kuulub PS §-s 113 otseselt

loetlemata avalik-õiguslike rahaliste kohustuste hulka.

Kuna PS §-s 113 sätestatud seaduse reservatsioonist tulenevalt tohib avalik-õiguslike ülesannete

täitmise tasu võtta üksnes siis, kui see on ette nähtud seaduses, ei saa avalik-õiguslikku rahalist

kohustust, milleks praegusel juhul on enampakkumisest osavõtu tasu, kehtestada seadusest

alamalseisva õigusaktiga.

Kuigi Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud järgmist: "Avalik-õiguslike

rahaliste kohustuste kehtestamise delegeerimine täidesaatvale võimule võib olla lubatav tingimusel,

kui see tuleneb rahalise kohustuse iseloomust ning seadusandja määrab kindlaks diskretsiooni

ulatuse, mis võib seisneda tasu alam- ja ülemmäära seadusega sätestamises, tasu suuruse arvestamise

aluste kehtestamises vms" (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19. detsembri

2003. a otsus asjas nr 3-4-1-22-03 - RT III 2004, 2, 14, p 19), ei ole praegusel juhul tegemist sarnase

olukorraga. Mitteeluruumide erastamise seadus näeb § 5 lg-s 6 ainsa volitusena ette mitteeluruumide

erastamise, alghinna määramise ning alghinna muutmise korra kehtestamise õiguse, mitte aga

konkreetseid osavõtutasu alam- ja ülemmäärasid.

Juhul kui seadusandja peab mitteeluruumide erastamise korraldamisega seotud kulude katmist

enampakkumisest osavõtjate poolt vajalikuks, siis tuleb vastav avalik-õiguslik rahaline kohustus

kehtestada mitteeluruumide erastamise seadusega.

26. Seega on MEEK p 6 osas, millega antakse kohustatud subjektile õigus määrata enampakkumisest

osavõtu tasu, p 7 alapunkt 2 osas, mis sätestab avaliku enampakkumise kuulutuse kohustusliku

tingimusena informatsiooni enampakkumisest osavõtu tasu suuruse ja tasumise korra kohta, ning p 9

alapunkt 2 osas, mis kohustab enampakkumisest osavõtmiseks esitama enampakkumiskomisjonile

maksedokumendi koopia enampakkumisest osavõtu tasu tasumise kohta, vastuolus ka PS §-ga 113.

27. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium rahuldab Tallinna Halduskohtu taotluse

osaliselt, tunnistades "Mitteeluruumide erastamise korra" punkti 6 osas, mis näeb ette osavõtutasu

maksmise kohustuse, punkt 7 alapunkti 2 osas, mis sätestab avaliku enampakkumise kuulutuse

kohustusliku tingimusena informatsiooni enampakkumisest osavõtu tasu suuruse ja tasumise korra

kohta, ja punkt 9 alapunkti 2 osas, mis kohustab enampakkumisest osavõtmiseks esitama

enampakkumiskomisjonile maksedokumendi koopia enampakkumisest osavõtu tasu tasumise kohta,

põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.

Märt Rask, Ants Kull, Julia Laffranque, Priit Pikamäe, Jüri Põld