3-3-1-89-06 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedMaksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse (MTA PMK) 24. detsembri 2004. a otsusega maksuarvestusest aegumise tõttu maha kuni 1999. aastani tekkinud tulumaksu enammakse 5 592 kr,
Legislator headnote
AI generated3-3-1-89-06 · Riigikohus: detsembri 2004. a otsusega maksuarvestusest aegumise tõttu maha kuni 1999. aastani tekkinud tulumaksu enammakse 5 592 kr,
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-3-1-89-06
Otsuse kuupäev
5. veebruar 2007
Kohtukoosseis
Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld
Kohtuasi
OÜ XXXXXXX XX XXXXX kaebused Maksu- ja Tolliameti
Põhja maksukeskuse otsuste tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 25. augusti 2006. a otsus haldusasjas
nr 3-05-190
Menetluse alus Riigikohtus
OÜ XXXXXXX XX XXXXX kassatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada OÜ XXXXXXX XX XXXXX kassatsioonkaebus.
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 25. augusti 2006. a otsus haldusasjas nr 3-05-190 ning
Tallinna Halduskohtu 6. juuni 2005. a otsus haldusasjas nr 3-366/2005.
Teha uus otsus, millega rahuldada OÜ XXXXXXX XX XXXXX kaebus ning tühistada Maksu-
ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 24. detsembri 2004. a otsus nr 7795 ning 11. jaanuari 2005. a
otsused nr K6711-1/3801, K6711-1/3804 ja K6711-1/3926.
Mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ XXXXXXX XX XXXXX kasuks välja 3570 krooni.
Tagastada kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse (MTA PMK) 24. detsembri 2004. a otsusega
nr 7795 võeti Maksukorralduse seaduse (MKS) § 33 lg 1 alusel OÜ XXXXXXX XX XXXXX
maksuarvestusest aegumise tõttu maha kuni 1999. aastani tekkinud tulumaksu enammakse 5 592 kr,
mille suhtes oli maksukeskuse arvates nõudeõigus vastavalt MKS § 31 lg 3 p-le 4 aegunud.
MTA PMK 11. jaanuari 2005. a otsustega nr K6711-1/3801, K6711-1/3804 ja K6711-1/3926 jäeti
MKS § 33 lg 1 alusel nõudeõiguse väidetava aegumise tõttu rahuldamata OÜ XXXXXXX XX
XXXXX tulumaksu tagastusnõue 23 060 kr ning sotsiaalmaksu tagastusnõue 2 882 kr ja
tasaarvestamise nõue 351 kr.
2. Halduskohtule esitatud kaebustes palus OÜ XXXXXXX XX XXXXX tühistada MTA PMK
otsused nr 7795, K6711-1/3801, K6711-1/3804 ja K6711-1/3926.
3. Tallinna Halduskohtu 6. juuni 2005. a otsusega jäeti kaebused rahuldamata.
Halduskohus leidis, et tagastusnõude esitamise ja enammakstud maksusummade mahaarvamise ajaks
oli MKS § 33 lg-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg möödunud. Maksunõude aegumine
kolmeaastase tähtaja jooksul kujutab küll endast kitsendust maksumaksjale tema omandiõiguse
realiseerimisel, kuid nimetatud kitsendus tuleneb seadusest ega riiva seetõttu põhjendamatult
omandiõigust. Kolmeaastane tähtaeg tagastus- või tasaarvestusnõude esitamisel on proportsionaalne
piirang.
Maksukohustuslane peab omama ülevaadet oma maksuarvestusest ja jälgima ka enammaksete
tekkimise ning tagastusnõuete esitamise tähtaegu. Kaebuse esitaja oli enammakstud maksusummade
olemasolust teadlik. Kaebuse esitaja ei teinud midagi selleks, et tagastusnõuet tähtaegselt esitada,
eirates sellega teadlikult tagastusnõude õigeaegselt esitamata jätmise negatiivsete tagajärgede
saabumise võimalust. Kaebuse esitaja ei ole ilmutanud piisavat hoolsust maksuõigussuhetest
tulenevate kohustuste täitmisel.
Maksukorralduse seadus ei sätesta tähtaega, mille jooksul maksuhaldur peaks aegunud enammakse
maksukohustuslase maksuarvestusest kustutama, samuti ei ole maksuhalduril seadusest tulenevat
kohustust maksukohustuslast enammakse aegumise tähtaja saabumisest eelnevalt hoiatada.
4. OÜ XXXXXXX XX XXXXX apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja teha
uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellandi väited olid järgmised:
1) MKS § 110 lg 1 p 1 lubab tulevaste maksukohustustega tasaarvestamist, kuid ei täpsusta ega sea
selleks ajalisi piire. Seega võib tulevaste perioodide katteks jätta enammakse, kusjuures see ei aegu;
2) tasaarvestamine ei too kaasa automaatset kontrollitoimingute tegemist. Maksuhaldur saab
aegumistähtaja piires igal ajal kontrollida maksumaksja tegevust. Maksuõiguses võib esineda
juhtumeid, kus maksude deklareerimine ja maksuarvestus omavad mõju rohkem kui kuus aastat
(KMS § 32 lg 4). Kui enammakse tekkimine ja tagastamine siduda kontrolliga, ei oleks sellise
enammakse tagastamine võimalik;
3) riigi jaoks ei ole enammakse kustutamata jätmine koormav. Enammakse ei kahjusta teiste isikute
õigusi. Pigem on tegemist soodsa olukorraga, kus maksumaksjad jätavad raha riigi kätte ning ei nõua
seda võimalikult ruttu tagasi;
4) maksuhaldur ei kustutanud enammakset 1,5 aasta jooksul pärast selle väidetavat aegumist. Selle
aja jooksul tekkis apellandil õiguspärane ootus ning arusaam, et tema enammakse ei ole aegunud,
kuna andmed maksukohustuse kohta kajastuvad riiklikus registris, millele on antud õiguslik
tähendus;
5) apellant ei ole rikkunud kohustusi, vaid on jätnud teostamata oma õigused. Seetõttu on
põhjendamatu kohtuotsuses toodud etteheide kaebuse esitajale oma kohustuste mittetäitmisel.
5. MTA PMK nõustus halduskohtu seisukohtadega ja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
Tasaarvestatavad nõuded ei tohi olla lõppenud. Kui nõue on aegumise tõttu lõppenud, siis seda
tasaarvestada ei saa.
MKS § 110 lg 1 p 1 eesmärgiks on tasaarvestustaotluste esitamise lihtsustamine olukordades, kus isik
on teadlik konkreetse maksukohustuse tekkimisest, kuid maksu tasumise tähtaeg ei ole veel
saabunud. Maksumaksja ei pea ära ootama maksukohustuse ulatuse kindlaksmääramist ega
teadasaamist või kohustuse tähtaja kättejõudmist, vaid esitab tasaarvestustaotluse etteulatuvalt.
Teatud juhtudel (MKS § 106 lg 2) on maksuhalduril kohustus kontrollida enne tagastusnõude täitmist
selle tekkimise aluseid, mistõttu kontrolli teostamise tähtaeg peab reeglina olema pikem kui
tagastustaotluse esitamise tähtaeg. Kontrolli läbiviimine ei takista samaaegselt tagastustaotluse
esitamist.
Sama maksu raames toimub saldopõhine arveldamine, mis tähendab, et täiendava maksukohustuse
deklareerimisel lahutatakse see kohustus maha eelnevalt tekkinud enammaksest. Nimetatud tegevust
ei saa lugeda maksukohustuslase poolt taotluse esitamiseks ega ka tasaarvestamiseks MKS § 33
mõttes. Saldopõhise arvestuse puhul on tegemist automaatsete toimingutega, mida ei saa lugeda
tasaarvestamiseks MKS § 108 või § 109 tähenduses. Sisuliselt on saldopõhise arvestuse eesmärgiks
lihtsustada maksuarvestuse pidamist ja deklareerimist.
E-maksuameti või maksuhaldurile taotluse esitamise kaudu on maksukohustuslasel endal võimalik
jälgida enammakse aegumise tähtaega ning sellele vastavalt planeerida enammakse kasutamist. Kuna
enammakse tekib maksukohustuslase enda poolt esitatud deklaratsioonide alusel, siis ei ole võimalik
väita, et seaduse ebaõige tõlgendamise tõttu saab isikul tekkida õiguspärane ootus, et maksuhaldur
tagastab aegunud enammakse.
6. Tallinna Ringkonnakohtu 25. augusti 2006. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja
halduskohtu otsus muutmata.
Ringkonnakohus on seisukohal, et MKS § 33 lg-s 1 sätestatud tähtaeg ei puuduta mitte üksnes
tagastamise taotluse esitamise tähtaega, vaid see kuulub kohaldamisele ka juhul, kui tasaarvestamise
nõue on esitatud tulevaste kohustuste katteks, kusjuures tulevased maksukohustused tekivad alles
kolme aasta möödumisel. MKS § 110 lg 1 p 2 ei võimalda tasaarvestada enammakset, mis on
tasaarvestuse tegemise ajaks aegunud. Kolme aasta jooksul on enammakset võimalik kasutada sama
maksuliigi raames ilma täiendava taotluseta ning teiste maksuliikide raames vastava taotluse
esitamisel.
Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga ka selles, et MKS § 33 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg on
ebaproportsionaalselt lühike ning sellel puudub piisav põhjendus. Tähtaja sätestamise eesmärk on
muuhulgas tagada riigi rahaliste vahendite osas kindlus, vältides pikka aega tagasi tehtud
enammaksete tagastamist. Maksuhalduri ülesanne ei ole hoiustada maksukohustuslase raha. Kui
tagastusnõude aegumistähtajast loobuda, võib tekkida olukord, kus tagastusnõudeid esitatakse selliste
maksete suhtes, mille käsitlemise õigust enammaksena ei saa maksuhaldur tulenevalt maksu
määramise aegumistähtajast kontrollida.
Apellandi väide maksuhalduri poolt peetava registri andmete ebaõigsusest pärast tagastusnõude
aegumistähtaja möödumist kuni vaidlustatud haldusaktide andmiseni ei muuda vaidlustatud
haldusakte õigusvastaseks. Maksuhalduri poolt enammakse kustutamine alles poolteist aastat pärast
tagastusnõude aegumist ei saanud mõjutada apellandi käitumist. Enammakse tagastamiseks puudus
õiguslik alus juba aegumistähtaja möödumise järel.
Halduskohtu etteheited apellandile seoses hoolsusnõudega on küll asjakohatud, kuid ei muuda
kohtuotsuse järeldusi ebaõigeks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7. OÜ XXXXXXX XX XXXXX kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu ja
halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ning tühistada MTA PMK vaidlustatud
otsused.
Kassaator on seisukohal, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud MKS § 110 lg 1 p-des 1-2
sätestatut koostoimes MKS § 33 lg-s 1 sätestatuga. Kassaator leiab, et MKS § 110 lg 1 p 1 lubab
tagastusnõude tasaarvestamist tulevaste maksukohustustega, ilma et tagastusnõue aeguks. MKS § 33
lg 1 ja MKS § 110 teistsugune tõlgendus muudaks tagastusnõude regulatsiooni
ebaproportsionaalseks. Maksumaksjal peab olema võimalus jätta enammakse tasaarvestamiseks
tulevaste maksukohustustega ning seda ei kaalu üles ka riigi huvi tagada kindlus riigi rahaliste
vahendite osas.
Kassaator leiab, et sama maksuliigi piires toimuv automaatne tasaarvestus, mis toimub ilma
maksukohustuslase taotluseta ja mida maksuhaldur nimetab "saldopõhiseks arveldamiseks", viitab
samuti sellele, et teatud juhtudel loeb ka maksuhaldur ise enammakse deklareerimist ja tagastusnõude
esitamata jätmist maksukohustuslase vaikimisi esitatud taotluseks tasaarvestada enammakse tulevikus
tekkiva maksukohustusega.
Ebaõige on ringkonnakohtu väide, et kui tagastusnõude aegumistähtajast loobuda, võib tekkida
olukord, kus tagastusnõudeid esitatakse selliste maksete suhtes, mille käsitlemise õigust
enammaksena ei saa maksuhaldur tulenevalt maksu määramise aegumistähtajast kontrollida. Maksu
määramise aegumistähtaeg ei saa olla lühem kui tagastusnõude esitamise tähtaeg.
Kassaator juhib tähelepanu ka sellele, et võlaõiguses on lubatud aegunud nõude tasaarvestamine.
Võlaõigusseaduse § 200 lg 2 sätestab, et tasaarvestav pool võib oma nõude teise poole nõudega
tasaarvestada ka juhul, kui teise poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne
nõude aegumist.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8. MKS § 33 lg 1 kohaselt on maksumaksjal, kes on tasunud maksuseaduses ettenähtust suurema
maksusumma, õigus kolme aasta jooksul enammakse tekkimise päevast arvates taotleda
maksuhaldurilt enammakstud summa tagastamist või tasaarvestamist.
Tagastusnõude tekkimist ja tagastusnõude täitmise nõude esitamist ning aegumist on põhjalikult
käsitletud Riigikohtu halduskolleegiumi 8. detsembri 2004. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-63-04.
9. Maksukorralduse seadus sätestab maksukohustuse, kõrvalkohustuste ja tagastusnõude aegumise
reeglid. Aegumise mõistmiseks on oluline vahet teha ühelt poolt nõude esitamise või kohustuse
tuvastamise aegumisel ja teiselt poolt õiguslikult siduvalt tuvastatud õiguse või kohustuse täitmise
aegumisel.
Maksukohustuse õiguslikult siduva tuvastamise (maksu määramise) aegumine on reguleeritud MKS
§-des 98 ja 99. Üldjuhul on maksu määramine lubatud kolmeaastase tähtaja jooksul, maksu tahtliku
tasumata jätmise korral aga kuue aasta jooksul. Tuvastatud maksukohustuse (maksuvõla)
sundtäitmise aegumistähtaeg on toodud MKS §-s 132 ning see tähtaeg on seitse aastat, sealjuures
näeb MKS § 132 lg 4 ette aegumise katkemise juhud.
Intresside kui rahalise kõrvalkohustuse tuvastamiseks (intressinõude esitamiseks) näeb MKS § 118
ette üheaastase tähtaja, millele järgnevalt rakendub intressinõude täitmiseks MKS § 132 lg 2 kohaselt
samuti üheaastane aegumistähtaeg.
10. Nagu eelnevast nähtub, on maksukohustuse ja kõrvalkohustuse aegumine sätestatud
kaheastmeliselt. Tagastusnõude kohta on aga MKS § 33 lõikes 1 sätestatud vaid üks tähtaeg. MKS
§ 33 ei täpsusta, kas kolme aasta jooksul tuleb üksnes tagastusnõude olemasolust maksuhaldurit
teavitada või tuleb sama tähtaja jooksul ka nõuda tagastusnõude täitmist. Maksuhaldur ja kohtud on
tõlgendanud MKS § 33 selliselt, et kolmeaastane tähtaeg hõlmab nii tagastusnõude tuvastamist kui ka
täitmist.
Riigikohus on seisukohal, et MKS § 33 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul peab õigustatud isik vaid
teavitama maksuhaldurit tagastusnõudest. Õigustatud isik peab selle tähtaja jooksul esitama kas
maksudeklaratsiooni või kirjaliku taotluse, millest nähtub tagastusnõude suurus, selle tekkimise aeg
ja asjaolud. Seejärel peab maksuhaldur võtma seisukoha tagastusnõude õigsuse osas, kontrollides
vajadusel maksukohustuslast. Kui maksuhaldur on kinnitanud tagastusnõude õigsust, teeb ta selle
kohta kande maksukohustuslaste registris peetavasse maksuarvestusse. Sellega on tagastusnõue
esitatud ja tuvastatud.
11. Tagastusnõude tuvastamine eeldab, et maksukohustuslane teeb maksuhaldurile teatavaks andmed
enammakse kohta, millest maksuhalduril varem teave puudus. Eelkõige on tegemist juhtumitega, mil
maksukohustuslane avastab maksuarvestuses vea ning soovib parandada varem esitatud
maksudeklaratsioone. MKS § 33 lõikest 1 tulenev tähtaeg keelab selliste maksudeklaratsioonide
parandamise, mille esitamise tähtpäev oli rohkem kui kolm aastat tagasi.
Kui maksu enammakse arvutatakse välja maksudeklaratsioonis ning maksuhaldur teeb
maksudeklaratsiooni alusel enammakse kohta kande maksuarvestusse, siis on tagastusnõue MKS
§ 33 lg 1 tähenduses esitatud maksudeklaratsiooniga ning täiendavat taotlust enammakse
tuvastamiseks pole vaja esitada. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et maksuhaldur tegi maksu
enammakse kohta kanded maksudeklaratsioonide alusel. Seega oli tagastusnõue esitatud MKS § 33
lõikes 1 ettenähtud aegumistähtaja piires ja see nõue on ka tuvastatud. Kassaatori hilisemad taotlused,
mis esitati enam kui kolm aastat pärast enammakse tekkimist, kujutavad endast juba tagastusnõude
täitmise nõuet.
12. Maksuhaldurile teatavaks tehtud ja tuvastatud tagastusnõude täitmise kord on sätestatud MKS §-s
106. Osundatud paragrahv ega ka ükski muu Maksukorralduse seaduse või maksuseaduse säte ei näe
ette tagastusnõude täitmise tähtaega. Sellest teeb Riigikohus järelduse, et pärast tagastusnõude
tähtaegset teatavaks tegemist ja selle nõuetekohast tuvastamist on maksukohustuslasel õigus nõuda
tagastusnõude täitmist tähtajatult.
13. Riigikohus ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et tagastusnõude täitmise aegumine on vajalik
selleks, et tagada riigi rahaliste vahendite osas kindlus, vältides pikka aega tagasi tehtud
enammaksete tagastamist. Riigikohus on seisukohal, et seadus jätab maksukohustuslasele endale
õiguse otsustada, millal ja mil viisil ta soovib oma nõudeõigust realiseerida. Tagastusnõude kiire
täitmine on eelkõige maksukohustuslase enda huvides. Asjaolu, et maksukohustuslane ei realiseeri
oma õigust kohe, ei tekita maksuhaldurile ebamõistlikku koormust ega kahjusta avalikke huve.
Vastavalt MKS § 17 lõikele 21 peab maksuhaldur maksukohustuslaste registris arvet
maksukohustuslaste rahaliste õiguste ja kohustuste ning nende täitmise kohta. Pärast seda, kui
tagastusnõue on maksuhaldurile teatavaks tehtud ja maksuarvestuses fikseeritud, ei teki
maksuhalduril enam mingeid täiendavaid kohustusi ega ebamugavusi, mis annaksid alust väita, et
nõude realiseerimata jätmine pika aja jooksul võiks olla riigile ebamõistlikult koormav. Samuti ei teki
riigile majanduslikku kahju, sest maksukohustuslasel, kes viivitab tagastusnõude täitmise nõude
esitamisega, ei ole MKS §-st 116 tulenevalt õigust nõuda maksuhaldurilt intressi.
14. Ringkonnakohus on muuhulgas väitnud, et "kui tagastusnõude aegumistähtajast loobuda, võib
tekkida olukord, kus tagastusnõudeid esitatakse selliste maksete suhtes, mille käsitlemise õigust
enammaksena ei saa maksuhaldur tulenevalt maksu määramise aegumistähtajast kontrollida".
See seisukoht ei ole õige. Kui tagastusnõuet ei täideta koheselt, ei välista see maksuhalduri õigust
maksukohustuslase tegevust ja maksuarvestust kontrollida. Kui tagastusnõue on maksuhaldurile
teatavaks tehtud, siis tekib maksuhalduril õigus maksukohustuslast kontrollida sõltumata sellest, kas
tagastusnõue on maksuhalduri poolt peetavas maksuarvestuses fikseeritud. Ükski Maksukorralduse
seaduse säte ei takista maksuhalduril kontrollida tagastusnõude õigsust enne tagastusnõude täitmise
nõude esitamist.
Vastustaja poolt viidatud MKS § 106 lg 2 ei sätesta kohustust kontrollida maksumaksjat alles pärast
tagastusnõude täitmise nõude esitamist ega keeldu maksumaksjat varem kontrollida. Kui kontroll
viidi läbi varem, siis saab seda asjaolu otsuses märkida. MKS § 106 lg 2 regulatsioon lähtub
mõistlikust eeldusest, et üldjuhul taotlevad maksukohustuslased tagastusnõuete kohest täitmist.
15. Eelpooltoodud põhjustel ei ole Riigikohtu arvates tagastusnõude täitmise tähtaeg ajaliselt piiratud.
Riik kohustatud isikuna peab olema valmis täitma tuvastatud tagastusnõuet mistahes hetkel, mil
õigustatud isik avaldab soovi oma nõuet realiseerida.
Riigikohus möönab, et tagastusnõude täitmise aegumine on põhimõtteliselt lubatav, kui
Maksukorralduse seadus sõnaselgelt sätestaks aegumistähtaja. Riigikohus on seisukohal, et
maksuhalduri poolt tuvastatud ja haldustoiminguga maksuarvestusse kantud tagastusnõude täitmisel
ei tohiks kehtida lühem aegumistähtaeg kui on kehtestatud maksuhalduri poolt siduvalt tuvastatud
maksuvõla sissenõudmise aegumisele.
16. Kuna Riigikohus on seisukohal, et MKS § 33 lg 1 piirab ajaliselt vaid maksuhalduri teavitamist
tagastusnõude olemasolust, mitte aga maksuhalduri poolt tuvastatud tagastusnõude täitmist, siis
puudub vajadus analüüsida kassatsioonkaebuse väiteid tasaarvestuse lubatavuse kohta.
MKS § 33 väära tõlgendamise tõttu tuleb ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused tühistada. Kuna
tõendeid hinnata ei ole vaja, siis saab Riigikohus teha asjas ise uue otsuse. Kassaatori kaebus tuleb
rahuldada ning vaidlustatud MTA PMK otsused tuleb tühistada.
17. Kassaator palub kohtukuludena vastustajalt välja mõista halduskohtule kaebuse esitamisel tasutud
riigilõivu 20 krooni, apellatsiooni esitamisel tasutud riigilõivu 10 krooni ning Tallinna Halduskohtus
kantud 3540 krooni suurused kulud õigusabile. Kuna kaebus rahuldatakse, siis tuleb need kulud
vastustajalt välja mõista.
Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld