3-2-1-148-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-148-06

Määruse kuupäev

Tartu, 24. jaanuar 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik

Kohtuasi

E. P hagi aktsiaseltsi T vastu töövaidluses.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 16. novembri 2006. a määrus tsiviilasjas

nr 2-06-14283

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E. P määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja E. P (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Cardo Soosaar.

Kostja aktsiaselts T (registrikood xxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Karl Saavo.

Asja läbivaatamise kuupäev

8. jaanuar 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 16. novembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-14283.

2. Teha uus määrus, millega jätta rahuldamata aktsiaseltsi T avaldus apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2006. a otsuse peale tsiviilasjas

nr 2-06-14283.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Tagastada Advokaadibüroo Bachmann & Partnerid OÜ-le E. P määruskaebuselt

27. novembril 2006. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 5. juunil 2006. a esitas E. P (hageja) Tartu Maakohtule hagi aktsiaseltsi T (kostja) vastu, milles

palus tunnistada kehtetuks kostja direktori käskkirja hageja töölt vabastamise kohta ning välja mõista

kostjalt hageja kasuks materiaalne kahju (saamata jäänud töötasu) 332 079 krooni.

2. Tartu Maakohus rahuldas 2. oktoobri 2006. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 65 000 krooni.

3. Kostja esitas 3. novembril 2006. a otsuse peale apellatsioonkaebuse.

4. Tartu Ringkonnakohus keeldus 8. novembri 2006. a määrusega apellatsioonkaebust menetlusse

võtmast, kuna kaebus oli esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist.

5. Kostja esitas 15. novembril 2006. a ringkonnakohtule avalduse apellatsioonkaebuse esitamise

tähtaja ennistamiseks.

Avalduse kohaselt teadis kostja, et apellatsioonkaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg hakkas kulgema

4. oktoobril 2006. a ja et tähtpäev saabus 2. novembril 2006. a. Kostja juhatuses on kaks liiget !

V. E ja rootslane O. K. Viimane tegeleb ainult tootmise majandusliku ning tehnilise küljega ja

personali ning eestikeelse dokumentatsiooniga kokku ei puutu, kuna valdab ainult rootsi ja inglise

keelt. 2. novembri 2006. a hommikul oli V. E jaoks apellatsioonkaebuse tekst ette valmistatud

allakirjutamiseks ja riigilõiv ära makstud, kuid tutvuda ta sellega ei jõudnud, sest pidi ootamatult

sõitma Tallinna tähtsale töökohtumisele sinna lühiajalisele visiidile tulnud kliendi (Elqotec)

esindajaga. Eeldatavalt pidi V. E tööpäeva lõpuks igal juhul tagasi jõudma, kuid kohtumine venis

eeldatust pikemaks. Tagasitee venis ka halbade ilmastikuolude tõttu eeldatust pikemaks, mistõttu

jõudis ta Tartusse tagasi alles pärast tööpäeva lõppu ja olles väsinud ning pika päeva tõttu unustanud

hommikused asjad, läks otse koju. Järgmisel hommikul tööle tulnud, luges V. E kaebuse läbi,

allkirjastas selle ning lasi kohe viia ringkonnakohtu kantseleisse. Kahjuks ei olnud V. E teadlik

Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-74-06, muidu oleks ta toiminud 2. novembri 2006. a õhtul teisiti ja

saatnud kaebuse kas või elektronpostiga.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohus ennistas 16. novembri 2006. a määrusega kostjale apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja.

Ringkonnakohus leidis, et puudub alus kahelda kostja tahteavalduses esitada kaebus tähtaegselt ning

kostja on esitanud oma taotluses arvestatavad põhjused nimetatud ühepäevase hilinemise kohta, mida

ringkonnakohus luges menetlustoimingu tähtaegselt tegemata jätmise mõjuvaks põhjuseks.

Kuna tähtaja ennistamise avaldus rahuldatakse, tuleb menetlustähtaja ennistamise avalduselt tasutud

kautsjon 875 krooni tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 149 lg 5 alusel kostjale tagastada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse

tühistada ja teha uue määruse, millega jätta tähtaja ennistamise avaldus rahuldamata.

Kaebuses leitakse, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 67 lg-s 1 sätestatut. Sellest sättest

tulenevalt on tähtaja möödalaskmise põhjus mõjuv, kui menetlustoimingu tegemine oli objektiivselt

võimatu.

Ringkonnakohus leidis alusetult, et kostjal oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja

möödalaskmiseks mõjuv põhjus. Menetlustähtajad kehtivad võrdselt kõigile menetlusosalistele,

sõltumata menetlusosaliste või nende esindajate hõivatusest. Juhul, kui kostja juhatuse liikmel tuli

tähtaja viimasel päeval ette ootamatu töökohtumine Tallinnas, oleks ta pidanud suutma siiski

korraldada apellatsioonkaebuse esitamise. Samuti oli tal võimalik apellatsioonkaebus esitada õhtul,

pärast töökohtumiselt saabumist (TsMS § 62 lg 2).

8. Kostja ei ole määruskaebusele õigeaegselt (hiljemalt 27. detsembril 2006. a) vastanud ega ole

taotlenud ka vastamise tähtaja pikendamist. 8. jaanuaril 2007. a hilinemisega saabunud vastuse jätab

kolleegium TsMS § 331 lg 1 alusel tähelepanuta.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegium saab TsMS § 691 p 5 alusel ise teha uue

määruse, millega jätab avalduse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

10. TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja,

ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega

järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või

põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. TsMS § 68 lg 1 teise lause kohaselt märgitakse tähtaja

ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus. Seega peab

kohus avalduse lahendamisel hindama, kas avalduse esitaja on põhistanud (TsMS § 235) mõjuva

põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud tal tähtaega järgida. Põhistamise kohta vt ka Riigikohtu

7. novembri 2006. a lahendit tsiviilasjas nr 3-2-1-94-06 (RT III 2006, 41, 347).

11. Kohtu eelmises punktis nimetatud hinnangu andmine tähendab kolleegiumi arvates kohtu

diskretsiooniotsuse tegemist selles küsimuses, kuivõrd TsMS ei näe ette mõjuvate põhjuste

(ammendavat) loetelu. Kolleegium märgib, et tähtaja ennistamisel tulevad mõjuvate põhjustena muu

hulgas kõne alla ka TsMS § 422 lg-s 1 sätestatud põhjused, s.o liikluskatkestus, poole ootamatu

haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, kuid nimetatud loetelu ei ole ammendav.

Riigikohus on oma 27. septembri 2005. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05 (RT III 2005, 30, 304)

leidnud, et kohtu diskretsiooniotsusesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on

ületanud diskretsiooni piire.

12. Kolleegium leiab, et praeguses asjas on ringkonnakohus konkreetseid asjaolusid hinnates

diskretsiooni piire ületanud. Kolleegium nõustub määruskaebuse seisukohaga, mille järgi tähendab

mõjuv põhjus TsMS § 67 lg 1 tähenduses seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne

põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei

saa. Ringkonnakohus on praegusel juhul valesti lugenud objektiivseks põhjuseks kostja seadusliku

esindaja ootamatu komandeeringu apellatsioonkaebuse esitamise viimasel päeval, kaebuse esitamise

unustamise pärast komandeeringust naasmist ning teadmatuse Riigikohtu lahendist.

13. Kostja ei ole põhistanud, miks ei olnud kostja seaduslikul esindajal ka ootamatu komandeeringu

korral võimalik teha apellatsioonkaebuse kohtule edastamine ülesandeks mõnele muule isikule.

Toimiku materjalide kohaselt on kostja juhatuse liige maakohtu menetluse ajal andnud kolmele

isikule volituse esindada kostjat praeguses vaidluses (tl 50), kaks neist on kostja töötajad ja kolmas

õigusalase kõrgharidusega isik (tl 53). Esindamise piiranguid volikirjast ei nähtu. Kõik kolm isikut on

osalenud ka nt kohtuistungil maakohtus. TsMS § 222 lg 1 p 10 kohaselt annab õigus kohtus

esindamiseks muu hulgas ka õiguse kohtulahendi peale kaebuse esitamiseks. Lisaks oli kostjal ka

teine juhatuse liige, kes võinuks kaebuse allkirjastada. Kaebuse esitamata jätmist ei saa vabandada

asjaoluga, et teine juhatuse liige on rootslane ning tegeleb tehniliste küsimustega. Kolmandate isikute

ning kohtu suhtes on tal siiski seadusest tulenev kostja esindamise õigus. Juriidilise isiku siseselt on

võimalus korraldada töö selliselt, et vajalikud dokumendid saaks vajaduse korral alla kirjutada ka

teine juhatuse liige.

Mõjuvaks põhjuseks ei saa lugeda ka kaebuse edastamise unustamist ning teadmatust Riigikohtu

lahendist TsMS § 62 lg 2 kohta. Kolleegium märgib, et kohtupraktikas oli ka enne 1. jaanuari 2006. a

tunnustatud võimalus saata dokument kohtule tähtaja viimasel päeval nt faksiga või elektronpostiga,

tingimusel, et dokumendi originaal saadetakse samuti viivitamatult kohtule. Alates 1. jaanuarist

2006. a on see võimalus selgelt sätestatud ka TsMS §-s 335, vt selle kohta ka Riigikohtu 15. mai

2006. a lahendit tsiviilasjas nr 3-2-1-43-06 (RT III 2006, 21, 196) ja 14. septembri 2006. a lahendit

tsiviilasjas nr 3-2-1-74-06 (RT III 2006, 30, 267). Kaebuse edastamise unustamine ei ole mõjuv

põhjus TsMS § 67 lg 1 tähenduses.

14. Kolleegium märgib, et sisuliselt võib ringkonnakohtu järeldus, et kostjal oli tahteavaldus kaebus

esitada (mida kinnitab muu hulgas riigilõivu tasumine, tl 79), olla õige, kuid pelgalt tahteavaldust ei

saa võrdsustada kaebuse esitamisega. Vastasel korral muutuks õiguskord kaebuste ja muude

menetlusdokumentide esitamise küsimuses ebakindlaks ja ebaülevaatlikuks.

Peeter Jerofejev, Villu Kõve, Jaak Luik