3-2-1-144-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-144-06

Otsuse kuupäev

Tartu, 31. jaanuar 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Aktsiaseltsi T hagi Aktsiaseltsi H ja Osaühingu F vastu

kinnistusraamatu kannete parandamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 29. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas

nr 2-05-21838

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi T kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja aktsiaselts T (registrikood xxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Asko Pohla.

Kostjad Aktsiaselts H (registrikood xxxxxxxx) ja Osaühing F

(registrikood xxxxxxxx), mõlema esindaja vandeadvokaat Jüri

Leppik.

Asja läbivaatamise kuupäev

15. jaanuar 2007, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. septembri 2006. a otsus ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Osaühingule Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi aktsiaseltsi T

kassatsioonkaebuselt 12. oktoobril 2006. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 8. detsembril 2005 esitas aktsiaselts T (hageja) Tallinna Linnakohtule hagi Aktsiaseltsi H (kostja I)

ja Osaühingu F (kostja II) vastu kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Hagi kohaselt taotles hageja,

et kohus tuvastaks kostjate kohustuse anda puudutatud isikutena nõusolek kinnistusraamatuseaduse

(KRS) § 341 lg 1 tähenduses Harju Maakohtu (Tallinna Linnakohtu) kinnistusosakonna Tallinna

kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxx (end nr xxxxx) kolmandasse jakku

tehtud kande nr 1 ja hoonestusõiguse kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxx (end nr xxxxx)

esimesse jakku tehtud kande nr 1 (hagis ekslikult märgitud ka nr 6) parandamiseks järgmiselt:

1.1 registriosas nr xxxxxxx lugeda õigeks järgmine kanne: "Tasuta hoonestusõigus Aktsiaselts H (reg.

kood xxxxxxxx, Tallinn) kasuks kestvusega 99 aastat. Hoonestusõiguse kohta on avatud registriosa

nr xxxxx. Sisse kantud 05.07.2001. 12.07.2005 avalduse alusel seoses hoonestusõiguse kaasomandi

lõpetamisega muudatus sisse kantud 03.08.2005."

1.2 registriosas nr xxxxxxx lugeda õigeks järgmine kanne: "Hoonestusõigus, mis on sisse kantud

kinnistu nr xxxxx kolmandasse jakku kestvusega 99 aastat. Ehitamis- ja korrashoiukohustus vastavalt

lepingu punktile 8. Hüvitus ja ehituse saatus hoonestusõiguse tähtaja saabumisel vastavalt lepingu

punktile 10. Koormatud kinnisasja omanikuna on sisse kantud Osaühing F (reg. kood xxxxxxxx,

Tallinn)."

Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale II Harju Maakohtu (Tallinna Linnakohtu) kinnistusosakonna

Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr xxxxxxx (end nr xxxxx) all kantud

kinnistu asukohaga Tallinnas Nõlva 9, mis koormati 5. juulil 2001 tasuta hoonestusõigusega

kestusega 99 aastat kostja I kasuks. Hoonestusõiguse kohta avati Harju Maakohtu (Tallinna

Linnakohtu) kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistris registriosa nr xxxxxxx

(end nr xxxxx). 28. novembril 2003 sõlmisid hageja ja kostjad hoonestusõiguse isikliku

kasutusõigusega koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille punktidest 1.1, 2.1 ja 2.4 tulenevalt

koormasid lepinguosalised hoonestusõiguse tasuta isikliku kasutusõigusega hageja kasuks kestusega

kümme aastat. 30. juulil 2004 muutsid kostjad kokkuleppel hoonestusõiguse tingimusi selliselt, et

hoonestusõigus loeti seatuks 30. septembrini 2004. 12. oktoobri 2004. a kokkuleppega lugesid

kostjad hoonestusõigus seatuks kuni 31. detsembrini 2005. 8. märtsil 2006 on kinnistusraamatusse

kantud hoonestusõiguse tähtaja pikendamine 31. detsembrini 2006.

Kostjad rikkusid hageja õigusi, muutes omavahelise kokkuleppega hoonestusõiguse tähtaja kestust

selliselt, et hoonestusõiguse tähtaeg lõpeb enne hoonestusõigusele hageja kasuks seatud isikliku

kasutusõiguse tähtaja möödumist. Isikliku kasutusõiguse seadmisel oli hagejal alust eeldada, et

hoonestusõigus kestab 99 aastat. Kokkuleppe sõlmimisel ei küsinud kostjad hagejalt kui puudutatud

isikult KRS § 341 lg 1 järgi vajalikku nõusolekut. Vastavalt KRS § 341 lg 2 p-le 2 on asjaõiguse

kustutamisel või selle sisu muutmisel puudutatud isikuks eelkõige kustutatava asjaõiguse omaja,

samuti isik, kes omab asjaõigust kustutatavale või muudetavale asjaõigusele. Hageja õigust, mis on

seotud hoonestusõiguse sisuga (tähtajaga), on ebaõige kandega rikutud. Kooskõlas asjaõigusseaduse

(AÕS) § 65 lg-ga 1 on hagejal õigus nõuda ebaõige kande parandamist. Tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel on hagejal õigus nõuda kostjate tahteavalduse tegemise kohustuse

olemasolu tuvastamist.

2. Kostjad ei tunnistanud hagi.

Kostjate arvates teenib hagi kostjate majandustegevuse takistamise eesmärki. Koormatised jäävad

AÕS § 2443 kohaselt püsima ka juhul, kui hoonestusõigus langeb kinnistu omanikule. Kooskõlas

isikliku kasutusõiguse seadmisel sõlmitud kolmepoolse kokkuleppega (lepingu p 5.4) on hagejal

isikliku kasutusõiguse tingimuste püsimajäämine tagatud. Hageja ei ole puudutatud isik

kinnistusraamatuseaduse tähenduses. Hageja ei ole kordagi pöördunud kostjate poole tahteavalduse

saamiseks, mistõttu ta ei ole toiminud heas usus.

3. Harju Maakohus (kes menetles asja alates 1. jaanuarist 2006) jättis 29. märtsi 2006. a otsusega hagi

rahuldamata ja mõistis hagejalt kostjate kasuks solidaarselt kohtukulude katteks välja 10 030 krooni.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja õigusi esile toodud asjaoludel rikutud ja hagejal

ei ole hagis toodud kannete parandamise nõudeõigust. 2003. a lepingus on kokku lepitud

hoonestusõiguse koormamises hageja kasuks isikliku kasutusõigusega ja määratletud on

kasutusõiguse ulatus. Isikliku kasutusõiguse sisuks on vallata ja kasutada korrapäraselt ja

heaperemehelikult Tallinnas Nõlva tn 9 asuva raudtee harusid, mis on hoonestusõiguse eseme

oluliseks osaks. Lepingu p-s 5.4 on määratletud hoonestusõiguse tähtaja möödumisel

hoonestusõiguse eseme saatus hagejat puudutavas osas ning sellega on tagatud hageja õiguste

püsimajäämine ka pärast tähtaja möödumist. Hageja kuulumine KRS §-s 341 märgitud isikute ringi ei

anna alust kannete ebaõigeks lugemiseks ja parandamiseks. Kande muutmise või kustutamise

nõudeõigus on AÕS § 65 lg 1 järgi üksnes isikul, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud.

Hoonestusõiguse tähtaja muutmine ei riku esiletoodud asjaoludel hageja õigusi.

4. Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada.

Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. septembri 2006. a otsusega maakohtu otsuse lõppjärelduse

muutmata, arvestades põhjenduste osas ringkonnakohtu otsuses märgitut. Lisaks mõistis

ringkonnakohus hagejalt välja kostja II kasuks apellatsioonimenetluse õigusabikulude katteks 4513

krooni 50 senti.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt saab AÕS § 65 lg 1 järgi ebaõigeks pidada kinnistusraamatu kannet,

mis ei vasta tegelikule asjaõiguslikule olukorrale. Selline on kanne, mis on tehtud materiaalõigusliku

aluseta ! asjaõiguslepinguta või tühise asjaõiguslepingu alusel. Kas õigusmuudatus tekib, oleneb

asjaõiguskokkuleppest ega sõltu sellest, kas kande tegemise formaalsed eeldused (nt puudutatud isiku

nõusolek kande tegemiseks) on täidetud. Vaidlusalused hoonestusõiguse tähtaega puudutavad kanded

on tehtud õigustatud isikute ! kostja II kui kinnistu omaniku ja kostja I kui hoonestaja ! vahelise

asjaõiguslepingu alusel. Seega ei saa kandeid pidada ebaõigeks ja kostjatel ei ole kohustust teha

tahteavaldust nende muutmiseks. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjatevahelise hoonestusõiguse

tähtaja muutmise kokkuleppe muutmist. Asjaõiguskokkulepe on aluseks materiaalsele

õigusmuudatusele, kande tegemise eelduste täitmine on aga aluseks kinnistamisel.

Kinnistusraamatuseaduse § 341 ei anna puudutatud isikule nõudeõigust kande parandamiseks

põhjusel, et kande parandamiseks ei olnud tema nõusolekut. Asjaõigusseaduse § 65 lg 1 ja KRS § 341

koosmõjust tuleneb, et püsima jäävad kanded, mida ei oleks tohtinud teha kande tegemise eelduste

puudumise tõttu, kuid mis on objektiivselt õiged.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, paludes tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada.

Kaebuse kohaselt on AÕS § 65 tähenduses ebaõige kandena käsitatav ka kanne, mida on valesti

muudetud, st mille muutmiseks ei ole esitatud kinnistusosakonnale kõik KRS § 35 lg-s 1 loetletud

kinnistamiseks vajalikud dokumendid. Vastava nõusolekuta kande tegemine on käsitatav ebaõige

kande tegemisena, s.o kande valesti muutmisena või kustutamisena. Kande muutmiseks puudutatud

isikult nõusoleku küsimata jätmine on käsitatav sellise isiku õiguste rikkumisena ning tal on

nõudeõigus kande parandamiseks. Vastasel korral kaotaks KRS § 341 lg-te 1 ja 2 regulatsioon mõtte.

Ringkonnakohus on rikkunud ka menetlusõiguse norme, jättes käsitlemata hageja väite, mille

kohaselt on ekslik maakohtu järeldus, et hoonestusõiguse tähtaja muutmine ei riku hageja õigusi.

7. Kostjad vaidlevad kaebusele vastu ja leiavad, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Vastuses viidatakse ka sellele, et kuna 25. aprillil 2006 kanti hoonestajana kinnistusraamatusse kostja

II, ei ole kostja I enam praeguses vaidluses asjassepuutuv isik.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692

lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu ja asi tuleb TsMS § 691 p 2

järgi saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

9. Kolleegiumi arvates on alama astme kohtud valesti tõlgendanud AÕS § 65 lg-t 1 ja KRS § 341.

Kohtute tõlgenduse järgi ei ole kandest puudutatud isikul, kelle nõusolekut on vaja kande tegemiseks,

õigus taotleda tema nõusolekuta tehtud kande parandamist. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu.

10. Kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja

koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on AÕS § 641 järgi

üldjuhul nõutav (vastava õiguse suhtes) õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud

kokkulepe (asjaõigusleping), kuid lisaks ka sellekohase kande tegemine kinnistusraamatus.

Kinnistusraamatu kanne tehakse, sh muudetakse või kustutatakse kinnistamisavalduse alusel (AÕS

§ 621). Kinnistusraamatus kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on KRS § 341 lg 1 järgi

vajalik selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud

isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tegemist on kinnistusraamatuõiguse ühe keskse

põhimõttega, millega tagatakse, et kinnistusraamatusse kantud õiguste omajate õigusi nende tahte

vastaselt ei kitsendataks.

11. Ringkonnakohus tegi vale järelduse, et kande tegemise formaalsete eelduste järgimata jätmisel ei

olegi sisulist tähendust. Tehes kinnistusraamatusse kande KRS § 341 järgi vajaliku puudutatud isiku

nõusolekuta, on kinnistusosakond eksinud KRS § 341 lg 1 vastu. Kandeavalduse rahuldamise

eelduste puudumisel tehtud kanne on ebaõige ning tuleb AÕS § 65 lg 1 järgi parandada isiku nõudel,

kelle õigust ebaõige kandega rikuti.

12. Asjaõiguse sisu muutmisel on KRS § 341 lg 2 p 2 järgi puudutatud isikuks muudetava asjaõiguse

omaja, samuti isik, kes omab asjaõigust muudetavale asjaõigusele. Hoonestusõiguse sisuks on mh

selle tähtaeg (AÕS § 251). Kuna hageja kasuks oli hoonestusõigusele seatud isiklik kasutusõigus, oli

hoonestusõiguse tähtaja muutmiseks seega vajalik hageja nõusolek.

Kolleegium märgib, et see on ka igati põhjendatud, kuna vastasel juhul ei oleks hagejale tagatud tema

isikliku kasutusõiguse asjaõigusena püsimine kokkulepitud aja jooksul. Hagejale ei paku

asjaõiguslikku tagatist võimalikud võlaõiguslikud kokkulepped kostjatega kasutusõiguse jätkuva

tagamise suhtes hoonestusõiguse omanikule langemise puhuks. Kostjate viidatud AÕS § 2443 lg 1

tagab üksnes seda, et hageja kasutusõigus säilib juhul, kui hoonestajaks saab kinnistu omanik (s.o

hoonestusõiguse omanikule langemisel). Kuigi asjaõigusega koormatud hoonestusõiguse

kinnistusraamatust kustutamiseks on KRS § 341 lg 2 p 2 järgi vajalik ka selle isiku nõusolek, kes

omab asjaõigust kustutatavale asjaõigusele, ei oleks sellise asjaõiguse omajal alust nõusoleku

andmisest keelduda, kui hoonestusõiguse tähtaeg on möödunud.

Eelneva põhjal ei oleks hoonestusõiguse tähtaja muutmise kannet kinnistusraamatusse võinud teha

hageja nõusolekuta. Kinnistusraamatu andmete järgi on seda tehtud aga lausa korduvalt. Sellega on

kinnistusosakond teinud korduvalt kandeid, ilma et selleks oleks olnud puudutatud isiku nõusolek.

Kolleegium juhib tähelepanu, et puudutatud isiku nõusoleku vajalikkusele kande tegemise eeldusena

ei ole viidatud ka asja materjalide juures olevates notariaalselt tõestatud lepingutes, millega

hoonestusõigust muudeti.

13. Kuna hoonestusõiguse tähtaja muutmise kanne on eelneva põhjal ebaõige, tuleb ebaõige kanne

AÕS § 65 lg 1 alusel hageja nõudel parandada ja taastada kinnistusraamatu kanne algse

hoonestusõiguse tähtaja (99 aastat) kohta.

14. Kolleegium ei saa siiski teha asjas ise uut otsust ja asendada AÕS § 65 lg 1 ja TsÜS § 68 lg 5

järgi vajalikud tahteavaldused. Seda takistab asjaolu, et nii kostjate vastuväidete kui ka

kinnistusraamatu kannete järgi on hoonestajaks saanud kostja II, kes on ka kinnisasja omanik.

Hoonestusõiguse teisele isikule ülekandmise kande tegemisel kinnistusraamatusse on puudutatud

isikuks KRS § 341 lg 2 p 3 järgi hoonestaja. Selle kande tegemisel ei ole puudutatud isikuks

hoonestusõigust koormava asjaõiguse omaja, kuna tema asjaõiguslik seisund ülekandmisest ei muutu.

Kuna hoonestaja muutumine on kehtivalt kinnistusraamatusse kantud, ei saa kinnistusraamatut enam

parandada hageja taotletud viisil, st selliselt, et hoonestusõiguse kandes märgitaks hoonestajana

kostja I.

Seetõttu tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

15. Hagejal tuleb asja uuel läbivaatamisel võimaldada muuta hagi eset taotletava kandeteksti osas.

Kolleegiumi arvates peab ringkonnakohus andma selleks asjaolude muutumist arvestades (TsMS

§ 652 lg 3 p 2) TsMS § 376 lg 3 järgi vajadusel nõusoleku.

16. Lisaks märgib kolleegium, et hoonestusõiguse võõrandamise tulemusena on kohtumenetluse

kestel toimunud õigusjärglus TsMS § 211 tähenduses hageja nõude osas hoonestaja vastu nõusoleku

andmiseks kinnistusraamatu parandamiseks. Kostja II on selle nõude osas saanud kostja I

õigusjärglaseks, olgugi et nad mõlemad juba osalevad menetluses kostjatena.

Kuna hoonestusõigus võõrandati apellatsioonimenetluse ajal, võinuks hageja taotleda TsMS § 211

lg 1 järgi kostja I asendamist kostjaga II, mille tulemusena oleks menetlusse jäänud üks kostja. Asja

lahendamisel ringkonnakohtus oli hoonestaja muutumine pooltele ja kohtule teada, kuid pooled

sellest tulenevalt taotlusi ei esitanud ja kohus neile muutunud olukorda ei selgitanud (tlk 191).

Hoonestusõiguse omaniku vahetumine ei kajastu ka ringkonnakohtu otsuses.

17. Asja uuel lahendamisel peab ringkonnakohus selgitama pooltele hagi muutmise ja kostja

asendamise võimalikkust. Kui hageja kostja asendamist ei taotle ja kostja II ise kostjat I asendada ei

soovi, tuleb menetlust jätkata seniste menetlusosalistega. Sel juhul kehtib otsus kostja II kui kostja I

õigusjärglase suhtes TsMS § 460 lg 1 järgi. Kui hageja hagi ei muuda, seda vähemalt tervikuna

rahuldada ei saa.

Kolleegium juhib asjaolude muutumisega arvestamise ja kinnisasja omaniku vahetumise tähenduse

osas tähelepanu ka oma varasemale praktikale (nt Riigikohtu 29. märtsi 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-9-06 (RT III 2006, 12, 117), p-d 14?17; 11. detsembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-06

(RT III 2006, 47, 398), p-d 16?20).

18. Hageja esitatud väited menetlusõiguse normide rikkumise kohta ringkonnakohtu poolt ei ole

iseenesest aluseks ringkonnakohtu otsuse tühistamisele.

19. Kohtukulud jaotatakse poolte vahel asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest.

20. Kuna kaebus rahuldatakse, tagastatakse kaebuselt tasutud kassatsioonikautsjon.

21. Kolleegium märgib lisaks, et esimese astme kohus keeldus kahel korral põhjendamatult kandmast

hageja taotlusel kinnistusraamatusse vastuväidet hageja nõude tagamiseks (tlk-d 74, 91). Lähtudes

AÕS § 631 lg-st 5 ja § 65 lg-st 2 oleks tulnud vastuväide kanda kinnistusraamatusse sõltumata sellest,

kas kande parandamist taotlev isik tõendab oma õiguste rikkumise või nende rikkumise ohu.

Vastuväite kinnistusraamatusse kandmisega olnuks välistatud võimalus, et keegi võinuks omandada

hoonestusõiguse heauskselt kinnistusraamatusse kantud sisuga (sh tähtajaga), mis oleks kande

parandamist takistanud. Kolleegium märgib, et sellist tähendust ei saa omada hoonestusõiguse

omandamine kostja II poolt, kes on algusest peale menetluses osalenud.

22. Kolleegium märgib samuti, et maakohtu otsust ei ole toimiku andmetel pooltele nõuetekohaselt

kätte toimetatud. Nimelt on otsus edastatud pooltele toimiku järgi faksi teel, mille kohta on toimikus

fakside saatekinnitused (tlk-d 148 ja 149). Samas puuduvad toimikus TsMS § 314 lg 4 kohased

poolte kinnitused otsuse kättesaamise kohta. Pooled on otsuse siiski ilmselt kätte saanud, kuna on

otsuse kohta esitanud seisukohti apellatsioonimenetluses ega ole tuginenud sellele, et nad ei ole otsust

kätte saanud. Lisaks kinnitab hageja otsuse kättesaamist ka apellatsioonkaebuses (tlk 152). Seega

saab otsuse lugeda kättetoimetatuks ka TsMS § 307 lg 3 järgi.

Samuti juhib kolleegium tähelepanu asjaolule, et ringkonnakohus edastas oma otsuse kostjate

esindaja elektronposti aadressil jyri.leppik@leppik.ee (tlk 197), mis ei vasta elektronposti aadressile,

mis kostjate esindaja ise sel eesmärgil ringkonnakohtule teatavaks tegi ? menetlus@leppik.ee (tlk-d

168, 183). Menetlusdokumendi võib TsMS § 314 lg 2 järgi kätte toimetada elektrooniliselt saaja

üldiselt või kohtule teatavaks tehtud elektronposti aadressil. Kuna kostjate esindaja on kättesaamist

kinnitanud (tlk 198) ega ole esitanud vastuväiteid, et ta ei ole ringkonnakohtu otsust kätte saanud,

saab otsuse lugeda kostjatele kättetoimetatuks.

Riigikohus eksis TsMS § 321 lg-te 1 ja 2 vastu, kui ei toimetanud kaebust kätte kostjate esindajale

kohtumenetluses, vaid kostjatele isiklikult. Nimetatud sätete järgi tuleb kaebus toimetada kätte nimelt

menetlusosalise esindajale menetluses ning isiklikult menetlusosalisele võib otsuse kätte toimetada

üksnes täiendavalt.

Lähemalt on kolleegium käsitlenud kohtulahendite kättetoimetamisega seonduvat oma 15. jaanuari

2007. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-132-06 (RT III 2007, 3, 24), p-d 32 ja 33.

23. Lisaks juhib kolleegium hagejat esindava vandeadvokaadi A. Pohla tähelepanu sellele, et ta ei ole

TsMS § 337 kohaselt teavitanud Riigikohut sellest, et on edastanud kaebuse ise kostjate esindajale,

kes esindas kostjaid ka apellatsioonimenetluses (vt selle kohta viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-132-06, p 36). Küll on sellise kinnituse kostjate esitatud vastuse edastamise kohta andnud

Riigikohtule kostjate esindaja vandeadvokaat J. Leppik.

Jaak Luik, Villu Kõve, Tambet Tampuu